SAJAND TEATRIS, MUUSIKAS, KINOS
1941—1945
1941
* 7. I läheb vabasurma Draamateatri näitleja August Sunne.
* 14. II jõuab Pariisi kinodesse saksa propagandafilm, Veidt Harlani “Juut Süss” (Jud Süss, 1940) ja saab vägagi heakskiitva vastuvõtu osaliseks.
* 27. II jagatakse Hollywoodis “Oscareid” eelmisel aastal valminud filmidele. John Ford tunnistatakse “Vihakobarate” (The Grapes of Wrath) eest parimaks rezhissööriks, parim film on Alfred Hitchcocki “Rebecca”, parimad näitlejad James Stewart rezhissöör George Cukori “Philadelphia loos” (The Philadelphia Story) ja Ginger Rogers lavastaja Sam Woodi “Kitty Foyle’ist”. Üldse jõuab “Vihakobarad” 14 nominendi hulka, saab aga nagu “Rebecca” kaks kuldkuju, kolme “Oscariga” on edukaim maailma kõigi aegade parim fantasy-film Alexander Korda “Bagdadi varas” (The Thief of Bagdad).
* Tallinna Muusikamuuseum reorganiseeritakse Teatri- ja Muusikamuuseumiks.
* Asutatakse kontserdiorganisatsioon Eesti NSV Riiklik Filharmoonia (direktor Paul Karp).
* Teatrid üritavad kohaneda pealesurutud ideoloogiliste nõudmistega: marksistlikud kunstiprintsiibid, sotsialistliku realismi nõue jms pani teatritegelased uude ja absurdsesse olukorda — kõike tuli näha klassivõitluse positsioonilt.
* Aprillis jõuab kolmes teatris lavale A. Kitzbergi “Libahunt” — “Estonias” A. Särevi, Draamateatris L. Kalmeti ja “Vanemuises” K. Irdi lavastuses konkureerimaks sügisel Moskvas toimuvale ENSV kunstidekaadile — komisjon valis välja Draamateatri lavastuse, samas otsustati: dekaadilavastuse lihvimiseks tuleb jätkata tööd kõigi kolme lavastaja osavõtul.
* 1. V esilinastub New Yorgis lõpuks Orson Wellesi “Kodanik Kane” (Citizen Kane). Film pidi juba varem linastuma, kuid peategelase prototüüp, ajakirjandusmagnaat William Randolph Hearst korraldas sellevastase pressikampaania. Kahekümne viie aastane Welles tõusis jalamaid klassikuks, tuntud oli ta varemgi: 30. X 1938 põhjustas ta raadiokuuldemäng Herbert George Wellsi “Maailmade sõja” põhjal ennenägematu paanika, raadiost kuuldavat võtsid paljud inimesed tõe pähe.
* 5. V esietendub New Yorgis Benjamin Britteni operett “Paul Bunyan”.
* Jacques Copeau avaldab essee “Populaarne teater” (Le Thé> tre populaire). Copeau’ teatrikujutuse märksõnad on elulähedus ja selgus ning näitlemisstiili tõesus.
* NKVD arreteerib eesti laulja ja pedagoogi, Tartu KMK õppejõu Tooni Krooni — ta viibib kuni 1950. aastani vangilaagris; asumisele Karaganda oblastisse saadetakse ”Estonia” ooperisolist Gerda Murre (kuni 1956).
* Sügisel 1940 Tallinna Riiklikuks Konservatooriumiks muudetud kõrgema muusikaõppeasutuse eesotsas on olnud: 1940. a septembrist novembrini direktori kt-na Riho Päts, novembrist jaanuarini 1941direktori kt-na Ksenja Aisenstadt ja 1941. a jaanuarist sügiseni direktorina Vladimir Alumäe; sügisest 1941 suveni 1944 on direktor taas professor Juhan Aavik.
* Teise maailmasõja puhkedes 22. juunil katkestatakse teatrite suvepuhkused ja moodustatakse rindebrigaadid, mis hakkasid esinema käitistes, kindlustustöödel, mobilisatsioonipunktides, sõjaväeosades.
* Saksa okupatsiooni eel evakueeritakse sügisel Eestist NLi tagalasse paljud eesti muusika-, teatri- ja kunstitegelased, sh E. Kapp, H. Kõrvits, E. Arro, B. Kõrver, G. Ernesaks, L. Normet, H. Lepnurm, R. Matsov, G. Ots, A. Arder, V. Alumäe, O. Lund, B. Lukk, A. Klas, J. Variste jpt. Eestist Saksamaale lahkub Tallinna konservatooriumi õppejõud ja dirigent Arkadius Krull. Teatritegelastest evakueerusid: P. Põldroos, P. Pinna, A. Lauter, K. Ird, I. Tammur jt.
* Eestisse jäid lavastajatest teatrit tegema A. Särev, L. Kalmet, K. Aluoja, A. Mering, K. Ader, näitlejatest R. Tarmo, H. Laur, J. Kaljola, L. Reiman, L. Lindau, H. Mandri, A. Suurorg, M. Parikas, A. Talvi, A. Hõimre, H. Malmsten, K. Karm jt; muusikutest tegutsevad edasi J. Aavik, E. Tubin, A. Karindi, R. Päts, T. Vettik, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek, O. Roots, A. Lemba jt.
* 5. IX pöördub Goebbelsi tungival palvel pärast kuueaastast eksiili Prantsusmaal Saksamaale tagasi “Pandora laeka” (Die Büchse der Pandora, 1929) ja “Kolmekrossiooperi” (Die Dreigroschenoper, 1931) lavastaja Georg Wilhelm Pabst ja teeb seal sõja-aastatel kaks propagandafilmi.
* 18. X linastub New Yorgis John Hustoni suurepärane debüütfilm “Malta kull” (The Maltese Falcon), Dashiell Hammetti kriminaalromaani peen tõlgendus.
* Charles Dullin asub juhtima Thé> tre Sarah Bernhardt’i.
* Valmivad Šostakovitši Seitsmes sümfoonia (“Leningrad”), Olivier Messiaeni Quator pour la fin du temps (“Kvartett aegade lõpuks”), Heino Elleri “Kolmteist klaveripala eesti motiividel”, mis tähistab järjekordset stiilipööret helilooja loomingus.
* Saksa võimude korraldusel hakkavad Draamateater ja “Estonia” andma etendusi ka saksa keeles.
* Detsembris anti välja käskkiri ENSV Riiklike Kunstiansamblite loomiseks Nõukogude tagalas.
Surid:
10. I Frank Bridge, inglise helilooja, Benjamin Britteni õpetaja.
13. I James Joyce, iiri kirjanik.
15. II Guido Adler, austria muusikaajaloolane.
28. II Virginia Woolf, inglise kirjanik.
18. V Eduard Tamm, eesti metsasarvemängija, dirigent ja helilooja.
29. VI Ignacy Jan Paderewski, poola pianist, helilooja ja riigimees.
9. VII hukkub Tartu vanglas Ida Suvero, “Vanemuise” teatri näitleja.
7. VIII Rabindranath Tagore, india luuletaja.
19. X Paula Brehm—Jürgenson, eesti laulja.
3. XII Christian Sinding, norra helilooja.
1942
* Aasta algul arreteeritakse NKVD poolt 1941. aastal N Liidu mobilisatsiooniga Arhangelski oblastisse metsatöödele saadetud eesti helilooja ja organist Johannes Hiiob ning mõistetakse kümneks aastaks vangi.
* 26. II saadab “Oscarite” galaetendusel edu jälle John Fordi: parim rezhissöör ning aasta film “Kui roheline oli minu org” (How Green Was My Valley). Pika elu jooksul tegi Ford üle 100 filmi ja võitis Akadeemia kuldkuju kuuel korral.
* 6. III demonstreerib Hollywood Ernst Lubitschi lõikavat satiiri “Olla või mitte olla (To Be or Not To Be), sündmuspaigaks natside poolt okupeeritud Varssavi. Kriitikud jagunevad hinnangutes kaheks, paljudele on see küüniline urbanistlik komöödia vastuvõtmatu.
* Tallinna Töölisteater nimetatakse ümber Väiketeatriks.
* 22. märtsil alustavad N. Liidu tagalas, Jaroslavlis, tegevust Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA), kuhu kuulusid sümfooniaorkester (dirigendid E. Kapp ja R. Matsov), segakoor (J. Variste), meeskoor (G. Ernesaks), estraadiorkester (R. Merkulov), puhkpillikvintett, rahvatantsurühm (juhid A. Ekston ja N. Taarna), draamarühm (juht A. Lauter). Tagalas ja rindel antakse ligi 1500 kontserti ja etendust.
* Tadeusz Kantor asutab okupeeritud Krakówis põrandaaluse Sõltumatu Teatri (1942—1944), kus valmivad tema esimesed lavastused — S» owacki “Balladyna” (1943) ja Wyspia½ ski “Odüsseuse tagasitulek” (1944).
* 15. IV esitletakse Los Angeleses George Stevensi vaimukat koomilist draamat “Aasta naine” (Woman of the Year), mida reklaamiti kui aasta filmi. Esmakordselt mängisid siin koos juba “Oscaritega” väärtustatud Spencer Tracy ja Katharine Hepburn.
* Tiit Kuusik on aastail 1942—1944 Kasseli Riigiooperi solist.
* “Estonia” teatri dirigendiks saab Priit Nigula, ooperitest tulevad lavale Wagneri “Tannhäuser” ja Leoncavallo “Pajatsid”.
* Valmivad austria päritolu ameerika helilooja Ernst KÍ eneki kooriteos Lamentatio Jeremiae prophetae, milles on ühendatud renessansiajastu kooristiil ja dodekafooniline helisüsteem; Britteni kooriteosed Hymn to St Cecilia ja A Ceremony of Carols, neile lisandub neljakümnendatel Britteni teisigi sageli esitatud ilusakõlalisi kooriteoseid; Paul Hindemithi klaveritsükkel Ludus tonalis, Igor Stravinski Danses concertantes; Aram Hatšaturjani ballett “Gajane”. Eduard Tubina Kolmas sümfoonia ja Esimene viiulikontsert; N Liidu tagalas valmivad Eugen Kapi Esimene sümfoonia c-moll (“Patriootiline”).
* 1. VII otsustab kompanii RKO juhtkond lühendada omavoliliselt Orson Wellesi teist filmi “Suurepärased Ambersonid” (The Magnificent Ambersons), kasutades ära rezhissööri viibimist Lõuna-Ameerikas. XIX sajandi aristokraatliku perekonna allakäigu lugu kärbitakse 131-lt 88 minutile, põhjuseks “Kodanik Kane’i” tagasihoidlik kassaedu. Welles peab seda oma filmi hukuks; ajalugu on aga teose siiski Ó edöövrite hulka arvanud.
* Novembris esilinastub Hollywoodis Michael Curtizi melodramaatiline spionaazhilugu “Casablanca”, peaosas Humphrey Bogart ja Ingrid Bergman. Kõigi aegade parim romantiline draama Hollywoodis, vaimustuti filmist. 1944 tulid “Oscarid” filmile ja rezhissöörile. Filmi ekraanile jõudmise ajal võtsid produtsendid aga välja 100 000 dollarit kindlustusraha juhuks, kui midagi peaks juhtuma Bogartiga, nimelt olevat tema armuafäär Bergmaniga üle pea kasvanud ja ta lubanud minna vabasurma. Küll tegi filmis eelviimase rolli Conrad Veidt, saksa ekspressionismi suurkuju, 3. aprillil 1943 suri ta südamerabandusse.
* Jean Anouilh’l valmib näidend “Antigone”.
* Nikolai Pogodinil valmib “Kremli kellad”, Lenini-ainelise triloogia keskmine ning tugevaim osa.
Surid:
23. II lõpetab elu enesetapuga Stefan Zweig, juudi päritolu asutria kirjanik.
6. III Georg Stahlberg, eesti laulja ja pedagoog.
29. V John Barrymore, ameerika näitleja.
7. VIII suri Vorkutlagis vangina Johannes Hiiob, eesti helilooja ja organist.
21. IX Adelheid Hippius, baltisaksa päritolu eesti pianist ja klaveripedagoog.
10. X Raimund Kull, eesti dirigent ja helilooja.
1943
* 31. I jõuab Rooma intellektuaalideni 36-aastase antifaÓ istlikult meelestatud Luchino Visconti esimene film, “Ossessione” (James M. Caini ülipopulaarse põnevusromaani “Postiljon koputab alati kaks korda” järgi). Kriitik Antonio Pietrangeli nimetab filmi neorealistlikuks ja sellega on tulevane koolkond ristitud. Mõned kuud hiljem konfiskeerivad faÓ istid kõik filmi koopiad.
* 20. II esietendub Frankfurdis Carl Orffi ooper Die Kluge, 31. III “Vanemuises” Tubina ballett “Kratt”; Valmivad Šostakovitši Kaheksas sümfoonia ja Carl Orffi Catulli carmina; Tubina Neljas sümfoonia (“Lüüriline”), Juhan Aaviku Klaverikontsert, Kreegi neli süiti rahvaviisidest sümfooniaorkestrile: “Neli rahvaviisi”, “Viis rahvaviisi”, “Kuus rahvaviisi” ja “Musica sacra”.
* Comédie-FranH aise’is esietendub Paul Claudeli “Siidking” (Le Soulier de satin). Sellest lavastusest algab Claudeli maailmakuulsus ja noore lavastaja Jean-Louis Barrault’ tähelend.
* 16. VI toimub Lõuna-Burbankis Californias tagasihoidlik tseremoonia, 54-aastane Charlie Chaplin abiellub 18-aastase Oona O’Neilliga, nobelistist näitekirjaniku Eugene O’Neilli tütrega viimase isa raevukast vastuseisust hoolimata. Õnnelikust abielust sündis mitu last, kes mängisid ka filmis, tuntuim on Geraldine Chaplin.
* Mart Saar saab TK professoriks.
* Viiuldaja Hubert Aumere lahkub Eestist ja asub tööle Müncheni ooperiorkestri kontsertmeistrina; koorijuht ja pianist Harri Kiisk lahkub Eestist Soome, sealt Rootsi.
* Charles Dullin lavastab Thé> tre Sarah Bernhardt’is Jean-Paul Sartre’i esimese näidendi “Kärbsed”.
* Sõjakoledustele vastukaaluks saabub Broadway õitseaeg — 1943 esietendub Rodgersi—Hammersteini “Oklahoma!”, aasta hiljem lööb laineid Bernsteini “On the Town”, 1945 jätkab menumuusikalide rida Rodgersi—Hammersteini “Karussell”.
* 23. VI äratab Pariisis originaalsusega tähelepanu Robert Bressoni esimene täispikk mängufilm “Patu inglid” (Les anges du péché), katoliiklik film nunna ja langenud naise hingelistest otsingutest. Mullu 92-selt surnud Bresson tegi elus ainult 12 filmi, kuid tema jäetud jälg kinematograafia arengusse on äratuntavalt selge.
Surid:
18. II Paul Sepp, lavastaja ja teatripedagoog.
25. III hukkus Tallinna õhurünnaku ajal Juhan Jürme, eesti helilooja, organist, pianist ja koorijuht.
28. III Sergei Rahmaninov, vene helilooja ja pianist.
25. IV Vladimir NemirovitÓ -DantÓ enko, Moskva Kunstiteatri looja.
3. VII Peeter Penna, eesti organist, koorijuht ja pedagoog.
6. IX Alfred Sällik, eesti laulja, näitleja ja muusikalavastaja.
31. X Max Reinhardt, saksa lavastaja.
1944
* Jaanuari esimestel päevadel alustab Aleksander Ford Poolas dokumentaalfilmi “Majdanek” võtetega, äsja oli Nõukogude armee vabastanud natside koonduslaagri.
* 24. I esilinastub Moskvas Mark Donskoi “Vikerkaar” (Raduga), lugu Ukraina külast ja ühest lihtsast naisest, kellest saab partisan. Sõjatraagikat eepilise haardega kujutav meisterliku montaazhiga film tõi esmakordselt N Liitu välisfilmi “Oscari”.
* 24. II esietendub “Estonias” Tubina ballett “Kratt” (lav Rahel Olbrei).
* 9. III muutuvad Vene lennukite pommirünnaku tagajärjel rusudeks “Estonia” teatri- ja kontserdimaja, Tallinna Konservatooriumi hoone, Niguliste kirik ja terved kvartalid Tallinnast. “Estonia” teatris toimub pommitamise ajal balleti “Kratt” etendus. Järgmisel hommikul leitakse varemete vahelt tuhahunnikust raudkapp noodikäsikirjadega, milles ka Tubina Neljanda sümfoonia poolpõlenud käsikiri.
* Jean-Paul Sartre’il valmib näidend “Väljapääsu ei ole” (Huis clos).
* 27. V asutatakse N Liidu tagalas Eesti Nõukogude Heliloojate Liit, esimeheks saab Eugen Kapp.
* Tallinna Konservatooriumi lõpetavad Kaljo Raid (H. Elleri kompositsiooniklass) ja Villem Kapp (H. Elleri kompositsiooniklass, oreli alal 1938).
* Artur Kapp lahkub Tallinnast ja asub alaliselt elama oma sünnikohta Suure-Jaani.
* Augustis purustavad Vene väed pealetungil Tartule “Vanemuise “ teatri- ja
kontserdimaja.
* Semptembris hävitatakse Pärnu “vabastamise” käigus “Endla” teater.
* Sõjategevuse lähenedes Eestile suletakse 1. septembril Eesti Omavalituse juhi otsusega kõik Eesti teatrid.
* Hirmust uue Nõukogude okupatsiooni ees põgenevad Eestist — muusikutest E. Tubin, O. Roots, J. Aavik, P. Lüdig, A. Kasemets, R. Toi, E. Kalam, K. Raid, V. Nerep, P. Ardna, L. Avesson, V. Riives, O. Torokoff-Tiedeberg, E. Vaarman, A. Viisimaa, P. Tammeveski, A. Wirkhaus, L. Wirkhaus, A. Nieländer, H. Känd, I. Aav-Loo, M. Laid, A. Niitof, R. Reinik, N. Loona, Z. Aumere-Uhke, E. Liivak, T. Lemba jt, teatritegelastest: H. Kompus, R. Olbrei, K. Maldutis, P. Aren, L. Römmer, E. Kuus, M. Leet, I. Nerep, M. Parikas, E. Reining, K. Söödor, O. Teetsov, S. Pinna jt.
* Liina Reiman lahkub elama ja töötama Soome.
* Bertolt Brecht lõpetab näidendid “Ò vejk II maailmasõjas” ning “Kaukaasia kriidiring”.
* Pärast Eesti taasokupeerimist alustavad tegevust Riiklik Draamateater (teatrijuht P. Põldroos), Riiklik Teater “Estonia” (A. Lauter) ja Riiklik Teater “Vanemuine” (K. Ird) jt. “Estonia” asus tööle kino “Gloria” ümberehitatud ruumides (praegune Vene Draamateater), “Vanemuine” endise Saksa Käsitööliste Seltsi teatri ruumides, “Endla” endises pangamajas ja “Ugala” kunagises “Koidu” seltsimajas. Tööd alustasid “Kannel” Võrus, “Säde” Valgas, Rakvere Teater, Kuressaare Teater ja pisut hiljem Narva Teater asukohaga Paides (1946) .
* Sügisel alustab tegevust Tallinna Töölisteatri trupist moodustatud Riiklik Noorsooteater (peanäitejuht L. Martin).
* Sügisel komplekteeritakse Riigi Ringhäälingu ja ERKA sümfooniaorkestri baasil Eesti Raadio sümfooniaorkester (hilisem ERSO), peadirigendiks Paul Karp; ERKA juures loodud meeskoorist saab Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoor (hilisem RAM), dirigendiks Gustav Ernesaks; estraadiorkestrist Eesti Raadio estraadiorkester (hiljem Eesti TV ja Raadio estraadiorkester), puhkpillikvintetist Eesti NSV Riikliku Filharmoonia puhkpillikvintett (hilisem J. Tamme nim puhkpillikvintett).
* Tallinna Riikliku Konservatooriumi rektoriks kuni aastani 1948 saab Vladimir Alumäe. Konservatooriumi juures asutatakse Tallinna Riiklik Muusikakool (muusika keskõppeasutus).
* Ilmuma hakkab taas 1940. aasta oktoobrist detsembrini ilmunud kultuurileht “Sirp ja Vasar”.
* NKVD arreteerib ja saadab asumisele Jaan Soonvaldi, hilisema eesti muusikateadlase, pedagoogi ja helilooja, ning viiuldaja Eevalt Turgani.
* Leningradi Komöödiateatris esietendub Jevgeni Ò vartsi “Draakon” Nikolai Akimovi lavastuses. “Draakon” keelatakse vahetult pärast esietendust ja jõuab nõukogude lavadele tagasi alles 1960. aastal.
* 16. X toimub Moskvas Prokofjevi ooperi “Sõda ja rahu” kontsertettekanne.
* Valmivad: Messiaeni klaveritsükkel “Kakskümmend pilku Jeesuslapsele”; Elleri Kolmas klaverisonaat es-moll, helilooja küpse perioodi suurim klaveriteos, ning Ballaad tšellole ja sümfooniaorkestrile e-moll, Elleri ulatuslikum tšelloteos; Kreegi süit sümfooniaorkestrile “Vanad jõulud” (alustatud 1943) ja Ernesaksa koorilaul “Mu isamaa on minu arm”.
* 30. XI jõuab kinodesse Laurence Olivier’ suurejooneline Shakespeare’i adaptatsioon “Henry V”, inglise tollane kalleim film, mis läks maksma pool miljonit naela. Ajal, mil Londonile langesid Hitleri V-2-d, demonstreeris Suurbritannia oma maa au ja uhkust ning alistamatust.
Surid:
31. I Jean Giraudoux, prantsuse kirjanik ja diplomaat.
10. III hukkus Tallinna pommitamisel Karl Viitol, eesti laulja, “Estonia” ooperisolist.
24. VII Priit Veebel, eesti pianist, helilooja ja dirigent.
15. VII hukkus Jakob Rennik, eesti helilooja ja tromboonimängija.
31. VII hukkus Antoine de Saint-Exupéry, prantsuse kirjanik.
19. VIII Sir Henry Wood, inglise dirigent, Londoni kuulsate promenaadikontsertide alusepanija.
27. IX Adolf Vedro, eesti helilooja, pedagoog ja kontrabassimängija.
30. XII Romain Rolland, prantsuse kirjanik, kes muu hulgas kirjutas Beethoveni ja Händeli biograafia ning heliloojateemalise romaani “Jean Christophe”.
1945
* Teatrite repertuaari ilmuvad järjepanu valdavalt nõukogude näidendid: L. Leonovi “Vallutusretk”, K. Simonovi “Päevad ja ööd”, A. Surovi “Kaugel Stalingradist”, N. Pogodini “Kremli kellad” ja “Inimene relvaga” jt.
* 16. I näidatakse Moskvas Sergei Eisensteini “Ivan Groznõi” I seeriat, peaosas juba Aleksandr Nevskit mänginud Nikolai TÓ erkassov, operaatoriteks Andrei Moskvin ja Eduard Tissé, muusika Sergei Prokofjevilt. Samal aastal valmib ka II jagu, mis jõuab ekraanile alles 1958. aastal. Stalinile ei olnud vastuvõetav julma isevalitseja üksindus ja kahtlused, idee, et võidu eest võimuvõitluses tuleb hiljem traagiliselt maksta.
* ERKA segakoori baasil moodustatakse Eesti Raadio segakoor (hiljem Eesti TV ja Raadio segakoor), dirigendiks Jüri Variste.
* 9. III toimub Pariisis Marcel Carné parima filmi “Paradiisi lapsed” (Les enfants du paradis) galaesilinastus. Rohkem kui kolme tunni pikkust XIX sajandi kolmekümnendate aastate teatrimiljöösse viivat romantilis-poeetilist, metafooririkast üliandeka miimi ja kauni kurtisaani hukatusliku armastusloo tegemist alustati juba 1943. aasta augusti keskel Nizzas. Peaosi kehastavad Jean-Louis Barrault ja Arletty, stsenaariumi kirjutas poeet Jacques Prévert.
* 7. V antakse Aaron Coplandile “Pulizeri” preemia aasta varem loodud balleti “Appalachian Spring” eest.
* Broadwayl esietendub noore näitekirjaniku Tennessee Williamsi debüütnäidend “Klaasist loomaaed”. Lüüriline, seksuaalsest õrnusest kantud näidend toob Williamsile otsekohe edu. Edasise karjääri jooksul jääb Williams kindlaks oma teemadele — armastuse valu ja ilu on nii tema elu kui ka loomingu keskmes.
* 7. VI esietendub Londonis Britteni ooper “Peter Grimes”, millest saab alguse Britteni tõus üheks XX sajandi olulisemaks ooperiloojaks, ja 21. IX Moskvas Prokofjevi ballett “Tuhkatriinu”.
* Peter Brook lavastab Brimingham Rep’is Shakespeare’i “Kuningas Johni”. Sellest lavastusest algab Brooki tähelend.
* Louis Jouvet naaseb Pariisi ning lavastab siin Jean Giraudoux’ viimase näidendi “Chaillot’ hull”.
* 21. VII esietendub “Estonias” Eugen Kapi ooper “Tasuleegid” (lav E. Uuli). Valmivad Stravinski Ebony Concerto klarnetile ja orkestrile, mille solistipartii on loodud dzhässimuusik Woody Hermanile; Šostakovitši Üheksas sümfoonia, Elleri Kolmas keelpillikvartett B-duur, Tubina Teine viiulikontsert ja Ballaad M. Saare teemale klaverile, Artur Lemba Kolmas klaverikontsert f-moll, Artur Kapi Teine sümfoonia h-moll, helilooja üks silmapaistvamaid sümfoonilisi teoseid. Stravinski astub USA kodakondsusse, ta ei pöördu tagasi Venemaale enne kui aastal 1962.
* John Boyton Priestley’l valmib näidend “Inspektor tuleb”.
* Ants Lauteri käe all asub “Estonias” tegutsema õpperühm, kus alustasid oma teatriteed Gunnar Kilgas, Liia Laats, Vello Viisimaa, Asta Lott jt.
*Asutatakse Riiklik Draamastuudio, ettevalmistava koolina enne Eesti Riikliku Teatriinstituudi avamist, osa stuudiolastest oli varem õppinud Tallinna Teatrikoolis.
* 24. IX jõuab Roomas kinodesse Roberto Rossellini neorealistlik manifestfilm “Rooma — lahtine linn” (Roma citta aperta), mille filmimist ta oli alustanud kohe pärast Rooma vabastamist ameeriklaste poolt. 1944. aasta talve viimaste sõjapäevade ülitäpne rekonstruktsioon kajastab vastupanuliikumist Saksa okupantidele. Peaosades Anna Magnani ja Aldo Fabrizi.
* TRK professoriteks saavad Vladimir Alumäe, Bruno Lukk, Gustav Ernesaks ja Hugo Lepnurm. Alumäe asutab TRK õppejõududest keelpillikvarteti (hilisem Eesti NSV Riikliku Filharmoonia keelpillikvartett).
* Harold Clurman avaldab Group Theatre ajalugu kokku võtva raamatu “The Fervent Years”.
* Eduard Tubin asub tööle Drottningholmi lossi teatris vanade ooperite ja ballettide partituuride restaureerijana ning juhatama Stockholmi Eesti Meeskoori.
* Ilmub George Orwelli “Loomade farm”.
Surid:
30. I Aino Kõrb, eesti pianist ja pedagoog.
4. VI Georg Kaiser, näitekirjanik, saksa ekspressionismi juhtfiguure.
2. VIII Pietro Mascagni, itaalia helilooja, tuntud ooperi “Talupoja au” loojana.
15. IX Anton von Webern, austria helilooja, keda tabas juhuslik rõdule sattunud kuul pärast sõjategevuse ametlikku lõppu.
26. IX Béla Bartók, ungari helilooja.
17. XI Johannes Paulsen, baltisaksa päritolu eesti viiuldaja, pedagoog, eesti viiulikooli rajaja.
11. XI Jerome Kern, ameerika muusikalihelilooja.
7. XII Aino Tamm, eesti esimene professionaalne laulja ja laulupedagoog.