ENN SÄDE FOTOALBUM 28. Filmipidu 2000 Pirital kloostri aias

Mai, 2023

Õieti tahtsin pealkirjaks tsitaati klassikast „Siim ootab kloostri taga metsas!”

Ma pakun siinkohal pildialbumit, nagu neid vanasti kodudes koostati ja hoiti. Üksnes filminimesed, noored ja ilusad, ehkki mitte kõik pole Siimud. Ja ei mingeid filmivõtteid! Isegi mitte päevapiltnikke ja ma jään siin jänni oma asjaarmastajaliku pildireaga, sest pildistan üksnes enese lõbuks, kuni negatiivi jätkub. Aga see südasuvine kokkusaamine kloostri kõrval, imeilus päev, õlu värskes õhus on meelde sööbinud vaat et parima filmipäevana ülepea. Hea seltskond, kokkutulnud on rõõsad ja rahulikud, irisemised ja virisemised on vähemalt siin unustatud. See on uue aastatuhande esimene filmipidu. Ma usun, et 2000. aasta on mingis mõttes ka märgiline aasta meie filmarite jaoks — Eesti Filmi Sihtasutus (EFS) on enam-vähem käima läinud, põlvkonnad hakkavad tasapisi vahetuma, tormilised arutelud („mis tihti lähevad üle ovatsioonideks”, eks ole?) muutuvad konstruktiivsemaks, sest lõppude lõpuks jõuab ka viimase mohikaanlaseni tõdemus, kui vaene on veel Eesti riik. Loe ja jäta meelde: 2000. aastal on riikliku filmitootmise toetus (kõik kokku: kultuuriministeerium, EFS ja kultuurkapital) 33 567 082 krooni, ehk tänases keeles 2 145 327 eurot. Kogu eesti filmile!

Aga ellu tahavad kõik jääda, nooremad ja vanemad, siinses filmimetsas. Nüüd on üsna sant lugeda tollast jutupaunikut kirjutamas „vananevast inimressursist”, kellele just nagu poleks vaja mingeid toetusi anda…

Pirita vaikses kloostri aias hõljub hurmav seaprae lõhn, aga juba on muusikafännid röökima pannud tümpsumasinad ja me põgeneme kloostri teise külge, et omavahel suhelda, vaikselt jõmistada. Miski, mis tümpsumeistritele kordagi pähe ei tule…

Veel pole isegi alustatud uue kloostri ehitustöid. Kummaline ajahetk.

Ning tänu Reet Sokmannile mitmetes mäluvärskendustes.