mai
2002

 

Esikaanel:
Kersti Kreismann, 2001. aasta parim naisnäitleja. Aprill 2002.

TEATER

LUULE EPNER. TAGASI "KEVADES"
Teatriteadlane Luule Epner vaatleb Viljandi teatris "Ugala" esietendunud lavastust "Kevade", mis on valminud populaarse eesti kirjaniku Oskar Lutsu romaanisarja esimese osa põhjal. Lutsu on Eesti teatris lavastatud juba möödunud sajandi 30ndatest aastatest, seekordne "Kevade" tõlgendus on teatrilaval järjekorras 14s. "Ugala" "Kevade" dramatiseeris ja lavastas näitleja ja teatripedagoog Toomas Lõhmuste (mängis ise 1984. aasta "Kevade" lavastuses Noorsooteatris üht romaani peategelast). Lõhmuste lüürilis-koomiline lähenemine teosele jätkab osalt Lutsu teoste tõlgendustraditsiooni teatrilaval (ja ka filmis), aga lisab ka midagi uut. Seekordses lavastuses on esile tõstetud peategelase unenäomotiivid.

ANNELI SARO JUTUSTUSI ILUSATEST JA ÕNNELIKEST INIMESTEST
Teatriteadlane Anneli Saro vaatleb eesti erateatri, Von Krahli Teatri kahte lavastust, M.Ravenhilli "Mõned tearavad poraloidid" (lav Ingomar Vihmar) ja kolme autori, R. Lake, S. Kane ja Y. Mishima loomingul põhinevat lava kompositsiooni "No more tears" (lav Tiit Ojasoo). Von Krahli Teater on end Eesti teatrimaastikul afiðeerinud kui alternatiivteater, st eesti teatri peavoolust kõrvale kalduvat kunsti harrastav ja soosiv teater. Teatri firmamärgiks on kujunenud eelkõige erinevate väljendusvahendite (sõna, näitleja keha, multimeedia, muusika jms) sünteesimine. Sisulises plaanis paistab silma soov õõnestada või lammutada müüte ning konventsioone, astuda ühiskonna konnasilmadele.

OTT KARULIN. "ME VALVAME MÖÖDUVAT AEGA"
Teatrikriitik Ott Karulin käsitleb väiketeatris Theatrum esietendunud lavastust, F. Pessoa "Merimees (lav Lembit Peterson). Kriitik tõdeb, et teater on julgenud repertuaari võtta sümbolistliku draama, mille dramaturgilised võimalused on napid ja eeldavad pigem vaataja mõttemaailma tungimist kui lavalist aktiivsust. Lavastuse väline passiivsus on aga petlik, lavastuse sisemine aktiivsus on jõuline ja jõuab vaatajani. Näitlejad ei mängi publikule ja ometi mängivad nad selleks, et jätta mittemängimise muljet. Esiplaanil on Pessoa mõte ja tema sõnade kola.

KRISTEL NÕLVAK. HEA OLLA JA EDASI TEENIDA
Teatrikriitik Kristel Nõlvak käsitleb teatri Vanalinnastuudio lavastust B.Brechti "Hea inimene Sezuanist". Tegu on lavastusega, kus osalevad Eesti Muusikaakadeemia diplomandidest näitlejatudengid ja lavastaja on Jaanus Rohumaa (külalisena Linnateatrist), kes täidab Brechti lavaloo sisemise rahuga. Rohumaa usk headusse ja armastusse kumab sellest lavastusest nii tugevalt läbi, et Brechti kahtlusest hea inimese tegelikku olemasolusse ei jää alles suurt midagi. Lavastaja on lisanud Brechtile selle inimliku mõõtme, mis kriitiku meelest Brechti teostes häirivalt on puudu olnud. Kuid vomriliselt tabab lavastaja eepilise teatri tuuma, loob kertge, mängulise ja meelt lahutava õhustiku. EESTI TEATRI AASTAPREEMIAD Ajakiri tutvustab Eesti teatri aastapreemia laureate. Preemiad 2001. aasta teatritööde eest anti üle rahvusvahelisel teatripäeval 27. märtsil.

MUUSIKA

HELENA TYRVÄINEN. THE SUCCESS STORY OF THE MAN WHO FORGED THE SAMPO
Soome muusika ühe esimese modernisti ja suurema orkestrivirtuoosi, uue muusika enfant terrible'iks ja pühapäevalapseks kutsutud Uuno Klami (1900-1961) looming jäi kauaks ajaks soome muusika "suure tamme" Jean Sibeliuse varju. Klami esteetilised vaated muusikale ja kompositsioonilised lähtepunktid on 1920. aastate Pariisis. Tema suurteks paleusteks muusikas olid Stravinski ja Ravel, maailmakirjandusest on teda inspireerinud Eugene O'Neill, William Shakespeare, Federico Garc?a Lorca, Edgar Allan Poe, soome kirjandusest rahvuseepos "Kalevala", Aleksis Kivi ja Juhana Cajanus. Oma suure eelkäija sümfooniate "sügava loogika" asemele tõi Klami rapsoodia ja eksootika, soomelikkust käsitles mitte rahvusromantilises vaid stravinskiliku primitivismi vaimus. Tema esimene tähelepanu äratanud teos, Klaverikvartett, valmis 1922, viimase, lõpetamata jäänud teose, balleti Pyörteitä loomisaeg on 1957-1960. Klami tõusis Soome tegevheliloojate seas juhtpositsioonile 1940. aastatel, 1953 tituleeris Helsingi Linnaorkester ta Sibeliuse järel armastatuimaks heliloojaks. 1987. aastal loodi Soomes Uuno Klami Selts, mille esinaine on praegu Helena Tyrväinen, artikli autor.

BRUNO GINER. NÜÜDISAEGNE PRANTSUSE MUUSIKA: MÕNED SUUNAD
Tänapäeva prantsuse muusika mitmesugustest suundadest panoraami maalimine sarnaneb õnnemänguga. On ju äsjalõppenud poolsajandi jooksul järgemööda või üheaegselt läbi elatud tonaalse süsteemi hülgamine ja taasleidmine, mikrointervallide tavakasutamine, kõige rangemad vormieelistused ja ohjeldamatuimad improvisatsioonid, aleatooriline, minimalistlik ja repetitiivne muusika, muusikateater, musique concrétic, elektrooniline, elektroakustiline, musique acousmatic, arvutimuusika jne. See oli kirev ja leidurlik periood, mida ilmestas hulk paralleelseid voolusid, - postmodernne, multiformne ajastu, andekas segunemiste periood. Selle algtähised on 1950.-60. aastates, Darmstadti uue muusika kursuste kitsas ringis, Prantsusmaal on selle aja domineeriv muusikuisiksus Olivier Messiaen, kes asub 1947. aastal juhtima Pariisi konservatooriumi muusikaanalüüsi , hilisemat kompositsiooniklassi. Artikli autor Bruno Giner on helilooja, Athis-Mons -Juvisy kommuunidevahelise konservatooriumi direktor. Tema sulest on ilmunud raamatud "Musique contemporaine: le second vingti?me si?cle." (Pariis, 2001)jm. Artiklis annab ta põgusa ülevaate XX sajandi II poole eri vooludest prantsuse muusikas. Artikkel on tõlgitud ajakirjast "Fontes Artis Musicae" aprill-september 2000. (Järgneb).

PAUL HILLIERIGA EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOORIST JA MUUSIKAST 2002. AASTA MÄRTSIS
Inglise päritolu dirigent Paul Hillier vahetas möödunud aasta septembris välja Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammerkoori kunstilise juhi ja peadirigendi ametikohal. Koori kauaaegne liige Allan Vurma vestleb dirigendiga tema teoksil olevatest ja tulevastest plaanidest EFKga , erinevates kultuuripiirkondades toimivaist kultuuritraditsioonidest ja nende mõjudest muusika esitamisel, barokkmuusika erinevaist esitusvõimalustest; erinevatest muusikakollektiividest ja gruppidest, kus Paul Hillier on olnud tegev laulja ja dirigendina, ta on olnud ka õppejõud mitmes USA ülikoolis.

VIVALDI PSALMID EFK UUEL CD-L
Väljapaistev Saksa noodikirjastus Carus annab oma trükiste saateks välja ka heliplaate. Aastal 2000 valmisid nii 2 CD-d Wolfgang Amadeus Mozarti vaimulike kooriteostega Vesperae et Litania ja Litaniae, mille esitajaiks samuti Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Uuel CD-l on salvestatud Vivaldi kahekooriteosed, ehk nagu ütleb plaadi tiitel: Salmi a due chori (Beatus vir, Domine ad adjuvantum, Canta in Prato ja Dixit Dominus). Kaastegev on Tallinna kammerorkester ja solistid Kaia Urb, Vilve Hepner, Raili Jaanson, Risto Joost, Mati Turi, Uku Joller ja Rainer Vilu; dirigent Tõnu Kaljuste.

ERSOLE MAKSIMUMPUNKTID. ERSO ESITLES 1. MÄRTSIL KAHTE UUT CD-PLAATI
Viimased kuud on kujunenud ERSO uutele CD-plaatidele väga edukaks. Aprillikuu seisuga on ERSO viimased plaadid pälvinud kolmel korral maksimumpunktid maailma aajakirjanduses. Detsembris 2001 jõudis kuulajateni kolmas CD Arvo Volmeri, ERSO ja Alba Recordsi suurprojektist, mille käigus plaadistatakse kõik Eduard Tubina sümfooniad. Esimene plaat - II ja V sümfoonia- ilmus 1999. aastal, teine - III ja VI - 2000. aastal ning kolmas - IV ja VII - 2001. aasta lõpul. 2002. aasta veebruaris ilmus aga ERSO ja Paavo Järvi esimene CD koostöös suure ja rahvuavahelise plaadifirmaga Virgin Classics. Plaadil kõlavad Sibeliuse Süit muusikast Maeterlincki näidendile "Pelléas ja Mélisande", Sibeliuse ooper The Maiden in the Tower (Jungfrun i tornet) ning kuulus Valse triste. Dirigent Paavo Järvile on see esimene plaat ERSOga, eesti orkestrite ajaloos aga esimene kord lindistada nii suure rahvusvahelise plaadifirmaga nagu Virgin Classics.

MARIA ERSS. "BASTIEN JA BASTIENNE" - ÕDUS ÕHTU TALLINNA LINNATEATRIS
Tallinna Linnateatris esietendus 29. novembril 2001 EMA Kõrgema Lavakunstikooli XX lennu (juhendaja Elmo Nüganen) diplomilavastus ""Bastien ja Bastienne" ehek Noore Mozarti uue lühiooperi esmaettekanne Elisabeth Goldtbergi koduteatris"". Lavastuses on kasutatud W. A. Mozarti/ Fr. Weiskerni lühiooperit "Bastien ja Bastienne", mille on saksa keelest tõlkinud Linnar Priimägi. Etenduse lavastas Priit Võigemast. Professionaalsete ooperilauljate asemel teevad etenduses kaasa Priit Võigemasti kursusekaaslased ning tegevus on paigutatud XVIII sajandil levinud salongiõhtu raamidesse. Orkestrit asendab klaver.

KINO

VASTAB JAAK LÕHMUS
Jaak Lõhmus (sünd. 1955) on filmiajakirjanik, endine TMK filmitoimetaja, kes on töötanud ka teletoimetajana ja lavastanud kolm dokumentaalfilmi ning kirjutanud ühele stsenaariumi. Praegu töötab ta Eesti Filmi Sihtasutuse (Estonian Film Foundation) peaeksperdina. Intervjuus räägib ta eesti filmi hetkeolukorrast ja tuleviku väljavaadetest, EFSi ees seisvatest ülesannetest, filmiõppest ja filmiajakirjandusest, samuti meenutab ta oma tööd televisioonis, filmitööd ning noorpõlveaastaid ja oma tegevust Tartu Ülikooli filmiklubi juhtimisel.

PEETER TOROP. "THE LAST RELIC": IDEOLOGICAL INCIDENCE OF AN INTERSEMIOTIC TRANSLATION, II
Teine osa pikemast artiklist, mis käsitleb Grigori Kromanovi (1926-1984) mängufilmi "Viimne reliikvia" (1969), mis on kõigi aegade eesti edukaim film. Seda näidati 80 maal ja sellest on saanud Eestis kultusfilm. Hiljuti valmis "Viimse reliikvia" digitaalselt taastatud koopia ja film linastub praegu kinodes. Artikli esimeses osas võrdles Torop Eduard Bornhöhe 1893. Aastal ilmunnud ajaloolist jutustust "Prince Gabriel or the Last Days of the St. Birgitta's Monastery", Arvo Valtoni stsenaariumi ja Paul-Eerik Rummo laulutekste ning filmi. Teises osas, mida autor nimetab teoreetilsieks järelsõnaks, avatakse põhjalikult intersemiootilise tõlke olemus, millest lähtuti "Viimse reliikvia" analüüsil.

PEETER LINNAP. TEISEL POOL VETT: ÜHE LAHKUMISE TRAUMATOLOOGIA. ERIC SOOVERE PELGUPILTIDE STRUKTUURIST
Artiklis uuritakse USAs elava eesti fotograafi Eric Soovere aastatel 1944-1949 pildistatud mahukat fotoloomingut, mis ilmus ka 1999. aastal Eestis raamatuna ning millest hiljuti oli näitus Eesti Rahva Muuseumis. Linnapi arvates on Soovere aastatel 1944-1949 pildistatud mahukat fotoloomingut, mis ilmus ka 1999. aastal Eestis raamatuna ning millest hiljuti oli näitus Eesti Rahva Muuseumis. Linnapi arvates on Soovere "Põgenemine Läände 1944-1949" oma olemuselt narratiivse struktuuriga dokumentaalne fotojutustus. Viie aasta jooksul teostatud, tuhandete piltideni ulatuv, detailitundlik ja samasülevaatlik pildikooslus on tõsiselt informatiivne ja samas kujundlik kokkuvõte, mida võib käsitleda nii kunsti- kui ka dokumentalistika, nii ajalookirjutuse kui ka visuaalse antropoloogia ja semiootika vahenditega.

PEEP PEDAMANSON. LIMITEERITUD JA TOTAALNE PLYMPTON
Käsitluse all on ameerika joonisfilmi reþissööri Bill Plymptoni (sümd. 1946) filmidele "Plymptoons" (1990) ja "Mutant Aliens" (2001). Plympton oli eelmise aasta detsembris Pimedate Ööde filmifestivali külaline.

MIKK RAND. MUTANTTULNUKAD JA FESTIVALID PIMEDAS ÖÖS
Intervjuu Bill Plymptoniga. Animafilmide lavastaja räägib oma tööst, edukusest, filmide müügist ja sellest, milliseid filme telekanalid ja kinod ootavad.

LIVIA VIITOL USUNDI- JA RITUAALFILM: IGAÜHEL OMA
Arvustus Aleksei Aleksejevi (sünd. 1974) dokumantaalfilmidele "Mari rahva pulmad" (2000) ja "Püha mägi" (2000). Reþissöör lõpetas 2000. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli filmi ja video eriala ning õpib praegu TPÜ magistrantuuris. Retsensent peab kahe filmi ühisnimetajaks traditsioonile truuks jäämist ja ka iseendaks jäämist; Aleksejevi filmides puudub väline atraktiivsus ja mängulisus, mis sageli iseloomustab Lääne telekanalitelt edastatavaid dokumentaalfilme. Liigset tõsidust peab kirjutaja ka Aleksejevi filmide teatavaks puuduseks.

MÄRT KUBO. KOLTUNUD PÄEVIKUD PUHKEVAD ÕIDE
Arvustus Heili Klandorfi (sünd. 1979) dokumentaalfilmile "10 päeva augustis" (2001), millega reþissöör lõpetas Concordia Ülikooli meediateaduskonna. Kirjutaja peab kümne aasta taguseid poliitisi sündmusi meenutavat filmi inforikkaks, milles on täpsed ja teaberikkad intervjuud.