Sümfoonia oli algusest peale sümboolse karakteriga.
E. T. A. Hoffmann oli romantiline musikaalne kriitik.
Kauakestev ebaõnnestunud armastus oli raske periood Berliozi elus. Surmateema on tal kujutatud väga reaalselt.
Mendelssohni viiulikontserdi kadentsi kirjutas Mendelssohn ise oma peaga.
“Wilhelm Till” oli Rossini viimane ooper [“Wilhelm Tell”].
Clara Wieck oli kuulus ooperilaulja ja Griegi armastatu, kes laulis tema teoseid.
Chopini Etüüdid op. 10 on pühendatud sõbrale, kes suri. [Ka Liszt oli, paraku, surelik.]
Prantsuse ooperiheliloojad 19. sajandil — Chopin ja Ober [Auber?]
Debussy “Fausti pärastlõuna” [“Fauni pärastlõuna”].
Wagneri teosed peegeldavad tema enda mõtteid ja tundeid. Tänu Wagneri orkestri massiivsusele suutsid neid (näit. “Jumalate hurm”) laulda vaid üksikud. Wagneri tetraloogia on maailma loomine ja hävitamine.
1874. aastal kirjutas Brahms oma viienda sümfoonia. [Saksa ajaloolased usuvad senini, et pusis siis alles esimese kallal; viiendast pole neil aimugi.] Peale selle valmisid tal Händeli aariad.
“Jevgeni Onegini” süžee andis Tšaikovskile Puškin.
Mussorgski kirjutas ise libreto oma ooperiteks. Neis on oluliseks tegelaseks rahvas, kes loob selle ajaloo ja tänapäeva vahele.
Eesti esimene üldlaulupidu 1869 oli pühendatud pärisorjuse 25. aastapäevale. Selle korraldasid Al. Kunileid ja Al. Saebelmann. Kavas oli üle 100 laulu mõlemal päeval. [Rudolf Põldmäe kirjutab küll 12 vaimulikust laulust esimesel ja 15 ilmalikust — teisel päeval.]
Kunileid [1845—1875] oli ka teisel [1879] ja kolmandal [1880] laulupeol üldjuhiks, seal oli ta panus suurem.
On vaja märgata, et juba 1865. a. Vanemuise Seltsi avanemisel esitati M. Lüdigi [1880—1958] “Avamäng-fantaasiat”.
Eesti sümfoonilise muusika algus pärineb 18. saj. lõpust — Lätte [1931—1997] “Kalevala”. [Isegi Al. Läte “Kalevala” valmis 1901. aastal]
Eesti hümni viisi autoriks on Bazius.
Karl August Hermann [1851—1909] publitseeris 1859 Kunileiu laulud esimesena [seega kümme aastat enne nende loomist!].
C. R. Jakobsoni “Vanemuise Kandle Healed” koosneb Kunileidi paarist laulust.
Kui Jakobson tuli Venemaalt Tallinnasse, hakkas ta Estonia Seltsi juhiks. [Miks Estonia Selts sellest midagi ei tea?]
K. A. Hermann oli Tartu Ülikooli eesti keele lektor. Ta andis välja “Muusikalist Ilulehte” ja kirjutas ooperi katkestuse “Uku ja Vanemuine”. “Laulu ja mängu lehe” toimetusega tegeles Saebelmann [oli postuumselt personalijuht?]. See oli esimene musikaalne ajakiri. Tema entsüklopeediline käsikiri ilmus 13 aastat järjest.
Rudolf Tobias [1873—1918] kirjutas esimese eesti sümfoonilise poeemi “Joonas Damaskusest”. 1879 kirjutas Tobias esimese klaverikontserdi. [Kuueaastase kohta vägev saavutus, annab silmad ette W. A. Mozartilegi, kelle esimene klaverikontsert pärineb üheteistkümnendast eluaastast ja on suures osas kirja pandud veel papa Leopoldi käega.].
Esimene eesti oratoorium “Tobiase lähetamine”. Tobiasel on koorilaul “Vares”, orkestriteos “Wallenberg” ja “Eesti reekviem”. Tema parim heliteos on aga sümfoonia nr 1 [oratoorium “Joonase lähetamine”; mine võta kinni, kas on mõeldud Tobiase klaveriteost “Walpurgi burlesk”, mille Eduard Tubin orkestreeris või Tüüri ooperit “Wallenberg”; ilmselt Kreegi Requiem c-moll; paraku pole Tobiasel teada ühtki sümfooniat.]
Peeter Südal on üks kooriteos — “Au võitjaile”, revolutsiooniline. [1975. aastal ehtis see pealkiri küll ühte Raimo Kangro kantaati…]
Artur Kapp tegutses Astrahanis eesti kooridega. [Huvitav, kui palju oli tsaariaegses Astrahanis üldse eestlasi?]
Heino Eller ei kujundanud oma õpilasi täpselt endasarnasteks. Eller kuulutati hulluks koos Bleivega.
Lõppeva sajandi 20.—30. aastad olid Miina Härma [1864—1941] elus olulised.
Mart Saar sündis Hüpassaare talus Läänemaal.
Oskar Kallase kampaanias [ülemaaline rahvaviisi- ja -laulukogumine 1904—1916] osalesid isikud, kel oli mitmesugust erilist haridust. Üritus ei olnud vabatahtlik ettevõtmine, vaid osavõtjaile maksti sõidu- ja elamiskulud. Rahvalaulu tekste koguti eraldi ja viise eraldi.
Jaan Tamm [1875—1933] oli tuntud puhkpillimängija [ikkagi keiserliku Maria teatri esimene metsasarv], asutas omanimelise puhkpillikvinteti. [Oleks tõesti võinud. EAHSi puhkpillikvintett andis oma esimese kontserdi 17. XII 1933 Tallinna konservatooriumi saalis täpselt üheksa kuud pärast J. Tamme surma. Eesti Riikliku Filharmoonia puhkpillikvintett, mis asutati 1942 Jaroslavlis, sai Tamme-nimeliseks “tuntud puhkpillimängija” 100. sünniaastapäeval.]
Gustav Ernesaksa [1908—1993] õpilasi Tallinna Konservatooriumis: Eugen Kapp, Jaan Koha, Riho Päts. Tal on laul “Hakkame minema, mehed”. Ernesaks võttis osa mitmetest laulupidudest ja rõhutas heliloomingu õpetust.
Veljo Tormis on rahvalaulude alusepanija. Ta hakkas esimesena süstematiseerima ja publitseerima rahvalaule. [Jälle tehakse ülekohut J. Hurdale!] Ta õppis Peterburi Konservatooriumis L. Homiliuse [1845—1908] juures. Ka õpetas teda Klasunov [A. Glazunov (1865—1936)?]. Tormise “Hamleti laulud” on mitmepalgeline. “Unustatud rahvad” on üks osa “Eesti kalendrilauludest”. [Kas see on hirmutav tulevikuvisioon?]
Ester Mägi pühendus aspirantuuriaastail rahvamuusika edasi arendamisele.
“Kalevipoja teekond Soome” — A. Lemba klaveripala.
Jaan Räätsal on 63 viiulisonaati.
Eino Tambergi ooper-ballett “Tasuleegid” [Tegelikult Eugen Kapi ooper].
Rene Eespere ballett “Kodanlased” [“Kodalased”].
Lepo Sumera “Pala aastast 1881” [“Pala aastast 1981”].
Arvo Pärt — cantus firmus Britteni mälestuseks [“Cantus B. Britteni mälestuseks”].
Karl Leichteri “Kakskümmend sajandit eesti muusikat” [Kas on siiski lootust?].
Kogunud TIIA JÄRG