Preemia või muul viisil tunnustuse saanud kunstnikud on kahtlemata meie muusikamaailma silmapaistvamad tegijad — rahvusvaheliselt tuntud interpreedid, heliloojad, lavastajad... Olen sõelalt maha libistanud mõned riiklikud kultuuri- või muusikapreemiad, nt Soome Vabariigi suur muusikapreemia esituskunstide alal dirigendile ja viiuldajale John Storgardsile jne. Väga palju preemiaid antakse välja Saksamaal, nagu seal muidki muusikaelu sisukaid ilminguid võib leida. Nemad on ka aktiivseimad endast teavitajad. Saksa preemiate üldine tunnusmärk on nende väike rahaline väärtus — oluline on tähelepanu, mitte aineline toetus. Mõnelgi preemial on küljes aastanumber 2003, ent kuna see otsustati anda ja kuulutati välja aastal 2002, on sellest juttu siin. On ju tunnustaja ja tema laureaadi reklaami huvides, et aeg preemia väljakuulutamise ja kätteandmise vahel oleks piisavalt pikk — et jõuaks tekkida vahepealne nn ootuspinge. Mõned aastad järjest premeerituid reastades saab ring täis ning me silme eest on mööda libisenud võib-olla peaaegu kõik parimad tegijad tänases muusikamaailmas.
Rahvusvaheline Ernst von Siemensi Fondi preemia on Euroopa auväärsemaid ja vanemaid. Seda annab fond välja koos Baieri Kaunite Kunstide Akadeemiaga, kätte antakse see Müncheni Cuvilliés’ teatris. Preemia (150 000 eurot) vääris dirigent ja tšellist Nikolaus Harnoncourt “aastakümnete pikkuse kunstilise põlemise ja teadusliku lähenemisega tehtud sajanditetaguste muusikaajastute taaselustamise ning selles vallas uute perspektiivide loomise eest”. Peale selle andis fond välja 1, 15 miljoni euro väärtuses nn toetuspreemiaid neile, keda peab perspektiivikaks Euroopa muusikakultuuri arendamisel. Viimaste hulgas on noored heliloojad prantslane Mark André ja sakslased Charlotte Seither ning Jan Müller-Wieland, üritustest Rheinsbergi lossifestivali workshop noortele ooperiheliloojatele ning festival “Klangspuren” Austrias Schwazis. Harnoncourt sai ka Bremeni muusikafestivali preemia (25 000 eurot) Saksa Panga kultuurifondilt — silmapistvate saavutuste eest interpretatsiooni alal rahvusvahelises muusikaelus; samuti andis SLV president Johannes Rau talle pidulikul aktusel Berliini Konzerthaus’is üle ordeni Pour le Mérite. Arstid on maestrol soovitanud viimasel ajal ära jätta küll mõnedki kontserdid, ka etendused Zürichi Ooperis, ent Euroopa tänavuse kultuuripealinna Grazi uue kontserdimaja Helmut-List-Halle avamise puhul etenduvat Offenbachi “Gerolsteini suurhertsoginnat” Harnoncourt siiski peaks meie jaanipäeva aegu juhatama.
Väga kaalukas on Euroopas ka Taanis väljaantav Léonie Sonningi preemia (500 000 Taani krooni ehk 67 000 eurot). Seekordne laureaat on, ka tema hiljutist 75. sünnipäeva silmas pidades, ungari päritolu helilooja György Kurtág, paljude mainekate uue muusika festivalide mängitavamaid autoreid (1983 võitis ta preemia ka UNESCO rostrumil Pariisis; 1998. aastal Siemensi preemia ning aastal 2001 Hölderlini preemia). Kauaaegne Liszti-nim Budapesti Muusikaakadeemia klaveri- ja kammermuusikaprofessor elab nüüd Pariisis. Preemia saab ta kätte septembris Kopenhaagenis, mispuhuks kirjutab Taani Raadio SO-le uue teose “Concertante”. Väga sisukas Kurtági festival “Signs, Games & Messages” toimus aprillis-mais 2002 Londoni South Bank Center’s, kavas küll mitmed kammerkontserdid, esinesid ka London Sinfonietta ja City of Birmingham SO. Sonningi preemia seniste laureaatide seas on Igor Stravinski, Leonard Bernstein, Pierre Boulez ja György Ligeti.
Iga nelja aasta tagant määratav Gilmore’i preemia (300 000 dollarit) antakse üle Gilmore Keyboard Festival’il USAs. Selle sai ungari-poola pianist Piotr Anderszewski (s 1969), kes pärast seda esines meiegi festivalil “Klaver 2002”. Anderszewskit kui pianismimaailma viimaste aastate üht meteoori peetakse oma põlvkonna huvitavamaks Bachi interpreediks, silmapaistvad on tema Beethoveni (“Diabelli variatsioonid”) ja Mozarti esitused (kõrgelt on hinnatud kontsertide KV 467 ja 491 salvestised Virgin Classics’i CD-l) jm. Anderszewski sai ka ZDFi (Zweites Deutsche Fernseheni) preemia “Echo Klassik” (Aasta noor muusik) laureaadiks (Bachi partiitade esituse eest).
Gilmore’i preemia “säravale pianistile ja sügavale muusikule” algatas 1989 USA ärimees Irving S. Gilmore. Selle saamiseks ei võistelda, žürii käib kandidaate kuulamas nende teadmata. Suure preemiaga rahastatakse pianisti esinemislepinguid nelja aasta jooksul. Gilmore’i toetuspreemiad 2002 (à 15 000 dollarit) said pianistid Jonathan Biss ja Kirill Gerstein. 1994 pälvis preemia soome pianist Ralf Gothóni, 1998 norra pianist Leif Ove Andsnes.
Kompositsioonipreemiaist on mainekamate hulka tõusnud ameeriklaste Grawemeyeri preemia (200 000 dollarit). Selle uus laureaat on soomlanna Kaija Saariaho oma esikooperiga “L’amour de loin” (“Kauge armastus”). Salzburgi festivalil 2001 esietendunud ooper on juba laval olnud ka Pariisis, Brüsselis ja Santa Fe’s, kontserdi korras möödunud sügisel Londonis, repertuaariplaanis on see veel mitmel pool maailmas. Preemiat antakse välja alates 1985. aastast, selle esimeseks laureaadiks sai Witold Lutosławski (IV sümfoonia eest), järgmiste hulgas on György Ligeti, Chinary Ung, John Corigliano, Krzysztof Penderecki, Tōru Takemitsu, John Adams, Ivan Tcherepnin, Simon Bainbridge, Thomas Adès, Pierre Boulez, Alan Jay Kernis. (Viimaste aastate parimad oopused on niisiis Adèsi “Asyla”, Boulez’i “Sur Incises” ja Kernise “Colored Fields”). Ooperitest on varem preemia saanud Harrison Birtwistle’i “Orfeuse mask” ja Tan Duni “Marco Polo”. Saariaho ooper osutus valituks 151 teose hulgast; ülikooli žürii tööd juhib kompositsiooniprofessor Paul Brink; II vooru valib teosed žürii koosseisus 1 kriitik, 1 dirigent ja 1 helilooja, lõppvooru pääsenute hulgas teeb otsuse helilindi põhjal kontserdikülastajaist koosnev nõukoda. Preemia asutas Louisville’i ülikooli juurde tööstur ja eraettevõtja H. Charles Grawemeyer, annetades fondi alustuseks 9 miljonit dollarit. Preemiat antakse välja veel neljal muul alal. Stockholmis pälvis Saariaho veel ka Raoul Wallenbergi preemia. Tema uus, veebruaris esiettekandel olnud orkestriteos “Orion” (Cleveland, Boston, Philadelphia, Cleveland Orchestra uue peadirigendi Franz Welser-Mösti juhatusel) on taas pannud kriitikuid teda kui “valguse ja varju suurepärast meistrit” hindama praegu kuumimaks heliloojanimeks.
UNESCO Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) preemia (antakse välja alates aastast 1975, mil algatati ka rahvusvaheline muusikapäev) laureaadid on pianist Maria João Pires ja Omani Traditsioonilise Muusika Keskus. Maria João Pires elab Lissabonis, ent kolm viimast aastat on ta ka väga tegev omaalgatatud interdistsiplinaarses kultuurikeskuses pealinna lähedal Beglaisis, mille preemia ta nüüd samuti sai. See töö on talle andnud vähemasti poole IMC preemiast, millega tunnustatakse “aktiivset ja ulatuslikku muusika propagandategevust seoses rahvusvahelise rahu, koostöö ja rahvaste üksteisemõistmise ideedega”. Autasu anti omaaegsele väga säravale pianistile üle novembris Saksamaal Aachenis, kus tal oli ka sooloõhtu. Beglaisi kontsertidel esineb “pragmaatiline idealist” Pires aeg-ajalt ka trios koos viiuldaja Augustin Dumay ja tšellist Jian Wangiga. Kahekümne viie aastase vaheaja järel tuli pianist välja uue CDga (Deutsche Grammophon), millel salvestatud Beethoveni sonaadid.
Praemium Imperiale (15 miljonit jeeni e 128 000 eurot) sai muusika alal oma elutöö eest saksa ooperi- ja kontserdilaulja Dietrich Fischer-Dieskau (s 1925). 1988. aastal algatatud autasu annab välja Jaapani vanim kunstifond Japan Arts Association prints Hitachi toel ja osalusel, kes preemia maestrole ka oktoobris Tokyos üle andis. Eelmise preemia sai helilooja Sofia Gubaidulina. 1992. aastal lavalt lahkunud Fischer-Dieskau tegutseb professorina ning on edukas ka muusikauurijana — tänavu ilmus Berliinis tema üle 500-leheküljeline monograafia helilooja Hugo Wolfist tema 100. surma-aastapäevaks. Laulja elutöisest salvestusvaramust avaldati äsja ka Monika Wolfi koostatud ülevaade, kus ainuüksi Schuberti “Talvisest teekonnast” on 33(!) heliülesvõtet.
Polar Music Prize’i (1 miljon Rootsi krooni e 106 000 eurot) Rootsi Kuninglikult Muusikaakadeemialt sai mullune Praemium Imperiale laureaat, alates 1992. aastast Saksamaal elav helilooja Sofia Gubaidulina “eriliselt tunderikka väljenduslaadiga sügavalt isikupärase loomingu eest”. Suvel sai helilooja ka Saksamaa LV Teeneteordeni Suurristi (Grosse Verdienstkreuz des Verdienstordens der BRD), äsjasel Cannes’i MIDEM’il aga klassikapreemia “Living Composer 2003”.
Schleswig-Holsteini festivali Paul Hindemithi nim preemia (20 000 eurot) vääris noor saksa helilooja ja klarnetist Jörg Widmann (s 1973). Ta sai ka veel kirjastuskompanii “Schneider-Schott” muusikapreemia (12 500 eurot). Wolfgang Rihmi menukas õpilane Widmann on ainus, kellelt telliti uus ooper (“Das Gesicht im Spiegel”, esietendus 17. VII 2002) helilooja sünnilinna Müncheni rahvusvahelisele ooperifestivalile, millega tänavu pidulikult tähistatakse 350 aasta möödumist statsionaarse ooperitrupi algusest Münchenis.
Schleswig-Holsteini festival andis esmakordselt välja ka Leonard Bernsteini nim noore interpreedi preemia (10 000 eurot), mille sai hiina pianist Lang Lang (s 1982). Lang sai festivalil endale sooloõhtud, esines klaveriduos festivali algataja ning omaaegse kunstilise juhi Christoph Eschenbachiga, kelle dirigeerimisel esines solistina ka Põhja-Saksa Raadio SO-ga. Õppides Philadelphia Curtise Instituudis kuulsa Gary Graffmani juures, debüteeris Lang Lang eelmisel hooajal nii New Yorgi Filharmoonia, Chicago SO kui ka Philadelphia Orkestri solistina (juba aastal 2001 ilmus soolodebüüt-CD), esines Londoni “Promenaadkontsertide” sarjas Peterburi FO solistina, koos Põhja-Saksa Raadio SOga Hamburgis ning andis sooloõhtuid Saksamaal, Šveitsis jm.
Musical America preemia “Conductor of the Year” sai sügisel Clevelandi SO ette Christoph von Dohnanyi järel peadirigendiks asunud austerlane Franz Welser-Möst (s 1960), kes on jõudnud juba olla ülinoorena kuulsa London Philharmonic Orchestra peadirigent aastail 1990—1996, Zürichi Ooperi muusikadirektor aastail 1996—2002 ning tänaseni Clevelandi orkestri peakülalisdirigent.
Tuntud autotootja BMW kompositsioonipreemia “Musica Viva” (10 225 eurot) sai itaallane Valerio Sannicandro, väiksemate preemiatega pärjati Daniel Smutnyt (SLV) ja Kent Olofssoni (Rootsi); kõigi kolme teosed toob sel hooajal esiettekandele Baieri Raadio SO Münchenis mainekas nüüdissarjas “Musica Viva”.
Saksa Kriitikute Liidu muusikapreemia sai dirigent Claudio Abbado oma elutöö ning kolmeteistkümneaastase teenistuse eest Berliini Filharmoonia Orkestri peadirigendina (1989—2002). Teatavasti lõpetas maestro kevadel 2002 ka Salzburgi kevadfestivali kunstilise juhtimise ning on võtnud endale Berliini järel peadirigendiameti Luzerni Festivaliorkestri ja festivali juures.
Euroopa Kirikumuusika preemia (5000 eurot) laureaat on rootsi auväärne kooridirigent ja professor Eric Ericson. Preemia üleandmine toimub iga-aastasel Euroopa kirikumuusika festivalil Schwäbisch Gmündis; seekord avaski festivali maestro oma kammerkoor Stockholmist tema käe all (Ericson juhatas ka koori meistrikursusi); selle külaliseks oli ka meie vanamuusikaansambel “Rondellus”, kelle ülesastumisi aitas korraldada kohaliku filharmooniaorkestri noor eestlasest peadirigent Tarmo Vaask.
Baieri Katoliku Akadeemia Romano Guardini nim preemia (alates 1970) “panuse eest ajastu ja maailma interpreteerimisel Guardini religioosse filosoofia vaimus” vääris poola helilooja Krzysztof Penderecki. Talle anti see kätte möödunud oktoobris Münchenis. Siin kuulutati välja ka tellimus Penderecki uuele teosele Dresdeni Frauenkirche pidulikuks taasavamiseks. Ent New Yorgi Filharmoonia tellimus, kontsertooper “Phaedra”, mille maailmaesiettekannet pidi 2003. aasta mai algul dirigeerima Kurt Masur (solistiks poola kontraalt Ewa Podles), on maestrol jäänud takerduma ega valmi õigeaegselt.
Põhjamaade muusikapreemia (47 000 eurot) seekordne laureaat on Fääri saartelt pärit helilooja Sunleif Rasmussen (s 1961) oma esiksümfooniaga “Oceanic Days”. Preemiaid jagatakse kordamööda interpretatsiooni ja heliloomingu alal. Rasmussenile anti preemia üle Põhjamaade Muusikanõukogu 50. aastapäeva juubeliistungi ajal pidulikul tseremoonial Helsingis ning sümfoonia esitas Orkester Norden (Põhjamaade noorteorkester) Esa-Pekka Saloneni juhatusel.
Saksamaal välja antava Alfred Toepferi Fondi Montaigne’i preemia on saanud “oma teenete eest Euroopa muusika vallas” Belgia Rahvusooperi direktor Brüsselis Bernard Foccroulle, kes on teatrijuhi töö kõrval klavessinisti ja organistina ka tähelepanu äratav Bachi interpreet, samuti helilooja.
Sama Toepferi fond Hamburgis annab välja ka mainekat Johann Gottfried Herderi nim preemiat, mis mõeldud Ida-Euroopa maade kultuuri toetuseks ja sealsete saavutuste esiletoomiseks. Preemiaid jagatakse tavaliselt seitsmel humanitaaralal, nüüdne muusikapreemia (15 000 eurot) laureaat on rumeenia helilooja Aurel Stroe (s 1932). Laureaat saab valida lisaks oma maalt stipendiaadi (kuustipendium 920 eurot) üheks aastaks õppima Viini. Seetõttu toimubki preemiate üleandmine Viinis. Stroe on rumeenia muusika eesliinil olnud juba aastakümneid, tema teoseid on mängitud “Varssavi sügistel” alates 1962 aastast ja mujal; autoriteedina on Stroe olnud Bukaresti konservatooriumi kõrval ka USA Illinoisi ülikooli ning Mannheimi KMK professor. Tema loomingusse kuulub ka kümmekond lavateost, sh raadio-ooper; neist mitmed on antiiksüžeel.
Kennedy Center Honors Award antakse kunstnikele, kel on suured teened ameerika kultuuri arendamisel. Muusika alal sai preemia elutöö eest New Yorgi Metropolitan Opera ja Müncheni Filharmooniaorkestri peadirigent James Levine, seekordsetest tuntumatest pärjatutest muul alal on tema kõrval ka näitleja Elizabeth Taylor.
Washington National Arts Medal’i vääris hiina-ameerika tšellist Yo-Yo Ma. Autasustamistseremoonial mängis ta Brahmsi sonaati, klaveripartneriks USA presidendi nõunik Gondoleeza Rice, kes on saanud ka korraliku pianistihariduse.
Nimekas ameerika muusikateadlane Christoph Wolff, praegu Leipzigi Bachi Arhiivi direktor, sai oma väljapaistvate uuringute eest Bachist ja Mozartist USA Harvardi ülikooli kõrge aunimetuse “Adams University Professor”. Adamsi nimega austatakse Harvardis ülikooli lõpetanud USA teist (John Adams) ja kuuendat presidenti (John Quincy Adams).
Kuulsa Pulitzeri preemia 2002 (USA) muusikalaureaadiks sai 88-aastane Henry Brant teosega “Ice Field: Spatial Narratives” suurele ja väikesele orkestrile, mis tuli esiettekandele detsembris 2001 San Francisco festivali “Other Minds” tellimusel. Brant on suhteliselt vähe tuntud ka Ameerikas, teda koos temast viis aastat vanema Elliott Carteriga peetakse “ebapopulaarse” muusika autoreiks.
Euroopasse tagasi. Prantsuse Autoriühingu (SACD) muusikapreemia vääris ungari päritolu helilooja ja dirigent Peter Etvös. Oma Lyonis lavaletulnud ooperiga “3 õde” ning hiljutise ooperiga “Le balcon” (esietendus suvel Aix-en-Provence’i festivalil) on ta suure populaarsuse võitnud. Etvös on dirigendina olnud Neeme Järvi üks järglasi Göteborgis ning Karlheinz Stockhauseni assistent eeskätt ooperitsükli “Licht” ettekandmisel ja plaadistamisel.
Pariisi Rahvusooperi ning Kölni Filharmoonia Gürzenich-Orchester’i peadirigent, Kölni Ooperi ja linna Generalmusikdirektor (siin peatselt lõpetamas) ameeriklane James Conlon (s 1950) sai Napoleoni poolt 1802 asutatud Prantsuse Auleegioni ordeni (Légion d’honneur) — ameerika muusikuist on selle varem saanud vaid Leopold Stokowski, Leonard Bernstein ja Lorin Maazel.
Deutsche Symphonie-Orchester’i (Berliin) peadirigent Kent Nagano (samas ametis ka Los Angelese Ooperis) suutis uuesti ellu äratada orkestri poolt varem välja antud Arnold Schönbergi nim preemia (12 000 eurot). Selle sai inglise helilooja, ka dirigendina, pianistina, õppejõu ja festivalijuhina edukalt tegev George Benjamin (s 1960), kellest saab peatselt ka sama orkestri juures resideeriv helilooja. Benjamin annetas preemia noorte heliloojate toetusfondile.
Schleswig-Holsteini liidumaa poolt antav Brahmsi Ühingu preemia otsustati esileküündivate kunstiliste saavutuste eest anda Leipzigi Thomanerchor’ile.
Bonnis peetud ülemaailmsel filmimuusika biennaalil sai Viinist 1934 USAsse emigreerunud ja seal filmiheliloojana väga tuntuks saanud Erich Wolfgang Korngoldi (1897—1957) nimelise peapreemia oma elutöö eest ja panuse eest filmimuusikasse kreeka helilooja Mikis Theodorakis. Olümpiamängude kultuuriprogrmmis Ateenas ja kaugemalgi tuleb esiplaanile tema lavalooming, eeskätt kreeka tragöödiate aineline ooperitetraloogia ning juba alates eelmisest aastast ümbermaailmareisi “tegev” ballett “Kreeklane Zorbas”.
Reinimaa Kultuurifondi suure kultuuripreemia (30 000 eurot) laureaat on helilooja, kauaaegne Kölni professor ja meediategelane Mauricio Kagel. Preemia kätteandmisel Kölni Gürzenichi teatris mängis Weimari Liszt Trio tema uut II klaveritriot, mis oli esmaettekandel just enne Veneetsias. Kagelil oli võimalus valida ka toetuspreemia (5000 eurot) saaja, kelleks osutus tema õpilane, noor saksa helilooja Bernhard König. Möödunud jõululaupäeval seitsmekümneseks saanud maestro on peaaegu eemal statsionaarsest professoritööst, ent korraldab uue muusika propagandat väga mitmel ja enneolematul moel, eeskätt lastele ja noortele. Selleks sobivad väga paljud tema enda teosed, nagu üks viimatisi tsükleid “Die Stücke der Windrose”. Äsja pani Kagel aluse projektile “plug-in”, mõeldud 10—13-aastastele lastele, mille hulka kuulub ka sari raadiosaateid. Reinimaa suure preemia varasem laureaat on olnud ka koreograaf Pina Bausch.
Saksa dirigent ja organist, Stuttgardi Bachi Akadeemia juht ning Oregoni Bachi festivali (sellelt konkursilt on ühe peapreemiaist saanud ka Veljo Tormis) algataja ja kunstiline juht USA väikelinnas Eugene’is Helmuth Rilling tunnistati suurte teenete eest kunsti- ja humanitaarvallas Iisraelis Heebrea Ülikooli auhinna “Scopus Award” vääriliseks.
Dortmundi Kultuurifondi kaaluka preemia sai Berliini helilooja Aribert Reimann, kelle uus ooper “Bernarda Alba maja” tuli esiettekandele Müncheni ooperifestivalil 2001. Preemiaid antakse kordamööda kujutava kunsti ja muusika alal, selle esimene laureaat oli saksa-ungari lauljatar Julia Varady, Reimanni ooperi “Lear” kõige esimene Cordelia osatäitja Münchenis 1978.
Duisburgi muusikapreemia (10 000 eurot) seekordne laureaat on just selles, oma sünnilinnas kümneaastaselt debüteerinud saksa noorema põlvkonna nimekamaid viiuldajaid Frank Peter Zimmermann (s 1965).
Berliini festivali “Young Euro Classic” raames võitis Euroopa kompositsioonipreemia uuele parimale kontsertteosele leedu helilooja Anatolijus Shenderovas oma teosega tšellole ja orkestrile “Konzert in Do”.
Austria-itaalia piiril Toblachis võitis Gustav Mahleri “heliloojamajakese” mälestuspreemia tema loomingu silmapaistva salvestuse eest dirigent Benjamin Zander koos Londoni Philharmonia Orchestra’ga (V sümfoonia firmale Teldec). 1993. aastal vääris samasuguse preemia ka Neeme Järvi (III sümfoonia Royal Scottish National Orchestra’ga firmale Chandos). Preemiakomitee esimeheks on juba pikemat aega ungari muusik Attila Csampai.
Saksa heliplaadikriitikute aastapreemia laureaatide hulgas on Stuttgardi Ooperi salvestus (firmale Kairos) Helmuth Lachenmanni uusooperist “Väike tuletikutüdruk” (H. Chr. Anderseni j) ja Steffen Schleiermacheri koguplaadistus John Cage’i klaveriloomingust (MDG-le).
Berliini Filharmooniaorkestri Hans von Bülow’ medal otsustati anda Lätist pärit dirigendile Maris Jansonsile. Praegu on ta Pittsburghi SO peadirigent USAs (Lorin Maazeli järglasena), kuid maestrot ootab ees kaks väga kaalukat ametikohta Euroopas: 2003. aasta sügisest (siingi pärast Maazeli) on ta Baieri Raadio SO ning aasta pärast Riccardo Chailly järel Amsterdami Kuningliku Concertgebouw orkestri peadirigent.
Teenete eest Londoni Kuningliku Ooperi muusikadirektori ametis (1987—2002) ning 35 aasta jooksul briti muusikale osutatud toetuse eest andis kuninganna Elizabeth II praegusele Dresdeni Staatskapelle peadirigendile Bernard Haitinkile teaduse ja kunsti alal väljaantava kõrgeima autasu “Companion of Honour”.
Inglise heliplaadiajakirja “Gramophone” kaalukamad aastapreemiad said inglise pianist Stephen Hough (aasta plaat: Saint-Saënsi kogutud klaveriteosed orkestriga; CBSO, dir Sakari Oramo, firma Hyperion) ning itaalia lauljatar Mirella Freni (elutöö preemia).
Nüüdne Viini Filharmoonikute ja Viini Riigiooperi peadirigent jaapanlane Seiji Ozawa on saanud autasu “Rumeenia täht”, mille andis talle kätte vabariigi president Ion Iliescu.
Austria riiklikku aunimetust Kammersänger kandev Viinis sündinud tuntud bariton Bern Weikl sai autasu Goldene Ehrenzeichen teenete eest Viini liidumaa ees. Samasuguse autasuga pärjati ka James Levine, kes on Leonard Bernsteini järel olnud menukamaid ameerika dirigente Viini Filharmoonikute ees.
Madridis välja antava Yehudi Menuhini nim preemia pälvis inglise muusik, praegune London Symphony Orchestra peadirigent ning esmakordselt New Yorgi Filharmoonia Orkestri ajaloos peakülalisdirigendi ametisse kutsutud Colin Davis. Berliozi muusika ühe tunnustatuma autoriteedina Euroopas on Davis helilooja praegusel tähtpäeva-aastal olnud erilise aktiivsusega tegev Londonis, New Yorgis jt keskustes suurte Berliozi tsüklite dirigendina.
Londonis eksiilis viibiva vene ärimehe Boriss Berezovski poolt kümme aastat tagasi algatatud ja finantseeritav Venemaa kultuuripreemia “Triumph” (50 000 dollarit) toetab intellektuaalsete traditsioonide säilitamise ning kunstialaste saavutuste eest neid, kes nõukogude ajal väärilise tähelepanuta jäid. Preemia on saanud ka helilooja Arvo Pärt. Seekord oli muusikutest laureaate (veel ka kirjandus, kujutav- ja filmikunst) kaks: tšellist Natalja Gutman ja viiuldaja Viktor Tretjakov.
1997. aastal asutatud kaaluka auhinna saksakeelses teatriruumis, Baieri teatripreemia võitis Berliini Koomilises Ooperis oma pikaaegsest teatrijuhi ametist äsja loobunud Harry Kupfer Britteni ooperi “Kruvipööre” lavastuse eest samas teatris.
Kasseli Staatstheater’is välja toodud Puccini ooperi “Tosca” provokatiivse lavastuse eest sai Götz Friedrichi nim teatripreemia (5200 eurot) Sebastian Baumgarten.
Dresdeni Riigiooper andis Theo Adami nim preemia meil äsja Eestiski laulnud soome bassile Johann Tillile.
Baieri Riigiooperis Münchenis pikka aega peadirigendina töötanud, praegu Philadelphia Orchestra peadirigendiametis lõpetav maestro Wolfgang Sawallisch sai seekordse Ülem-Baieri kultuuripreemia.
Darmstadti Rahvusvahelise Muusikainstituudi poolt antava noore generatsiooni kunstnikele mõeldud väga maineka Kranichsteini preemia (5000 eurot) seekordsed laureaadid on kompositsiooni alal Nam-Kuk Kim (Korea), Martin Schüttler (SLV) ja Seth Wrightington (USA), nüüdismuusika interpreteerimise vallas aga Hubert Steiner (kitarr) ja Susanne Zapf (viiul), mõlemad Saksamaalt.
Luzerni festivali preemia “Credit Suisse Young Artists Award” (75 000 Šveitsi franki) on saanud viiuldaja Patricia Kopatchinskaja.
Giacomo Puccini nim preemia Itaaliast sai Galina Višnevskaja selle märgiks, et “itaallased pole unustanud lauljatari Liu rollis “Turandotis” ja “Tosca” plaadistust temaga nimiosas ning Mstislav Rostropovitši dirigeerimisel”.
Kanada prestiižika “Glenn Gould Prize’i” (50 000 Kanada dollarit) vääris helilooja ja dirigent Pierre Boulez. Uskumatult palju siiani mängitud helilooja teosed toodi taas märtsis Pariisis ja New Yorgis välja kontserdisarjaga “50 aastat loomingut” — neli autoriõhtut Pariisi Cité de la Musique’is, millest kolmel dirigeeris Boulez ise Ensemble InterContemporaini, kavades sh “Eclat”, “Multiples”, “Domaines”, “Derives”, samuti Sonatiin flöödile ja klaverile (1946) ja “Anthems 2” (1997). Kaks viimast õhtut möödusid New Yorgi Carnegie Hall’is, mis kuulusid ühtlasi seal kuu aega kestnud festivali “Sound French” programmi.
Poola helilooja Andrzej Dobrowołski nim preemia on saanud helilooja Olga Neuwirth, aina menukam austerlanna, kes just kõrvuti Pierre Bouleziga valiti mulluse Luzerni rahvusvahelise festivali (2002) resideerivaks heliloojaks.
Davidoff Prix 2002 kuulub esimest korda naiskunstnikule, tšehhi klavessinistile Monika Knoblochovale.
Praha Masaryki Kunstiakadeemia World Prize of Antonin Dvořák on annetatud Praha Josef Suki nim kammerorkestrile.
Iisraeli viiuldaja ja dirigent Pinchas Zukerman on väärinud New Yorgi Carnegie Hall Society asutatud Isaac Sterni preemia.
Alessandro Casagrande preemiaga Itaaliast autasustatud on oma elutöö eest pianistid Maurizio Pollini, Aldo Ciccolini ja Bruno Canino.
Euroopa kultuuripreemia saab suvel Bodensee-äärses Mainau lossis (24. VII) kätte tipptenor ja dirigent Placido Domingo — nii otsustati Euroopa Kultuurifondi residentsis Baselis. Tänuks selle eest toob Domingo enda algatatud noorte ooperilauljate konkursi “Operalia” (11. korda) seekord Euroopasse Bodensee ümbrusesse: eelvoorud 14.—23. VII 2003 St Gallenis, Bregenzis ja Friedrichshafenis, lõppkontsert finalistidega samas Mainau lossis 24. VII 2003.
Lõpetuseks üks kultuuri- ja rahupreemia, aga muusikaga seotud; Hispaania kaalukaim preemia kultuuri alal (50 000 eurot), mille kuulutab välja ja annab kätte Oviedos Astuuria prints. Selle laureaatideks said iisraeli dirigent ja pianist Daniel Barenboim ning USAs tegutsev palestiina kirjanik ja kultuuriloolane, Columbia ülikooli professor Edward Said — kunstnikupanuse eest rahu edendamisel, eeskätt koostöös noorte muusikutega. Mõlema ühiste pingutuste viljaks on 1990. aastate algul sündinud ja aina enam tähelepanu äratanud iisraeli ja araabia noorte muusikute ühisorkester, noorte suvised workshop’id ning järgnevad kontserdireisid Saksamaal, Hispaanias, USAs jm (projekt kannab nimetust “West-Östlicher Divan”). 2002. aastal sai Barenboim samal põhjusel Tutzingeni Evangeelse Akadeemia Toleranz-Preis’i — teenete eest erinevate kultuuride ja religioonide kooseksisteerimise toetamisel, ning Berliini linnapealt kõrge autasu, Saksa LV Teeneteristi (Bundesverdienstkreuz). Tutzingeni lossis pidas talle austamiskõne Saksamaa LV välisminister Joschka Fischer. Daniel Barenboim on 1991. aastast Chicago SO peadirigent ning veel silmapaistvam muusikatribuun Saksamaal Berliini Staatsoper’i ja Staatskapelle peadirigendina (aastast 1992); ta on “kaugelenägev, arukas ja järjekindlalt oma tahet läbi viiv, aina huvi äratav dirigent”, nagu märgivad vaatlejad, ükskõik mida ta siis ka ei korraldaks: unikaalset Wagneri festivali Berliinis, Mozarti festivali, või mängides oma orkestriga Londonis kogu sealsele muusikakoorekihile Brahmsi sümfooniaid. Tänavu on Barenboim saanud veel ka Wilhelm Furtwängleri preemia Berliinist.