aprill
2002

 

Esikaanel:
Lavastaja Arne Mikk on järjekindlalt toonud Rahvusooperi "Estonia" lavale Verdi uuslavastusi. Veebruaris esietendunud "Ernani" oli neist juba viies.

TEATER

MARGOT VISNAP. LAVASTAJAD RAAMATU SEES JA VÄLJAS
Teatrikriitik Margot Visnap mõtiskleb aasta algul ilmunud intervjuudekogumikust "Lavastajaraamat", millesse on kogutud 12 põhjalikku intervjuud meie lavastajatega. Esindatud on peaaegu kõik olulisemad lavastajad: Eino Baskin, Evald Hermaküla, Merle Karusoo, Kalju Komissarov, Mikk Mikiver, Ingo Normet, Elmo Nüganen, Priit Pedajas, Kaarin Raid, Jaanus Rohumaa, Hendrik Toompere, Mati Unt.

PIMETEATRI IMELUGU EHK MEIE OMA LUUPAINAJAD DRAAMATEATRI LAVAL
Eesti Draamateatris esietendunud Andrus Kivirähu "Rehepapi" (lav Hendrik Toompere jr) üle arutlevad TÜ teatriteaduse õppetoolis teatriteadlased ja -kriitikud Luule Epner, Anneli Saro, Ene Paaver, Sven Karja, Kristel Nõlvak, Liis Hion, Kai Kangur, Juta Vallikivi ja Virge Harak. "Rehepapp" ilmus algselt romaanina, millest autor ise teatriversiooni tegi. Tegu on väga halastamatu pseudo- või uusmütoloogilise pildiga eestlastest, mis kinnitab arvamust, et eestlasi erutavad iroonilised enesepeegeldused. Esiteks romaan ja seejärel ka lavastus on lugejate-vaatajate hulgas ülipopulaarsed.

PILLE-RIIN PURJE. JÄLLE ALGAB KÕIK, ALGAB UUESTI…
Teatrikriitik Pille-Riin Purje analüüsib väiketeatri "Theatrumi" lavastusi G?bor Görgey, "Vader, kus tukk on?" (lav Lembit Peterson) ja Mart Aas, "Kõik on noored" (lav Maria Peterson). Kriitik leiab, et need kaks lavastust on üsna eriilmelised, keeruline oleks püüda neid ühisnimetaja alla painutada. Ometigi võib lavastusi ühendada määratlusega - kaks nüüdisaegset retrokomöödiat. Mõlemas lavastuses kordub motiiv "jälle algab kõik, algab uuesti", aga läbinisti erinevas tonaalsuses.

RAIT AVESTIK. KES? SARAH KANE - INTELLEKTUAALIDE LADY DIANA!?
Teatrikriitik Rait Avestik tutvustab briti dramaturgia uue laine olulist esindajat, 28-aastaselt enesetapu sooritanud Sarah Kane'i. Tutvustatakse Kane kujunemislugu, tema loomingut ja olulisemad näidendeid ning nende tõlgendusi.

LIINA JÄÄTS. MIKROLAINEAHJUDE SOOJUSES
Põgus ülevaade uuemast Briti dramaturgiast ja tema esindajaist. Põhjalikumalt tutvustatakse Mark Ravenhilli, Sarah Kane ja Patric Marberi loomingut. Kui Lääne-Euroopa teater on briti uue laine dramaturgias valitseva rämedusega juba kohanenud, siis Eesti teater on veel häbelik ja viisakas. Liina Jääts oletab aga, et ega Eestigi teater sellest rämeduselainest puutumata jää.

MUUSIKA

TIIA JÄRG. CYRILLUS KREEK TEEL MAAILMA
Muusikateadlane Tiia Järg on süvenenud Cyrillus Kreegi loomingusse juba pikemat aega. 26. märtsil möödus Kreegi surmast 40 aastat. Helilooja ise on kunagi arvanud, et tema aeg tuleb kolmekümne-neljakümne aasta pärast… Küllap tuligi. Igatahes elavdas helilooja 100. sünniaastapäev 1989. aastal tublisti tema teoste ettekandmist ja kirjastamist. Tänaseks on trükist ilmunud Kreegi Requiemi klaviir (kirjastus "SP Muusikaprojekt", 1997) kui ka partituur (sama kirjastus, sügis, 2001). Paraku on tekitanud suurt segadust küsimus, millal lisati siiski reekviemile ladinakeelne tekst. Tiia Järg selgitab temale omase põhjalikkusega, millal ja kuidas see autori käsikirja lisati - seda ei teinud mitte autor ise, vaid selle tingis nõukogudeaegne kultuuriideoloogia - ainult ladinakeelse tekstiga oli võimalik teost ette kanda Eestis 1968. aastal. Ladinakeelse teksti nõue jäi püsima kuni helilooja 100. sünniaastapäeva kontserdini 3. detsembril 1989, mil teos taas kõlas eesti keeles.

TEATRIJUTUD NEEME KUNINGAGA II
Pikema intervjuu teises osas räägib Rahvusooperi "Estonia" pealavastaja Neeme Kuningas armastuse ja surma teemast oma lavastustes, muusikalist ja operetist, õpetajaist ja eeskujudest, ooperi aluseks oleva kirjandusteose rollist lavastuse õnnestumise seisukohalt jpm. Algus vt TMK 2002 nr 3.

TIINA ÕUN. ANNELI REMME. VERDI OOPER "ERNANI" ESMAKORDSELT "ESTONIA" LAVAL.
27. jaanuaril esietendus Rahvusooperis "Estonia" Verdi üks vähem mängitud oopereid "Ernani". Ooperi lavastas Arne Mikk, muusikaline juht Paul Mägi. Arne Mikule on "Ernani" viies Verdi esmalavastus "Estonia" laval. Eestimaal on seda ooperit varem mängitud Tallinna saksa teatris ja saksa keeles 1860. aastal. Victor Hugo värssdraama järgi 1844.aastal valminud "Ernani" on oma ajastu Euroopa mässuvaimu peegeldav ooper, samas ennustab see teos ette Verdi hilisematele ooperitele iseloomulikku suurt ja jõulist dramaatilisust , tugevaid kirgi. "Estonia" lavastus teeb kummarduse Hispaania kunstnikule Francisco de Goyale. Lavastuse võtmeks tundub olevat sõna "maal", või "pilt" - lavakujunduses on kesksel kohal suur pildiraam, kust tegelased, otsekui Goya maalidelt maha astudes , elustuvad. Lavastuse trump on rahvusvaheline solistide koosseis: Asta Kriðèiunaite (Leedu), Hyoung Kyoo Kang (Itaalia), Mati Palm (Eesti), Vello Jürna (Eesti), Mihhail Agafonov (Venemaa) jt.

EVI ARUJÄRV. OPENBAROQUE 2002: PIIRIDETA FESTIVAL
Andres Mustoneni festival, mis veel hiljuti kandis nime Tallinna rahvusvaheline barokkmuusika festival, oleks tänavu, aastal 2002 pidanud kandma numbrit XIII. Seekord jäi number ära ja barokifestival sai nimeks "Avatud muusika festival opeNBaroque". "Avatud" tähendab, et kavas pole miski piiratud ehk keelatud, s. o kõik on lubatud. Festival koondas barokkmuusika külje alla mitmesuguseid, ka ajas või kultuuriruumis kaugeid muusikastiile ja traditsioone. Esinesid ansambel "Hortus musicus", segakoor "Latvija" (kava: "Katoliiklus ja protestantism" Samuel Scheidti, J. H. Scheini, G. Gabrieli ja G. Guami loomingust), dir Andres Mustonen; ERSO ja "Latvija" (Beethoveni Nelja sümfoonia ja Philip Glassi "Itaipu"); Eesti Rahvusmeeskoor (Komitase tsükkel "Patarag"); vanamuusika ansambel "Sirin" (Moskva), Tuija Hakkila , Mikael Helasvuo, ( haamerklaver ja flööt , Soome) india sarod'i-mängija Ranajit Sengupta; Sirkka-Liisa Kaakinen-Pilch ( barokkviiul Soome), Vladimir Ðuljakovski ja Nazar Koþuhhar (barokkviiul, Venemaa), Ivo Sillamaa (klavessiin ja orel, Eesti), Peeter Klaas (barokktðello), kavas H. I. Von Biberi looming. Eksootiliste kavadega esinesid Timna Brauer, Elias Meiri ja Mihhail Croitoru (vokaal ja kitarrid; klahvpillid; tðello; Iisrael) ja Courtney Jones (löökriistad, Trinidad) kavaga "Muusika pühal maal"; Iiri ansambel "Providence", kavas dþässisugemetega rahvamuusika; Inglise absambel "Red Priest" (barokk-horror helis ja pildis: vaimud, nõiad, deemonid ja muu teispoolsus); lõppkontserdil Liana Issakadze (Saksamaa), Sonora Vaice (Läti), Tütarlastekoor "Ellerhein", Eesti Rahvusmeeskoor jt, kava tüüpiliselt galakontserdilik.

TUNDMATU AMET - OOPERILIBRETIST. LUTZ HÜBNERI KOOSTÖÖ ERKKI-SVEN TÜÜRIGA
Maailmas on tavaks saanud, et küsimusele, kelle ooperit sa vaatama lähed, vastatakse: Verdi, Puccini, Rossini, Mozarti jne. Oma. Ooper on esmajoones muusikasündmus. Kuid peale muusika on ooperis veel tekst ja tegevus: dialoogid ja monoloogid, milleta laulmine tunduks mõttetu. Mais 2001 esietendus Dortmundis Erkki-Sven Tüüri ooper "Wallenberg", mille libretist on saksa kirjanik Lutz Hübner. Enne "Wallenbergi" kirjutas ta libreto EXPO'l 2000 ette kantud ooperile "Masinist, mille muusika kirjutas saksa helilooja Hans Schanderl. Maria Erss, Eesti Pedagoogikaülikooli magistrant, kelle uurimisobjektiks on ooperilibretod, küsitles Lutz Hübnerit tema koostöö kohta Erkki-Sven Tüüriga.

TOIVO PEÄSKE. ANNA KLASI SOOLO
23. jaanuaril oleks saanud 90-aastaseks eesti üks säravamaid naispianiste ja klaveripedagooge Anna Klas (surn. 1999). Tema nimi seostub eelkõige legendaarse klaveriduoga Anna Klas-Bruno Lukk. Maestra 90. sünniaastapäevaks valmis Eesti Raadiol CD, sooloplaat, millele on salvestatud tema esituses Mart Saare "Eesti süit" , Rameau "Kana", Brahmsi Intermezzo A-duur op 118 ja Tðaikovski "Mälestusi Haapsalust" (salvestatud aastail 1957-59) ning Mozarti Variatsioonid KV 500 ja Sonaat KV 533/494 (salvest. 1977. aastal). Teoste valiku tegi Eesti Muusikaakadeemia õppejõud Ada Kuuseoks.

AKADEEMILISI PÄRLE EHK MIDA JUHAN EI TEA
Tiia Järg, Eesti Muusikaakadeemia muusikaajaloo õppejõud on kogunud oma õpilaste vastustest juba aastaid muusikalisi ja keelelisi lapsus'i. Ajakiri on avaldanud neid traditsiooniliselt oma aprillinumbreis.

KINO

PEETER TOROP. "VIIMNE RELIIKVIA": INTERSEMIOOTILISE TÕLKE IDEOLOOGILINE JUHTUM I
Pikem artikkel Grigori Kromanovi (1926-1984) mängufilmist "Viimne reliikvia" (1969), mis kujunes eesti kõigi aegade edukamaks filmiks, ja mida on näidatud umbes 80 riigis, ning millest Eestis on saanud kultusfilm. Praegu linastub uuesti meie kinodes selle filmi digitaalselt taastatud koopia. Uurimuse esimeses osas võrreldakse Eduard Bornhöhe 1893. aastal kirjutatud ajaloolist jutustust "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad", Arvo Valtoni stsenaariumi, Paul-Eerik Rummo laulutekste ja filmi. Kirjutaja leiab, et "Viimne reliikvia" haakub tugevasti oma ajaga ja 1968. Aasta Tðehhi sündmustega ning mõjub sellel taustal nõukogudevastasena. Maikuus ilmuv selle artikli teine osa käsitleb intersemiootilise tõlke olemust, millest lähtuvalt on "Viimset reliikviat" analüüsitud.

PEEP PUKS. REIN MARANI LINNUD
Kirjutises käsitletakse Rein Marani (sünd. 1931) loodusfilme, mille aineseks on linnud. Tema viimane linnufilm oli "The Secret of Nightingale" ("Ööbiku saladus", "Gaviafilm", 2000), praegu on lõpetamisel "Washing Day. An ABC of Birds" ("Pesupäev ehk Väike linnuaabits", "Gaviafilm", 2002). Dokumentaalfilmide reþissöör Puks imetleb Maranit, kes meie tõmblevas ajas ja piiratud rahaliste võimaluste juures suudab endiselt teha töömahukaid ja aeganõudvaid loodusfilme. ENN SÄDE. KAHEKESI ÜHESKOOS Dokumentaalfilmide reþissööri ja staaþika helireþissööri Enn Säde portreelugu Rein Maranist, kellefilmide juures on ta palju kordi olnud tegev.

PEETER LINNAP. HÄÄBUMINE…
Tuntud fotokunstnik ja Tartu Kunstiülikooli professor Peeter Linnap analüüsib lähtudes Jüri Sillarti (sünd. 1943) portreefilmist "Peeter" (OÜ Kairiin, 2001), mis räägib maineka fotokunstniku, filmimehe, fotoeluorganiseerija ja fotoajakirjaniku Peeter Toominga (1. VI 1939-17. V 1997) viimasest eluaastast, eelkõige aega, milles Tooming tegutses ja sellal Eesti fotos toimunut, mille liikumapanevaks jõuks oli enamasti just tema. Filmi "Peeter" peab Linnap autorluse seisukohalt eriti keeruliseks juhtumiks, kus reþissöör Sillarti kõrval on võrdväärne tegija ja filmi looja ka Tooming ise.

ANDRES MAIMIK. JÜRI JA PEETER
Teinegi retsensioon käsitleb Jüri Sillarti filmi "Peeter". Kirjutaja tunnustab filmi kui intiimset päevikut kahe kunstniku omavahelistest keerukatest suhetest ja kui lahkuva inimese elujanust pihtimust.

LINNAR PRIIMÄGI. DOKTOR ELLAMAA ELUTANTS
Retsensioon Helle Karise (sünd. 1944) filmile "Contra mortem: Dr Andres Hellamaa" ("Myth Film", 2002), mis on kavandatud arstifilmide tsükli avafilmiks. Retsensent leiab, et esimene film on tehtud heal professionaalsel tasemel, parimate portreefilmiþanri reeglite ja traditsioonide kohaselt, kuid järgmise filmi puhul tuleks uuendad mitte ainult modell, vaid ka lähenemisviis.

JAAN RUUS. KAHE SÕNAGA ÖELDES - VÕIMATU
Artikkel tuletab meelde meie ajakirja esimeste aastakäikude filmikontseptsiooni, samuti meenutatakse 1977. Aastal tehtud katset luua Eestis filmiajakiri. JAAK LÕHMUS. JOHANNES Essee tuletab meelde Eesti esimest filmimeest Johannes Pääsukest (1892-1918), kelle 110. sünniaastapäeva tähistamine on tänavu meie kinoelu üheks kesksemaks sündmuseks.