MÕNED MÕTTED SEOSES „ROHELISE VÄRAVAGA“

AGO RUUS

Oktoobrikuu alguses võis kohata väikese Läänemaa linnakese Lihula vahel tavalisest rohkem filmimehi, fotograafe, ajakirjanikke, kriitikuid ning  loodushuvilisi. Filmi- ja fotomehi näeb siinmail tegelikult aasta ringi — on ju lähedal asuva Matsalu roostikud, luhad ja rannaniidud oma lindudega selleks magnetiks, mis kutsub  kohale looduse jäädvustajaid lähedalt ja kaugelt. Eriti palju sagimist on siin kandis aga lindude kevad- ja sügisrännete aegu. Seekord oli tuldud kokku Matsalu I rahvusvahelisele loodusfilmide festivalile “Roheline värav”, et üheskoos kolme päeva jooksul Lihula pompöösse kultuurimaja kahes saalis loodusfilme vaadata. Lisaks veel fotonäitused, töötoad, kohtumised.

Festivali võistlusprogrammis näidati 23 filmi seitsmelt maalt  (Eesti, Soome, Läti, Rootsi, Venemaa, Poola, Uus-Meremaa) kogumahuga 10,5 tundi. Peale selle oli võimalik vaadata vabaprogrammis 20 filmi,  tv-keskkonnasaadete programme Eestist, Lätist, Soomest ja Poolast, loodusfilmide klassikat (rež Mikael Kristerssoni “Tuuletallaja silm”, 1998, Rootsist ja Rein Marani filmid Eestist),  meie esimest loodusfilmi “Vilsandi linnuriik” (1937) ning Matsalu maadel 1931. aastal vändatud tummfilmi “Kasari jõe süvendamine“.

Sündmusele lisas pidulikkust Euroopa Nõukogu loodusväärtuste divisjoni juhataja Eladio Fernandez-Galiano poolt festivali avamisel Matsalu looduskaitsealale Euroopa Nõukogu kaitsealade diplomi üleandmine. Oma kõnes väärtustas mainekas Strassbourg’i ametnik loodusfilmide osatähtsust tänapäeva looduskaitse propagandas, lisades: “Kümned riigipead ei suuda teha seda, mida suudab saavutada üks hästi tehtud loodusfilm!” Avaürituse lõpetas Rao Heidmetsa nukufilm “Instinkt” (2003), mis päev varem oli just pärjatud Sankt-Peterburis toimunud loodusfilmide festivalil kõrge auhinnaga.

Oma loodusfilmide festivali korraldamise mõte on Eestimaal käärinud aastaid. Meenutame kas või Rein Marani 1980. aastatel Tallinna Kinomajas korraldatud loodusfilmipäevi N Liidu tolleaegsete parimate tegijate osavõtul.  Läänemaal Lihulas oma loodusfilmide festivali korraldamise mõtte autor on samuti Maran, pidades neid plaane juba mitmeid aastaid tagasi. Aeg sai aga küpseks selle aasta kevadel, kui värskelt Lihula vallavanemaks saanud Tiit Madisson omakorda festivalimõtte välja käis. Eelnevalt oli Lihula vald võtnud vastu otsuse liituda ökovaldade liikumisega ja alustanud projekti “Roheline vald”  elluviimist — ikka eesmärgiga oma vallale uusi arengutuuli leida. Selle projektiga ühildus väga hästi festivali idee.

Festivalimõttega liitus ka Eestimaa Looduse Fond ning kolmapäeval 7. mail kogunesidki Lihula vallamajja Terje ja Tiit Madisson, Kaja ja Aleks Lotman, Kersti Ajaots, Tiina Lobja, Toomas Trapido,  Rein Hanson ja Ago Ruus. Festival, mille nimeks sai paikkonna tuntuse järgi Matsalu loodusfilmide festival, millele Eestimaa Looduse Fond lisas juurde veel oma uudisteportaali nime “Roheline Värav”, oli sündinud.  Tehti teinegi hulljulge otsus — veel sama aasta sügisel peab toimuma esimene festival. Arvestades asjaolu, et mitte kellelgi koosolijatest polnud sellise ürituse korraldamise kogemusi, oli otsus tõepoolest mõneti utoopiline. Festivali organiseerimine jäi kolme ametkonna, Lihula vallavalitsuse, Matsalu Looduskaitseala ja Eestimaa Looduse Fondi õlgadele.

Mõne aja pärast liitusid festivali toimkonnaga pikaajalise filmitegemise kogemusega Vaike ja Tiit Mesila, kes võtsid enda kanda organiseerimistöö koordineerimise ja programmi kokkuseadmise. Kõik festivali korraldustoimkonna liikmed on Lihula valla elanikud või siis omavad valla territooriumil oma suvekodu. Filmi- ja loodushuvilistele reise korraldas ja neid Tallinnast Lihulasse toimetas Looduse Omnibuss Jaan Riisi eestvõtmisel.

Festivali eesmärk on viia kokku eeskätt Baltimaade, Põhjamaade ja Venemaa loodusfilmitegijaid, olla sillaks ida ja lääne vahel. Kui esimesel festivalil olid osavõtutingimused temaatiliselt piiramatud, siis edaspidi on mõttes keskenduda ühelt poolt klassikaliste loodusfilmide näitamisele ja teiselt poolt niisuguste filmide valikule, kus põhikohal inimese ja looduse põlissuhete kajastamine. Festival on ka koht, kus saab laiemalt tutvustada eesti filme, sealhulgas vanade loodusfilmide retrospektiive. Kujunemas on hea koostöö Eesti Filmiarhiiviga ja püüame pakkuda edaspidi filme arhiivi fondidest.

Festivalile saadetud filmide VHS-koopiatest aga peaks kujunema videoteek, millega saab tutvuda kohapeal, aga neid filme saab kasutada ka mittekommertslikel looduspropaganda üritustel.

Järgmine Matsalu loodusfilmide festival toimub 24. — 26. septembrini 2004. aastal.

Kohtumiseni aasta pärast Lihulas!