“”Estonia” teatri- ja kontserthoone on suur ehitis. Selle ehitamiseks on tulnud kokku kanda palju ehitusmaterjali. Mitte ainult kive ja lupja, vaid ka vaimu ja energiat. Mitte igapäev ei suudeta sääraseid ülesandeid teostada.”
Need sõnad pärinevad 1938. aastal ilmunud raamatu eessõnast, mis käsitleb “Estonia” maja ehitamise ajalugu. Tõepoolest, selles majas ei toimu mitte ainult meie muusikateatri ja kontserdielu tippsündmused, vaid siin peeti ka Eesti Asutava Kogu ning Eesti Kongressi ajaloolised istungid, siin tähistatakse igal aastal Eesti Vabariigi sünnipäeva. Nagu Voldemar Päts oma mälestustes kirjutab, oli iseseisvuse manifesti väljakuulutamine kavandatud esialgu koguni “Estonia” teatri saali, kuid konspiratsiooni ning turvalisuse tagamiseks toimus see lõpuks siiski praeguse Eesti Panga ruumides.
Ilmselge, et mitte iga päev ei ehitata sellist maja. “Estonia” eksisteerimise ajaloo lehekülgedelt võib esile tuua nii ülevaid kui ka traagilisi päevi (siinjuures kõigepealt 9. märts 1944…), kuid tõsiasi on ikkagi see, et teatrisaal ehitati tol korral esmajoones sõnalavastuste vajadusi arvestades ning tänapäeva akustika- ja lavatehnilistele nõuetele vastavaid ooperi- ja balletietendusi siin kunagi lavale tuua ei saa. On ütlemata tore, et praegused renoveerimistööd selle maja igakülgselt korda teevad, kuid tulevikku silmas pidades jääb ikkagi päevakorrale küsimus: kus saab Tallinnas olema rahvusooperi vääriline põhilava?