teater. muusika. kino > august/september 2002

TEATER

VASTB ELMO NÜGANEN
Kalju Orro usutleb Tallinna Linnateatri peanäitejuhti. Esimeses osas puudutatakse peamiselt lapsepõlve, päritolu ja teatritee algust. Intervjuu jätkub järgmises ajakirja numbris.

ESTER VÕSU. "MÕNED KINNISMÕTTED TEATRI JA LOODUSE SUHETEST"
Nii see kui ka järgnevad teatriartiklid on seotud 17.mailTartu Botaanikaaias aset leidnud nõupäevaga,mille korraldasid koostöös semiootikud,teatriteadlased ja bioloogid.Ester Võsu tutvustab ürituse olemust ja tekkepõhjusi, ühtlasi andes ülevaate ökokriitika rakendamisest teatri käsitlemisel. Vaateviisist, mis püüab ületada loodude ja kultuuri vastandust ning näha inimest looduse osana.

ANNELI SARO. "LAVA KEHTESTAMINE LOODUSES"
Anneli Saro ettekanne puudutab inimese ja looduskeskkonna erinevaid suhestumisvõimalusi teatrikunsti kontekstis. Samuti tehakse juttu etenduse tõlgendamisest ning retseptsiooniesteetikast,toetudes lisaks teoreetiliseleüldtutvustuseleka konkreetsetele teatrinäidetele lähiminevikust.

KRISTELNÕLVAK. "LOODUSEST RITUAALI JA TEATRINI"
Kristel Nõlvaku ettekanne puudutab teemat,et teater ja loodus,mida harjutud vastandpaarideks pidama,pole tegelikult vägivaldne kooslus, vaid mõlemad omavad ühisosa. Teater on alguse saanud samavõrd loodusest kui rituaalsest kultuurist. Millised on teatri võimalused nö. loodusesse tagasi pöörduda?

TAAGO TUBIN. "RICHARD SCHECHNERI KESKKONNATEATRI TEOORIA JA LAVASTUS "REHEPAPP"
Lavastaja Taago Tubin vaatleb oma keskkonnateatri teemalises ettekandes omaenda Võru Harrastusteatris lavastatud tööd "Rehepapp", tuues mõtestavaks raamiks Richard Schechneri kekskkonnateatri teoorias sisalduvad kuus aksioomi.

"PÕDERNAISEST", TEATRISÜNDMUSEST, KREOLISEERUMISEST JA VEEL MÕNEST ASJAST
Semiootikamagistrandid Ester Võsu ja Kadri Tüür vestlevad ökokriitika ja feminismiteooriate taustal Rakvere teatri suvelavastusest "Põdernaine", mille lavastas Anne Türnpu.

MADIS KÕIV. "EHITAJA SOLNESS"
Madis Kõiv esitab esseistliku nägemuse 1974. aastal Noorsoteatris etendunud Voldemar Panso lavastuse kohta "Ehitusmeister Solness". Tegemist on ruumipoeetilise tõlgenduskatsega tükis sisalduva tasakaalu ja kõrgusekartuse teema üle, mida inspireeris peaosalise Heino Mandri lavaline liikumine ja kehahoiak.

MUUSIKA

LEO NORMET. MART SAAR OMAS AJAS
Eesti legendaarne muusikaprofessor, muusikateadlane ja helilooja Leo Normet vaatleb helilooja Mart Saare loomingut, eeskätt stiili XX sajandi alguse eesti ja Euroopa kunstivoolude kontekstis. Artikkel on pühendatud Mart Saare 120. sünniaastapäevale, selle autor Leo Normet oleks tänavu septembris saanud kaheksakümneseks. Artikli aluseks on Normeti ettekanne Mart Saare 100. Sünniaastapäevale pühendatud teaduskonveretsil Eestis 1982. aastal.

JOHANNES JÜRISSON. TANTS MART SAARE LOOMINGU JA KODUTALU ÜMBER
Mart Saare XX sajandi algul üliuudsena mõjunud looming kutsus kohalikes muusikaringkondades sageli esile üliterava kriitika. Ei pääsenud helilooja sellest ka Nõukogude repressiooniaastatel (1940.- 50. aastatel), mil formalismis süüdistatud heliloojalt taheti ära võtta ka tema kodutalu Hüpassaares. Pärast helilooja surma rajati sinna tema memoriaalmuuseum. Hetkel ollakse teelahkmel - kuidas elustada museaalset tegevust selles muuseumis, mis asub keset soid ja rabasid, suhteliselt kaugel ülejäänud asustatud punktidest.

EVI ARUJÄRV. TUBIN JA AJAD: KLASSIK AJALOOVANGIS
8.-19. juunini kestis Tallinnas muusikafestival "Tubin ja teme aeg". Teine sellise nime all toimunud festival, mis on kujunebas Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu üheks suurettevõmiseks helilooja loomingu propageerimisel. Eduard Tubin on olnud üks eesti rahvusliku helikeele vundamendi rajaja , samas ka -traagiliste II maailmasõja sündmuste tõttuoma elu teise poole emigratsioonis elades - ka otsekui üks eesti muusikakultuuri katkestuse sümbol. Oleks parim aeg ja Tubina-festivali üks suur ðanss loobuda ajalookatkestuse ja ohvrimüüdi dramatiseerimisest ning siduda rahvusklassik ka eesti muusika olevikuga, poliitilisi allhoovusi nüüd juba kõrvale jättes, arvab artikli autor.

MAARJA KASEMAA. ERSO KONTSERDIHOOAEG 2001/02
Ülevaade Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri möödunud hooajast: repertuaar, solistid, dirigendid, arvamused, statistika, helisalvestised jms.

VAIKE SARV. UURIMUSI PÄRIMUSMUUSIKAST
Raamatu tutvustus-retsensioon : "Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas 1." Koostanud ja toimetanud Triinu Ojamaa ja Ingrid Rüütel. Töid etnomusikoloogia alalt 1. Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond. Tartu, 2002, 222 lk, ill, noot. Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonnas valminud publikatsioon, mis käsitleb väljapoole "kunstmuusika" piire jäävat soome-ugri rahvaste muusikat. Kirjutatakse rahvamuusikast, rahvalikust ja rahvuslikust, folk- ja populaarmuusikast jne, enamasti siiski pärimusmuusikast. Raamat sisaldab 12 artiklit, millest pool on eesti autoritelt, pool Soome, ja Ungari, mõned ka Tðehhi ja Rumeenia autoreilt.

BRUNO GINER. PRANTSUSE NÜÜDISMUUSIKA: MÕNED SUUNAD
Järg TMK 2002 nr 5 ilmunud artiklile käsitleb XX sajandi lõpu uusi suuni prantsuse ( ja ka muu maailma) muusikas : elektronmuusika, muusikateater, minimalism muusikas jms. Eesti keelde tõlkinud Malle Talvet. PERSONA GRATA MIHKEL PEÄSKE. Mihkel Peäske (sünd 1971) on eesti noorema põlvkonna nimekamaid flötiste. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Eesti Muusikaakadeemia, õppinud eesti nimekamate flötistide Jaan Õuna ja Samuel Sauluse juures, tema vanaisa oli Eesti flöödikoolkonna üks alustugesid Elmar Peäske, isa, Raivo Peäske, samuti nimekas flötist ja pedagoog. Hiljem on Mihkel Peäske end täiendanud Saksamaal Karlsruhes (Hochschule für Musik). Praegu on ta ERSO flöödirühma abikontsertmeister ja eesti nimekaima uue muusika ansambli NYYD-Ensemble üks asutajaliikmeid ning "raudvarasid".

KINO

LAURI KÄRK. ELA ISE JA ISE KA TEISTEL ELADA?
Ülevaade juuli algul toimunud XVI Pärnu rahvusvahelisest dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalist (The 16th Annual Pärnu International Documentary and Anthropology Film Festival). Festivali grand prix võitis sel aastal poolaka Maciej Adameki film "Ma ei jäta sind surmani" (I Will Not Leave You Until I Die, 1999).

MARIANNE KÕRVER. MIFF 2002
Lühike sissevaade 24. Moskva rahvusvahelisele filmifestivalile, mis toimus juuni lõpus. Parimaks filmiks loeti seal Polo ja Vittorio Taviani "Ülestõusmine" (Resurrezione, 2001) Lev Tolstoi samanimelise romaani põhjal, filmikriitikute preemia läks Krzysztof Zanussi filmile "Täiendus" (Supplement, 2002).

KÄRT HELLERMA. AMÉLIE: VÕLUR, HALASTAJAÕDE JA VAIMULIK
Pikem käsitlus Jean-Pierre Jeunet menufilmi "Amélie" (2001) kohta; põgusalt on vaadeldud ka Jeunet varasemaid koos Marc Caro'ga tehtud filme "Delikatessid" (1991) ja "Kadunud laste linn" (Thw City of Lost Children). Kriitik leiab, et lapsemeelne Jeunet väldib "Amélies" jõhkrust ja vägivalda ning esitab teatud määral väljakutse postmodernistilikule ðokiesteetikale, pakkudes vaatajale midagi positiivset ja leevendavat.

TRISTAN PRIIMÄGI. SINIKAEL JÄTAB JÄLGI
Arvustus Marko Raat'i (sünd. 1973) täispikale debüütmängufilmile "Agent Sinikael" ("Agent Wild Duck", 2002, stuudiod "Sugar Film" ja "Exitfilm". Tegemist on iroonilise spioonilooga, kus loo kulgedes kasvab vaatajas järjest ebamäärane võõrandumistunne. Hinnates filmi detailitruudust ja selle tooni muutusi, leiab kriitik, et filmis esinevad kujundid on piisavalt mitmeti ja meelevaldselt tõlgendatavad, nii et tõlgendustestmoodustuv metatekst võib ajapikku muutuda ka ise filmi kõrval oluliseks.

KAROL ANSIP. (UNE)NÄRVIDEL KÄIMISEST
Pikem analüüs Mati Kütt'i (sünd. 1947) uue animafilmi "Nööbi odüsseia" ("Buttons Odyssey", 2002, stuudio "Parunid ja vonid") kohta. Kriitik hindab kõrgelt sürrealistist filmilooja "Nööbi odüsseia" kunstilist taset, kus pilt ja heli haaravad kohe esimesest kaadrist; ühtlaselt kõrgtasemel on nii helilooja, helioperaatorite kui ka näitlejate koostöö.

KIWA. LENNUVÕIMETUTE LEPATRIINUDE BAD TRIP
Lühiarvustus Heiki Ernitsa (sünd. 1953) ja Janno Põldma (sünd. 1950) kolmandale täispikale lastejoonisfilmile "Lepatriinude jõulud" ("Ladybirds' Christmas", 2001, stuudio "Eesti Joonisfilm"). Eelmise kahe filmiga võrreldes, leiab arvustaja, et "Lepatriinude jõulud" on tublisti meisterlikum teos, kus loomadest tegelasteelustamine on tänuväärne ka puhtpedagoogilisest vaatenurgast lähtudes.

ANDRES MAIMIK. ARNOLDI KROONIKAD - EESTI MEELELAHUTUSE ONTOLOOGIA
Arvustus viimase aasta eesti kõige menukamale dokumentaalfilmile "Teine Arnold" ("Arnold, I Give You a Camera", 2002, stuudio "Eesti Tõsielufilm"), mille reþissöör on Urmas E. Liiv (sünd. 1966). Arvustaja leiab, et reþissöör on valinud oma objekti kujutamisel õige taktika, see on kiretu vaatlus, millest ei õhku liigseid poolehoiu- või vaenuavaldusi. Ühtlasi näeme väga tugevas kontsentratsioonis eesti elu, eesti maitset ja kutseliste meelelahutajate toimlemist kultuurimajade lavadel.

TOOMAS RAUDAM. NELI JOONT "TEISES ARNOLDIS"
Teinegi arvustus Urmas E. Liivi filmile "Teine Arnold". Kriitik peab selle filmikeelt rikkaks ja julgeks, teostust läbimõelduks ning film on pannud keerulise elusaatusega tegelase juhtumi rääkima ka suuremast - ühiskonnast ja saatusest üldse.

INDRREK ROHTMETS. ÕPETLIK JALUTUSKÄIK MERELT MAALE ÜLE MAAILMA LIIGIRIKKAIMATE NIITUDE
Arvustus Ago Ruusi (sünd. 1949) loodusfilmile "Terra Maritima" (stuudio "PROfilm", 2001). Õppefilmiks mõeldud "Terra Maritima" käsitleb Eesti kaitset vajavaid maastikke ja nendel elavaid loomi ning linde. Kriitik peab vajalikuks, et see film jõuaks õppematerjalina koolidesse, ning seda sobib näidata ka loodushuvilisele väliskülalisele.

JAANUS KULLI. KAHEKSA KUUD SIBERI ÕPETAJAT
Arvustus Heini Drui (sünd. 1954) dokumentaalfilmile "Siberi õpetaja" ("Teacher in Siberia", 2001, stuudio "Allfilm"), mis räägib noorest õpetajast Piret Toomet'ist, kes töötas aasta Siberis Ülem-Suetuki eestlaste külas ja õpetas sealses koolis lastele eesti keelt. Suurepärase operaatoritööga film kujuneb arengukäigus Pireti kohandumislooks kohaliku eluga, mis kujundab ka tema enda isikut, leiab arvustaja.