1961

* 5. III annab Tallinna Kammerorkester “Estonia” kontserdisaalis Neeme Järvi juhatusel oma esimese kontserdi. Orkester kujuneb aastaiks ka eesti uudisloomingu esitajaks ja heliplaadistajaks.

* 20. III nimetatakse Shakespeare’i Memoriaalteater Stratford-upon-Avonil ümber Kuninglikuks Shakespeare’i Teatriks (RSC).

* RAT “Estonias” esietenduvad: 23. III Verdi “Maskiball” (lav P. Mägi), mille Gustav III on Hendrik Krummi esimene suurroll laval; 23. VIII Villem Kapi ooper “Lembitu” (A. Pirni libr J. Sütiste j, lav U. Väljaots), nimiosas Tiit Kuusik; Udo Väljaots saab teatri peanäitejuhiks.

* 17. IV jagatakse Hollywoodis “Oscareid” eelmise aasta filmidele; võidukaim viie kuldkujuga on Billy Wilderi pisut küüniline koomiline draama “Korter” (The Apartment), sh parim film ja rezhii, parima meesnäitleja auhind läheb Burt Lancasterile (Richard Brooksi “Elmar Gantry”), naisnäitleja oma Elisabeth Taylorile (Daniel Manni “Butterfield 8”), meeskõrvalosas võidutseb Peter Ustinov (Stanley Kubricki “Spartacus”).

* 31. V keelatakse Hispaanias Luis Buzhueli pärast ligemale kolmekümmet aastat esimese kodumaal tehtud filmi “Viridiana” näitamine, kuigi teos võidab Cannes’is “Kuldse palmioksa”. Filmi mõistab hukka pühaduse teotusena ka Vatikan. Cannes’is oli edu saatnud samuti “NazarR ni” (1958) ja BuZ ueli tuntus suureneb veelgi filmidega “Hävitusingel” (El Angel exterminador, 1962) ja “Toatüdruku päevik” (Le journal d’une femme de chambre, 1964).

* 31. V toimub Varssavi raadios ühe XX sajandi tuntuma muusikateose, Penderecki “Trenoodia Hiroshima ohvrite mälestuseks” esiettekanne.

* 10. VI RT “Vanemuises” esietendub pärast sõda taas Eduard Tubina ballett “Kratt” (lav I. Urbel).

* TRK lõpetavad Eugen Kelder (klaver), Arne Mikk (laul), Venno Laul ja Ants Üleoja (koorijuhtimine), Lembit Veevo (kompositsioon).

* 16. VI Pariisi Le Bourget’ lennuväljal sooritab ajaloolise hüppe vabadusse Rudolf Nurejev, paludes Prantsusmaa võimudelt poliitilist varjupaika.

* Rakvere Teatrit asub Tartusse siirdunud Kulno Süvalepa asemel juhtima Heino Kulvere, Rakveresse lähevad ka Siina Üksküla, Aarne Üksküla ja Olev Eek.

* Pärnu Draamateatrisse siirduvad Linda Kuusma, Rein Olmaru ja Ants Nopri, “Ugalasse” Ines Parker ja Sirje Põldots (TRK draamaklassi I lend).

* Elavneb huvi B. Brechti loomingu vastu. Etenduvad “Galilei elu” (“Vanemuises”, 1961), “Ema Courage ja tema lapsed” (Draamateatris, 1961), “Kolmekrossiooper” (“Vanemuises”, 1965) ja “Hea inimene Sezuanist” (Rakvere Teatris, 1965). Brechti lavastamisega kaasneb huvi tema teatriteoreetiliste seisukohtade vastu.

* Velda Otsus siirdub “Vanemuisest” Draamateatrisse, kuhu suunatakse ka Meeli Sööt, Maila Rästas, Mikk Mikiver, Mati Klooren, Tõnu Aav ja Sander Raus (TRK draamaklassi I lend).

* Teatriühingu juhatuse otsuse põhjal luuakse “Vanemuise” juurde lavakunstistuudio. Lähtutakse põhimõttest, et võetakse vastu teatrihuvilisi noori, kes töötavad või õpivad statsionaarselt; eesmärgiks pole kasvatada näitlejaid, vaid teatriharidusega inimesi. Evald Hermaküla teeb stuudiolasena oma esimesed rollid lavastustes: R. Rolland’i “14. juuli”, 1962 (Camille Desmoulins) ja A. Gribojedovi “Häda mõistuse pärast”, 1963 (TÓ atÓ ki).

* Karin Kask kaitseb Moskvas kandidaadiväitekirja “Shakespeare eesti teatris”.

* Pärnu L. Koidula nim Draamateatrisse asub tööle sõjajärgse Eesti teine naislavastaja — Mai Mering.

* Valmivad Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile nr 1 op 16. Juba esimese kümne aasta jooksul mängitakse seda Pariisis, Aafrikas, Ameerikas, Inglismaal, Belgias, Hollandis, Tšehhoslovakkias, Jaapanis; Heino Elleri Kolmas sümfoonia c-moll.

* TRK juures alustab baaskoolina tegevust Tallinna Muusikakeskkool.

* 6. IX esilinastub Pariisis Jean-Luc Godard’i kolmas film “Naine on naine” (Une femme est une femme), kus kerkib esile ööklubi striptiisitari kehastav taani näitlejanna Anna Karina. Godard’i eelmine film “Väike sõdur” (Le petit soldat, 1960) keelustati ja see jõuab ekraanile alles 1963. aastal.

* Peter Schumann avab New Yorgis Bread and Puppet Theatre. Schumanni deviisiks on: teater on elu hädavajalik koostisosa.

* Algab näitekirjanik Neil Simoni tähelend Broadwayl. Esietendub Simoni “Come Blow Your Horn”, millele mõne aasta jooksul lisanduvad “Barefoot in the Park” (1963) ja “The Odd Couple” (1965).

* 1. X Šostakovitši Kaheteistkümnenda sümfoonia, alapealkirjaga “1917”, esiettekanne Leningradis. Väidetavalt laulab Juri Gagarin samal aastal esimese inimhäälena avakosmoses üht Šostakovitši meloodiat.

* 2. X tuleb Donaueschingen’i festivalil esiettekandele Ligeti Atmosphères.

* 19. X jõuab Hollywoodis vaatajate ette Robert Wise’i traagilise alatooniga muusikal “West Side’i lugu”, mis järgmisel aastal võidab kümme Akadeemia auhinda.

* 23. XI kutsub juba hästi tuntud romaanikirjaniku, luuletaja ja stsenaristi Pier Paolo Pasolini esimene mängufilm “Accatone” (“Hulkur”) esile skandaali ja neofaÓ istide vandaalitsemise kinos. Järgmises töös “Mamma Roma” (1962) jätkab rezhissöör Rooma põhjakihi elu näitamist ja “Matteuse evangeeliumis” (Il vangelo secondo Matteo, 1964) püüab ühendada kristlikke ja kommunistlikke ideaale.

* 26. XI toimus Metropolitan Opera’s austraalia soprani Joan Sutherlandi üliedukas debüüt Donizetti “Lucia di Lammermooris”.

* Ilmub Cage’i raamat Silence.

* Valmivad prantsuse uue laine rezhissööri Agnès Varda “Cléo 5-st 7-ni”, “vihase noore mehe” Tony Richardsoni “Mee maik” ja Pietro Germi “Lahutus itaalia moodi”.

* Mängufilmiga “Ühe küla mehed” tuleb “Tallinnfilmi” eelmisel aastal Moskvas ÜRKI lõpetanud Jüri Müür; Elbert Tuganovi viiendat nukufilmi “Ott kosmoses” saadab kahe aasta pärast edu Deauville’i festivalil Prantsusmaal.

* Eesti teatrite külastatavus jõuab 1961. aastal rekordilini, lähenedes elanikkonna arvule: 1961. aastal oli tuhande elaniku kohta 983 ja 1962. aastal 999 vaatajat.

Surid:

4. II Karl Ots, eesti laulja.

24.IV Kristjan Hansen, eesti näitleja ja lavastaja.

6. VI Carl Gustav Jung, Ó veitsi psühhoanalüütik.

2. VII Ernest Hemingway, ameerika kirjanik.

11. IX Liina Reiman, eesti näitleja ja teatripedagoog (Helsingis; 1980 ümber maetud Tallinna).

19. XII Adalbert Wirkhaus, eesti dirigent, helilooja ja pedagoog.

1962

* 24. I esilinastub Pariisis FranH ois Truffaut’ üks tuntumaid filme “Jules ja Jim”, mille aineseks ménage à trois — sakslane Jules (Oskar Werner) ja prantslane Jim (Henri Serre) armastavad mõlemad Catherine’i (Jeanne Moreau), kuid Esimene maailmasõda pöörab kõik pahupidi.

* 11. II jõuab esmakordselt NSVLis Draamateatri lavale H. Ibseni “Peer Gynt” (lav Ilmar Tammur, (Peeri rollis Ants Eskola või Rein Aren, C se — Salme Reek või Lisl Lindau, Solveig — Linda Rummo või Meeli Sööt).

* 28. II võtavad 26 noort filmitegijat Oberhauseni lühifilmide festivalil vastu manifesti, millest saab lähematel aastatel alguse esinduslik “uus saksa film”.

* Hendrik Krumm debüteerib “Estonias” Alfredona Verdi “Traviatas” (10. III ) ja Rodolfona Puccini “Boheemis” (12. V).

* 7. IV esietendub “Ugalas” E. M. Remarque’i “Lõpp-peatus” (lav Karl Ader), mis kujuneb üheks 60. aastate tipplavastuseks Viljandi teatris; peaosades Leonhard Merzin ja Erika Torger.

* 24.—25. IV toimub Tallinnas Eesti NSV Teatriühingu I kongress.

* 25. V jagavad Cannes’i festivalil zhürii eriauhinda Robert Bressoni “Jeanne d’Arci protsess” ja Michelangelo Antonioni moodsa elu tühjust näitav “Varjutus”, peaosades Alain Delon ja Monica Vitti.

* 30. V toimub Britteni “Sõjareekviemi” esiettekanne Coventry katedraalis.

* TRK lõpetavad Teo Maiste (laul), Helju Tauk, Monika Topman ja Eva Potter (Hirv) (muusikateadus), Ene Üleoja (koorijuhtimine).

* 13. VI New Yorgi kinodesse jõudev Stanley Kubricki “Lolita” Vladimir Nabokovi bestselleri järgi, peaosades James Mason ja Sue Lyon.

* 28. VI — 1. VII toimub Tallinnas esimene Vabariiklik koolinoorte tantsu- ja laulupidu.

* 9. VIII võetakse Suurbritannias pärast poolteist sajandit kestnud arutelusid vastu otsus luua Rahvusteater (National Theatre). Teatri esimeseks juhiks saab sir Laurence Olivier.

* Eesti NSV Heliloojate Liidu juures asutatakse Uno Naissoo algatusel eksperimentaalkoorina Tallinna Kammerkoor.

* 1. X alustab Londonis Terence Youngi filmiga “Dr. No” oma tänaseni kestvaid seiklusi agent 007 ehk James Bond, peaosas Ó otlane Sean Connery.

* 10. X jõuab Pariisi ekraanile produtsent Darryl F. Zanucki toodetud võimas sõjafilm “Kõige pikem päev” (The Longest Day).

* Ellen Stewart avab New Yorgis oma teatri La Mama.

* Peter Brook lavastab RSCs “Kuningas Leari”. Lavastuse lummavaimaiks stseenideks peetakse Leari ja Narri (Paul Scofield ja Alec McCowen) arutlusi, mis omandavad becketliku mõõtme.

* Freie Volksbühne juhiks saab Ameerika Ühendriikidest Saksamaale naasnud Erwin Piscator. Volksbühne’st kujuneb saksa dokumentaaldraama kasvulava, kus esietenduvad Hochhuthi, Kipphardti ja Weissi teosed.

* Broadwayl esietendub Edward Albee “Kes kardab Virginia Woolfi?” (Who’s Afraid of Virginia Woolf?).

* Dale Wassermanil valmib näidend “Lendas üle käopesa” (One Flew Over the Cuckoos Nest).

* Ilmub Aleksandr Solzhenitsõni jutustus “Üks päev Ivan DenissovitÓ i elus”.

* Ülo Vilimaa saab “Vanemuise” teatri balletisolistiks ja ballettmeistriks.

* 10. XII Nobeli kirjanduspreemia pälvib John Steinbeck.

* 16. XII esilinastub New Yorgis David Leani suurfilm “Araabia Lawrence”, nimiosa mängib Peter O’Toole. Film võidab järgmisel aastal seitse “Oscarit”.

* Vene filmikunsti ilmestavad Andrei Tarkovski “Ivani lapsepõlv” (Venezia festivali “Kuldlõvi”) ja Mihhail Rommi “Ühe aasta üheksa päeva”.

* “Tallinnfilmile” toob tunnustust Kaljo Kiisa sõjateemaline “Jääminek” ja “Eesti Telefilmile” Virve Aruoja mänguliste lõikudega dokumentaalfilm “Väikese Illimari radadel”. Asutatakse Eesti Kinoliit.

* 18. XII toimub Leningradis Šostakovitši Kolmeteistkümnenda sümfoonia esiettekanne.

* The Beatles’ilt ilmub kuulus Love Me Do.

* Uue, kaasaegselt mõtestatud klassika tõlgenduse aluseks saab “Tõe ja õiguse” II osa järgi valminud Voldemar Panso instseneeringu “Inimene ja jumal” lavastus TRA Draamateatris. Olmelis-realistliku Tammsaare-tõlgenduse asendab üldistav-filosoofiline lähenemine, muutub ka teatrikeel ning lavastusstruktuur. (Maurus — Ants Eskola, Indrek — Mati Klooren).

* Valmivad Penderecki “Stabat mater”, Ligeti Poème syphonique 100 metronoomile, Eino Tambergi lavaline “Kuupaiste oratoorium” (J. Krossi sõnad) ja Tubina Sonaat sooloviiulile.

Surid:

29. I Fritz Kreisler, austria päritolu ameerika viiuldaja.

17. II Bruno Walter, saksa dirigent.

26. III Cyrillus Kreek, eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog.

10. V Milly Altermann, koorilaulja ja näitleja, Theodor Altermanni ja Paul Pinna abikaasa.

16. V Theodor Lemba, eesti pianist ja pedagoog.

9. VI Priit Nigula (õieti Friedrich Nikolai), eesti dirigent.

12. VI Alfred Kütt, “Ugala” näitleja.

22. VI Kalju Vaha, operetikoomik.

2. VII Ott Raukas, eesti laulja.

6. VII William Faulkner, ameerika kirjanik.

5. VIII Marilyn Monroe, ameerika filminäitleja.

9. VIII Hermann Hesse, saksa kirjanik.

20. IX Enn Võrk, eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog.

15. XII Charles Laughton, inglise näitleja ja filmilavastaja.

1963

* 17. I tähistatakse piduliku aktusega “Estonia” teatris K. Stanislavski 100. sünniaastapäeva, kus kõik Eesti teatrid esitavad katkendeid oma uuslavastustest.

* 17. II esietendub “Vanemuises” Panso lavastus “Igavene inimene”: esimeses osas mängitakse Sophoklese tragöödiat “Kuningas Oidipus”, milles teeb oma tähelennulise tipprolli Jaan Saul (Eino Tambergi muusika); teises osas kantakse ette “Kuupaiste oratoorium”.

* 25. II Roomas kinodesse jõudev Federico Fellini uus film “8 ½” (Otto e mezzo) seab vaatajad mõistatuse ette, mida tähendab pealkiri. See märgib Fellini seni tehtud filmide arvu; autobiograafilises loos mängib rezhissööri Marcello Mastroianni. “8 ½” võidab Moskva festivali peaauhinna ja välisfilmi “Oscari”. Fellini järgmises töös, 1965. aastal valmivas filmis “Giulietta ja vaimud” (Giulietta degli spiriti) kehastab nimiosa tema naine Giulietta Masina.

* 27. III, rahvusvahelisel teatripäeval, esietendub Quedlinburgi (Saksa DV) linnateatris Ranneti “Südamevalu”.

* 27. III esilinastub Roomas Luchino Visconti üheksas film “Gepard” (Il Gattopardo) Giuseppe Tomasi di Lampedusa romaani järgi, mis kujutab XIX sajandi sitsiilia kõrgaadli elu, peaosades Burt Lancaster, Alain Delon ja Claudia Cardinale. Film võidab Cannes’is “Kuldse palmioksa”. Tema eelmine töö “Rocco ja tema vennad” (Rocco e i suoi fratelli, 1960) oli kaasaja-teemaline, järgmine film, hiljem Venezias peaauhinna saanud “Suure Vankri udused tähed” (Vaghe stelle dell’ Orsa, 1965) näitab taas ühe aristokraatliku perekonna langust.

* 29. III New Yorgis jõudab ekraanile Alfred Hitchcocki film “Linnud” (The Birds). Üle kahekümne aasta pärast “Rebeccat” (1940) kasutab Hitchcock taas Daphne du Maurier’ teost. Peaosa kehastab Tippi Hedren, nagu ka järgmise aasta filmis “Marnie”, milles loo keskmes psüühikat ja käitumist mõjutavad foobiad ning traumad.

* RAT “Estonias” jõuavad lavale: 30. III Verdi “Othello” ( Jago — Georg Otsa järjekordne suurroll), 30. XII Loewe — Shaw’ “Minu veetlev leedi” Endel Pärnaga Higginsi rollis (lav V. Panso); Ivo Kuusk saab “Estonia” ooperisolistiks.

* 28. V antakse eetrisse P.-E. Rummo näidend “Võõrad inimesed” (lav Heiki Haravee, rezh V. Aruoja), kus peaosi kehastavad Evald Hermaküla ja Ellen Kaarma.

* TRK lõpetavad Arvo Pärt ja Hans Hindpere (kompositsioon), Ivo Juul (tšello), Riina Viljanen (Mikiver, Gerretz) (klaver), Olev Oja (koorijuhtimine), Urve Tauts ja Hendrik Krumm (laul), kahe viimati nimetatu diplomilavastuseks saab “Estonias” 20. VI esietendunud Bizet’ “Carmen” (Urve Tauts nimiosas ja Hendrik Krumm José). Siit saab alguse ka aastaid kestnud Krummi ja Tautsi koostöö “Estonias”: Verdi “Aida”, “Trubaduur”, Rigoletto”, “Don Carlos”, “Luisa Miller” jm.

* Maailmakuulus kanada sopran Theresa Stratas esineb “Estonias” Mimina Puccini “Boheemis” Hendrik Krummi partnerina.

* 3.VI kaitseb Lea Tormis LunatÓ arski nim Riiklikus Teatrikunstiinstituudis väitekirja teemal “Eesti nõukogude balletiteater”.

* “Tallinfilmi” õppestuudio lõpetavad Arvi Hallik, Peeter Kard, Toomas Kalmet, Enn Kose, Tiia Kriisa, Eili Sild, Mall Sillandi jt.

* 12. VI jõuab New Yorgis lõpuks esilinastuseni aastaid tehtud Joseph L. Mankiewiczi ajalooline kostüümifilm “Kleopatra” Elisabeth Taylori, Richard Burtoni ja Rex Harrisoniga peaosades, järgmisel aastal tuleb sellele neli “Oscarit”.

* RAT “Estonias” jõuavad lavale: 6. VII Tambergi “Ballett-sümfoonia” (lav Mai Murdmaa); 6. XII ballett “Poiss ja liblikas” (lav U. Väljaots, A. H. Tammsaare jutustuse j.

* Pärnu Draamateatri peanäitejuhi Artur Otsa asemele asub (vaid üheks aastaks) Arvo Kruusement.

* Nukuteatrisse asub tööle lavastaja assistendina kevadel Leningradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudi nukuteatrinäitleja erialal lõpetanud Rein Agur.

* Neeme Järvi saab ERSO ja RAT “Estonia” peadirigendiks.

* Valmivad Räätsa Kontsert viiulile ja kammerorkestrile op 21, Kuldar Singi Kammersümfoonia nr 1, Pärdi efektne seeriatehnikas orkestripala Perpetuum mobile — nn igavese liikumise efekt saavutatakse teoses rütmi ja kõlavärvi pideva muutumise põhimõttel.

* 23. IX jõuab Stockholmis vaatajateni Ingmar Bergmani “Vaikus” (Tystnaden), mis lõpetab tema “kammerfilmide” triloogia tõe ja jumala otsingutest, varasemad olid “Nagu peeglis” (SD som i en spegel, 1961) ja “Armulaualised” (Nattvardsgästerna, 1963). “Vaikus” toob talle jälle “Oscari”, varasem tuli “Neitsiallikaga” (Jungfrukällan, 1960).

* 22. X Londonis avab oma esimese hooaja Rahvusteater. Teatri esimeseks lavastuseks on “Hamlet” (lavastaja Laurence Olivier, nimiosas Peter O’Toole). Rahvusteater tegutseb Old Vic’i ruumides.

* Rootsi Kuningliku Draamateatri (Dramate’ni) kunstiliseks juhiks saab Ingmar Bergman. Bergman peab ametipostil vastu kolm aastat, selle perioodi olulisimad lavastused on “Kes kardab Virginia Woolfi?” ja “Hedda Gabler”.

* 22. XI jõuab Draamateatris lavale Ardi Liivese “Viini postmark” (lav G. Kilgas), näidend sündis mõttest kirjutada Jüri Järvetile osa (Martin Roll) lõbusas naljamängus. Hilisemas filmiversioonis kehastab Järvet samuti Martin Rolli.

* The Beatles salvestab laulud Please Please Me ja She Loves You.

* Novembris nutavad miljonid Beethoveni “Eroica” saatel, kui sümfooniat esitatakse president Kennedy mälestuseks. Järgmistel kuudel kirjutavad paljud heliloojad tapetud presidendile pühendusteoseid, isegi Stravinskil valmib aastal 1964 teos Elegy for JFK.

* Väljaande “Eesti NSV teatrid” asemel hakkab ilmuma “Teatrimärkmeid”, mahukas teatriaasta ülevaade.

* ENSV TÜ kirjastuselt ilmub esimene väljaanne teatriajaloo vihikute sarjast, Rudolf Põldmäe “Koidula teater” (180 lk, hind 53 kop).

* Pannakse alus teatrikuude traditsioonile: 16. XI—15. XII antakse kutselistes teatrites 306 etendust, mida külastab 113 000 vaatajat; peale selle toimub 170 mitmesugust üritust, millest võtab osa 40 000 inimest; ajalehed avaldavad 216 mitmesugust teatrialast kirjutist

* ENSV TÜ sektsioonidest on kõige mahukam teatrikriitika sektsiooni töö. Aasta jooksul korraldatakse 67 arutluskoosolekut, sh 46 sõnalavastuse, 14 muusikalavastuse ja 7 nukulavastuse kohta.

* Valmivad Tony Richardsoni “Tom Jones” Henry Fieldingi kelmiromaani järgi, peaosas Albert Finney, Lindsay Andersoni “Niisugune on sportlase elu” Richard Harrisega, Stanley Kubricki satiir “Dr. Strangelove” ja Stanley Krameri komöödia “Meeletu, meeletu maailm”.

* “Tallinnfilmis” valmib Kaljo Kiisa “Jäljed”, milles esmakordselt Baltimaade filmis kujutatakse metsavendi; nukufilmiga “Väike motoroller” debüteerib rezhissöörina Heino Pars; ekraanile jõuab Elbert Tuganovi nukufilm “Talent”, groteskne lugu imelapsest, mis kolm aastat hiljem võidab Mannheimi festivalil diplomi.

* Tallinnas avatakse Eesti suurim kino “Kosmos” (tollal 1015 istekohta ja võimalus näidata panoraamfilme).

Surid:

30. I Francis Poulenc, prantsuse helilooja, rühmituse Les Six liige.

18.VII Rasmus Kangro-Pool, kunstiteadlane, kunsti- ja teatrikriitik

21. IX Artur Lemba, eesti pianist, muusikakriitik ja pedagoog.

11. X Jean Cocteau, prantsuse cnäite- ja romaanikirjanik, kunstnik ja filmirezhissöör.

28. X Mart Saar, eesti helilooja, organist, pianist ja pedagoog.

12. XII Yasujiro Ozu, jaapani filmirezhissöör.

28. XII Paul Hindemith, saksa helilooja.

1964

* 1. I ilmuvad Moskvas Sergei Eisensteini “Valitud teosed” kuues köites Sergei JutkevitÓ i toimetamisel.

* 10. II jõuab Londonis kinodesse eelmisel aastal valminud Joseph Losey “Teener” (The Servant) Harold Pinteri stsenaariumi järgi, peaosades Dirk Bogarde ja James Fox.

* RAT “Estonias” tulevad lavale: 11. II Mozarti “Võluflööt” (lav P. Mägi; Papageno — Georg Otsa järjekordseid tipprolle, Tamino — Ivo Kuusk, Öökuninganna — V. Nelus ja P. Padrik, Sarastro — A. Pärn ja A. Mikk); 28. IX Verdi “Aida” (Amonasro — Georg Ots ja Tiit Kuusik, Amneris — Urve Tauts, Radames — Hendrik Krummi viimane roll enne Itaalia perioodi); 30. XII TRK lavakunstikateedri diplomilavastusena Bernsteini “West Side’i lugu” (lav H. Tohvelman ja V. Rummo; peaosalistena tegid lavastuses kaasa Helgi Sallo ja Harri Vasar, dirig. Eri Klas).

* 8. III esietendub “Vanemuises” Shakespeare’i 400. sünniaastapäeva tähistamiseks tema “Coriolanus” (esmakordselt NSVLis), mille lavastamisel lähtub Kaarel Ird brechtilikust “Coriolanuse”kontseptsioonist. Tipprolli teeb Einari Koppel Coriolanusena.

* 29.III “Ugalas” esietenduvas Shakespeare’i “Tõrksa taltsutuses” (lav Aleksander Sats) teevad oma esimesed tähtrollid hiljuti teatrisse asunud Leila Säälik ja Heino Arus.

* 13. IV võidab Tony Richardsoni “Tom Jones” Hollywoodis neli “Oscarit”, sh parim film, rezhii ja käsikiri (John Osborne).

* 17. IV esilinastub Prahas MiloÓ Formani esimene film “Must Peeter”. Kaks aastat varem debüteeris Varssavis Roman Pola½ ski täispika filmiga “Nuga vees”. Sellega on alguse saanud poola ja tÓ ehhi uus film.

* 21. IV jõuab “Vanemuises” lavale Epp Kaidu insteneering ja lavastus Paul Kuusbergi romaanist “Andres Lapeteuse juhtum”, kus peaosa kehastab Einari Koppel, kes mängib sama rolli ka hilisemas filmiversioonis.

* 4. V New Yorgis koguneb Pulitzeri auhindade komisjon ning võtab vastu enneolematu otsuse: möödunud aasta jooksul ei ole loodud ühtki auhinnaväärilist kirjandusteost või teatriteksti.

* 14. V eelistab Cannes’i festival Jacques Demy muusikali “Cherbourg’i vihmavarjud” (Les parapluies de Cherbourg), peaosas Catherine Deneuve; see võidab “Kuldse palmioksa”.

* 17. V esietendub Draamateatris Boris Kaburi küberneetiline noorsoonäidend “Rops” (lav Ben Drui), kus nimitegelast kehastab Salme Reek ja robot Ropsi sõpra-teisikut Jürit Velda Otsus. 1965. a lisandub Kaburilt järg “Rops aitab kõiki”, põlistades aastateks eesti lavale legendaarse tegelaspaari Rops ja Jüri.

* 20. V esilinastub Pariisis FranH ois Truffaut’ tänapäevane kiredraama “Pehme nahk” (La peau douce), milles mängib peaosas Deneuve’i vanem õde FranH oise Dorléac, kes kolme aasta pärast hukkub autoõnnetusel.

* TRK lõpetavad Eri Klas (koorijuhtimine), Ivi Tivik (viiul), Toomas Tummeleht (tšello), Ada Kuuseoks (Jõgi) (klaver), Tiit Tralla ja Margarita Voites (laul). Voites saab “Vanemuise” solistiks ning debüteerib Violettana Verdi “Traviatas”.

* Mai Murdmaa lõpetab GITISe ja saab RAT “Estonia” ballettmeistriks.

* Peeter Saul saab Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestri dirigendiks.

* 13. VI esietendub Aldeburgh’ festivalil Britteni ooper-mõistulugu “Koovitaja jõgi” (Curlew River, ingliskeelse zhanrimääratlusega church parable), esimene samalaadsete ooperite sarjast, mida inspireeris jaapani no-teater ning mille esituskooseissus on üksnes meeslauljad.

* 31. VIII tõstasuurendab Richard Lester filmiga “A Hard Day’s Night” veelgi ansambli “The Beatles” populaarsust, ekraaniloos mängivad nad iseennast.

* Aastatel 1957—1960 Pärnu Draamateatrit juhtinud Enn Toona asub jälle peanäitejuhi kohuseid täima (kuni 1969).

* Rakvere Teatri peanäitejuhiks saab Mai Mering (kuni 1968).

* “Ugalasse” asub tööle ERKI lõpetanud teatrikunstnik Ingrid Agur (Kiivit), 1965.a-st alates teatri peakunstnik (kuni 1994).

* Ilmub teatriloolase Karin Kase teatrialane uurimus “Shakespeare eesti teatris”.

* 7. IX “Estonia” kontserdisaalis esineb legendaarne vene pianist Emil Gilels.

* 10. IX võidab Venezia festivalil “Kuldlõvi” Michelangelo Antonioni esimene värvifilm “Punane kõrb” (Deserto rosso), kus värvidramaturgia väljendab noore naise (Monica Vitti) neuroose. Pier Paolo Pasolini “Matteuse evangeelium” saab zhürii eriauhinna.

* 21. X New Yorgis ekraanile jõudvast George Cukori muusikalist “Minu veetlev leedi” saab uus löökfilm, mida järgmisel aastal hinnatakse kaheksa “Oscariga”. Peaosi mängivad Audrey Hepburn ja Rex Harrison.

* 25. X “Vanemuises” lavale jõudvat Brechti “Kolmekrossiooperit” (lav E. Kaidu) hinnatakse 1965. a kevadel Moskvas Ülevenemaalise Teatriühingu korraldusel toimuval Brechti tõlgendusprobleeme käsitleval konverentsil kõige brechtilikumaks “Kolmekrossiooperiks” nõukogude teatris.

* 10. XI Roomas esilinastuv Sergio Leone “Peotäies dollarite eest” (Per un pugno di dollari) teeb maailmakuulsaks Clint Eastwoodi, rezhissööri Leone ja helilooja Ennio Morricone. Alanud on spaghetti-vesternite hiilgeaeg.

* TA Ajaloo Instituudis tehakse algust teatripubliku uurimisega.

* Ants Eskola saab NSVLi rahvakunstnikuks.

* Londoni Rahvusteatris esietendub Peter Shafferi esimene oluline näidend, inkade tsivilisatsiooni hukku käsitlev “The Royal Hunt for the Sun”. Aasta hiljem jõuab siinsamas lavale “Must komöödia” (Black Comedy).

* Itaalia päritolu lavastaja, teatriantropoloogia isa Eugenio Barba avab Oslos oma teatri, Odin Teatret’i.

* Prantsuse lavastaja Ariane Mnouchkine avab Pariisis Päikeseteatri (Theatre du Soleil).

* Broadwayl esietendub Jerry Bocki ja Sheldon Harnicki kuulsaim muusikal “Viiuldaja katusel” (The Fiddler on the Roof).

* RSCis jõuab vaatajate ette Peter Weissi “Marat/Sade”, lavastab Peter Brook.

* Valmib S» awomir Mroó eki “Tango”.

* 10. XII antakse Nobeli kirjanduspreemia Jean-Paul Sartre’ile.

* Valmivad Räätsa deklamatoorium “Karl Marx” (Enn Vetemaa tekst), Pärdi Esimene sümfoonia (“Polüfooniline”) — dodekafooniline suurvorm, kasutatud on ka sonoristika võtteid; 3-osaline orkestriteos “Collage teemal B-A-C-H”, mille II osas on Pärdi orkestreeritud Sarabande J. S. Bachi Inglise süidist d-moll kadentside järel “katki lõigatud” ning vahele “kleebitud” lõigud Pärdi oma muusikaga; “Musica sillabica” (“Süllaabiline muusika”) kaheteistkümnele instrumendile — sõna “süllaabiline” ehk “silbirõhuline” iseloomustab teose rütm: takti mõiste on tinglik, dirigent kooskõlastab teatud momentidel teose vertikaali; tekib maksimaalse ebakvadraatsuse mulje, pulsitunnetus puudub täielikult. Kõik noodid on üksteisest helisevate punktidena eraldatud. Teose algideed on nähtud Anton Weberni kõlavärvimuusikas. “Diagrammid” klaverile — esimene aleatooriline teos eesti klavermuusikas; Singi “Viis haikut” (J. Kaplinski tekst) sopranile ja keelpillikvartetile, autori esimene läbivalt seeriatehnikas teos; Tormise “Sügismaastikud” (V. Luige tekst) naiskoorile.

* Ilmub esimene ansambli The Rolling Stones LP.

* Ameerika elektrooniliste pillide konstruktori Robert Moogi omanimelisest pillist saab maailma esimene laiatarbe-süntesaator.

* Venemaal valmivad Grigori Kozintsevi “Hamlet” Innokenti Smoktunovskiga, Vassili Ò ukÓ ini “Elab niisugune noormees”, “Elem Klimovi “Tere tulemast ehk Võõrastele sissepääs keelatud” ja Georgi Danelia “Ma kõnnin Moskva tänavail”.

* “Tallinnfilmis” valmib Jüri Müüri ja Grigori Kromanovi “Põrgupõhja uus Vanapagan”; Heino Pars alustab nukufilmiga “Operaator Kõps seeneriigis” tetraloogiat, aastani 1968 jõuab Kõps ära käia veel marjametsas, üksikul saarel ja kiviriigis; Semjon Ò kolnikov käib Kuubal ja teeb dokumentaali “Seal, kus elas Hemingway”.

* Ilmub Ivar Kosenkraniuse raamat “Eesti kino minevikuradadelt” Teise maailmasõja eelsest eesti filmikunstist.

Surid:

15. II Leopold Hansen, eesti näitleja.

20. III Brendan Behan, iiri näitekirjanik.

23. III Peter Lorre, ungari päritolu saksa-ameerika näitleja.

12. VIII Ian Fleming, inglise kirjanik, James Bondi looja.

18. IX Sean O’Casey, iiri kirjanik

29. X Ernst Hiis, eesti klaverimeister.

7. XII Anne Vabarna, eesti tuntumaid rahvalaulikuid.

1965

* 29. I Eugen Kelder mängib ERSOga “Estonia” kontserdisaalis Rahmaninovi Kolmandat klaverikontserti.

3. III jõuab New Yorgis ekraanile järjekordne muusikal, Robert Wise’i “Helisev muusika”, peaosades Julie Andrews ja Christopher Plummer, mis järgmisel aastal saab viis “Oscarit”. Eelmisel aastal oli Andrews pälvinud parima naisnäitleja kuldkuju Walt Disney toodetud filmis “Mary Poppins”, millele kokku jagati samuti viis “Oscarit”.

* Tähistamaks E. Vilde sajandat sünniaastapäeva jõuavad teatrites lavale “Tabamata ime” (Draamateater), “Side” (Vene Draamateater), “Raudsed käed” (“Vanemuine”), “Karikas kihvti” (Pärnu teater), “Vigased pruudid” (“Ugala”). Esile tõuseb V. Panso “Tabamata ime”, mille kontseptuaalne lähtekoht erineb 50. aastate algul tähelepanu äratanud E. Kaidu tõlgendusest, esiplaanile tõuseb andeka inimese traagika (Saalepi osas hiilgab Ants Eskola, Eva Marlandina Linda Rummo).

* 20. V “Estonia” kontserdisaalis esineb maailmakuulus USA viiuldaja Isaac Stern.

* TRK lõpetavad Arbo Valdma (klaver), Tiia Loitme (koorijuhtimine), Merike Vaitmaa (Jõulma) ja Avo Hirvesoo (muusikateadus) ja Mare Teearu (viiul).

* TRK lavakunstikateedri II lennu lõpetavad: Rudolf Allabert, Viiu Härm, Helgi Ilo, Milvi Jõe-Jürgenson, Karin Karm, Enn Kraam, Luule Laanet-Komissarov, Iivi Lepik, Marje Mihhailova-Metsur, Tõnu Mikiver, Tõnu Mikk, Liina Orlova, Mauri Raus, Viivi Rändsaar, Peep Seppik, Tõnu Tamm, Kalev Tammin, Anne Tanner-Tuuling, Margus Tuuling, Uno Vark, Anni Viiding-Kreem.

* “Vanemuise” õppestuudio lõpetavad Evald Hermaküla, Kais Adlas, Raivo Adlas, Evald Aavik jt.

* Draamateatri õppestuudio lõpetavad Felix Kark, Anne Margiste jt.

* Tallinna asutatakse Riiklik Noorsooteater, mille peanäitejuhiks saab Voldemar Panso; teatri põhikoosseisu moodustavad lavakunstikateedri II lennu lõpetajad; Draamateatrist siirduvad uude teatrisse Ants Eskola, Lisl Lindau, Linda Rummo, Jüri Järvet, Silvia Laidla, Heino Mandri, Olev Eskola, Mikk Mikiver jt.

* 10. VI jõuab Londonis kinodesse Roman Pola½ ski “Vastikus” (Repulsion), peaosas Catherine Deneuve.

* “Estonias” esietendub 15. VII: Tambergi ooper “Raudne kodu” (U. Lahe libr E. Tammlaane j , lav U. Väljaots; 18. VI Prokofjevi ballett “Romeo ja Julia” (lav J. Druzhinin, tantsivad E. Kerge ja J. Lass ning H. Puur ja T. Randviir). Teo Maiste saab teatri ooperisolistiks, Hendrik Krumm läheb end täiendama La Scala’sse. Eri Klas saab “Estonia” dirigendiks.

* 16. —18. VII toimub Tallinnas XVI üldlaulupidu. Dirigeerivad G. Ernesaks, J. Variste, H. Uibo, A. Ratassepp, A. Karindi, A. Kiilaspea, K. Areng, R. Ritsing, L. Verlin, K. Leinus, H. Kaljuste, U. Järvela, A. Pajupuu, J. Tungal, J. Kääramees, L. Vigla, V. Lemmik, H. Orusaar, N. Järvi ja H. Rannap. Esimest korda osalevad sümfooniaorkestrid.

* Voldemar Panso kaitseb GITISes kandidaadiväitekirja “Töö ja talent näitleja loomingus”.

* 22. XI esineb “Estonia” kontserdisaalis, 23. XI TRÜ aulas legendaarne vene pianist Svjatoslav Richter.

* 28. XI esietendub Rakvere Teatris noore lavastaja Kaarin Raidi diplomitöö, A. de Saint-Exupéry “Väike prints”.

* 10. XII pälvib Nobeli kirjanduspreemia Mihhail Ò olohhov.

* 22. XII New Yorgis esilinastuv David Leani “Doktor Y ivago” toob vaatajateni Boriss Pasternaki Nobeli preemia võitnud ja Nõukogude Liidus keelatud romaani sündmustiku, peaosades Geraldine Chaplin, Julie Christie ja Tom Courtenay. Filmi väärtustab hiljem viis “Oscarit”.

* Ilmub K. Irdi raamat “Ceterum cenceo ehk Jahedate suvede jutte”.

* Londoni Kuninglikus Ooperis esietendub Prokofjevi “Romeo ja Julia” uusversioon. Ballettmeister on Kenneth Macmillan, nimiosades Margot Fonteyn ja Rudolf Nurejev.

* Trükist ilmuvad Juhan Aaviku “Eesti muusika ajalugu” I—II osa (Eesti Lauljaskond Rootsis, Stockholm) ja viimane köide Herbert Tampere rahvalauluantoloogiast “Eesti rahvalaule viisidega” V (I kd 1956; Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn).

* Valmivad: Singi kantaat “Aastaajad” segakoorile, solistile ja kammerorkestrile (J. Liivi ja jaapani luuletajate tekstid) — esimene eesti kantaat, kus on osaliselt kasutatud seeriatehnikat; Tormise “Meestelaulud” I—II (rhvl järgi P.-E. Rummo) ja “Hamleti laulud” I—II kahele meeskoorile (P.-E. Rummo tekst), Ester Mägi Teine keelpillikvartett “Eleegiad”, Tubina Sonaat vioolale ja klaverile.

* Valmib üks Penderecki põhiteoseid “Luuka passioon”.

* The Rolling Stones‘i laul I Can’t Get No Satisfaction jõuab nii Inglismaal kui ka USAs edetabeli tippu.

* Aasta filmide hulka kuuluvad Jean-Luc Godard’i prantsuse uue laine tähtteosed “Alphaville” ja “Hull Pierrot”, Akira Kurosawa “Punahabe” eelmise sajandi vaestehaigla kirurgist ja Andrzej Wajda “Tuhk”.

* Venemaal valmivad Marlen Hutsijevi “Olen kahekümneaastane” ja Leonid Gaidai “Operatsioon “Õ” ja teised Ò uriku seiklused”. Tähelepandavaim film on Sergei Paradzhanovi poeetiline ja kujundirikas “Unustatud esivanemate varjud”.

* “Tallinnfilmis” teeb Leida Laius esimese mängufilmi “Mäeküla piimamees”, just asutatud “Eesti Telefilmis” valmib Valdur Himbeki mängufilm “Külmale maale”, dokumentalistikasse tuleb filmiga “Ruhnu” paar aastat tagasi Moskvas ÜRKI lõpetanud Andres Sööt.

Surid:

4. I Thomas Stearns Eliot, inglise luuletaja, esseist, kriitik ja näitekirjanik.

23. II Stan Laurel, ameerika komöödianäitleja, Oliver Hardy partner.

16.VI Erna Villmer, eesti näitleja.

4. IX Albert Schweitzer, filosoof, teoloog ja humanist, kes muu hulgas kirjutas epohhi loova raamatu Bachist.

6. XI Edgar Varèse, prantsuse päritolu ameerika helilooja.