teater. muusika. kino > august/september 2002

TEATER

VASTAB TÕNU OJA
Ajakirja teatritoimetaja intervjueerib vabakutselist näitlejat Tõnu Oja. Kõne all on näitleja lavakooli periood ning sellele järgnenud kaks aastakümmet Tallinna Linnateatris (tollases Noorsooteatris). Samuti räägib Oja oma kõhklusperioodist näitlejatöö suhtes ning selleaegsest tööst Noorsooteatri puidutöökojas ning ka kirjandustoas. Lisaks on näitleja osalenud palju raadioteatris ning lastelavastustes, olles ise ka pisut lavastanud. Viimasel ajal on ka võrdlemisi produktiivne draama- ja muusikalitekstide tõlkija, tehes seda inglise, prantsuse ja vene keelest. Andes ülevaadet oma näitlejateest ja lavabiograafiast, kõneleb Oja ka oma suhtumisest poliitikasse, religiooni ja teatrisse kui institutsiooni laiemalt. Uuest hooajast töötab Tõnu Oja koosseisulise näitlejana Eesti Draamateatris.

KIRSTEN SIMMO. LASTETEATRIST NB FESTIVALI TAUSTAL
Autor annab ülevaate käesoleva aasta 8-11. mail Narvas toimunud ASSITEJ rahvusvaheliste lasteteatrite festivalist ja nähtud etendustest. Ürituse pealkiri "NB Festival" viitab sellele, et osalesid teatritrupid Põhja- ning Baltimaadest. Lisaks nähtu kirjeldamisele väljendab autor muret, et lasteteatri kui eraldi valdkonna vastu puudub ühiskonnas sügavam huvi, mistõttu kiputakse sellesse suhtuma kui poolkunstipärasesse pedagoogikavormi, see aga omakorda kaotab tähelepanu eri õppeasutustes esinevate truppide professionaalsele tasemele. Autor rõhutab Ida-Euroopa lasteteatrite suuremat sõnakesksust ning Lääne-Euroopa enamat visuaalsust, paigutades eesti trupid pigem esimesse liiki. Omavahelist suhtlust raskendavad ka ida ja lääne kultuurilised mõistmistõrked.

ANDRES KEIL. HALLIST MÜÜRIST
Teatrikriitik Andres Keil on 20. augustil Tartu Teatrilaboris esietenduva lavastuse "Goodbye Vienna ehk Gertrud" (autor Jaan Undusk, lavastaja Tõnu Lensment) projektijuht, kes vahendab lavastusprotsessi esimeses faasis osalenud noorte kriitikute ja teoreetikute vahel aset leidnud vestlusringi. Nimelt on lavastusprotsess mõneti eksperimentaalne, kuna lavastaja viis näidendi esmaanalüüsi läbi koos Tartu Ülikooli teatriteaduse kraadiõppe tudengitega. Eksperimendi ülesandeks on uurida, kas lavastuse loomisel võiks praktikutel ka teoreetikutest praktilist kasu olla ning milliseid erinevaid lugemismooduseid sellest võiks tekkida. MUUSIKA

MUUSIKA JA TEATRI RISTUMISPUNKTIS. EESTI UUE LAVAMUUSIKA ÕHTU "PEEGELDUSED" RAHVUSOOPERIS "ESTONIA"
Võib muidugi arutleda, kas ooperis on võimalik teater ja kas balletti ning ooperit saab sünteesida. Selle üle vestlesid teatrikriitik Pille-Riin Purje, Eesti Raadio teatritoimetaja Maris Johannes, muusikateadlane Kristel Pappel ja teatriteadlane Lea Tormis. Võttes eelduseks, et need ühendused on võimalikud, jagasid nad sel pinnal muljeid kolmest eesti uuest muusikalisest lavateosest: Toivo Tulevi balletist "Cruz", Eino Tambergi ooperist-balletist "Peeglimängud" ("Inimeseks tahaks saada" ja "Elutants") ning René Eespere ooperist "Gurmaanid". Esietendus Rahvusooperis "Estonia" 26. ja 27. aprillil. Dirigeerisid Erki Pehk, Aivo Välja ja Paul Mägi. Lavastaja (või koreograafi-) töö pärines Vladimir Arhangelskilt, Neeme Kuningalt ja Anu Ruusmaalt ning Ervin Õunapuult (kellelt oli ühtlasi pärit ka "Gurmaanide" libreto ja lavakujundus).

MARIA ERSS. "LÕBUS LESK" VIINI MOODI EESTI KASTMES
11. aprillil esietendus "Estonia" teatris Leh?ri operett "Lõbus lesk". Hoogsa lavastuse tegi "Estonias" Monika Wiesler Viini Volksoper'ist. Etenduses teevad kaasa teatri solistidest Heli Veskus, Väino Puura, Margit Saulep, Tõnu Kilgas, Voldemar Kuslap jt. Eriti tõstab arvustus esile Heli Veskuse suurepärast Hanna Glawari osatäitmist. Lavastusele annnavad palju juurde Wiesleri suurepärane koreograafia ja kaunid tualetid. Järgneb autori intervjuu lavastajaga: Monika Wiesler ei ole edev lavastaja ja ei poolda paljude tänapäeva lavastajate kommet tuua mingi lavaklassika teose tegevus kostüümide ja lavakujunduse kaudu tänapäeva.

RAHVUSOOPERI "ESTONIA" 96. HOOAEG - MÕNESKI MÕTTES ERILINE I
"Estonia" teater tähistab aastal 2006 oma sajandat hooaega kutselise teatrina. Sellele on suunatud juba praegu teatri juhtkonna mõtted ja plaanid. Möödunud hooajale annavad hinnangu teatri loominguline juht ja peadirigent juunini 2002 Paul Mägi, teatri peadirektor Paul Himma , balleti kunstiline juht Tiit Härm ja pealavastaja Neeme Kuningas. Lõppenud hooajal tulid teatri kavvasse mitu uut lavastust - de Falla ooper "Lühike elu", lasteetendus Tõnis Kaumanni muusikaga "Ooperimarakratid", Carl Orffi ooper "Tark naine", Verdi "Ernani", Leh?ri operett "Lõbus lesk", Mauro Bigonzetti koreograafiaga Delibes'i "Coppélia" ja Luciano Cannito ballett "Cassandra"; eesti uute lavateoste õhtu "Peeglimängud". Intervjuud ja ülevaade teatri sügishooajast 2001 pärineb "Estonia" teatri toimetajalt Karin Kopralt. Kevad Hooaeg 2002 vt TMK järgmises numbris.

IVALO RANDALU. PÄRAST ESMAKUULAMIST
"Estonia" teatri nimekas ooperisolist, bassbariton Mati Palm tegi oma 60. Sünnipäevapuhul koos pianist Peep Lassmanniga CD - Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm. Salvestus Aili Jõeleht, mastering Marika Scheer; Eesti Muusikaakadeemia; (P) & © "Kuldklassika". Plaadile on salvestatud kaheksa laulu eesti autoritelt: Eduard Oja, Artur Kapp, Mart Saar, Gustav Ernesaks ja Villem Kapp ning kümme numbrit itaalia populaarseilt autoreilt - Bononcini, Falconieri, A. Scarlatti, Bellini, Tosti jt.

JOHANNES JÜRISSON. HEINO ELLERI KULTUURILOOLISEST TAUSTAST EESTIS
Järg artiklile TMK-st 2002 nr. 6. Johannes Jürisson, üks parimaid eesti varasema kultuuriloo tundjaid käsitleb XX sajandi alguse eesti muusika- ja kirjandusloo mõjusid Heino Elleri loomingule.

IMMO MIHKELSON. "JAZZKAAR" KERKIB KÕRGEMALE, ULATUB KAUGEMALE
Tänavune aprilli lõpus Tallinnas toimunud muusikafestival "Jazzkaar" oli peaaegu selle korraldaja Anne Ermi unistuse täitumine, arvab artikli autor., Selles mõttes, et see võiks väljendada kujutlust muusikalisest vikerkaarest, mille alla mahuks väga erinevaid helivärve. Stiililine kirevus väljendab kahtlemata ka mõneti Jazzmuusika tänast olukorda laiemas mõttes. Esinejaid: Richard Bona, Diane Schuur, Trilok Gurtu trio, Kimmo Pohjonen, Bugge Wesseltoft, Estonian Dream Big Band, Ray Anderson, Lew Soloff jpt.

KINO

JAAN RUUS. HEA AASTA CANNES'IS
Ülevaade 55. Cannes'i festivalist, mis toimus 15.-26. maini. Tutvustatud on enamasti auhinnatud filmidest ja iseloomustatud festivali suundumusi üldisemalt.

VESTE PAAS. ONCE UPON A TIME THERE WAS A TALLINN MOVIE STUDIO, II
Pikema artikli teises osas räägib filmiajaloolane Paas filmitootmisest Tallinna Kinostuudios 1945.-1956. aastal ning koostööst Leningradi Kroonikafilmide Stuudioga ja Dokumentaalfilmide Keskstuudioga Moskvas. Ühtlasi meenutatakse filminäitlejate ning loominguliste ja tehniliste töötajate väljaõpet, mis seotud esimeste rahuaastate suurte kavatsuste ja lootustega eesti filmikunsti edasisel arengul.

ÜLEV AALOE. STSENAARIUMIDE VÕISTLUS PEAKS MUUTUMA REGULAARSEKS
Augustis 2001 kuulutasid EV Kultuuriministeerium ja Eesti Filmi Sihtasutus välja täispikkade mängufilmide stsenaariumide võistluse. 4. veebruariks 2002 laekus 20 võistlustööd, millest kolm pälvisid ergutustoetuse: "Helesinine saar" (autor Aare Freimann), "Ingellik elu" (autorid Mart Kase ja Märten Vaher) ning "Trooja"(autor Andri Luup). Þürii liige Aaloe iseloomustab võistlusele esitatud stsenaariume ja põhilisi tendentse.

TÕNIS KASK. RAHAVÕI EETILISED VÄÄRTUSED
Teinegi þürii liige Kask võtab lühidalt kokku stsenaariumide võistluse ning teeb mitmeid ettepanekuid niisuguste võistluste paremaks korraldamiseks ja regulaarseks muutmiseks.

MERIKE VAITMAA. ARVO PÄRT DORIAN SUPINI FILMIDES
Tänavu valmis Dorian Supinil (sünd. 1948) pooleteist tunni pikkune film Arvo Pärdist "24 Preludes to Fugue" (Stuudio "F-Seitsse"), lisaks jõudsid esilinastuseni kolm lühifilmi Pärdi tööst erinevate dirigentidega "Your Name", "Cecilia" ja "Orient & Occident", dirigentideks vastavalt Thorgerdur Ingólfsdóttir, Myung-Whung Chung ja Tõnu Kaljuste. Lühiarvustuses analüüsitakse põhiliselt täispikka filmi, hinnates seda kõrgelt ning iseloomustatakse lühifilme.

IGOR GARÐNEK. FILMISADU ARVO PÄRDIST
Teinegi arvustus käsitleb eelnimetatud Pärdi-filme. Kirjutaja võtab Supini mahukatöö kokku sõnadega, et kui täispika filmi keskmes on Arvo Pärt, kui suur fuuga, mille ümber koonduvad mitmesugused prelüüdid interpreetide, helilooja mõtete, teoste fragmentide ja eluseikade näol, siis lühifilmides on n-ö peategelasteks Pärdi teosed.

ANDRES LAASIK. INIMENE JUMALA POOLT MAHAJÄETUD MAAL
Arvustus Renita Lintropi (sünd. 1955) ja Hannes Lintropi (sünd. 1958) dokumentaalfilmile "Trough the Darkness" (Stuudio "SEE", 2001), mis käsitleb eksistentsiaalselt elu Ida-Virumaa mahajäetud kaevanduste, lagastatud tööstusmaastike ja tühjaksjäänud elamurajoonide maal. Arvustaja peab seda üheltpoolt loodusfilmiks, mis näitab inimkeskkonda, kuhu destruktiivsus on sisse kodeeritud, teisalt aga mütoloogilise suunitlusega looks.

DAVID VSEVIOV. ELUL PÄRAST MAAILMALÕPPU POLE MIDAGI VIGA
Arvustus Peeter Simmi (sünd. 1953) dokumentaalfilmile "Life after the End of the World" ("lege Artis Film", 2001), mis räägib Eesti vanausulistest (old orthodox Russian Community in Estonia), kes elavad Kallastel, Mustveel ja selle ümbruses. Kirjutaja nendib, et Simmi film kulgeb kiirustamata ja rahulikult nagu oleks kaasloojad "vanausulised" ja nagu maailmalõpp oleks juba ammu saabunud, ja juba ainuüksi selle sõnumi õnnestunud esiletoomine väärib kiitust.

ANNIKA KOPPEL. IGAÜKS VÕIB TEHA FILMI?
Vaatluse all on kolme Tallinnapedagoogikaülikooli filmi eriala lõpetanu bakalaureusetööd: Veiko Taluste "Kajur", mis räägib soomlasest martade ette rakendatud koerte ajajast, marko Levo "Uus rand", mis annab ülevaate sepatööst, ja Indrek Volensi "Lustisõit 2", mis jäädvustab ühe seltskonnasõidu Roskilde festivalile hääletamise teel. Kirjutaja nendib, et diplomitöid arvustades ei tahaks ta olla liiga karm, kõik kolm filmi on erinevad ja annavad aimu sellest, mis laad kellelgi filmitegijaist hingelähedane on, ühtpidi on filmid väga sümpaatsed, teistpidi on neil kõigil puudusi.

PERSONA GRATA. MIKK RAND
Lühiportree nukufilmide lavastajast Mikk Rand'ist (sünd. 1970). Ta on teinud filmid "Meistritükk" (Masterpiece, 1993), "XXXX or ASA" (1955), "Kaerajaan" (1997), "Crow and Mice" (1998, koos Priit Tenderiga), "Yesterday's Engine" (2000, koos Kalju Kiviga) ja esimese eesti 3D-animatsioonifilmi "The Mosquite and the Horse" (2001), samuti olnud kahe joonisfilmi produtsent. Paari aasta eest oli üks stuudio "Multi Film" rajajaid ja eelmisel aastal üks kinobussi ürituse eestvedajaid. Tänavu augustis sõidab tema organiseerimisel taas kinobuss läbi kõigi Eesti maakondade ja näitab seal filme.