SAJAND TEATRIS, MUUSIKAS, KINOS
1936—1940
1936
* 29. I asetab Benito Mussolini esimese kivi Cinecittà stuudiote müüri, nagu enamik diktaatoreid, vaimustub temagi filmist.
* 5. II demonstreerib Charlie Chaplin New Yorgis uut filmi ”Moodsad ajad” (Modern Times), esimest pärast “Suurlinna tulesid” (City Lights, 1931).
* 29. III “Estonia” kontserdisaalis toimub Stravinski “Psalmide sümfoonia” esiettekanne Eestis EMO koori ja “Estonia” sümfooniaorkestriga, juhatab Eduard Tubin.
* 19. IV tuleb Barcelonas postuumselt esiettekandele Alban Bergi Viiulikontsert (loodud 1935), 2. V Moskvas Prokofjevi sümfooniline muinasjutt “Petja ja hunt”.
* 19. IX esietendub “Estonias” Mozarti ooper “Võluflööt” (Sarastro osas Benno Hansen, Öökuningannana Ida Aav-Loo, lav Hanno Kompus) ja 29. X Puccini ooper “Boheem” — Eino Uuli debüüt lavastajana “Estonias”.
* “Estonias” loodud tantsustuudio 10. aastapäevaks toob Rahel Olbrei lavale TÓ aikovski “Pähklipureja”, siitpeale muutub tervet õhtut täitev balletilavastus “Estonias” iseseisvaks nähtuseks.
* Tähistatakse 30 aasta möödumist kutselise teatri sünnist.
* Nobeli kirjanduspreemia pälvib näitekirjanik Eugene O’Neill.
* Priit Veebel korraldab Eesti esimese dzhässikontserdi .
* Valmivad Varèse'i “Densité 21.5” sooloflöödile, Šostakovitši Neljas sümfoonia, Elleri Esimene sümfoonia in modo mixolydio ning Oja sümfooniline süit “Ajatriloogia”. Elleri Esimene sümfoonia on üks tema peateoseid, üldilmelt rahvuslik-eepiline; see tähistab stiilipööret Elleri loomingus, pidevalt korduvat bassikäiku teoses on autor nimetanud “Kalevipoja sammudeks”.
* Sigrid Antropoff-Hörschelmannist saab TK esimene naisprofessor (klaver), Hugo Lepnurm asub tööle TK oreli ja muusikateoreetiliste ainete õppejõuna.
* Fritz Lang harjub Hollywoodiga, valmib “Raev” (Fury), milles peaosades seni vähe tuntud Spencer Tracy ja Sylvia Sidney. Põnevusloos jahib pöörane jõuk süütut meest.
* Leni Riefenstahl jäädvustab Berliini olümpiamänge rohkem kui kolmekümne operaatoriga kõikvõimaliku tehnika toetusel.
* Noorte sõltumatute kriitikute asutatud prix Louis Delluc’i võidab Jean Renoiri “Põhjas” (Les bas-fonds) Maksim Gorki järgi, peaosades Jean Gabin, Louis Jouvet ja Vladimir Sokoloff, kolme vähemhäälega jääb sellele alla Marcel Carné “Jenny”.
Surid:
21. III Aleksandr Glazunov, vene helilooja.
18. IV Ottorino Respighi, itaalia helilooja.
14. VI Maksim Gorki, vene kirjanik.
19. VIII tapetakse Hispaania kodusõjas luuletaja ja näitekirjanik Federico García Lorca. 38-aastane Lorca on loomingulises kõrgvormis, hiljuti on valminud kolm suurt tragöödiat — “Verepulm” (1933), “Yerma” (1934) ja “Bernarda Alba maja” (1936).
10. XII Luigi Pirandello, itaalia näitekirjanik.
31. XII Miguel de Unamuno, hispaania filosoof ja kirjanik.
1937
* 19. I astub Sadler’s Wells’i teatris Londonis Adami balletis “Giselle” esmakordselt publiku ette Margot Fonteyn.
* Jaanuaris jõuab New Yorgis kinodesse George Cukori “Camille”, Greta Garbo mängib selles Dumas-poja kameeliadaamina ühe jõulisema rolli, tema partneriks on Robert Taylor.
* Jaanuari lõpus alustab Jean Renoir “Suure illusiooni” (La grande illusion) võtetega, suve hakul esilinastub film Pariisis, 11. novembril vaatab seda president Roosevelt Valges Majas ja lausub, et iga demokraatlikult mõtlev inimene maailmas peab seda teost nägema. Suurepärane ansambel Jean Gabin, Marcel Dalio ja Pierre Fresnay mängivad prantsuse sõjavange, sümpaatne saksa komandant on Erich von Stroheim.
* Aprillis saavutab Sergei Eisensteini kritiseerimine Moskvas haripunkti, juba 1935 alustatud Ivan Turgenevist inspireeritud ja pioneer Pavlik Morozovi lugu kajastava “Bezhini aasa” võtted pannakse lõplikult seisma ning tipplavastaja peab oma “vigu” tunnistama.
* 2. VI esietendub Zürichis Alban Bergi ooper “Lulu”, 8. VI Frankfurdis Orffi lavaline kantaat “Carmina Burana”.
* “Estoniasse” tuleb hooajal 1937/38 “Vanemuisest” üle noor lavastaja Eino Uuli, kes paneb aluse murrangule “Estonia” teatri arengus. Uuli lähtub ooperilavastajana muusika ja teksti sisulisest lahtimõtestamisest, taotleb elulisust ja seab eesmärgiks tugeva ansambli kujundamise. Lõpeb Kompuse tegevus lavastajana. Uuli toob lavale Puccini ooperid “Tütarlaps Kuldsest Läänest” (esietendus 11. IX ), “Tosca” (esietendus 1. XII).
* 23. XI esietendub New Yorgis romaanikirjanik John Steinbecki esimene näidend “Hiirtest ja inimestest”. Elu jooksul avaldab Steinbeck 24 romaani, kolmest oma romaanist kirjutab ta ka draamaversioonid.
* 13. XII toimub “Estonia” kontserdisaalis Igor Stravinski autorikontsert, kavas tema enda süit balletist “Tulilind” ja Capriccio klaverile ja orkestrile, juhatab autor, solist on helilooja poeg S. Sulima Stravinski.
* 23. XII telesalvestatakse Londonis Pergolesi “Teenija-käskijanna”, mis tähistab ooperite täispikkuses jäädvustamise algust televisioonis.
* Detsembri lõpul toimuvad maailma esimese täispika joonisfilmi, Walt Disney “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” esilinastused, kinno jõuab teos järgmise aasta veebruaris.
* Draamastuudio teater võtab endale uue nime Eesti Draamateater.
* Valmivad aja ja suhtelisuse piire kompav John Boynton Priestley näidend “Ma olen siin varem olnud” ja Clifford Odetsi kuulsaim teatritükk “Kuldpoiss”.
* Valmivad Šostakovitši Viies sümfoonia, Benjamin Britteni Variatsioonid Frank Bridge’i teemale ja Aram Hatšaturjani Klaverikontsert, mis paneb aluse armeenia helilooja karjäärile; Tubina Teine sümfoonia (“Legendaarne”), mis toob heliloojale esimese suurema tunnustuse sümfonistina, üldilmelt eepilis-dramaatiline, samas täisvereline XX sajandi helikeelega teos, märkimisväärne osa on selles rütmil, klaverit kasutatakse orkestri-/rütmipillina, atonaalsus jms; Elleri Viiulikontsert h-moll (põhiredaktsioon) — esimene viiulikontsert eesti muusikas.
* Eesti lauljad osalevad Viini rahvusvahelisel vokalistide konkursil, kus Georg Taleš võidab pronksmedali ja Eedo Karrisoo hõbemedali ning esineb seejärel Viini Riigiooperis ja Stockholmi Kuninglikus Ooperis. E. Ysaye nim rahvusvahelisest konkursist Brüsselis võtavad osa eesti viiuldajad Hubert Aumere, Evi Liivak, Zelia Aumere-Uhke, Vladimir Alumäe ja Villem Õunapuu. Konkursi zhüriisse kuulub sellel ja ka järgmisel aastal professor Artur Lemba.
* Vladimir Alumäe lõpetab TK ja asub viiuliõppejõuna samas tööle. TK koolimuusika õppejõuks saab Gustav Ernesaks.
* Tallinnas ilmub trükist Anton Kasemetsa “Eesti muusika arenemislugu” — esimene ulatuslikum omakeelne eesti muusikaajaloo käsitlus.
Surid:
12. III Charles Marie Widor, prantsuse organist ja helilooja.
29. III Karol Szymanowski, poola helilooja.
2. VI Louis Vierne, prantsuse organist ja helilooja.
11. VI George Gershwin, ameerika helilooja ja pianist.
28. XII Maurice Ravel, prantsuse helilooja.
1938
* Märtsis tõmbab Hollywoodis vaatajaid William Wyleri kiredraama Jezebel Bette Davise ja Henry Fondaga.
* 12. V esietendub Baselis Arthur Honeggeri oratoorium “Jeanne d’Arc tuleriidal”, 28. V Zürichis Paul Hindemithi ooper “Maalikunstnik Mathis” ja 30. XII Brnos Sergei Prokofjevi ballett “Romeo ja Julia”.
* Mais linastub Pariisi kinodes poeetilise realismi üks tähtteoseid, Marcel Carné kolmas film “Udune kaldatänav” (Quai des brumes), mis viib kokku Jean Gabini, Michèle Morgani, Michel Simoni ja Pierre Brasseuri. Süüdistusi pessimismis tuleb paremalt ja vasakult, Jean Renoir peab filmi fašistlikuks propagandaks.
* 15-aastane eesti pianist Heljo Sepp võidab mais Londonis Briti Nõukogu rahvusvahelise pianistide ja organistide konkursi, auhinnaks kolmeaastane stipendium õppimiseks Londoni Kuninglikus Muusikakoolis. Tiit Kuusik võidab Viini rahvusvahelisel vokalistide konkursil esikoha ja saab aastaiks 1938—1939 Viini Volksoper’i solistiks (lõpetas TK 1938).
* 23.—25. VI toimub Tallinnas XI üldlaulupidu. Laululava saab uue asukoha Kadriorus mere ääres, Lasnamäe nõlval, ligilähedaselt samas kohas, kus praegunegi. Laulupeo raames kantakse ette A. Kapi “Hiiob”, toimub sümfooniakontsert eesti helitöödest Olav Rootsi juhatusel (Tubina Teise sümfoonia esiettekanne) ja etendatakse Aava ooperit “Vikerlased”. Koore juhatavad Simm, Nerep, Vettik, Aavik, Aav, orkestreid Kull, kavas Tobiase, Türnpu, A. Kapi, Lüdigi, Saare, Aaviku, Vettiku, Aava, Oja, Võrgu, Nerepi, Ernesaksa, Pätsi jt laulud.
* 1. septembril esilinastub Londonis Alfred Hitchcocki järjekordne film “Leedi kaob” (The Lady Vanishes), mis kindlustab veelgi tema mainet pahaendelise atmosfääri võrratu kujundajana. Kõrgelt hinnati ja kassat tegid juba varasemad tööd “Mees, kes teadis liiga palju” (The Man Who Knew Too Much, 1934) ja “39 trepiastet” (The 39 Steps, 1935).
* Sügisel avatakse Tallinna Konservatooriumi juures Riiklik Lavakunstikool, mis tegutseb 3-aastase õhtuse õppetöö ja järgneva 2-aastase praktikaajaga teatrites. Direktoriks saab Leo Kalmet, eriala õppejõududena alustavad Ants Lauter, Paul Sepp, Leo Kalmet, Felix Moor, Gerd Neggo jt. Selle kooli lõpetajad asuvad tööle juba nõukogude teatris (Voldemar Panso, Ellen Liiger, Heli Viisimaa, Ilmar Tammur, Kaarel Toom).
* Detsembriks taastab Eisenstein oma maine esimese helifilmiga “Aleksander Nevski”, 1242. aasta Jäälahingu kujutamise, muusika loob sellele Prokofjev.
* Aasta filmide hulka kuulub ka Julien Duvivier’ “Suur valss” (The Great Waltz) Miliza Korjusega, mis tõi ta “Oscari” nominentide hulka.
* “Estonias” esietendub Albert Kivika näitemäng “Nimed marmortahvlil”, mis jõuab järgmisel hooajal ka “Vanemuise”, “Endla”, “Ugala” ja “Kandle” repertuaari.
* Antonin Artaud avaldab esseekogumiku “Teater ja tema teisik”, milles rõhutab lavakunsti kolmemõõtmelisust ja füüsilisust.
* Valmib Jean Cocteau enim kuulsust võitnud teatritekst, realistlik perekonnatragöödia “Hirmsad vanemad”.
* Broadwayle jõuab esimene Thornton Wilderi kolmest täispikast näidendist, “Meie linnake”. Wilder pälvib Pulitzeri auhinna.
* Valmivad Dmitri Kabalevski ooper “Colas Breugnon”, Stravinski Dumbarton Oaks kammerorkestrile, Samuel Barberi kuulsaim teos “Adagio keelpillidele”, ning Oja “Aeliita süit” sümfooniaorkestrile (Aleksei Tolstoi järgi) ja Kreegi Taaveti laul nr 137 meeskoorile.
* Tallinnas ilmuvad trükist Herbert Tampere koostatud “Vana Kannel III. Kuusalu rahvalaulud I” ja “Kakskümmend aastat eesti muusikat” — ülevaade iseseisvusaja Eesti muusikast; raamatu koostaja ja üks autoreist on Karl Leichter. Temale ja teistele kaasautoreile saab see hiljem nõukogude aja natsionalismi nõiajahis 1940. aastate lõpul üheks põhiliseks süüdistuspunktiks.
Surid:
20. I Emile Cohl, animafilmi üks rajajaid; tragikoomiline juhtum: tal läks vanadekodus habe küünlast põlema.
21. I Georges Méliès, mängufilmi rajaja.
1. III Gabriele D’Annunzio, itaalia kirjanik.
10. IV Joe Oliver, ameerika dzhässiklassik.
12. IV Fjodor Šaljapin, vene laulja.
1. VI Ödón von Horváth, austria kirjanik, hukkus Pariisis pommitamisel 37-aastasena, oma loomingu hiilgeperioodil. 1930-ndate alguses valmivad üksteise järel tema olulisemad näidendi “Itaalia öö”, “Lood Viini metsadest”, “Kasimir ja Karoline”. 1937. aastal saab Horváth maailmakuulsaks romaaniga “Jumalata noorus”.
10. VI Otto Ferdinand Greiffenhagen, baltisaksa ajaloolane ja muusikakriitik.
7. VIII Konstantin Stanislavski, Moskva Kunstiteatri rajaja, XX sajandi teatriloo legend ja suurim ümberkujundaja.
25. XII Karel „ apek, tÓ ehhi kirjanik.
1939
* Aasta algul paneb John Fordi suure eelarvega “Postitõld” (Stagecoach) pikaks ajaks märgi maha, milline peab olema Hollywoodi vestern, peaosa kehastab selle zhanri juurde kuuluv John Wayne.
* 5. II esietendub Münchenis Karl Orffi ooper “Kuu” ja 9. IX “Estonias” Puccini ooper “Turandot” (lav Eino Uuli ); 5. XI tuleb esiettekandele Leningradis Šostakovitši Kuues sümfoonia ja 9. XII Seattle’is noore John Cage’i Imaginary Landscape No. 1.
* Juunis Pariisis ekraanile jõudvas Marcel Carné ja stsenarist Jacques Prévert’i järjekordses koostööfilmis “Päike tõuseb” (Le jour se lève) on traagilist armastust, Jean Gabini partneriteks seekord Arletty ja Jacqueline Laurent.
* Aasta lõpul jõuab vaatajateni produtsent David O. Selznicki toodetud, juba 1936 alustatud “Tuulest viidud” (Gone With the Wind), mille tegemisel vahetusid rezhissöörid ja tiitritesse jäi Victor Fleming. Kolm tundi ja 42 minutit kestev kodusõja draama läks maksma üle nelja miljoni dollari, peaosades Clark Gable, Vivien Leigh, Hattie McDaniel, Leslie Howard ja Olivia de Havilland.
* Eesti riik ostab 1939. aastal saksa teatri hoone ja annab selle Eesti Draamateatri käsutusse.
* George Bernard Shaw pälvib “Pygmalioni” stsenaariumi eest “Oscari”.
* Ilmub Thomas Stearns Elioti Old Possum's Book of Practical Cats, mille põhjal 40 aastat hiljem valmib menumuusikal “Cats”.
* Bertolt Brechtil valmib “Ema Courage ja tema lapsed”, “Ameerika Strindbergiks” kutsutud Lillian Hellmanil näidend “Väikesed rebased”.
* Valmivad Elleri sümfooniline süit “Valge öö”, mis on helilooja 30-ndate aastate loomingu kokkuvõte ja tema üks tippteoseid; Tubina Ballaad viiulile ja orkestrile ning Saare Eesti süit klaverile nr 1. Eestis 1935. aastal välja kuulutatud ooperite võistluse tulemusena tunnistatakse kuuest uudisooperist vastuvõetavaks Oja “Lunastatud vanne”, lavale aga teos ei jõuagi.
* Philadelphias esitletakse inimhäält elektrooniliselt töötlevat instrumenti, mida praegu tuntakse vocoder’i nime all.
* 1930. aastatel algab USAs elektrikitarride tootmine .
* 1939. aastal jõuab lõpule Riho Pätsi “Klaverimängu õpetuse” (I—IV) trükis ilmumine, algust tehti sellega 1935. a.
* Edgar Arro lõpetab TK (kompositsioon; organistina 1935).
* Olav Roots saab Ringhäälingu orkestri dirigendiks.
Surid:
28. I William Butler Yeats, iiri kirjanik ja iiri rahvusliku teatri üks loojaid.
21. III Evald Aav, eesti helilooja ja koorijuht.
22. V Ernst Toller, saksa poliitiline näitekirjanik, sooritas enesetapu.
23. VII Voldemar Leemets, eesti muusikakriitik ja helilooja.
23. IX Sigmund Freud, psühhoanalüüsi isa.
1940
* 24. jaanuaril linastub Hollywoodis John Fordi “Vihakobarad” (The Grapes of Wrath) John Steinbecki romaani järgi, peaosas Henry Fonda, mille tegevus viib 1930. aastate majandussurutise aega.
* Märtsis lõpetab Mark Donskoi Maksim Gorki autobiograafilistele teostele tugineva triloogia filmiga “Minu ülikoolid”, varasemad jaod on “Gorki lapsepõlv” (1938) ja “Inimeste seas” (1939).
* 23. VI esietendub Moskvas Prokofjevi ooper “Semjon Kotko”.
* Tammsaare suurteoste lavaelule Eesti Vabariigi ajal paneb lõpupunkti “Põrgupõhja uue Vanapagana” esietendus Töölisteatris. Kõigisse väiketeatritesse jõuab see dramatiseering sama aasta sügisel, juba eesti nõukogude teatri esimesel hooajal.
* Eesti keeles ilmub Stanislavski “Näitleja töö enda kallal”.
* 21. VII kehtestatakse Eestis nõukogude võim.
* Eesti teatrites algavad ümberkorraldused: seniste teatriseltside juurde loodud juhatuste teatrikomisjonide koosseisud valitakse ümber.
* 23. VII määratakse “Vanemuise” uus juhtkond, Tartu Töölisteatri aktivistist Kaarel Irdist saab teatri peanäitejuht.
* 3. VIII kehtestatakse ENSV Hariduse Rahvakomissariaadi korraldusega kõikides teatrites uus juhtimiskord.
* “Estonia” direktoriks saab Paul Rummo.
* Eesti Näitlejate Liit formeeritakse ümber teatritegelaste ametiühinguks.
* Tallinnas alustab Draamateatri ruumes tööd Punalipulise Balti Mere Laevastiku Teater, mis kolib Tallinna Leningradist. Hooaja avamine 28.VIII usaldataksegi sellele teatrile.
* Heino Eller on aluse pannud eesti heliloomingu Tartu koolkonnale ja saab sügisest kompositsiooniprofessoriks Tallinna Konservatooriumis, kus samaaegselt oli rajanud Tallinna koolkonna Artur Kapp; Bruno Lukk asub tööle TK klaveriõppejõuna, Tuudur Vettik koorijuhtimise ja Cyrillus Kreek muusikateoreetiliste ainete õppejõuna; üliõpilastest lõpetab kahel erialal, viiul ja klaver, Roman Matsov. Juhan Aaviku asemel jätkab septembrist direktori kt-na Riho Päts.
* 12. IX toimus Tallinna eesti teatrite pärishooaja avamine: Töölisteater kannab ette A. Arbuzovi “Tanja”, 14. IX järgneb “Estonia”: Eduard Vilde “Side” ja 17. IX Eesti Draamateater: V. Gussevi “Kuulsus”.
* 12. X otsustatakse kõik Eesti teatrid natsionaliseerida. Sellega seotud ümberkorralduste läbiviimiseks asuvad teatrites tööle komissarid: “Estonias” Eduard Reining ning Eesti Draamateatris ja Tallinna Töölisteatris Priit Põldroos, “Vanemuises” Kaarel Ird jne.
* 21. X ilmub New Yorgis Ernest Hemingway romaan “Kellele lüüakse hingekella”.
* 1. XI asutatakse Rakvere Teater ja avatakse teatrimaja, avaetenduseks on Tammsaare “Põrgupõhja uus Vanapagan”.
* Novembris likvideeritakse EAHS, mis reorganiseeritakse Eesti Nõukogude Heliloojate Liiduks, ilmumise lõpetab sama aasta detsembrinumbriga “Muusikaleht”.
* Detsembris annab ajakiri “Teater” oma viimases numbris järje üle uuele ajakirjale “Teater ja Muusika”, mida hakkab toimetama Paul Rummo.
* Trükist ilmub Hillar Saha “Eesti muusika lugemik” II — ülevaade eesti orelitest ja orelimeistritest.
* Valmivad Britteni Sinfonia da requiem ja Tubina ballett “Kratt” (1. redaktsioon).
* Ajal, kui suurem osa Lääne-Euroopast on Saksamaa mõju all, parodeerib Charles Chaplin “Suures diktaatoris” (The Great Dictator) ohjeldamatult Hitlerit.
* Aasta lõpul aruannet tehes selgub, et Disney järgmine täispikk joonisfilm “Pinocchio” kordas “Lumivalgekese” edu.
Surid:
2. II Vsevolod Meierhold, vene lavastaja.
12. II August Terkmann, eesti tuntumaid orelimeistreid.
10. III Mihhail Bulgakov, vene kirjanik. Oluline osa Bulgakovi loomingust jõuab trükki alles 1960. aastatel.
9. IV Patrick Campbell, briti näitleja.