1946

* Jaanuaris avatakse Geislingenis Eesti Muusikakool.

* 27. I jõuab Londonis kinodesse David Leani “Suured lootused” (Great Expectations), mis väljendusrikka montaazhi tõttu kuulub siiani filmikoolide programmi. Kahe aasta pärast järgneb samalt rezhissöörilt teine Dickensi ekraniseering, “Oliver Twist”, ühtlasi tõuseb nendega esile Alec Guinness, kes mängib hiljemgi paljudes Leani filmides.

* 7. III antakse Hollywoodis üle esimesed sõjajärgsed “Oscarid” eelmise aasta filmide eest. Võidutseb Billy Wilder psühholoogilise alkoholismidraamaga “Kadunud nädalalõpp” (The Lost Weekend) — parim film, meesnäitleja, reñ issöör ja stsenaarium. Hiljem võidab Wilder korduvalt akadeemia kuldkujusid.

* 10. V linastub Roomas Roberto Rossellini ja Luchino Visconti kõrvale tõusnud kolmanda jõulise neorealisti Vittorio De Sica uus film “Sciuscia”, mis jätkab tema kolm aastat varasemast tööst “Lapsed vaatavad meie peale” (I bambini ci guardano) tuttavat kodutute laste teemat, stsenaristiks, nagu edaspidigi, Cesare Zavattini.

* 12. VII esietendub Glyndebourne’i festivalil Britteni “Lucretia teotamine”, mida järgmise kolme kuu jooksul mängitakse 80 korda.

* 16.VII Geislingeni Eesti Teatris esietendub esimene muusikalavastus, I. Kálmáni operett “Mariza”. Järgnevad P. Ábrahámi operetid “Victoria ja tema husaar” (15. XII) ja “Havai lill” (1948).

* 19. VII esietendub “Estonias” G. Ernesaksa ooper “Pühajärv” (J. Sütiste libr, E. Uuli lav).

* 22. VII tuleb New Yorgis vaatajate ette Alfred Hitchcocki Lõuna-Ameerikas toimuv spioonithriller “Kurikuulus” (Notorious), milles Cary Grant ja Ingrid Bergman mängivad filmiajalukku jäänud meisterliku ja vallatu erootilise stseeni — kaks ja pool minutit kestva suudluse. Kuna tsensuur oli kehtestanud limiidiks pool minutit, siis pidid nad aeg-ajalt ütlema “filmiajaloo pikima suudluse” vahele mõned sõnad.

* 9. VIII asutatakse Arts Council — Suurbritannia tähtsaim kunstidele toetusraha jagav organisatsioon.

* 17. VIII tuli Zürichis esiettekandele A. Honeggeri kolmas, “Liturgiline sümfoonia”.

* Eesti teatrielu üldist kulgu mõjutab sügisel avaldatud ÜK(b)P Keskkomitee otsus “Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest”, milles kritiseeriti teatrites ilmnevat suundumust kergekaaluliste, ideetute teoste mängimisele. Pärast seda suureneb teatrites järsult nõukogude näidendite lavastuste arv, külastatavus aga väheneb — vaataja eelistab klassikat, minevikuainelisi ja kodanliku keskkonnaga seotud näidendeid.

* 7. X teeb kokkuvõtet esimene sõjajärgne Cannes’i filmifestival (algus oli 1939. aastal): peaauhinnad haaravad kaks Prantsuse filmi — Jean Delannoy “Pastoraalsümfoonia” (La Symphonie pastorale) ja René Clément’i “Lahing raudteel” (La Bataille du rail), paremad on veel ameeriklase Billy Wilderi “Kadunud nädalalõpp”, inglase David Leani “Suured lootused”, itaallase Roberto Rossellini “Rooma — lahtine linn”, nõukogude lavastaja Friedrich Ermleri “Suur murrang” (Veliki perelom), rootslase Alf Sjöbergi “Iris ja leitnant” (Iris och löjtnantshjärta) ning mehhiklase Emilio Fernándezi “Maria Candelaria”.

* 15. X jõuab ekraanile endise hiilgava Neubabelsbergi stuudio asemele rajatud “Defa” oma esimest tööd, koos N Liiduga tehtud filmi “Mõrvarid meie keskel” (Die Mörder sind unter uns), rezhissööriks tulevane kuulsus Wolfgang Staudte, kes muide mängis kaasa kurikuulsas antisemiitlikus natsipropaganda filmis “Juut Süss”.

* 29. XI esilinastus Londonis film “Instruments of the Orchestra”, mille muusika on B. Britteni tuntumaid teoseid “The Young Person’s Guide to the Orchestra” (variatsioonid Purcelli teemale).

* 30. XI toimus Prokofjevi ooperi “Kihlus kloostris” esietendus Leningradis Kirovi teatris.

* 10. XII Nobeli kirjanduspreemia pälvib Herman Hesse.

* 13. XII teatatakse Pariisist, et viienda Louis Delluci auhinna võitis Jean Cocteau’ esimene täispikk film “Kaunitar ja koletis” (La Belle et la bL te), madame Leprince de Beaumont’i 1757. aastal ilmunud muinasloo järgi, peaosades Josette Day ja Jean Marais, operaatoriks Henri Alekan.

* Tööd alustab ENSV Riiklik Teatriinstituut. Alustatakse kahe kursusega. Instituut valmistas nelja-aastase õppeajaga ette eriharidusega näitlejaid. Direktor oli P. Põldroos, õppejõududeks A. Lauter, E. Tinn, L. Kalmet, J. Kaljola, H. Laur, K. Aluoja, O. Põlla, A. Rebane, F. Moor, A. Ruus, H. Tohvelman, K. Ots, A. Üksip, L. Soonpää, A. Semper, N. Andresen, P.Viiding, K. Leichter, K. Kask jt.

* Tööd alustab Eesti NSV Riiklik Koreograafiline Kool (Tallinna Koreograafiakool).

* Toimuvad esimesed Darmstadti uue muusika suvekursused, millest on osa võtnud Stockhausen, Boulez, Ligeti, Berio, Messiaen ja paljud teised XX sajandi tuntumad heliloojad.

* Sõja järel alustavad taas tegevust “La Scala” ja Salzburgi festival.

* Tallinna Riikliku Konservatooriumi (TRK) õppejõu kohalt tagandatakse ebaseaduslikult Artur Uritamm; komposititsiooni alal saab diplomi Els Aarne [H. Elleri kl; varem diplomid koolimuusika (1939) ja klaveri (1942) alal].

* August Jakobsonil valmib draama “Elu tsitadellis”, mis saab 1947. riikliku preemia ja mida mängitakse teatrites üle NLi.

* Valmivad Elleri Teine Viiulisonaat d-moll, Tubina Viies sümfoonia h-moll – eesti sümfoonilise loomingu üks tippe.

Surid:

16. II Jaan Voldemar Haabjärv, eesti laulja.

8. VI Gerhart Hauptmann, saksa kirjanik.

25.VII Aleksander Teetsov, eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht.

29. VII Gertrude Stein, ameerika kirjanik.

10. VIII Léon Gaumont, omanimelise filmitööstuse rajaja.

14. XI Manuel de Falla, hispaania helilooja.

1947

* 1. I Ralph Richardson, briti näitleja, kelle parimaiks rollideks peetakse Peer Gynti, Falstaffi ja Inspektor Goole'i Priestley näidendis “Inspektor tuleb”, lüüakse rüütliks.

* 18. II esietendub New Yorgis Carlo Menotti ooper “Telefon”

* 25. II Oxfordi tudengiteatris astub H. Ibseni “Metspardis” vaatajate ette Kenneth Tynan, mees, kellest kümne aasta pärast saab briti kardetuim teatrikriitik.

* 13. III jagatakse Hollywoodis taas “Oscareid” eelmise aasta filmidele, võidutseb William Wyleri “Meie elu parimad aastad” (The Best Years of Our Life), kolme sõjakaaslase kojusaabumist ja rahuaega sisseelamist kajastav kolmetunnine draama võidab seitse kuldmehikest. Täpselt samal päeval teatatakse Hollywoodist, et sõjast tagasi tulnud 36-aastane näitleja Ronald Reagan valiti filminäitlejate gildi presidendiks.

* 11. IV esilinastub New Yorgis Charles Chaplini “Monsieur Verdoux”, esimene film pärast seitsme aasta tagust “Suurt diktaatorit”. Vastuoluline ja vaieldava väärtusega must komöödia Pariisi Sinihabemest, mida peetakse Ameerikas kommunistlikuks propagandaks.

* 14. V Lavastaja Giorgio Strehler koos Paolo Grassiga asutab Milanos Piccolo Teatro.

* 12. VI Laurence Olivier lüüakse rüütliks.

* 20. VI esietendub Glyndebourne’is Britteni “Albert Herring”.

* 27.—29. VI toimub Tallinnas XII üldlaulupidu. Esimest korda liideti laulupeo kavaga rahvakunstiõhtu. Laulupeo kavale püütakse anda “nõukogulikku sisu” ja vähendatakse eesti rahvusliku kooriloomingu osa, kohustuslikuks saavad nõukogude korda ülistavad teosed; keelatakse laulupidude numeratsioon; üldjuhid: G. Ernesaks, R. Päts, T. Vettik, J. Simm ja L. Vigla.

* Juuli. Lavastaja Jean Vilar paneb aluse Avignoni teatrifestivalile.

* 24. VIII algab Edinburghis esimene muusika- ja teatrifestival.

* 25. IX paljud kommentaatorid tõstavad Cannes’i festivalil häiret, et hulk rahvusvahelisi filmifestivale on kontsentreerunud samale aastaajale. Nelja kuu jooksul on toimunud Venezia festival ja samas regioonis peetav Lugano festival.

* 11. X toimub Leningradis Prokofjevi Kuuenda sümfoonia esiettekanne.

* 7. XI avatakse taastatud “Estonia” teatrimaja. Toimub pidulik kontsert, avalooks Elleri sümfooniline poeem “Koit”, pidustuste teises osas etendatakse E. Kapi balletti “Kalevipoeg”.

* 4. XII esietendub New Yorgis Tennessee Williamsi “Tramm nimega “Iha””.

* 10. XII pälvib Nobeli kirjanduspreemia André Gide.

* Hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks “Tallinnfilm”.

* Group Theatre kasvandikud Elia Kazan, Cheryl Crawford ja Robert Lewis asutavad Actors Studio.

* Britten ja teised inglise kultuuritegelased rajavad English Opera Group’i, et ergutada uute ooperite ja libretode loomist. Aasta hiljem on organisatsioonil oluline osa Aldeburgh’ festivali esilekutsumisel.

* Valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm “Elu tsitadellis”. Film tehakse “Lenfilmi” baasil ning reñ issööriks on 1936. aastal N Liitu emigreerinud Berliinis, Pariisis ja Hollywoodis töötanud austria juut Herbert Rappaport, kuid lugu pärineb August Jakobsonilt ja kõigis osades mängivad meie näitlejad. Järgmisel aastal pälvib film Stalini preemia.

* Oma esimese lavastuse teeb Epp Kaidu — Jakobsoni “Võitlus rindejooneta” eest tuleb ka Nõukogude Eesti preemia 1948. aastal. Neljakümnendate aastate lõpul on Kaidul kanda suur osa “Vanemuise” sõnalavastustest, 1949. aastal saab ta juba teise riikliku preemia.

* Draamateatris esietendub N. Pogodini “Kremli kellad”, milles Leninit kehastab lavastaja Priit Põldroos.

* Kaarel Irdile määratakse lavastuse “Elu tsitadellis” (1946) Nõukogude Eesti preemia.

* Pariisis, Thé> tre de Poche’is debüteerib miim Marcel Marceau. Marceau loomingu läbivaks rolliks saab Bip —valgeks võõbatud näoga nukker kloun, roos kübaral, kelle loomuses segunevad commedia dell’arte ja tummfilmide esteetika.

* Esinemine Veronas, itaalia helilooja Ponchielli ainsas teatrite püsirepertuaari jäänud ooperis “La Gioconda”, teeb kuulsaks Maria Callase.

* TRK professoreiks saavad Cyrillus Kreek, Tuudur Vettik, Eugen Kapp; Heljo Sepp lõpetab klaveri erialal.

* August Jakobsonil valmib näidend “Võitlus rindejooneta”, mis saab 1948 riikliku preemia ja mida mängitakse nii NLis kui ka Saksamaa, Ungari ja TÓ ehhoslovakkia lavadel.

* Valmivad Kreegi meeskoorisüit “Kuus laulu Hiiumaalt”, Artur Kapi Kolmas sümfoonia cis-moll, Villem Kapi Esimene sümfoonia a-moll.

* Arthur Milleril valmib näidend “Kõik minu pojad” ja Witold Gombrowiczil näidend “Laulatus”.

* Jean Genet’l valmib esiknäidend “Toatüdrukud”, samal aastal jõuab see Louis Jouvet’ käe all ka lavale.

Surid:

9. I Karl August Hindrey, eesti kirjanik ja teatrikriitik.

18. II Johannes Helila (Muda), eesti trombooni- ja tuubamängija.

23. III Ferdinand Zecca, filmirezhissöör ja produtsent, Prantsuse teise juhtiva filmikompanii “Pathé” ennesõjajaegseid olulisemaid tegelasi.

28. IV Niina Murrik-Polonsky (Soonpää), eesti pianist ja pedagoog.

26. VI John Pori, eesti orkestrijuht ja tantsumuusik.

8. X Bernhard Lukk, eesti klarnetist ja pedagoog.

1948

* 10. II ÜK(b)P KK võtab vastu otsuse “V. Muradeli ooperist “Suur sõprus””. Otsus mõistab hukka “formalistliku suuna” nõukogude muusikas, hävitava hinnangu osaliseks saab Šostakovitši, Prokofjevi, Mjaskovski, aga ka Šebalini, Hatšaturjani ja G. Popovi looming. Muradeli ooperile heidetakse ette, et muusika on ilmetu ja väljendusvaene, kaootiline ja disharmooniline, ülesehitatud lakkamatuile dissonantsidele ja “kõrvahaavavaile helikombinatsioonidele; puuduvad meeldejäävad meloodiad ja aariad, üksikud meloodilisusele pretendeerivad lõigud ja stseenid katkevad äkki ebaharmoonilise müraga, mis on täiesti võõras inimese normaalsele kuulmisele ja mõjub kuulajale masendavalt”; ooperis ei ole kasutatud rahvaviise. Sisuliselt pannnakse selle otsusega seisma kogu kunsti senine areng, kohustuslikuks suunaks saab nn sotsialistlik realism, “sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik” suund, mis viib kunsti stiili lihtsustamisele kuni maitselageduseni. Juhtivateks teemadeks saavad Stalini isiku ülistamine, sõja lõpp ja sotsialistlik ülesehitustöö, kolhoosid, rahvaste sõprus, looduse alistamine jms, soositud zhanreiks massi-, koori- ja rahvalik laul ning ooper ja programmilise sisuga sümfoonilised lühivormid.

* Veebruarist 1948 septembrini 1949 oli Kaarel Ird “Vanemuise” töö kõrvalt Kunstide Valitsuse juhataja.

* 6. III ilmub “Sirbis ja Vasaras” EK(b)P Keskkomitee otsus “Abinõudest ÜK(b)P Keskkomitee 1948. aasta 10. veebruari otsuse “V. Muradeli ooperist “Suur sõprus”” täitmise kohta”, milles märgitakse, et formalistlik suund on leidnud väljenduse ka mitmete eesti heliloojate loomingus. Formalistlikuks tituleeritakse Heino Elleri kogu varasem looming, Eduard Oja, Tuudur Vettiku (laul “Surematus”), Johannes Bleive Viiulisonaat, Hugo Lepnurme ja Alfred Karindi mõned teosed. Otsus mõistab hukka ka estraadi- ja dzhässmuusika lömitamise lääne dekadentliku kodanliku muusika ees.

* 27. III esietendub “Estonias” Eugen Kapi ballett “Kalevipoeg” (muudetud kujul 7. XI; A. Särevi libr, H. Tohvelmani lav).

* Märtsi lõpul toimub Eesti NSV intelligentsi II kongress.

* 1. IV tuleb Katowices esiettekandele Witold Lutos» awski Esimene sümfoonia.

* 8. IV New Yorgis jõuab vaatajateni Orson Wellesi triller “Naine Shanghaist” (Lady from Shanghai). Reñ issöör ise mängib iirlasest seiklejat, keda püüab hukutada tema abikaasa Rita Hayworthi kehastatud femme fatale. Filmi tipphetkeks kujuneb lunapargi peeglitestseen.

* 3. V Tennesse Williamsi näidend “Tramm nimega “Iha”” pälvib Pulitzeri auhinna.

* 5. IX võidab Venezia festivalil parima filmi auhinna Laurence Olivier’ “Hamlet”, milles ta ise mängib nimiosa, parimaks naisnäitlejaks nimetatakse Opheliat kehastav Jean Simmons, operaatori preemia tuleb filmi kaameramehele Desmond Dickinsonile. Inglise ekspressionistlik “Hamlet” lööb võimsalt Luchino Visconti filmi “Maa väriseb” (La terra trema) — üht itaalia neorealismi tähtteost.

* 26. XI näidatakse Roomas järjekordset neorealismi suurtööd, Vittorio De Sica “Jalgrattavargaid” (Ladri di biciclette), õrnkurba lugu kaks aastat tööta olnud mehest, poisist ja jalgrattast.

* 10. XII Nobeli kirjanduspreemia pälvib Thomas Stearns Eliot.

* 30. XII esietendub New Yorgis Cole Porteri muusikal “Suudle mind, Kate”.

* Riiklike dotatsioonide vähendamine muudab väiketeatrite olukorra keeruliseks, niigi on külastatavus madal ja teatrite kunstiline tase nõrk: järjepanu suletakse kohalikud teatrid — Paides (1950), Võrus, Valgas ja Kingissepas (Kuressaare Teater, 1951). Võru “Kandle” ja Valga “Sädeme” ühendamise teel asutati Võrus Lõuna-Eesti Teater, kuhu suunati ka Teatriinstituudi esimene lend.

* Ehkki Riiklik Noorsooteater oli 1947. aastal suurima külastatavusega teater Tallinnas, ühendatakse majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt Noorsooteater Draamateatriga ja nimetatakse ümber Uueks Teatriks.

* Tallinnas alustab tegevust Riiklik Vene Draamateater, võttes endale seni vene elanikkonda teenindanud Punalipulise Balti Laevastiku Teatri ülesanded.

* Näitlejaskonna täiendamiseks alustab Moskva A. V. LunatÓ arski nim Teatrikunstiinstituudis tööd eesti stuudio.

* Rootsis toimub eestlaste esimene pagulaslaulupidu.

* Meister Ernst Hiisi juhtimisel valmistatakse Tallinnas kaks kontsertklaverit, üks Eesti Raadiole, teine “Estonia” kontserdisaalile, neid pille võib pidada kontsertklaveri “Estonia” vahetuiks eelkäijaiks.

* “Endla” uueks peanäitejuhiks saab Ilmar Tammur (kuni 1952).

* Eesti NSV Riikliku Raadiokomitee (hilisem ENSV Riiklik TV ja Raadiokomitee) muusikaliseks juhiks tuleb Turkmeeniast Lydia Auster.

* Eesti keeles ilmub K. Stanislavski “Minu elu kunstis”.

* Repressioonide ohvriks langeb näitleja Heino Mandri, kes on kuni 1954. aastani vangis Kirovi oblastis.

* Vladimir Alumäe tagandatakse TRK direktori ametist, tema asemele saab Bruno Lukk.

* Eesti helilooja ja pedagoog Heimar Ilves naaseb asumiselt Uuralist.

* Aadu Hindil valmib näidend “Tagaranna meeste kalakuunar”.

* Valmivad Tubina Kontrabassikontsert (pühendatud Sergei Kussewitzkyle), Artur Kapi Neljas sümfoonia (“Noortesümfoonia”, pühendatud NSVL Kommunistlikule Noorsooühingule).

* Valmib Prokofjevi ooper “Jutustus tõelisest inimesest”, mis jõudis lavale alles mitu aastat pärast helilooja surma, 1960.

* Pierre Schaeffer loob Pariisis esimesed nn konkreetse muusika teosed, monteerides kokku plaatidelt välja valitud helisid.

Surid:

11. II Sergei Eisenstein, rezhissöör ja teoreetik, maailma filmikunsti olulisemaid kujundajaid.

6. VI Louis Lumière, kinematograafia rajaja.

23. VII D. W. Griffith, rezhissöör, ameerika filmikunsti tähtsamaid alusepanijaid.

8. IX Aleksander Läte, eesti helilooja.

24. X Ferenc Lehár, ungari päritolu operetihelilooja.

1949

* Aasta algul ilmub “Pravdas” artikkel “Ühest antipatriootlikust teatrikriitikute rühmast”, mis ei jäta mõjutamata ka eesti teatri olukorda, süvendades vulgaarsotsioloogiliste seisukohtade levimist kriitikas ja suunates teatreid Lääne klassikalise ja kaasaegse näitekirjanduse vähendamisele repertuaaris.

* 13. III ENHLis toimub arutelu “Muusikateaduse ja –kriitika olukorrast Eesti NSV-s”. Põhiettekanne Harri Kõrvitsalt, milles mõistetakse teravalt hukka Heino Elleri ning tema Tartu koolkonna, eriti muusikateadlase Karl Leichteri tegevus: ”Meie muusikateadlased ja heliloojad, kelle ühise tegevusena pandi kodanlikus Eestis käärima formalismi lehkav pärm (eriti teravalt silmatorkaval kujul Tartus), ei ole seni kuigi tõsiselt ja parteilise printsipiaalsusega püüdnud anda kriitilist ja endakriitilist hinnangut sellele tõvele, milles neist ainukesena Tartusse jäänud helilooja Johan Bleive siiani sipleb. [---] traadid jooksevad kokku sellesse ringi, kuhu omal ajal kuulusid Eller, Leichter, Tubin, Roots jt.” Ühtlasi nõuab Kõrvits Leichteri koostatud kogumiku “Kakskümmend aastat eesti muusikat” ümberhindamist (ilm. 1938), mida koosolekul 2. jaanuaril 1950 ka tehakse. Karl Leichter tagandatakse ebaseaduslikult TRK muusikateaduse kateedri juhataja ametist, ta töötab seejärel teetöölisena, lukksepana ja bibliograafina. Leichteri järel saab TRK muusikateaduse kateedri juhatajaks Artur Vahter. NKVD arreteerib muusikakriitik Eduard Visnapuu.

24. III toimub “Oscarite” galaetendus ja esmakordselt saab parima filmi tiitli inglise ning üldse välisfilm — Laurence Olivier’ “Hamlet”. Parimaks meesnäitlejaks peetakse Olivier’d, lisaks saab film veel kaks kuldkuju. Edukuselt järgmine on kolme “Oscariga” John Hustoni Mehhiko-aineline “Sierra Madre aare” (The Treasure of the Sierra Madre).

* ENHLi liikmete nimekirjast kustutatakse aprillis Cyrillus Kreek.

* 2. V Arthur Milleri näidend “Proovireisija surm” pälvib Pulitzeri auhinna.

* Kevadel ühendatakse “Estonia” draamanäitlejad Uue Teatriga ja sellest moodustunud valiktrupp jätkab tegevust Tallinna Riikliku Draamateatrina, peanäitejuhiks saab Ants Lauter. “Estonia” hakkab kandma nimetust Ooperi- ja Balletiteater “Estonia”. Vallo Järvi saab “Estonia” dirigendiks.

* Juuni algul võtab hoogu nõiajaht Hollywoodis. Kommunistidele sümpatiseerivate musta nimekirja kantakse John Garfield, Paul Muni, Sylvia Sidney, Charles Chaplin, Gregory Peck, Katharine Hepburn, Gene Kelly, Fredric March, Frank Sinatra, Orson Welles jpt.

* 14. VI esietendub Aldeburgh’s Britteni ooper “Väike korstnapühkija” (Let’s Make an Opera)

* Augustis võidab Karlovy Vary filmifestivalil peaauhinna Vladimir Petrovi “Stalingradi lahingu” (Stalingradskaja bitva) esimene jagu, heroilise sõjadraama pikkus on 3 tundi ja 40 minutit.

* 1. IX Helene Weigeli juhtimisel alustab Berliinis tööd Bertolt Brechti loomingule pühendatud teater, Berliner Ensemble.

* 29. IX esietendub “Estonias” G. Ernesaksa ooper “Tormide rand” (J. Smuuli libr, E. Uuli lav).

* 1. XI jõuab Roomas kinodesse tippneorealisti Giuseppe De Santise teine film “Kibe riis” (Riso amaro), milles teeb hiilgerolli 19-aastane Silvana Mangano — “Miss Rooma 1946”, tema partneriks on Vittorio Gassman.

* 2. XII tuleb Bostonis esiettekandele O. Messiaeni “Turangalila-sümfoonia”.

* 10. XII Nobeli kirjanduspreemia pälvib William Faulkner.

* Riikliku Teatriinstituudi esimesest lennust tulevad teatrisse J. Järvet, G. Kilgas, I. Taarna, E. Kaarma, I. Urmi, E. Alaküla, H. Haravee, H. Kulvere, E. Tordik, M. Simmo, H. Valler, P. Ratas, L. Anton, P. Kannuluik, J. Rebane, V. Himbek ja M. Pohlak.

* Vaatajate ette jõuab Andres Särevi lavastuses “Othello”, nimiosas Kaarel Karm või Ants Lauter. “Estonia” teist publikumenukat Shakespeare’i lavastust, “Hamletit” (1945) Kaarel Karmiga peaosas mängitakse ka vabaõhuettekandes Kadrioru lauluväljakul.

* Eesti keeles ilmub V. NemirovitÓ -DantÓ enko “Minevikust”.

* Ilmuma hakkab autoriteetne entsüklopeedia Die Musik in Geschichte und Gegenwart.

* Aadu Hindil valmib näidend “Kuhu lähed, seltsimees direktor?” (saab 1950 Nõukogude Eesti preemia) ja Johannes Semperil “Murrang”.

*Valmib Eduard Tubina Teine viiulisonaat.

Surid:

6. I Victor Fleming, rezhissöör, “Tuulest viidud” lavastaja.

27. I Boriss Assafjev, vene helilooja ja muusikateadlane.

23. III Adolf Udrik, eesti vioolamängija.

29. III Paul Pinna, eesti näitleja ja lavastaja.

6. V Maurice Maeterlinck, belgia näitekirjanik.

19. VII Amalie Konsa, eesti näitleja.

8. IX Richard Strauss, saksa helilooja ja dirigent.

17. X Robert Peenemaa, eesti viiuldaja.

31. X Paul Olak, eesti dramaturg ja teatritegelane.

31. XII Raimond Valgre, eesti helilooja ja tantsumuusik.

1950

* Eestis algab “kodanlike igandite” hävitamise sildi all äge poliitilise “puhastuse” laine, märtsis toimub EK(b)P KK VIII pleenum, mis käivitab täie jõuga nõiajahi “kodanlikele natsionalistidele”. Pleenum mõistab hukka Alfred Karindi, Tuudur Vettiku ja Riho Pätsi tegevuse, Vladimir Alumäe kui neid ja “kosmopoliite” Karl Leichterit, Aurora Semperit ning Cyrillus Kreeki jt soosinud TRK direktori tegevuse. NKVD arreteerib Tuudur Vettiku (18. II), Riho Pätsi (28. II) ja Alfred Karindi (5.III); Eestist saadetakse välja laulja Artur Rinne. TRK õppejõududest kaotavad ametikoha C. Kreek, M. Saar, A. Topman, A. Semper, M. Päts, H. Lepnurm ja E.Võrk, ENHList visatakse välja T. Vettik, R. Päts, A. Karindi, N. Goldschmidt, H. Lepnurm, H. Ilves, E. Võrk, M. Sink, P. Laja, A. Uritamm, H. Saha, H. Meri, V. Kliimand, E. Liives, J. Tamverk, A. Semper, K. Leichter, P. Karp ja A. Topman.

* Kevadel vallandatakse Ants Lauter Tallinna Riikliku Draamateatri peanäitejuhi kohalt, süüdistatuna ideoloogilistes väärseisukohtades ja marksistliku esteetika põhimõtete ignoreerimises. Asemele määratakse Alfred Rebane. Lauter siirdub 1951 tööle “Vanemuisesse” lavastaja ja näitlejana.

* Samasuguste etteheidetega vabanetakse “Vanemuise” peanäitejuhist Kaarel Irdist. Novembris vabastatatakse Ird EK(b)P Tartu Linnakomitee büroo otsusega peanäitejuhi kohalt, asemele tuleb LunatÓ arski-nim Teatriinstituudi näitleja erialal lõpetanud A. Poljakov, kes töötas Tallinna Riiklikus Vene Draamateatris. Ird asub Tartus näiteringi juhendama.

* Teatrikriitik Karin Kask satub represseerituna vangi (kuni 1954).

* Teatritööst lülitub välja ka Priit Põldroos, jätkates esialgu tööd Teatriinstituudi direktorina, hiljem aga Teatri- ja Muusikamuuseumi direktorina.

* 1. III esietendub Philadelphias C. Menotti ooper “Konsul”, millele antakse ka Pulitzeri auhind.

* 31. III esilinastub Roomas Roberto Rossellini “Stromboli”, terav ühiskonnakriitiline lugu leedu naisest, kes abiellub itaalia kaluriga ning põgeneb hiljem rasedana interneeritute laagrist vulkaani jalamile. Peaosa kehastav Ingrid Bergman valatakse Ameerikas sopaga üle, kuna filmis nähakse läbi kumavat tema suhet Rosselliniga. Aasta lõpul saab staar siiski oma rootslasest mehelt lahutuse.

* 1. V parima ameerika algupärandi Pulitzeri auhinna võidab muusikal “South Pacific”.

* 8. VI Hollywoodis esilinastub John Hustoni “Asfaldidñ ungel” (The Asphalt Jungle), kus väikese osa teeb blond tüüpkaunitar Marilyn Monroe.

* 21.—23. VI toimub Tallinnas XIII üldlaulupidu. Üldjuhtideks J. Variste, G. Ernesaks, J. Simm, A. Kiilaspea, R. Ritsing, A. Velmet, K. Leinus, , V. Tjumin, L. Vigla, A. Stepanov, J. Kääramees. Sellest peale saab kavas tavaks laulupeokantaat, esimeseks E. Kapi “Rahva võim”.

* 25. VIII esilinastub Tokyos Akira Kurosawa meistriteos “Rashomon”, nelja tegelase subjektiivne ja läbinisti erinev vaade ühele kuriteole. Hiilgerollid teevad Toshiro Mifune ja Takashi Shimura.

* 29. IX tuleb Pariisis esitlusele Jean Cocteau’ “Orpheus” (Orphée) tema enda näidendi põhjal, nimiosas Jean Marais, Eurydiket kehastab Marie Déa. See on teine film Cocteau’ Orpheuse-triloogiast, esimene oli “Poeedi veri” (Le Sang d’un poète, 1930), viimane “Orpheuse testament” (Le Testament d’Orphée) tuleb alles 1960. aastal.

* 19. XI esilinastub Méxicos Luis Buzhueli “Los Olvidados” vägivallast México slummides, mis võidab Cannes’is parima rezhii auhinna. See oli Buzhueli kolmas Mehhikos tehtud film.

25. XI astub Roomas filmiga “Ühe armastuse kroonika” (Cronaca di un amore) neorealistide perre Michelangelo Antonioni.

* 10. XII Nobeli kirjanduspreemia pälvib filosoof Bertrand Russell.

* Riikliku Teatriinstituudi teisest lennust tulevad teatrisse E. Koppel, L. Rummo, O. Tinn, P. Mäeots, E. Novek, V. Pahkla, T. Raist, L. Purre, L. Rammo, P. Raudkivi, V. Peetri, N. Kasak ja H. Iila.

* Meister Ernst Hiisi osalusel asutatakse Tallinna Klaverivabrik.

* Actors Studio juhiks saab Lee Strasberg; rohkem kui kolmekümneks aastaks saab sellest teatrist stanislavskiliku näitlejakoolituse keskus Ameerikas.

* Valmib Tubina Teine klaverisonaat, “Estonias” esietendub E. Kapi ooper “Vabaduse laulik”.

* Eugène Ionescol valmib esiknäidend “Kiilaspäine lauljatar”.

Surid:

21. I George Orwell, inglise kirjanik.

3. IV Kurt Weill, saksa päritolu ameerika helilooja, Bertolt Brechti lähim kaastöötaja.

8. IV Vatslav Nizhinski, Djagilevi vene hooaegadega maailmakuulsaks saanud vene tantsija.

16. IV Eduard Oja, eesti helilooja.

8. VIII Nikolai Mjaskovski, vene helilooja.

25. IX Aleksander Tairov, Moskva Kammerteatri rajaja.

23. X Al Jolson, laulja ja näitleja, maailma esimese helifilmi “Dzhässilaulja” (1927) staar.

2. XI George Bernard Shaw, inglise-iiri kirjanik, kriitik ja poliitik.