teater. muusika. kino > august/september 2002

TEATER

ILMAR RAAG. KLASSIKALISE DRAMATURGIA KIITUSEKS
Autor annab konspektiivse ülevaate tema poolt eelneval suvel Viljandis läbi viidud dramaturgiaseminarist noortele näitekirjanikele, kõneldes (peamiselt filmistsenaariumide näitel) draamateksti ülesehitusest ja toimemehhanismist.

JÜRI EHLVEST. KUIDAS KIRJUTADA HEAD NÄITEMÄNGU?
Ehlvest arutleb esseistlikult selle üle, mis on näitekirjaniku algimpulsid ja motiivid, kui ta näidendit kirjutama asub ning millised teksti väärtuse hindamiskriteeriumid.

JÜRI KALDMAA. HULLUMEELNE SHOPPING JA FUCKING PROFESSOR. PISUT "ŠOKIST
Võttes aluseks Jaan Kruusvalli näidendi "Hullumeelne professor" (Eesti Draamateatris) ja Mark Ravenhilli "Shopping and fucking" (Ugalas), analüüsib Kaldmaa seda, missugused elemendid teevad näidendist šokinäidendi.

SUURPUHASTUS VERTIKAALTELJEL
Eva-Liisa Palli vestleb Eesti esimese Alexanderi tehnika õppejõu Maret Mursaga selle tehnika ajaloost, olemusest ja õppimisvõimalustest, kõneldes ka enda õppejõutööst.

IGOR KROMANOV. JEVGENI GRIŠKOVETS PÖÖRDUB MEIE POOLE OTSE
Igor Kromanov portreteerib Vene kultusdramaturgi, lavastajat ja näitlejat Jevgeni Griškovetsi, kes on ka Eestis korduvalt etendusi andnud.

MARDI VALGEMÄE. DIONYSOS AGONISTES
Viidates võitlust tähistavale kreeka mõistele "agon" käsitleb Mardi Valgemäe, peamiselt Nietzschest lähtudes dionüüsosliku eituse ning jaatuse, teisalt aga traditsiooni ja avangardi vahelist konflikti õhtumaises dramaturgias, pöörates põhitähelepanu "Hamletile".

MUUSIKA

ESTER VÕSU. "REHEPAPI" JÄLGEDES EHK KUIDAS ME KAHEKÜMNE ESIMESEL AASTASAJAL ENESE ÜLE NAERDA OSKAME
Noor teatriteadlane Ester Võsu vaatleb "Vanemuise" teatris septembris 2002 esietendunud Albert Lortzingi ooperi "Salakütt" (Der Wildschütz) lavastust märgusõna 'kreoliseerumine' aspektist. "Salaküti" lavastuskontseptsioonis aktualiseeruvad baltisaksa ja talupojakultuuri suhted, eri ajastustesse ja kultuuriruumidesse kuuluvate kultuuritekstide, stiilide ja traditsioonide segunemine. Märgusõnaga "Rehepapp" annab autor viite ühele populaarsemale näidendile eesti viimase aja draamakirjanduses. Lavastaja Liis Kolle on lõpetanud Tartu Ülikooli teatriteaduse alal ja õpib praegu muusikateatri režiid Berliinis (Hochschule für Musik "Hanns Eisler").

TIINA ÕUN. SAKSA ROMANTILINE OOPER JA ALBERT LORTZING? EVI ARUJÄRV.
PÄRT: VEEMUUSIKA TULEJÄLGEDEGA CD
"Orient & Occident" arvustus. Esitajad Rootsi Raadio kammerkoor ja Rootsi Raadio sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. ECM Records 2002. Autor tõdeb: Arvo Pärdi uue CD pealdises on Ida ja Lääs kõrvuti. Helilooja töödes kohtuvadki erinevad muusikad ja erinevad maailmad. Pärdi muusikas on juba algusest peale olnud kaks suurt jõudu: matemaatika jõud ja märgijõud, oskus luua tajutavalt korrastatud struktuure ja tähendusrikkaid märgimaailmu. Uue CD teostes on helilooja üha avalikumalt dramaturgi ja märgistaja rollis. Tema kunagine lahkumine võimsate stiilikollaažide juurest askeetlikult suletud ühehäälsusesse oli vaimse teekonna loomulik tulemus. Teatud mõttes on stiilimärkide, "muusika aegade" ja sümboolika üha elavam virvendamine Pärdi uuemas muusikas teatud tagasitulek, "teisele ringile minek"…

IGOR GARŠNEK. EESTI NÜÜDISMUUSIKA KAKS ESINDUSPLAATI
Eesti Raadio on üllitanud kaks esinduslikku eesti muusika CD-d - "Eesti heliloojad" I ja II. Neist esimesel, alapealkirjaga "Eesti nüüdisklassika" kõlavad Ester Mägi, Veljo Tormise, Lepo Sumera, Raimo Kangro, Eino Tambergi, Toivo Tulevi ja René Eespere teosed. Teisel CD-l on esindatud põhiliselt eesti heliloomingu noorem põlvkond - Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Timo Steiner, Mirjam Tally, Tõnis Kaumann, Märt-Matis Lill ning veidi vanemana Mart Siimer. Esitajaiks ERSO, "NYYD Ensemble", Eesti Poistekoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, Tallinna Keelpillikvartett, dirigendid Olari Elts, Paul Mägi, Aivo Välja, Arvo Volmer ja mitmed silmapaistvad solistid.

JAAN RÄÄTS - ASI PEAB OLEMA LIHTNE MÄNGIDA
Aaastaid Eesti NSV Heliloojate Liidu esimehena tegev olnud Jaan Rääts, kes oktoobris tähistas oma 70. sünnipäeva, kuulub eesti heliloomingus 1950. aastate teisel poolel esilekerkinud põlvkonda. Tema eakaaslased on Veljo Tormis, Eino Tamberg, Arvo Pärt, Kuldar Sink jt. Maailmas sai Jaan Rääts laiemalt tuntuks kuuekümnendate aastate algul oma Kontserdiga kammerorkestrile.

IVALO RANDALU. TÄNAVUNE TALLINNA ORELIFESTIVAL - LINNULENNULT. 2. - 11. VIII AD MMII
Ülevaade suvisest orelifestivalist. Esinejaid: Gabriel Marghieri (Monaco), Jean- Christoph Geiser (Šveits), Ennio Cominetti (Itaalia), Andreas Jacob (Saksamaa), David Timm (Saksamaa), Edouard Oganesjan (Prantsusmaa), Aare-Paul Lattik, Andres Uibo, Toomas Trass (Eesti); gregoriaani ansambel Vox Clamantis (Eesti) jt.

TOOMAS VELMET. SKANDAAL VÕI DEMOKRAATIA VÕIMALUS
Kuulus juudi päritolu pianist ja dirigent Daniel Barenboim, kes 15. novembril sai kuuekümne aastaseks, põhjustas kevadel dirigendina Jerusalemma Convention Centre' muusikafestivalil skandaali kandes lisapalana ette Wagneri avamängu ooperile "Tristan ja Isolde".

PRIIT KUUSK. OOPERITE MAAILMAESIETTEKANDED 2001/02
Tavapärane ülevaade ooperite maailmaesiettekannetest maade kaupa. Esimeses osas ülevaade Saksamaal toimunust. (Järgneb).

KINO

VASTAB DORIAN SUPIN
Dorian Supin (sünd. 1948) töötas aastatel 1975-1997 režissöörina ja operaatorina "Eesti Telegilmis". 1998. Aastal oli ta üks seitsmest filmitegijast, kes asutasid filmistuudio "F-Seitse". Tema panus on umbkaudu poolesajas filmis. Viimati valmisid tal dokumentaalfilm "24 Prelydes to Fugue" (2002) ja lisaks lühifilmid "Your Name", "Cecilia" ja "Orient & Occident" (kõik 2001), mis kõik räägivad Arvo Pärdist. Pikas intervjuus räägib Supin oma filmitöö algusest, oma vanematest, maailmanägemisest, muusika kohast tema loomingus, aga samuti tunneb ta muret mitmete tänapäeva negatiivsete suundumiste pärast.

KRISTIINA DAVIDJANTS. ISLANDI HINGE PEEGELDUSED. FRIDRIK THÓR FRIDRIKSSONI LOOMING PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVALIL
6. Pimedate Ööde filmifestivalil (6th Black Nights Film Festival) näidatakse Islandi tuntuima režissööri Fridrik Thór Fridrikssoni (sünd. 1954) seitset filmi "Rock in Reykjavík" (1982), "Children of Nature" (1991), "Movie Days" (1994), "Cold Fever" (1995), "Devil's Island" (1996), "Angels of the Universe" (2000) ja "Falcons) (2002). Artikli autor iseloomustab neid filme Põhjamaade Filmikunsti ja konkreetselt Islandi kultuuri kontekstis.

ANU AUN. MARMORTAHVLI METAMORFOOS
30. oktoobril esilinastus Eestis ja järgmisel päeval Soomes Eesti kõigi aegade kalleim film, teatrilavastaja Elmo Nüganeni (sünd. 1962) debüütfilm "Names Engraved on the Marble" (Taska Productions, 2002), mis räägib koolipoistest Vabadussõjas (Estonian Freedom War) 1918-1919. Artikli autor, TPÜ telerežii lõpetanud Anu oli kogu filmimise aja võtteplatsil, ta tegi selle filmi tegemisest oma lühifilmi ja intervjueeris rohkesti näitlejaid, režissööri ja filmi kunstnikku. Avaldatud lugu vahendab tollaseid, filmi tegemise aegseid muljeid.

TOOMAS RAUDAM. ANDRES SÖÖDI ESIMENE KUNSTPÄÄSUKE
Arvustus Andres Söödi (sünd. 1934) dokumentaalfilmile "Üksinda kiigel" (Stuudio "Monofilm", 2001), mis räägib Raplamaa Käru ja Lungu külade arengust ja Käru vallavanemast Jaak Herodesest aastatel 1996-2001. Arvustaja väidab, et see on rohkem kunstiline film kui dokumentaalfilm, kuigi film näitab väga täpselt ja üksikasjalikult tänast elu.

SULEV TEINEMAA. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
Lühiartiklis juhitakse tähelepanu Pimedate Ööde filmifestivalil ekraanile jõudvatele filmidele: Tom Tykweri "Heaven" (2002), Werner Herzogi "Invincible" (2001) ja Zoltán Kamondi "Temptations" (2002).

PERSONA GRATA. MARKO RAAT
Lühiportree TPÜ filmirežii esimese lennu lõpetanud Marko Raat'ist (sünd. 1973). Septembris esilinastus kinodes Raat'i täispikk debüütmängufilm "Agent Wild Duck" ("Sugar Film" ja "Exitfilm", 2002).