SAJAND TEATRIS, MUUSIKAS, KINOS
1921—1930

1921

* 6. I saab alguse New Yorgis Charlie Chaplini esimese täispika mängufilmi “Väikemees” (The Kid) pöörane menu. Seitsmeaastane Jackie Coogan kujuneb tõeliseks staariks ja südametemurdjaks. “Väikemees” jäigi Coogani tähetunniks, kuigi ta mängis oma viimase rolli filmis 1984. aastal.

* 17. II peetakse Tallinnas Draamastuudio Ühingu asutamiskoosolek, et panna majanduslik alus möödunud aasta oktoobris asutatud Paul Sepa Draamastuudiole; ühingu esimeheks sai Sepp; kooli I lend koosnes Sepa stuudio endistest õpilastest ja 1921. aastal täiendavalt vastu võetud õpilastest.

* 13. III noorte amatöörtrupi “Hommikteater” esimene ekspressionistlik lavastus Tallinna saksa teatri ruumes — Alfred Brusti “Igavene inimene”. Esindades Eestis veel suhteliselt tundmatut ekspressionistlikku teatrit, vastandus “Hommikteater” teravalt naturalistlikule lavastus- ja mängustiilile; järgnesid Ernst Tolleri “Massinimene”, Romain Rolland’i “Lilulii” jmt. Teatri tegevuse katkestas selle juhi Aggio Bachmanni surm 11. VI 1923. Viimaseks tööks jäi Valeri Brjussovi “Maa”, mille lavastas juba pärast Bachmanni surma Hilda Gleser, kes ainsa professionaalina selles teatris kaasa lõi. “Hommikteater” andis vaid neli lavastust, ent tema mõju teatrikunsti arengule oli märkimisväärne, kannustades hilisemaid tegijaid uutele otsingutele repertuaari, ideede, sisu ja vormi ühtsuse, lavastusliku liikumispartituuri jne alal.

* 3. V asutab Edgar Varése uue muusika edendamiseks New Yorgis Rahvusvahelise Heliloojate Ühingu.

* 10. V esietendub Roomas Luigi Pirandello “Kuus tegelast autorit otsimas” — esimene osa teatriainelisest triloogiast, mis uurib olemuse ja nähtumuse omavahelisi suhteid (järgmised osad “Igaüks isemoodi”, 1924 ning “Täna õhtul improviseerime”, 1929.) “Kuue tegelase” kuulsaim lavastus valmib 1924 Pariisis, lavastajaks George Pitoeff.

* 15. IV esietendub Eesti Draamateatris Leonid Andrejevi “Inimese elu”, milles mõjukalt väljendusid Paul Sepa Moskva Kunstiteatri lavastuspõhimõtted, aga ka Meierholdi teatrit järgivad ideed; järgnesid Andrejevi “Kuningas Nälg” ja “Ookean” (1922).

* 11. VI toimub Arthur Honeggeri oratooriumi “Kuningas Taavet” esiettekanne Mézières’is.

* 15. VI teatab Pariisi filmiajakiri Ciné-Journal, et maailma suurim, 8000 kohaga kino on Capitol New Yorgis.

* 1. VII kuulutab Douglas Fairbanks, et ta ei tõsta enam kunagi oma jalga Prantsusmaa pinnale, põhjuseks Prantsuse ajakirjanduse kriitiline suhtumine tema mängitud D’Artagnani rolli ameeriklaste “Kolme musketäri” versioonis, mille tõi linale Fred Niblo. Samal aastal jõudis aga Henri Diamant-Bergeri käe all ekraanile prantslaste oma musketäride film ning D’Artagnani kehastanud Aimé Simon-Girard müüs suure raha eest maha hobuse, kellel ta filmis ratsutas.

* 11. VIII asutatakse Konstantin Türnpu algatusel Eesti Lauljate Liit (ELL); eesmärgiks eesti rahvusliku koorilaulu edendamine, rahva üldise muusikakultuuri taseme tõstmine ja rahvusliku ühistunde kasvatamine. ELL korraldas laulupidusid (VIII –XI), kursusi, kirjastas noote ja andis 1924. aastast välja ajakirja “Muusikaleht”.

* 31. VIII annab New York teada, et David Wark Griffith laskis melodraama Orphans of the Storm filmimiseks ehitada 150 000 dollari eest XVII sajandi prantsuse küla, mis kohe pärast võtete lõppu maha põletati.

* 15. IX Sergei Eisenstein alustab Moskva kõrgemas filmikoolis õpinguid Vsevolod Meierholdi juures.

* 30. X teatab Los Angelese ajakirjandus, et kogu Ameerika naised on armunud seksisümbolisse Rudolph Valentinosse, kes kehastas romantilist kangelast Blasco Ibazheze romaani ekraniseeringus The Four Horsemen of the Apocalypse. Õige varsti samal aastal jõudis ekraanile teinegi film The Sheik. Valentino jäi naissoo iidoliks kuni oma varase surmani (1926), kuid tema haud ei kuivanud pisaratest isegi viiskümmend aastat hiljem.

* 30. XII esietendub Chicagos Sergei Prokofjevi ooper “Armastus kolme apelsini vastu” .

* 1921—1924 tegutseb Tallinnas Draamateatri kirjandusliku nõuandjana Artur Adson, kelle kaudu jõudsid repertuaari mitmed Wedekindi, Kaiseri, Sternheimi, Andrejevi, Büchneri näidendid.

* “Vanemuises” jätkub nn operetisõda, mis kunstiliselt kiratsevat “Vanemuist” aina kurnab — üldsus ja ajakirjandus pole jätkuvalt rahul teatris valitseva kergemeelse ja kehvalt teostatud operetiga, seda draamalavastuste arvel; kevadel lahkub “Vanemuisest” teatrijuht Ants Simm.

* Eesti keeles ilmub (A. Kasemetsa tõlkes) Rimski-Korsakovi “Harmoonia õpetus” (“Tegeline harmoonia õpetus”), mis jääb klassikalise harmoonia õpikuna kasutusele aastakümneiks.

* Valmivad: Edgar Varése'i uuenduslik orkestriteos “Amériques”, Elleri sümfooniline poeem “Öö hüüded” ja Sümfooniline skertso, Kreegi “Meil aiaäärne tänavas” (L. Koidula) segakoorile.

Surid:

5. VI Georges Feydeau, prantsuse farsikirjanik.
2. VII Enrico Caruso, itaalia tenor.
27. IX Engelbert Humperdinck, saksa helilooja.
16. XII Camille Saint-Saëns, prantsuse helilooja.

* 20. I toimub Aleksandr Glazunovi autorikontsert “Estonia” kontserdisaalis.

* 26. I Tallinna Draamastuudios esietendub esimene õppelavastus “Kilk koldel”; lahkhelide tõttu koolis lahkub stuudiost märtsis Paul Sepp.

* 1. II jõuab Lenin näljas ja varemetes Venemaal, kus kaheksakümmend protsenti rahvast on kirjaoskamatu, järeldusele, et ajalehed ja raamatud mängivad ideoloogilise relvana tühist osa, ning kuulutab, et kõikidest kunstidest on kino tähtsaim ja annab vastavad juhised hariduse rahvakomissarile Anatoli Lunatšarskile.

* 5. III jõuab linale ekspressionismi üks järjekordseid tähtteoseid, Friedrich Wilhelm Murnau “Nosferatu — õuduse sümfoonia” (Nosferatu — Eine Symphonie des Grauens), mille aluseks Bram Stokeri 1897. aastal ilmunud vampiiriklassika “Dracula”.

* 2. VI esietendub Pariisis Igor Stravinski ooper “Mavra”.

* 1. IX esilinastub Roomas Umberto Paradisi fašistlik propagandafilm A noi.

* 25. XI annab BBC eetrisse esimese muusikaprogrammi.

* 2. XII ilmub ajakirjas Ciné-Journal toimetuse seisukohana artikkel “Teater ja tõde”, milles analüüsitakse Robert Flaherty esilinastunud dokumentaalfilmi “Nanook põhjast” pöörast menu. Arvustaja Georges Dureau sedastab teatraalses stiilis filmide üleüldist nõrkust ning vaatajate ilmset vajadust näha ekraanil tõelist elu.

* Postuumselt tuleb täielikule ettekandele Saint-Saënsi kuulus orkestrisüit “Loomade karneval” (1886), mida helilooja ise pidas kontserdisaali jaoks liiga meelelahutuslikuks.

* Hanno Kompus sõidab koos abikaasa Rahel Olbreiga suvel Dresdenisse, et sealses ooperis töötades valmistuda “Estonia” ooperijuhiks.

* Hooajal 1922/23 saab “Estonia” uueks muusikajuhiks Artur Kapi ja Raimund Kulli kõrvale Arkadius Krull (operett), tantsujuhiks Robert Rood; Viktorina Krieger (Moskvast) lavastab esimese täismõõdulise balleti — Delibes’i “Coppélia”.

* Pärnu seltsidevaheline komisjon võtab oma hoole alla alalistes majanduslikes raskustes vaevleva “Endla” teatri.

* Paul ja Netty Pinna lahkuvad Tallinna Draamateatrist, põhjuseks kunstialased lahkhelid, teatri koosseisus jätkavad lavastajad-näitlejad Aleksander Teetsov, Eduard Türk, August Sunne, loomulikult ka Paul Sepp, kes suuresti määrab teatri põhiilmet.

* Tartus hakkab ilmuma muusikaajakiri “Sireen” (ilmub 4 numbrit, toim Eduard Visnapuu ja Juhan Zeiger).

* Valmivad Elleri Esimene viiulisonaat a-moll, Kreegi “Maga, maga, Matsikene” segakoorile (rl), Paul Hindemithi klaverisüit “1922”.

* 29. V suri Jevgeni Vahtangov — armeenia päritolu vene lavastaja, näitleja ja pedagoog.

1923

* 8. I toimub esimene täispikk ooperiülekanne Covent Gardenist BBC eetrisse — Mozarti “Võluflööt”.

* 26. I näitab Max Linder Pariisis tema enda nimelises kinos oma viimast Ameerikas valminud filmi The Three Must-Get-Theres, “Kolme musketäri” paroodiat, mis mõne aastakümne eest meilgi taas populaarsust leidnud. Samal aastal abiellus neljakümnene Linder esmakordselt kahekümneaastase neiuga, keda ta tundis lapsepõlvest saadik.

* 1. II esietendub “Estonias” Verdi ooper “Aida” (lav K. Jungholz), nende aastate menukamaid muusikalavastusi.

* Veebruaris naaseb Tallinna Draamastuudiosse Paul Sepp, ent kooli juhatajaks saab Hugo Reimann.

* 27. II demonstreeritakse Pariisis filmi Syphilis, A Social Desease: How To Make It Disappear, mis valminud Gaumont’i ja Pathé osalemisel ning tellitud suguhaigustega võitleva komitee poolt.

* 13. VI esietendub Pariisis Djagilevi trupi ettekandes Igor Stravinski koreograafilised stseenid “Pulm”.

* 30. VI — 2. VIII toimub VIII üldlaulupidu Tallinnas. Selleks ehitatakse Karl Burmani projekti järgi Kadriorus praeguse “Dünamo” staadioni kohale uus laululava. Kavas Tobiase, Türnpu, Lüdigi (“Koit”), Härma, Simmi jt teosed. Juhatavad: Eduard Knude (puhkpilliorkestrid), Konstantin Türnpu, Juhan Simm ja Anton Kasemets (koorid); Paul Sepa lavastuses esitatakse vabaõhuetendusena Sophoklese “Kuningas Oidipus”, mis pälvib tunnustust ja edu.

* Tallinna KMK nimetatakse sügissemestril ümber Tallinna Konservatooriumiks, kool hakkab juriidiliselt alluma Tallinna Konservatooriumi Seltsile, direktoriks saab professor Jaan Tamm.

* 2. IX esilinastub New Yorgis Harold Lloydi optimistliku pealkirjaga komöödia Why Worry?, juba teine samal aastal. Eelmises nn õuduskomöödias Safety Last rippus ta kaheteistkümnenda korruse kõrgusel kella sihverplaadi küljes.

* 20. X keelab politseiprefekt Pariisis seal mõned kuud linastunud D. W. Griffithi “Rahvuse sünni” rassistlike stseenide pärast.

* Nobeli kirjanduspreemia pälvib iiri ajalugu ja legende poetiseerinud näitekirjanik William Butler Yeats.

* Aasta võimsaimaks filmiprojektiks saab Cecil B. DeMille’i “Kümme käsku” (The Ten Commandments) Piibli teemadel, mis läks maksma 1,5 miljonit dollarit.

*Ameerikat on tabanud maratontantsimise buum. Baltimore’i tantsumaratoni peatab pärast 53. tundi politsei.

* Hanno Kompusest saab “Estonia” dramaturg ning ooperijuht, esimene lavastaja “Estonias”, kes oma rezhiis lähtus muusikast, muusikalisest dramaturgiast ja stiilist; Verner Nerepist — koormeister; Aleksander Arder ja Ida Loo (Aav ) liituvad ooperitrupiga, draamanäitlejana asub tööle Albert Üksip, hilisem teatriloolane ja pedagoog.

* Juhan Simm asutab Tartu Meeslaulu Seltsi.

* Tallinnas hakkab ilmuma muusikaajakiri “Helikund” (väljaandja: o/ü “Esto-Muusika”; ilmub 8 numbrit, toim Eduard Visnapuu).

* Valmivad Elleri “Sümfooniline legend”, esimesi mütoloogilise sisuga orkestriteoseid eesti muusikas; Artur Lemba Teine klaverikontsert f-moll; Kreegi Taaveti laulud nr 104, 121 ja 141 segakoorile; Paul Hindemithi laulutsükli “Maria elu” (Marienleben) 1. versioon, Prokofjevi ooper “Tuliingel” (laval alles 1954), Jean Sibeliuse Kuues sümfoonia; Arthur Honeggeri “sümfooniline liikumine” Pacific 231, nn urbanistliku muusika iseloomulikumaid näiteid, milles orkester “kujutab” liikuva veduri helisid.

Surid:

3. I Jaroslav Hašek, tšehhi kirjanik
26. III Sarah Bernhardt (õieti Henriette Rosine Bernhard) prantsuse näitleja.

1924

* 14. II näitab Fritz Lang oma “Nibelungide” diloogia teist jagu “Kriemhildi kättemaks” (Kriemhilds Rache); esimene, “Siegfried” jõudis vaatajateni veebruaris. 34-aastane Lang oli siis juba 20 filmi teinud, ka “Mängur dr. Mabuse” (Dr Mabuse der Spieler, 1922).

* 15. II avatakse Tallinna Eesti Muuseumis Kadrioru lossis Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühingu algatusel helilooja memoriaaltuba.

* 1. III esilinastub Walt Disney film Alice’s Day At The Sea, esimene jagu seeriast Alice in Cartoonland, kus kasutati koos joonist ja näitlejaid.

* 10. III kütkestab Stockholmi publikut 18-aastase Greta Garbo mäng Mauritz Stilleri uues filmis “Gösta Berlingi saaga” Selma Lagerlöfi romaani järgi.

* 18. III näidatakse New Yorgis staari ja produtsendi Douglas Fairbanksi uut hitti “Bagdadi varas” (The Thief of Bagdad), mis läks maksma kaks miljonit dollarit ja mille võtted vältasid viis nädalat.

* 10. V ilmub New Yorgi ajalehtedes teade, et linnas on nüüd 578 kino 428 926 kohaga.

* 6. VI esietendub Prahas Arnold Schönbergi monodraama “Ootus” (Erwartung), esimene freudismiga seostatud teos muusikaajaloos. Pingelises helikeeles ooper annab edasi hirmuseisundeid, mis valdavad pimedas metsas oma armukest otsivat Naist, kes, leidnud mehe laiba, hakkab kõigele vaatamata end piinama mõttega, et mees võis surma leida teise naise juurest tulles.

* 7. VIII katkestab politsei Versailles’ pargis ühe Austria filmi võtted, milles Pariisi kasiino näitlejad mängisid alasti nilbeid orgialikke stseene, filmi rezhissöörid pisteti trellide taha.

* 12. X toimub Gustav Mahleri Kümnenda sümfoonia (mittetäielik) esiettekanne Viinis.

* 13. X seilab New Yorgis surmtõsine koomik Buster Keaton esmakordselt kinolinal merd “Navigaatoris” (The Navigator).

* 14. X etendub Viinis Schönbergi muusikadraama “Õnnelik käsi”.

* 25. X kutsuvad Moskvas sensatsiooni esile Jakov Protazanovi filmi “Aeliita”, (Aleksei Tolstoi ulmeromaani järgi) ekstravagantsed dekoratsioonid, rezhissöör oli äsja emigratsioonist Venemaale naasnud.

* Suvel lõpetanud Tallinna Draamastuudio I lend — O. Aloe, R. Engelberg, L. Kalmet, R. Kuljus, L. Lasner, F. Moor, L. Mõttus, J. Nolk (Kaljola), A. Ormusson, K. Otto (Aluoja), P. Põldroos jt — otsustab kokku jääda Draamastuudio teatrina: oktoobris antakse esimene etendus Vilde “Pisuhännaga”.

* 19. XI asutatakse Eesti Akadeemiline Helikunsti Selts (EAHS), mis hakkab ühendama eesti kutselisi muusikuid; peamiseks väljundiks oli kammermuusika viljelemine, korraldati heliloomingu konkursse, hiljem liitus sellele kirjastustegevus. Praegune Eesti Heliloojate Liit peab end EAHSi õigusjärglaseks.

* 23. XII on Berliini publikul võimalus näha F. W. Murnau järjekordset šedöövrit pärast “Nosferatut”. “Viimane inimene” (Der letzte Mann) Emil Janningsiga peaosas on küll paigutatud ekspressionismi voogu, ent seisab ikkagi lähemal Kammerspielfilm’ile.

* Pärast 30. XI toimunud Schilleri “Orléans’i neitsi” etendust, mis oli pühendatud Liina Reimani 15-aastasele lavategevusele, otsustab Eesti Draamateater majanduslike raskuste tõttu oma uksed sulgeda; viimase etenduse annab Draamateater 31. XII 1924 revüüga “Draama ja “Vanemuise” pulm”, millega viidatakse “Vanemuise” teatrile lähedal seisvate Riigikogu liikmete algatatud mõttele Draamateatrilt riigi abiraha ära võtta ja liita trupp kunstiliselt kiratseva “Vanemuise” teatriga. Pärast Draamateatri sulgemist siirduvadki paljud lavajõud “Vanemuisesse”, aga ka “Estoniasse” ja Viljandisse.

* Valmib eesti esimene täispikk mängufilm, ajalooline draama “Mineviku varjud”, lavastajateks Valter Palm ja A. Nugis, kaamera: Konstantin Märska.

* Moskva Kunstiteatri II Stuudios lavastatud Shakespeare’i “Hamletis” kehastab nimiosa Mihhail Tšehhov — üks selle sajandi esimese poole võimsamaid vene näitlejaisiksusi. Stanislavski õpilane Tšehhov töötas välja oma näitlejatehnika, milles asetas rõhu intuitiivsusele ja inimhinge spirituaalsete sügavuste avamisele. Üks Tšehhovi tehnika keskseid elemente oli “psühholoogiline zhest”.

* Tallinnas avab oma tantsustuudio Gerd Neggo. Õppinud Saksamaal Rudolf Labani koolis, saab temast iseseisvusaja Eesti tuntuim tantsupedagoog ja -lavastaja, üks tema kuulsaim õpilane oli Helmi Tohvelman, XX sajandi teise poole juhtiv tantsupedagoog.

* Tallinnas asutatakse erakapitaliga töötav o/ü “Raadio Ringhääling” ja hakkab ilmuma ajakiri ”Muusikaleht” (toim Juhan Aavik; ilmus kuni 1940).

* “Estonia” majandusliku kriisi aasta, orkestri streik, sügisel palgatakse endisest 40 pillimehest ametisse tagasi 24.

* August Topman lahkub EMO koori juurest, uueks dirigendiks saab Verner Nerep.

* Valmivad Georges Gershwini “Rhapsody in Blue”, omalaadne dzhässi-klaverikontsert, seniajani populaarsemaid teoseid maailmas; Jean Sibeliuse Seitsmes sümfoonia, mille järel soome kõigi aegade kuulsaim helilooja peatselt lõpetab aktiivse tegevuse nii heliloojana kui ka dirigendina ja elab oma elu ülejäänud 30 aastat tagasitõmbunult maamajas Ainolas, Järvenpääl; Artur Kapi Esimene sümfoonia f-moll; Elleri sümfooniline poeem “Viirastused”, milles ilmnevad kõige selgemini autori uute väljendusvahendite otsingud — impresssionistlikult mõjuv kromaatika, täistoonilisus ning staatiline harmoonia ja kvart-kvindiline akordika.

Surid:

* 3. VI Franz Kafka, tšehhi-juudi päritolu austria kirjanik.
* 27. VII Ferruccio Busoni, itaalia päritolu saksa pianist ja helilooja.
* 4. XI Gabriel Fauré, prantsuse helilooja.
* 29. XI Giacomo Puccini, itaalia helilooja.
* 24. XII Leo (Lev) Bakst (õieti Rosenberg), vene maalikunstnik, teatridirektor ja illustraator; kunstiühingu “Mir Iskusstva” asutajaid.

* Jaanuaris võetakse Riigikogus vastu Eesti Kultuurkapitali seadus.

* Sügisel asutatakse Tallinna Töölisteatri Ühing, algatajateks Priit Põldroos, Eduard Kink ja Ilmar Nerep; asutamiskoosolekust võtavad teiste hulgas osa ka Otto Aloe, Rudolf Engelberg, Leo Kalmet ja Nigol Andresen; uuest teatrist pidi saama “klassiteater” kui “tööliskonna kultuuriloomingu vahend ja saavutus”.

* 14. XII esietendub Berliini Riigiooperis Alban Bergi ooper “Wozzeck” (Büchneri draama järgi), muusikalise ekspressionismi meistriteos; klassikalistele vormidele rajatud valdavalt atonaalses helikeeles ja rohkelt muusikalist groteski sisaldav traagiline ning ühiskonnakriitiline lugu sõdur Wozzeckist.

* 21. XII toimub Suures Teatris Sergei Eisensteini “Soomuslaev “Potjomkini”” ametlik esilinastus. Tummfilmi ühe suurima šedöövri oli 25-aastane rezhissöör teinud algusest lõpuni valmis nelja kuuga ja sellega tähistati 1905. aasta revolutsiooni 20. aastapäeva.

* 30. XII on stuudio Metro-Goldwin-Mayer (MGM) lõpuks ühele poole saanud uue ajaloolise suurspektaakliga, neli miljonit dollarit maksma läinud “Ben-Huriga”, peaosas Rudolph Valentino rivaal Ramon Novarro.

* Saabunud on art-deco hiilgeaeg (juugendi, funktsionalismi, konstruktivismi, uusklassitsismi, vanaegiptuse, indiaani jmt kunsti sugemetega eklektiline stiil, mis haaras ka lavakujundust).

* Nobeli kirjanduspreemia pälvib George Bernard Shaw. Tema selle perioodi draamaloomingust on märkimisväärseimad “Tagasi Metuusala juurde” (1922) ning “Püha Johanna” (1923).

* Londoni West End’i teatri vallutab Noel Cowardi komöödia “Heinapalavik”.

* Esietendub Erwin Piscatori “Kõigest hoolimata!” — agitpropi Saksamaa variant. Järgmistel aastatel valmib Piscatoril seeria kaasajaainelisi multimeedialavastusi, nende seas Tolleri “Huraa! Elame veel” (1927). Piscatori tehnitsistlikud lavalahendused arvatakse olevat oluliselt mõjutanud Brechti eepilist teatrit.

* Charlie Chaplin võtab aja maha pärast “Kullapalaviku” (The Gold Rush) valmimist (esilinastus 16. VIII) — filmiti ju tavatult rasketes ilmastikuoludes Sierra Nevada kõrgendikul.

* Valmivad draama “Tšekaa komissar Miroštšenko”, lavastaja Paul Sehnert, kaamera: Rudolf Unt, ning dramaatiline jutustus Eesti minevikust “Esimese öö õigus”, lavastaja Balduin Kusbock, kaamera: J. Silis.

* Kinnitatakse Tallinna Konservatooriumi esimesed professorid: Artur Kapp, August Topman, Peeter Ramul, Johannes Paulsen ja Raymond Bööcke, (endisi Pbk professoreid oli juba kolm — Theodor Lemba, Artur Lemba, Jaan Tamm.); lõpetab Konservatooriumi esimene lend — Peeter Laja (orel), Albert Kõhelik (metsasarv), Johannes Jürgenson (Juhan Jürme, orel).

* “Estonia” orkester on taas 54-liikmeline. Näitlejatest asuvad tööle Ants Eskola (Esperk) ja Kaarel Karm (Karl Lents). Hanno Kompus toob 20. X lavale Wagneri ooperi “Lendav Hollandlane”; pärast Karl Jungholzi surma saab detsembris arhitekti haridusega ning ka kunsti- ja teatriarvustajana tuntud Kompus “Estonia” direktoriks. Saksamaalt õpinguilt naasnud Rahel Olbrei hakkab töötama uuendatud tantsutrupiga, arendades selle välja nii klassikalise kui plastilise tantsu alustel.

* ”Vanemuise” direktoriks-lavastajaks saab Voldemar Mettus, “Päevalehe” teatriarvustaja ja varasem Draamateatri dramaturg.

* Juhan Aavikust saab “Estonia” muusikajuht (ooperid), EMO dirigent ning Tallinna Konservatooriumi õppejõud.

* Valmivad Elleri Esimene keelpillikvartett c-moll, mis koos tema järgmise kvartetiga tõi sellesse zhanrisse mitmeid XX sajandi kompositsioonitehnika põhimõtteid ja vahendeid; Prokofjevi Teine sümfoonia, Dmitri Šostakovitši Esimene sümfoonia, Carl Nielseni Kuues sümfoonia, Sibeliuse sümfooniline poeem “Tapiola”.

Surid:

* 1. VII Erik Satie, prantsuse helilooja.
* 26. X Karl Jungholz , eesti lavastaja ja teatrijuht.
* 9. XII Alice Segal, eesti pianist ja pedagoog.

1926

* 7. I esilinastab Paramount New Yorgis Robert Flaherty Lõunamere idülli “Moana”.

* 30. I avatakse Tallinna saksa teatri hoones Upton Sinclairi näidendiga “Masin” (lav Rudolf Engelberg) Tallinna Töölisteater. Teatri kunstilisteks liidriteks kujunesid Priit Põldroos ja Andres Särev (alates 1930), aga ka Hilda Gleser ja Rudolf Engelberg; lavastajaina astusid üles lisaks eelnevaile Paul Sepp, Ants Lauter, Leo Kalmet; liikumisjuhina Helmi Tohvelman, kes lõi teatri juures oma tantsukooli. Trupi olulisimaiks näitlejaiks kujunesid aastate jooksul Aleksander Teetsov, Ruts Bauman, Anna Tamm, Lisl Lindau, Helmut Vaag, Oskar Põlla, Hilda Sooper, Elmar Kivilo, Katrin Välbe jt.

* 1. II alustab “Ugala” Andres Särevi juhtimisel kutselise teatrina.

* 28. II lõpetab Kenji Mizoguchi Tokyos filmi “Pabernuku kevadsosin” (A Paper Doll’s Whisper of Spring).

* 1. III hindab Londoni ajakirjandus pärast Alfred Hitchcocki esimese filmi The Pleasure Garden esilinastust teda kui “noort meest meistri nägemusega”.

* 25. IV esietendub Milanos Giacomo Puccini ooper “Turandot”.

* 4. X jõuab Moskvas vaatajateni veel üks Nõukogude Vene tummfilmi tähtteos, Maksim Gorki romaani põhjal valminud Vsevolod Pudovkini “Ema”.

* Novembris avatakse Pärnu Töölisteater Langmanni draamaga “Bartel Turaser”. 1928. aastal pakub Pärnu Töölisteater Andres Särevi lavastustega “Endlale” võrdväärset konkurentsi; majanduslike raskuste tõttu lõpetab teater oma tegevuse 1933.

* 27. XI esietendub Kölnis Béla Bartóki ballett “Võlumandariin”.

* 22. XII esilinastub Los Angeleses Buster Keatoni tõsisündmustele toetuv Ameerika kodusõja aega viiv komöödia “Kindral” (The General).

* Tallinnas avatakse kino “Gloria Palace” (Vabaduse väljak 5), a/s “Royal-Filmi” esinduskino, praegune Vene Draamateater.

* Tallinnas asutatakse Raadio Ringhäälingu trio, mis 1930. aastaks kasvab üle Ringhäälingu orkestriks. Tänane ERSO peab end selle õigusjärglaseks.

* “Endla”selts võtab teatri jälle oma ülalpidamisele, hooajal 1926/27 töötab siin ka “Estoniast” ajutiselt protesti märgiks lahkunud Ants Lauter.

* Kinnitatakse Eesti Kultuurkapitali sihtkapitalide põhimäärus, asutatakse kuue eriala — kirjanduse, heli-, kujutava ja näitekunsti ning kehakultuuri ja ajakirjanduse sihtkapital.

* Ants Lauter lahkub aastaks “Estonia” näitleja ning näitejuhi kohalt.

* Tallinnas lõpetab Draamastuudio II lend: A. Himmbeck (Hõimre), A. Grossthal ( Suurorg), A. Rass, H. Leis, R. Opsola jt.

* “Vanemuisest” lahkub osa sinna läinud Draamateatri näitlejaid, et asutada “Rändteater”, mis 1927. aastast hakkas andma ringreisietendusi kogu Eestis.

* Moskva Kunstiteatris esietendub Mihhail Bulgakovi “Turbinite päevad”. Samal aastal valmib Bulgakovil ka satiiriline melodraama “Zoika korter”.

* Valmib Elleri sümfooniline pilt “Varjus ja päikesepaistel”. Bartók alustab klaveritsüklit “Mikrokosmos” (6 osa aastatel 1926—1939).

Surid:

* 28. VIII Rudolph Valentino, itaalia filminäitleja.
* 29. XII Rainer Maria Rilke, austria luuletaja, kelle looming on inspireerinud mitmeid heliloojaid.

1927

* 10. I näidatakse Saksamaal UFA Palastis 2500 valitud külalisele Fritz Langi kauaoodatud futuristlikku nägemust “Metropolis”, mis läks maksma peaaegu viis miljonit marka ja kus mängis 750 näitlejat ning massistseenides tegi kaasa 30 000 inimest.

6. IV esitatakse Pariisi Operás pidulikult Abel Gance’i ajaloolist hiigelfreskot “Napoleon”.

* 30. V toimub Pariisis Stravinski ooper-oratooriumi “Kuningas Oidipus” kontsertesiettekanne (lavale 23. II 1928 Viinis).

* 13. IX imetlevad prantslased Pariisis venelast Ivan Mozzhuhhinit nimiosas Alexander Volkoffi Prantsuse-Saksa ühistööna valminud filmis “Casanova”.

* 23. IX jõuab Berliini kinodesse varase avangardfilmi oluline teos, Walter Ruttmanni “Berliin — suurlinna sümfoonia” (Berlin — Die Symphonie einer Großstadt), mille montaazhirütm oli tugevasti mõjutatud Dziga Vertovist.

* 27. IX esietendub “Estonias” Wagneri “Lohengrin” (lav H. Kompus, nimiosas K. Ots).

* 6. X teeb New Yorgis Alan Croslandi “Dzhässilaulja” (The Jazz Singer) Al Jolsoniga peaosas lõpu tummfilmi diktatuurile, sündinud on esimene helifilm, kuigi vaid üksikute muusikapalade ja kõnelõikudega.

* Sergei Eisenstein tähistab valitsuse tellimusel valminud “Oktoobriga” Oktoobrirevolutsiooni 10. aastapäeva.

* 27. XII esietendub New Yorgis üks esimesi suuremat edu saavutanud muusikale, Jerome Kerni “Teatrilaev” (Show boat).

* 28. XII esietendub Brüsselis Honeggeri ooper “Antigone” (J. Cocteau libreto).

* Neli lavastajat — George Pitoeff, Louis Jouvet, Gaston Baty ning Charles Dullin — moodustavad ühenduse nimega “Kartell”. Algselt on “Kartelli” eesmärk moodustada ühisrinne vaenulike kriitikute vastu, peagi asendub see loomingulisema lähenemisega — neli lavastajat üritavad toetada üksteist, tutvustada üksteise lavastusi, koondada enese ümber kunstiteadlikku publikut.

* Louis Armstrong loob oma esimese orkestri, mille koosseisus on kolm saksofoni — eeskujuks tulevastele svingorkestritele.

* Tallinnas, Draamastuudio kooli III lennus lõpetavad Ed. Tinn, A. Mering, V. Alev, E. Vaarman, H. Nerep jt.

* Tartus luuakse Eesti Rahva Muuseumi juurde Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA, juhatajaks Oskar Loorits).

* August Topman saab Konstantin Türnpu järel Tallinna MSi koori dirigendiks ja ELLi esimeheks.

* Valmivad Theodor Lutsu film “Noored kotkad” ja tragikomöödia “Kevade unelm”, lavastaja Voldemar Päts, kaamera: Voldemar Mannov; muusikateostest: Kreegi Reekviem solistile, segakoorile, sümfooniaorkestrile ja orelile; Elleri Sümfooniline burlesk, Šostakovitši Teine sümfoonia.

Surid:

* 16. IV Konstantin Türnpu, eesti helilooja ja dirigent.
* 14. IX Isadora Duncan, iiri päritolu ameerika tantsija, nn vabatantsu rajaja.

1928

* 6. I esilinastub New Yorgis Charlie Chaplini “Tsirkus” (The Circus), mis näitab, et klounina on Charlie oma tõelises elemendis.

* 24. II annab Riigi Ringhäälingus esimese etenduse raadioteater — kuuldemänguna esitatakse Tammani näidend “Koidikul”, ent kuni 1934. aastani jääb tegevus sel alal juhuslikuks.

* Juunis ühineb Tallinnas “Rändteater” Draamastuudio teatriga. Uue ühisteatri hooldajaks jääb Draamastuudio Ühing, teatri üldjuhiks saab Leo Kalmet; tööle hakati kahes harus — rändtrupi ja kohaliku trupina.

* 30. VI — 2. VII toimub Tallinnas IX üldlaulupidu. Kavas Vettiku, Aava, Türnpu, Härma, Tobiase, Saare, Kreegi teosed. Üldjuhid: Leenart Neuman, Anton Kasemets, Juhan Aavik (koorid) ja Raimund Kull (puhkpilliorkestrid).

* 31. VIII esietendub Berliini Schiffbauerdamm’i teatris Bertolt Brechti ja Kurt Weilli “Kolmekrossiooper”.

* 8. IX esietendub “Estonias” Evald Aava rahvusromantiline ooper “Vikerlased” (E Loo libr, lav H. Kompus ).

* 1. X esilinastub Pariisis Luis Buzhueli skandaalne sürrealistlik film “Andaluusia koer” (Un chien andalou), mille stsenaariumi kaasautoriks oli Salvador Dalí.

* 25. X tekitab Pariisis ägedat poleemikat taanlase Carl Theodor Dreyeri “Jeanne d’Arci kannatused” (La Passion de Jeanne d’Arc), filmi vastu võtavad sõna nii kirikutegelased kui ka rahvuslased.

* 13. XII toimub Georges Gershwini sümfoonilise poeemi “Ameeriklane Pariisis” esiettekanne New Yorgi Carnegie Hall’is.

* 22. XI esietendub Pariisis Maurice Raveli “Bolero” balletilavastus Ida Rubinsteiniga peaosas; see hüpnootiline, kõlavärve varieeriv ja pinget koguv ühe-teema-lugu on üks enim erootikaga seostatud teoseid XX sajandil.

*Mihhail Tšehhov lahkub Venemaalt ning alustab koostööd Max Reinhardtiga. Samal aastal valmib tema autobiograafia “Näitleja tee”.

* Valmib Sergei Prokofjevi Kolmas sümfoonia.

* Tallinna Draamastuudio teatrikool kaotab võimeka pedagoogi Rudolf Engelbergi, kellest loodeti koolile juhti (Engelberg sureb 19. I); 1927. aastani oli kooli juhatajaks Hugo Reimann, pärast teda aga kuni kooli sulgemiseni Leo Kalmet.

* Aleksander Arder asub laulupedagoogina tööle Tallinna Konservatooriumis.

* Juhan Aavik kinnitatakse professoriks.

* Baltisaksa päritolu muusikateadlane Elmar Arro kaitseb Viini ülikooli juures doktoriväitekirja teemal “Muusikaelust Eestis IX sajandil”.

* Bruno Lukk lõpetab Riia Konservatooriumi ja sõidab end täiendama Berliini Muusikaülikooli L. Kreutzeri ja Paul Hindemithi juurde.

Surid:

* 29. II Adolphe Appia , šveitsi päritolu lavastuskunstnik.
* 21. VII Ellen Terry, inglise näitlejanna, Shakespeare’i-mängija, Edward Gordon Craigi ema.
* 7. VIII Samuel Lindpere, eesti dirigent, viiuldaja ja pedagoog.
* 12. VIII Leoš Janacek, tšehhi helilooja.
* 22. VIII Toomas Tondu, kauaaegne “Estonia” teatri karakternäitleja ja koomik.
* 28. X Herman Sudermann, saksa romaani- ja näitekirjanik, naturalismi suurkujusid.

1929

* 26. II esietendub ”Estonias” Dargomõzhski ooper “Näkineid” (lav S. Arbenin, Peterburi; Möldri osas Benno Hansen).

* 9. IV jõuab Moskvas kinodesse Dziga Vertovi eksperimentaalfilm “Inimene filmikaameraga”.

* 29. IV esietendub Brüsselis Prokofjevi ooper “Mängur”.

* Aprillis toimub Tallinnas Miliza Korjuse debüüt kontsertlauljana.

* 16. V annab Ameerika Filmiakadeemia Hollywood Rooseveltis esmakordselt välja oma auhinnad. Auhinnaks on kullatud kuju, mida hiljem hakatakse kutsuma “Oscariks”. Parima meesosatäitja auhinna saab Emil Jannings, naistest Janet Gaynor.

* 21. V esietendub Pariisis Prokofjevi ballett “Kadunud poeg”.

* 7. IX esietendub “Estonias” Artur Lemba ooper “Kalmuneid” (“Sabine” 2. red, libr S. Vardi; lav H. Kompus).

* 20. X toimub Kreegi Reekviemi esiettekanne “Estonia” kontserdisaalis EMO koori ja “Estonia” sümfooniaorkestriga, juhatab Juhan Aavik.

* Filmiaasta ilmet kujundavad tugevalt ka koomikutepaar Oliver Hardy ja Stan Laurel ning absurdihuumorit viljelevad vennad Chico, Harpo, Groucho ja Zeppo Marxid.

* Valmivad salongifarss “Dollarid”, lavastaja Mihkel Lepper, kaamera: Konstantin Märska; külajant “Vigased pruudid”, lavastajad Konstantin Märska ja Johannes Loop, kaamera: Konstantin Märska; suurfilm “Jüri Rumm”, lavastaja Johannes Loop, kaamera: Konstantin Märska; muusikateostest: Artur Kapi oratoorium “Hiiob” (J. Kaljuvee tekst Piibli ainetel) solistile, sega- ja meeskoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile; Elleri tuntuim viiulipala “Männid” .

* Valmib esimene osa Eugene O’Neilli triloogiast “Elektra saatus on lein” (1929—1931). Kahekümnendad aastad on O’Neillile erakordselt viljakad. Tema näidenditest leiab ekspressionismi, naturalismi, kostüümidraamat.

* London, Old Vic’i teatris esietendub John Gielgudiga nimiosas Shakespeare’i “Hamlet”. Oma näitlejakarjääri jooksul mängib Gielgud Taani printsi rolli üle 500 korra. Gielgudi nimega on seotud ka Tšehhovi jõudmine Inglismaa lavadele.

* Asutatakse Eesti Autorikaitse Ühing.

* Milvi Laidist saab ”Estonia” operetiprimadonna;

* Asutatakse Tallinna Töölismuusika Ühing ja selle sümfooniaorkester (tegutseb kuni 1940), dirigendiks saab Nikolai Goldschmidt.

* Karl Leichter lõpetab Tartu KMK (teooria ja kompositsioon, Heino Elleri kl), ning asub tööle Eesti Rahvaluule Arhiivis.

* Asutatakse EAHSi keelpillikvartett, koosseisus Rudolf Palm, Artur Saat, Herbert Laan ja August Karjus.

* Tartus hakkab paralleelselt “Muusikalehega” ilmuma muusikateooria, -esteetika, -ajaloo ja folkloori suunitlusega ajakiri “Eesti Muusika Kuukiri” (toim Elmar Arro, ilmus 4 numbrit).

Surid:

* 15. VII Hugo von Hofmannstahl, austria kirjanik, mitmete Richard Straussi ooperite libretode autor.
* 19. VIII Sergei Djagilev, vene kirjanduskriitik ja balletiimpressaario, korraldas alates 1909 Les Ballets Russes‘i hooaegu Pariisis.
* 3. VIII Emil Berliner, saksa päritolu ameerika grammofonileiutaja.

1930

* 21. I esietendub “Estonias” Mussorgski ooper Boriss Godunov” (D. Arbenini lav, Aleksander Arderi üks hiilgerolle Borissina);

* 1. IV saab Josef von Sternbergi “Sinise ingliga” (Der blaue Engel) staariks Marlene Dietrich, meeste unelmate seksikas vampnaine. Marlene partneriks oli Emil Jannings.

* 8. IV jõuab vaatajate ette Aleksandr Dovzhenko poeetilise realismi tähtteos “Maa”, tõsi küll, tsensuuri poolt kärbituna.

* 25. IV esilinastub Pariisis René Clairi esimene helifilm, prantsuse poeetilist realismi esindav “Pariisi katuste all” (Sous les toits de Paris), kus kunstnikuna tegi kaasa eestlane Peeter Linzbach.

* 18. VI esietendub Leningradis Šostakovitši ooper “Nina”.

6. IX esietendub “Estonias” Wagneri ooper “Tannhäuser” (nimiosas Karl Ots; H. Kompuse lav).

* 2. XII põhjustab Pariisis skandaali ja tsensuuri vahelesegamise Luis Buzhueli järgmine film “Kuldajastu” (L’Age d’or).

* Londonis asutatakse BBC Sümfooniaorkester.

* Valmivad eesti esimene laulu- ja helifilm “Kuldämblik”, lavastaja Boris Jaanikosk, kaamera: Konstantin Märska; seiklusfilm “Kire lained”, lavastaja Vladimir Gaidarov, kaamera: Werner Lemke; jant “Pühapäevakütid” (“Karujaht”), lavastaja Balduin Kusbock, kaamera: Konstantin Märska ning lustmäng “Vahva sõdur Joosep Toots”, lavastajad Theodor Luts ja Arnold Vaino, kaamera: Theodor Luts; muusikateostest: Stravinski “Psalmide sümfoonia”, Raveli Klaverikontsert vasakule käele, Prokofjevi Neljas sümfoonia, Tubina Klaverikvartett ja Eduard Oja “Vaikivad meeleolud” klaverile – eesti kammermuusika sugestiivsemaid teoseid.

* Tallinnas avatakse (Tartu mnt 4) kino “Modern”, mis nüüdseks on hävinud.

* Tallinna Draamastuudio kooli IV lennus lõpetavad: U. Holts (Halla), M. Lemberg (Varango), O. Põlla, S. Reek, L. Tui, K. Välbe jt.

* Eduard Tubin lõpetab Tartu KMK (kompositsioon, H. Elleri kl) ja asub tööle “Vanemuise” teatri koormeister-repetiitorina ja dirigendina ning hakkab juhatama sümfooniakontserte.

* 17. VII suri Leopold Auer, ungari päritolu viiuldaja, hilisem Pbk viiuliprofessor.