teater. muusika. kino > august/september 2002

TEATER

INGO NORMET. LEA TORMISE MÕISTATUS
Detsembrikuus tähistab oma 70. juubelit teenekas ja legendaarne teatrikriitik, -uurija ning pedagoog Lea Tormis. Sel puhul vestleb temaga Ingo Normet nii teatrikriitika funktsioonidest, teatriõppe olemusest, kuid ka Lea Tormise elust ja jõudmisest teatri juurde.

"ISADE JA POEGADE KALEIDOSKOOP"
Oktoobrikuus pidasid Lea Tormis ja Reet Neimar lavakunstikooli juures noortele teatrikriitikutele koolitusseminari. Seminari resultaadina pidi iga sellest osavõtja retsensenseerima Adolf Ðapiro lavastust "Isad ja pojad" Tallinna Linnateatris. Neli omanäolisemat tööd, mille autoriteks noored teatrteooria tudengid Kaidi Roots, Heidi Aadma, Kristi Eberhart ja Tiia Sippol, said valitud käesolevasse ajakirjanumbrisse, et tutvustamaks noorte autorite töid ning pakkumaks ka samas ajakirjas sisalduvas Teatriankeedis hooaja parimaks valitud lavastusele mitme vaatepunktilist analüüsi.

TEATRIANKEET 2001/2002
Igaastasele kriitikute ankeedile vastas sedapuhku 22 teatrist kirjutajat. Enim hääli said: Ivan Turgenev, "Isad ja pojad", Tallinna Linnateater. Lavastaja Adolf Ðapiro; Anton Tðehhov, "Kirsiaed", "Vanemuine". Lavastaja Mati Unt; Andrus Kivirähk, "Eesti matus", Eesti Draamateater. Lavastaja Priit Pedajas; Michael Frayn, "Kopenhaagen", Eesti Draamateater. Lavastaja Mikk Mikiver; Merle Karusoo, "HIV", Eesti Draamateater. Lavastaja Merle Karusoo; Thomas Mann-Madis Kõiv, "Võlumägi", Tallinna Linnateater. Lavastaja Jaanus Rohumaa.

MADIS KOLK. KES LOEVAD TMK-d NING MIDA NAD AJAKIRJALT OOTAVAD?
Eelmises numbris kuulutas ajakiri välja oma lugejate seas küsitluse, saamaks aimu, milline on ajakirja võimalik lugeja ning millised on tema ootused. Siinkohal on ära toodud lühike kokkuvõte vastustest.

ANDRES LAASIK. KUI MAAILMA TEATER TULEB ISE KÄTTE
Andres Laasik tutvustab 28-31. detsembril Tallinna Linnateatris toimuva rahvusvahelise teatrifestivali "Talveöö unenägu" programmi.

MUUSIKA

VASTAB HELJO SEPP
15. oktoobril jõudis auväärsesse ikka - 80, eesti pianismi üks grand lady'sid emeriitprofessor Heljo Sepp. Heljo Sepa muusikuks kujunemisel on suurt rolli mänginud tema väga tihedad sidemed helilooja Heino Elleri ja tema abikaasa klaveripedagoogi Anna Elleriga ning õpingud nende mõlema juures. 1938. aastal võitis Heljo Sepp Londonis rahvusvahelisel pinistide konkursil Briti Nõukogu muusikapreemia ja stipendiumi kolmeaastasteks õpinguteks Royal Music Academy'is. Ta sai kasutada seda aastil 1938-39. Pianistidiplomi omandas Heljo Sepp Tallinna Riiklikus Konservatooriumis pärast II maailmasõda 1947. aastal. 1949 - 52 täiendas ta Moskva Konservatooriumis Heinrich Neuhausi juures. Aastast 1952 töötas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppejõuna , aastail 1966-71 klaverikateedri juhatajana ja 1971-81 õppe- ja teadusprorektorina. Käesolev intervjuu sisaldab Heljo Sepa mõtteid tema enda õpetajatest ja õpetamise põhimõtetest, selles on see Heljo Sepa omamoodi vaimne testament.

HEILI EINASTO. NAINE - STEREOTÜÜPNE MÕISTATUS
Rahvusooperi "Estonia" 2002. aasta kevadel esietendunud ballette "Coppélia" ja "Cassandra" seob peale nende koreograaf-lavastajate itaalia päritolu ka mõistatusliku naise teema. See naine on salapärane, sageli arusaamatult või isegi hullumeelselt käituv, ihaldusväärne ja tabamatu - vähemalt teda vaatava meespilgu jaoks, mida sümbolisserib ka "Coppélia" lavakujunduses domineerinud silm. Kusjuures meespilk (male gaze) viitab maailmanägemise viisile, mitte vaataja soole - meespilguga võivad maailma ja elu vaadata nii mehed kui ka naised ning antud artiklis viitab see eelkõige maailma käsitlemisele rangelt loogilisel, ratsionaliseeritud ja sooliselt determineeritud viisil.

JÄLLE KLAVER!
24.-30. oktoobrini toimus Tallinnas III rahvusvaheline pianistide festival "Klaver 2002". Festivali kunstiline juht on pianist Lauri Väinmaa (Eesti Muusikaakadeemia). Esinejaid: 13-aastane Nare Argamanjan (Armeenia), Arkadi Volodos (Venemaa, Hispaania), Peter Donohoe (Suurbritannia), Anthony de Mare (USA), Per Tengstrand (Rootsi), Carlo Grante (Itaalia), Ralf Taal, Sten Lassmann, Age Juurikas ja klaveriduod Nataly Sakkos-Toivo Peäske, Kai Ratassepp-Mati Mikalai, Reet Kopvillem-Ruubel - Piret Habak, Piret Väinmaa-Lauri Väinmaa (Eesti), Põhjamaade Sümfooniaorkester (dirigent Susanna Mälkki (Soome)) ja ERSO (dirigent Arvo Volmer). Muljeid festivalist jagab ajakirjale Eeesti Muusikaakadeemia õppejõud Valdur Roots.

ANTTI HÄYRYNEN. IKKA VEEL HUVITAV GOULD
Artikkel legendaarsest kanada pianistist Glenn Gouldist, kes tänavu sügisel oleks saanud 70-aastaseks, paraku suri ta 20 aastat tagasi. Gould on maailmas tuntuks saanud oma väga isikupärase kavavaliku poolest. Pärast 1964. aastat loobus ta üldse avalikust kontserditegevusest ja pühendus vaid oma repertuaari plaadistamisele (Bach, Beethoven, Schönberg). Tõlgitud lühendatult ajakirjast "Rondo".

PRIIT KUUSK. UUSOOPERITE MAAILMAESIETTEKANDEID 2001/2002
Ülevaade ooperite maailamesiettekannetest maade kaupa. Algus, "Saksamaa", vt TMK 2002 nr 11. EVI ARUJÄRV. KUIDAS KAUNISTADA ALTARIT? Eesti uudisfilmi "Nimed marmortahvlil" arvustus muusika poolelt. Filmile on muusika kirjutanud eesti helilooja Margo Kõlar. "Margo Kõlari muusika on (…) minimalistlik ja ökonoomne, õrnade strihhidega ja üsna pealetükkimatu. See ei näita näpuga, vaid mõjub nagu leebe kommentaar, nagu mõtlik vaade eemalt ja kaugelt, otsekui tänapäevase ajadistantsi pealt."

PERSONA GRATA. MATI MIKALAI
Mati Mikalai (sünd. 1971)on viimase kümne aasta jooksul esile kerkinud nimekas pianist, kes ise juba õpetab. Rohkem tegutseb ansamblites, tuntuks on saanud klaveriduos abikaasa Kai Ratassepaga, kuid ka iseseisva soolopianistina.

KINO

LINNAR PRIIMÄGI. "NIMED MARMORTAHVLIL". PROPAGANDAFILMI ESTEETIKAST
Arvustus Elmo Nüganeni (sünd. 1962) debüütmängufilmile "Names Engraved in Marble" (2002, Taska Productions, Estonia/MRP Matila Röhr Productions, Finland). Albert Kivikase samanimelise romaani järgi valminud Vabadussõja ainelist filmi peab kunstiteadlasest kriitik heaks propagandafilmiks, eriti tõstab ta esile filmimuusikat. Ühtlasi iseloomustab kirjutaja rohkete klassikute tsitaatidele tuginedes kunsti ja propaganda vahekorda.

MARI LAANISTE. RAHVUSLIKU KOGUPERE-SÕJAFILMI VÕIMALIKKUSEST EHK "NIMED MARMORTAHVLIL"
Teine arvustus Elmo Nüganeni filmile "Nimed marmortahvlil" vaeb filmi ja selle aluseks olnud romaani vahekorda. Kriitik leiab, et võrreldes romaaniga on filmis sõda ilustatud, selles näeme hämmastavalt vähe verd ja füüsilist vägivalda. Samuti jäävad visandlikeks noored vabatahtlikud. Filmi puudujääkide põhjusena näeb ta keskpärast käsikirja.

EVI ARUJÄRV. KUIDAS KAUNISTADA ALTARIT?
Kolmas arvustus Elmo Nüganeni filmile "Nimed marmortahvlil" keskendub filmi muusikale. Kriitik leiab, et filmi püüdlikult disainitud pildikeel ja Margo Kõlari minimalistlik helikujundus sobivad suurepäraselt kokku.

DEREK ELLEY. WONG KAR-WAI
Aastaraamatust "Variety International Film Guide 2002" tõlgitud ülevaade Hingkongi rezhissööri Wong Kar-wai (sünd 1958) loomingust.

RAINER SARNET. MOODSALT TÕSINE
Artikkel käsitleb Wong Kar-wai viimast filmi "In the Mood for Love" (2000). Kirjutaja leiab, et Wongi julge ja seni üldkehtivate tõdede suhtes ignorantne stiil näitab vaba vaimu ja see stiil on tema sõnumiks.

OLEV REMSU. EHITAB LOODUSEST KATEDRAALI
Arvustus Andres Söödi (sünd. 1934) dokumentaalfilmile "Leigo järved" ("Exitfilm", 2002), mis räägib järvemuusika kontserte korraldavast ja uusi järvi loovast Tõnu Tammest. Arvustaja leiab, et Sööt on täpselt fikseerinud Tamme mänguruumi ning filmi suureks kolmikuks on inimene, loodus ja muusika.

ARVO PESTI. KOOS, KUID ÜKSINDA
Arvustus Andres Söödi teisele dokumentaalfilmile "Üksinda ja koos" (2002), mis portreteerib vabadusvõitlejat Enn Tartot. Kirjutaja leiab, et film püüab haarata enamat kui poliitvangi saatus - ühe isepäise persooni täit elukäiku, ja siin on Tarto saladuslikud varjuküljed kahjuks jäänud tulevaste tegijate hõlmata.

IGOR GARÐNEK. LONTSERT KÜLL, KUID MITTE AINULT PORGANDIPIRUKALE
Arvustus Janno põldma (sünd 1950) ja Heiki Ernitsa (sünd. 1953) joonisfilmile "Concert to Carrotpie" (2002) ning eelkõige Olav Ehala muusikast filmile. Muusikakriitik tõstab esile Ehala meloodiaannet ning tema kooskõlade taju, mistõttu võib Ehala puhul rääkida ka kordumatust harmoniseerimisest.

JAN KAUS. VEIDRIKEST. MEIST KÕIGIST
Arvustus kolmele tudengifilmile: Ralf Siig (sünd. 1976) "Vastlasõit", Kaidor Kahar (sünd. 1980) "Varastati rõngasrist" ja Elen Lotman (sünd. 1981) "Homo sapiens", mis kõik valminud 2001. aastal. Kirjutaja leiab, et need filmid on marginaalsetest inimestest ja ka filmid ise on marginaalsed, nende filmide ülekanne paistab olevat laiem kui lihtne püüd vaataja meelt lahutada.

PEEP PUKS. ÜLO TAMBEKIGA
Ülevaade viljaka dokumentalisti ja dokumentaalfilmide toimetaja Ülo Tambeki (1922-1979) loomingust, kusjuures rohkesti on kasutatud temaga koos töötanute mälestusi.