PETERIS VASKSI MUUSIKAMAAILMA SÜGAVUSED UUEL HELIPLAADIL

MARIE-HELEN AAVAKIVI

CD album „Pēteris Vasks — Cello and Viola Concerts”. Pēteris Vasks (snd 1946). Marko Ylönen (tšello), Lilli Maijala (vioola), Tallinna Kammerorkester, Juha Kangas (dirigent), Alba Records 2021. Kontsert nr 2 „Klātbūtne” (2011–2012) tšellole ja keelpilliorkestrile; Kontsert vioolale ja keelpilliorkestrile (2014–2015).

 

„Olen üritanud oma muusikas rääkida armastuse ja valguse teekonnast. Ma usun, et seni, kuni muusikat mängitakse ja meie hinged resoneerivad, me elame.”

Pēteris Vasks, jaanuar 2022

 

Läti tunnustatud helilooja Pēteris Vasksi looming on kuulajat sügavalt puudutav. Sündinud 1946. aastal väikeses Läti linnas Aizputes sealse kiriku pastori Arvīds Vasksi ja tema musikaalse abikaasa Ludmila Vasksi peres, kirjutas ta oma esimesed kompositsioonid juba varajases nooruses, kuid ei näidanud oma loomingut kellelegi. Ta õppis viiulit ja mängis seda kohalikus orkestris. Miski ei reetnud, et kunagi saab Vasksist üks Läti armastatumaid heliloojaid. Kolinud teismelisena kodulinnast Riiga, hakkas ta õppima kontrabassi ja mängima õpilasorkestrites. Hiljem jätkas ta õpinguid Vilniuses, töötades samal ajal nii Läti kui Leedu orkestrites ja jätkas heliloominguga tegelemist, kuid endiselt varjatult. Pärast abiellumist läks ta oma väikeste laste kõrvalt õppima kompositsiooni Läti Muusikaakadeemiasse ning alates 1970. aasatest oli tema nimi juba üldsusele teada.

Pēteris Vasks.
Foto: https://www.rte.ie/culture/

Nüüdseks on Vasks kirjutanud kolm sümfooniat, hulganisti kammermuusikat, oopusi keelpillidele ja klaverile ning koorimuusikat. Instrumentaalkontserte on Vasksil kokku seitse. Tema kontsertide osade arv on varieeruv: viiulikontserdid on vastavalt üheosalised, tema kahest tšellokontserdist on üks kolme- ja teine viieosaline. Kõnealusel heliplaadil esimesena kõlav Vasksi Kontsert nr 2 „Klātbūtne” (eesti k „Kohalolu”) tšellole ja keelpilliorkestrile koosneb kolmest osast: I Cadenza — Andante cantabile, II Allegro moderato, III Adagio. Hinnatud Soome tšellisti Marko Ylöneni ning Tallinna Kammerorkestri esituses kõlab see suure emotsionaalse laenguga. Ylöneni võimekus selleks on eeldatav. Juba viieteistkümneaastasena jõudis ta Soome riikliku tšellokonkursi finaali ning võitis 1990. aastal 2. koha Turu Skandinaavia tšellokonkursil, millele järgnes samal aastal edu Tšaikovski-nimelisel rahvusvahelisel konkursil Moskvas, kus ta oli finalist ning saavutas 6. koha. 1996. aastal järgnes esikoht New Yorgis toimunud konkursil Concert Artist Guild Competition.

Koostöös dirigendi Juha Kangase ja Tallinna Kammerorkestriga (TKO) kõlab „Klātbūtne” läbi kõigi kolme osa ühtlaselt kandvalt, emotsionaalselt ning karakteerselt. Solisti, orkestri ja dirigendi vahelisele sünergiale on iseloomulik ühtlaselt kandev kõlapilt nii äärmuslikus dünaamikas kui ka teose osade muusikalistes karakterites. Läbi kontserdi kõigi osade tuleb väljendusrikkalt esile Ylöneni meisterlik
toonikäsitlus ning hingestatud esitus, mis suudab tekitada kuulajas tunde, nagu oleks ta vahetult muusikalisse vaatemängu olulise osalisena kaasa haaratud. Helilooja poolt teosesse kirjutatud emotsionaalsed episoodid mõjuvad ettekandel nii salapäraselt melanhoolselt kui ka sügavalt igavikuliselt ning ulatuslikumad fraasid põimuvad orkestri nüansirikaste muusikaliste hoovustega ühtlaselt mõtisklevaks kõlamaailmaks, mis vaatab maistest oludest kõrgemate eksistentsiaalsete küsimuste poole. Vasks on selle teose kohta öelnud: „…see ei ole autobiograafiline lugu, kuid sisaldab kõiki minu elu nurgakive.” (Vasks 2021) I osas Cadenza — Andante cantabile kõlab alguses poeetiliselt väljendusrikas solisti soolokadents, mis sisaldab kogu tervikteose essentsi. Ylönen ei hoia siin emotsioonidega tagasi — tšello kõlapilt on hingeläbistavalt selge ja kontsentreeritud. Solisti kõlavärvid räägivad justkui mitut lugu korraga ja vibrato-kasutuse läbimõeldud nüansirikkus annab kogu kadentsile iseloomuliku tundeküllase sügavuse, mis kulmineerub orkestri tutti’ga. Andante cantabile osa kulgeb solistil ja orkestril juba filigraanses, teineteist arvestavas-tunnetavas meeleolus. Siin on tunda Juha Kangase ja TKO pika koostöö vilju, mis ulatuvad orkestri asutamisaastateni: Kangas oli TKO peadirigent hooajal 1995/96 ning aastatel 2001–2003 orkestri kunstiline nõustaja. „Õnneks on nii läinud, et meie koostöö algusest peale pole ühtegi hooaega vahele jäänud. Oleme saanud koos musitseerida umbes 90 korral, lisaks Eestile ka Soomes, Lätis ja Poolas.” (Kangas 2022)

Koostöö kohta Baltimaade muusikutega ütleb Kangas: „Minu esimesed kontaktid Baltimaade muusikutega tekkisid Leedu tuttavate ja dirigent Donatas Katkuse kaudu. Mu heaks sõbraks Eestis oli Peeter Lilje, tema kaudu tutvusin ma paljude eesti muusikute ja ka eesti kultuuriga üldisemalt. Esimene teos, mille tellisin oma orkestrile eesti heliloojalt, oli Erkki-Sven Tüüri „Insula Deserta” (1989). 1993. aastal juhatasin ma esimest korda Tallinna Kammerorkestrit. Lisaks olen plaadistanud palju eesti heliloojate teoseid: Pärti, Tüüri, Sumerat, Ellerit, Räätsa, Tubinat jt.” (Kangas 2022)

Tšellokontserdi teises osas Allegro moderato kuuleme valsi temaatikat, kuid mitte selle tavapärases vormis, vaid looritatuna mõningasest sarkasmist. Kõrvutatuna Ylöneni kaunite kantileensete muusikaliste episoodidega, mõjub valsi karakter harjumuspärasest erinevalt — ärgitavalt ja oota­matult. Osa sisse jääb Ylöneni vir­tuoosselt mõtisklev süngem soololõik, mis raamib tervikut. Kogu osa vältel ei jäta orkester solisti toetuseta ning mõjub võrdse partnerina nii tantsulistes kui ka lüürilistes osades. Viimase osa Adagio kohta ütleb Vasks: „Algselt kujutasin ma seda ette nii: sa tuled siia maailma, teed esimesed sammud, kasvad, saad kogemusi, tulevad ilmutused ning lõpuks läheb sinu hing üles taevasse. (…) seekord aga tuleb hing teisel kujul tagasi ja on uue elu hällilauluks.” (Vasks 2021) Hällilaulu esitab plaadil TKO liige Eva-Maria Sumera, kelle särav hääl annab solisti tšellopartiile lootuse ja kirkuse, millest kasvab välja kõik uus. Kogu kolmanda osa jooksul mõjuvad orkestri ja solisti dialoogid meditatiivselt ja sügavamõtteliselt. Kõlapilt on korraga nii läbipaistev kui tämbriliselt küps, hoides kuulajat lõpuni oma muusikalises embuses.

Vasksi ja teiste heliloojate teoste juhatamisest räägib kogenud dirigent Kangas: „Kõige erilisem ja pikaajalisem koostöö on mul olnud Pehr Henrik Nordgreniga, aga ka Anders Eliassoni, Pēteris Vasksi, Per Nørgårdi, Einojuhani Rautavaara, Kalevi Aho, Onutė Narbutaitė ja mitme teisega. Mõne helilooja puhul on lood kohe valmis, ehk siis prooviperioodi ajal põhimõtteliselt enam midagi ei muutu. Samas näiteks Pehr Henrik Nordgreni ja Pēteris Vasksi puhul muutub lugu proovide ajal veel palju, teos nagu sünnibki  koostöös heliloojaga.” (Kangas 2022)

Teise teosena kõlab CDl Vasksi Kontsert vioolale ja keelpilliorkestrile. Solistina astub üles Soome tunnustatud vioolamängija Lilli Maijala, kes tegi oma soolodebüüdi juba seitsmeteistkümneaastasena. Maijala on rahvusvahelise haardega solist ja kammermuusik, kes on võitnud auhinnalisi kohti sellistel konkurssidel nagu „Nordic Viola”, „Tokyo International Viola Competition”, Müncheni „Internationaler Musikwettbewerb der ARD” ja „Europäisches Klassik Festival Ruhri” vioolakonkurss. Muu hulgas on ta mänginud kriitikute poolt hinnatud nn kvartetilaboris koos tšellisti Pieter Wispelwey ning viiuldajate Patricia Kopatchinskaja ja Pekka Kuusistoga. 2013. aastal oli ta helilooja Lauri Kilpiö vioolakontserdi esmaettekandjaks koos Jyväskylä Sinfoniaga.

Vasksi Kontsert vioolale ja keelpilliorkestrile koosneb neljast osast: I Andante, II Allegro moderato, III Andante ja IV Adagio. Vasks peab vioolat instrumendina müstiliseks: „…vioolal ei ole kõrgemat registrit, ta on häälestatud viiulist viiendiku võrra madalamale (…) ja ikka on ta täis saladusi nagu varjuline mets.” (Vasks, CD, 2021) Helilooja austus vioola vastu tuleb esile läbi terve teose — kõik vioola registrid on mängus ja erilised tämbrid, mida vaid see pill suudab pakkuda, on peaaegu täiuslikkuseni ära kasutatud. Seda kõike on suuresti aidanud teostada tõsiasi, et helilooja õppis ka teose loomise eel ise vioolamängu: „Ma veetsin kaua aega kirjutades vioolakontserti (…). Lõpuks armusin ma vioolasse.” (Vasks 2021)

Vioolakontserdi esimeses osas Andante kuuleme solisti täiuseni lihvitud kantileeni. Vioola kõlab siin lausa transtsendentaalselt — kuulaja on haaratud mõtisklema ruumi, aja ja kõige põhjuslikkuse üle. Orkestri sügavamõttelised muusikalised lained toetavad neid mõtterännakuid nii õhuliselt kui ka teinekord vajalikult esiletungivalt, saavutades koos solisti partiiga suurepärase sümbioosi. Teises osas Allegro moderato viiakse kuulaja Vasksi muusikale iseloomulikesse rahvatantsulistesse liikumistesse, mis on mõjuvalt esitatud. Erinevad tantsulised episoodid mõjuvad elavdavalt, kuni jõuame solisti soolokadentsini — siin demonstreerib Maijala oma oskust hoida kuulajat täielikult ohjes, vormides kadentsi muusikalis-hingeliselt võimsaks tervikuks. Järgnevad teose kolmas ja neljas osa, kus Maijala esitus on nii virtuoosne kui ka meloodiliselt tummine —vastavalt Andante ja Adagio, kus omavahel võitleksid otsekui valgus ja pimedus, jõudes viimaks headuse võiduni.

Kogu CDl kõlava muusika jooksul on kuulda orkestri täidlast kõlapilti ja paindlikkust. Juha Kangase taktikepi all musitseerivad nii solistid kui ka orkester ühtse hingamisega. Samuti tuleks eraldi esile tõsta helirežissööri Tammo Sumera suurt panust Mustpeade maja valges saalis lindistatu töötlemisel ja viimistlemisel. Hea meel on tõdeda, et Tallinna Kammerorkester on oma tegutsemisaastatega jõudnud artistliku küpsuseni, mida Pēteris Vasksi muusika esitamine interpreetidelt nõuab. Oma äsja ilmunud CD-plaadi kohta lisab Pēteris Vasks: „Me oleme olnud ja me oleme vennad ja õed muusikas. Kui Soome ja Eesti muusikud mängivad muusikat, on see alati midagi väga erilist.” (Vasks 2022)

Lilli Maijala ja Tallinna Kammerorkester Juha Kangase juhatusel salvestamas Vasksi Kontserti vioolale ja keelpilliorkestrile Tallinna Mustpeade majas jaanuaris 2020.
Rene Jakobsoni foto

 

Allikad:

Heliplaat (ja heliplaadi saatesõna): Pēteris Vasks: Concerto No. 2 „Klātbūtne” for Cello and String Orchestra, Concerto for Viola and String Orchestra. 2021. CD Alba Records, 2020. Esitajad: Marko Ylönen (tšello), Lilli Maijala (vioola), Tallinna Kammerorkester, Juha Kangas (dirigent).

Marie-Helen Aavakivi intervjuu Pēteris Vasksiga jaanuaris 2022.

Marie-Helen Aavakivi intervjuu Juha Kangasega jaanuaris 2022.

Leia veel huvitavat lugemist

Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Sirp
Õpetajate leht
Täheke
Looming
Vikerkaar
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist