teater. muusika. kino > august/september 2002

TEATER

JAN KAUS. ARMASTUS KUI AINUKE VABA(N)DUS
Autor vaatleb Tartu Teatrilaboris Tõnu Lensmendi poolt lavastatud Jaan Unduski näidendit "Goodbye, Vienna", käsitledes selles teksti lugeja ja teksti põhjal sündinud lavastuse vaataja suhet ning Unduski autoriteksti ja lavastaja ning tema meeskonna teksti tegevusse rakendamise vastastiksuhet. Autor leiab, et "vabaduse" mõiste on üks näidendi ja tegelikult terve inimliku sümboolsuse sõlmmõisteid, võrdsustudes Unduski-Lensmendi nägemuses "armastuse" mõistega.

ANNELI SOVA. SKANDAALIVABALT SCANDALIL
Ülevaade juunikuisest Rakveres toimunud teatrifestivalist "Baltoscandal". Arvustust läbib kahetsustunne, et eksperimentaalset ja huvitavat teatrimõtet kohtas festivalil vähe ning et eesti esinejail puudus see peaaegu üldse.

ÜLEV AALOE. "IGAVESE ALGUSE PALE"
Sellenimeline põhjamaade teatrikohtumine toimus sel suvel Fääri saartel. Ülevaates kirjeldatakse festivali raames toimunud etendusi ning workshop'e ning puudutatakse laiemalt Skandinaavia teatri institutsioonilist ning finantsilist külge.

VASTAB ELMO NÜGANEN
Lavastaja ja näitleja Elmo Nüganen jätkab eelmises numbris alustatud intervjuud Kalju Orrole. Kui intervjuu esimeses osas räägiti peamiselt üldinimlikel ja eraelulistel teemadel, keskendutakse sedapuhku rohkem teatritöö ja koostööpartnerluse filosoofilisele mõtestamisele.

MUUSIKA

VASTAB JAAN ROSS
Jaan Ross (sünd. 1957) on muusikateadlane, lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1980. aastal cum laude (muusikateaduse erialal). Kunstiteaduste kandidaadi kraadi kaitses 1988. aastal Leedu Riiklikus Konservatooriumis; dr. phil 1992. aastal Åbo Akademi's psühholoogia alal. Töötanud Eeesti Keele Instituudis (aastail 1993-96 teadusdirektor),aastast 1993 Tartu Ülikoolis, 1993-96 psühholoogia osak. erakorraline prof. 1996. a. filosoofia teaduskonna kunstide osak. muusika korraline professor ; 1996-99 filosoofiateaduskonna dekaan; Praegu Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna muusikaprofessor ja Eesti Muusikaakadeemia muusikateaduse osakonna professor (aastast 1995, aastail 1994-95 muusikateaduse osak. dotsent). Põhilised uurimisvaldkonnad - akustika ja muusikapsühholoogia.

URVE LIPPUS. KARL LEICHTERI KIRJUTISED XIX SAJANDI EESTI MUUSIKALOOST
12. X 2002 täitub sada aastat eesti esimese professionaalse muusikateadlase (kui välja arvata baltisaksa muusikateadlane Elmar Arro) Karl Leichteri sünnist. See on andnud hea ettekäände teha ülevaate sellest, mida ta ühes või teises valdkonnas on teinud. Tema tegevusvaldkond on olnud üsna lai - tegutsenud muusikakriitikuna, esteetika ja muusikaajaloo õppejõuna, , eesti muusika uurijana ja nõukogude aja alguses ka muusikateaduse institutsionaalse elu korraldajana. Muusika ajaloo uurimisel on Karl Leichter andnud suur panuse eesti varasema muusikaajaloo (millest suur osa baltisaksa muusikaajalool) uurimisel.

GEIU ROHTLA. TARTU KONTSERDIELU KORRALDUS XIX SAJANDI ESIMESEL VEERANDIL
Artikkel on valminud Geiju Rohtla magistritöö põhjal ( mag. phil 2002, juhendaja prof Urve Lippus) ja käsitleb avaliku kontserdielu tekkimist Tartus linnakodanike klubides ja seltsides, Tartu Ülikooli osa selles. Põgusalt puudutatakse ka kontserdirepertuaari, vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeid Tartus XIX sajandi algul.

RAHVUSOOPERI 96. HOOAEG - NII MÕNESKI MÕTTES ERILINE II
"Estonia" teatri kevadhooaja 2002 ülevaade ühes lühiintervjuudega teatri loomingulistelt juhtidelt peadirigent (suveni 2002 ) Paul Mägilt ja lavastaja Arne Mikult (loominguline juht sügisest 2002).

KINO

VALLE-STEN MAISTE. POOLIKULT KUULATUD KEHA HÄÄL
Pikem kirjutis stsenaristi, reþissööri ja kirjaniku Hanif Kureishi kirjandusloomingust ja tema teoste põhjal tehtud filmidest. Põhitähelepanu koondub siiski Patrice Chéreau filmile "Intimacy" (2001), mis linastub Eesti kinodes ning mille aluseks olnud romaan ilmus just tõlgituna eesti keelde.

EDDIE COCKRELL. HEAD KÄED
Interneti väljaandest "Variety. Com" tõlgitud lühiiseloomustus Peeter Simmi (sünd. 1953) mitmel festivalilauhinnatud filmile "Good Hands" ("Allfilm" ja "Studio F. O. R. M. A., 2001).

LUDMILLA PETRUÐEVSKAJA. OLGU PEALEGI SEE KÕIK MUINASJUTT
Tuntud näitekirjaniku ja prosaisti muljed Peeter Simmi filmi "Head käed" kohta ja tema mälestused kokkupuudetest Eestiga. Mäletatavasti lavastati meie Noorsooteatris 1978. aastal tema näidend "Cinzano".

ANDREI BITOV. SELLEST, MIS EI OLE KIRJA PANDUD
Nimekas kirjanik oli eelmisel aastal Anapa filmifestivali þürii esimees, seal võitis peaauhinna Peeter Simmi "Head käed". Kirjanik räägib intervjuus festivali tendentsidest ja eriti filmist "Head käed", aga samuti võõrkeelte oskustest ja kasutamisest ning üleüldse keeleprobleemidest endistes liiduvabariikides ja Lääne- ning Põhja-Euroopas.

REIN TOOTMAA. MIS TEHTUD, SEE TEHTUD
Pikem käsitlus Riho Undi (sünd. 1956) animafilmide loomingust, peatähelepanu keskendub seejuures tema viimasele nukufilmile "Having Soul" ("Nukufilm", 2002), mis valmis A. H. Tammsaare lühijutu "Elavad nukud" põhjal. Kriitik nendib, et filmiga jutustatakse meile lugu, tehakse seda lihtsate vahenditega, juba kätteõpitud heas tehnikas, ja ta tunnustab seda, et puudub ülemäärane nipitamine. Samas juhib ta tähelepanu ka erinevustele varasemate Undi filmidega võrreldes.

JAN KAUS. KERGLUSE KIITUSEKS
Arvestus Kaspar Jancise (sünd. 1975) joonisfilmile "Weitzenberg Street" ("Eesti Joonisfilm", 2002). Esseist ja kirjanikust kriitik hindab filmi kõrgelt: see on lõbus lugu, milles puudub sõnum, siin pole teotust, väljakutset, ega pühitsust ja mõtlikku hetke, on pealiskaudsus, mida ometi kannab kummaline, kangastuslik ilu.

LINNAR PRIIMÄGI. MEES, KES MÜÜTI EI MAHU
Arvustus Peeter Brambati (sünd. 1954) portreefilmile "The Mutiny of Deities" ("AD Uculus Film", 2002), mis portreteerib maalikunstnik Lembit Sarapuud. Kunstiajaloolane ütleb otse välja, et see on eetiline, tark ja tugev film, ning põhjendab veenvalt omaseisukohti.

JOHANNES SAAR. "VABA MEES OLIN… KUNSTI TEGIN, HAUDU KAEVASIN," RAUL RAJANGU
Arvustus Liina Kullese (sünd. 1947) kunstifilmile "Raul Rajangu fenomen" ("PROfilm", 2001). Kunstikriitik nendib, et tema enda isklik nägemus kunstnik Raul Rajangust sobib kokku Liina Kullese omaga. Samuti tõm,bab pidevalt tähelepanu Arvo Okki kaameratöö. Tulemuseks on rikkalik visuaalne materjal, mille "filmilikkus" tuleneb ülesvõetust endast, mitte operaatori ja monteerija trikitamisest.

PERSONA GRATA. TIIT SUKK
Portreelugu noorest näitlejast Tiit Sukast (sünd. ), kes lõpetas neli aastat tagasi lavakooli, kuid on nüüdseks mänginud nii teatris kui ka filmis, nii raadio- kui ka teleteatris. Suurepärase osa tegi ta näiteks Peeter Simmi filmis "Head käed" end poeediks pidava politseinikuna.