1931

* 1. III toimub Artur Kapi oratooriumi “Hiiob” esiettekanne “Estonia” kontserdisaalis, kaastegevad EMO koor, TMSi meeskoor ja “Estonia” sümfooniaorkester, solistid K. Viitol, N. Romanova, B. Hansen ja G. Voogas, orelil K. Schypris , viiulisoolo H. Schütz; dirig. Juhan Aavik.

* 18. III esilinastub Hollywoodis Friedrich Wilhelm Murnau ja Robert Flaherty eksootiline pooldokumentaalne armastuslugu “Tabu”, mis võeti üles Tahitil, Polüneesias. Mõne aasta eest Ameerikasse tulnud Murnau oma filmi esitlust ei näinud, täpselt nädal varem hukkus ta neljakümne kahesena autoõnnetusel.

* 1. V New Yorgis valmib maailma kõrgeim hoone, Empire State Building.

* 11. V jõuab Berliinis vaatajateni Fritz Langi esimene helifilm “M”, mis teeb psühhopaadist mõrvari rollis maailmakuulsaks vähetuntud teatrinäitleja Peter Lorre. Filmi algne pealkiri oli “Mõrvarid on meie keskel”, kuid natsipartei survel loobus Lang sellest kui kahtlasest vihjest võimule pürgijate suunas.

* 30. VI õnnestub Berliinis lõpuks läbi tsensuuri kitsaste väravate pääseda Lewis Milestone’i aasta varem valminud ja kaks Ameerika Filmiakadeemia auhinda võitnud sõjadraamal “Läänerindel muutuseta” (All Quiet on the Western Front), mille vastu protestisid raevukalt noored hitlerlased.

* 21. VII patenteerib Hans Barth veerandtoon-klaveri.

* 29. VII Moskvas toimub Bernard Shaw ja Jossif Stalini kohtumine.

* 17. IX esitleb RCA Victor esimest kauamängivat heliplaati.

* 20. X näitab 23-aastane Manoel de Oliveira Lissabonis oma esimest filmi “Raske töö Duoro jõel” (Duoro, faina fluvial). Praegu maailma vanimaid rezhissööre on teinud viimasel kümnendil igal aastal ühe filmi.

26. X New Yorgis esietendub Eugene O’Neilli 13-vaatuseline triloogia “Elektra saatus on lein”. Samal ajal töötab O’Neill oma pompoosseima dramaturgilise projekti kallal: ta kavandab ja kirjutab näidenditsüklit “A Tale of Possessors Self-Possessed”, milles tahab avada Ameerika ajalugu kui tervikut. Algselt on tsükkel kavandatud 5-osalisena, ent kasvab siis 7-, seejärel 9- ja lõpuks 11-osaliseks. Paraku ei suuda O'Neill mammutlikku plaani lõpule viia ning hävitab suurema osa materjalist.

* 31. X “Estonias” esietendub Artur Lemba ooper “Armastus ja surm” (valm 1930, libr J. Oengo, lav H. Kompus).

* 21. XI kindlustab Hollywoodis õudukate buumi James Whale’i “Frankenstein”, peaosas Boris Karloff. Veebruaris tuli ekraanile esimene, samuti zhanri klassikasse kuuluv Tod Browningi “Dracula” Bela Lugosiga.

* Algupärase repertuaari tõus, mis sai märkimisväärse alguse 1929. aastal Draamastuudio teatris esietendunud Hugo Raudsepa “Mikumärdist”: järjepanu ilmuvad Eesti teatrite lavadele Raudsepa (“Vedelvorst”, “Põrunud aru õnnistus”, “Roosad prillid”), Mait Metsanurga (“Agulirahvas läheb ajalukku”, “Haljal oksal”), A. H. Tammsaare — Andres Särevi (“Vargamäe”, “Abielu ja armastus”, “Vargamäe vanad ja noorde”, “Härra Mauruse I järgu koolis”), Tammsaare (“Kunigal on külm”, “Juudit”), August Mälgu (“Vaese mehe ututall”), Hendrik Visnapuu (“Madam Sohk ja pojad”) näidendid.

* Narva saab endale kutselise teatri ehk teisisõnu palgale võetakse näitejuht ja osa näitlejaid.

* “Vanemuise” teater jätkuvalt kriisis: oma kohalt vabastatakse “Vanemuise” direktor ja näitejuht Voldemar Mettus.

* Harold Clurman, Lee Strasberg ning Cheryl Crawford asutavad Group Theatre’i — Moskva Kunstiteatri Ameerika vaste. Group Theatre seab eesmärgiks uute ameerika näidendite lavastamise.

* Valmivad Édgar Varèse’i “Ionisatsioon” 37 löökpillile, esimene Euroopas (Pariisis) loodud teos, mis peaaegu täielikult väldib kindla kõrgusega helisid; Artur Lemba Teine klaverikontsert f-moll, Elleri Teine keelpillikvartett — uue helikeele otsinguil jõuab Eller neil aastail kõige lähemale ekspressionismijärgseile XX saj stiilivooludele, mida esindasid Euroopas Bartók, Hindemith, Stravinski jt.

* Olav Roots lõpetab Tartu KMK (klaver ja kompositsioon) ning eksternina Tallinna Konservatooriumi, Eugen Kapp TK (kompositsioon).

* Tallinnas alustab tegevust Muusikamuuseum, juhatajaks etnograafia- ja rahvamuusikahuviline kunstnik August Pulst, ekspositsioonini jõutakse 1934. aasta kevadel; suurürituseks kujunevad muuseumi ringreisid eesti rahvalaulikute ja pillimeestega aastail 1932—1938 ning nende heliplaadistamine koostöös Riigi Ringhäälingu ja Eesti Rahvaluule Arhiiviga 1936—1938.

* Valmivad Theodor Lutsu vaatefilmid “Kas tunned maad…”, “Kihnu” ja “Ruhnu” ning Armas Hirvoneni kurbmäng “Öösel”.

* Asutatakse stuudio “Eesti Kultuurfilm”, mis tegutseb septembrini 1940, seejärel leiab aset natsionaliseerimine ning tegevus jätkub jaanuaris 1941 Kinokroonika Eesti Stuudiona. Kümne aasta vältel teevad “Eesti Kultuurfilmis” hulganisti kroonika-, vaate- ja sündmusfilme Konstantin Märska, Armas Hirvonen, Harald Viikmann, Voldemar Päts, Vladimir Parvel, Noel Envald jt.

* Boris Jaanikosk teeb eesti esimese joonisfilmi, neljaminutise “Kutsu Juku seiklusi”.

Surid:

23. I Anna Pavlova, vene baleriin.
27. III Enoch Arnold Bennett, inglise proosa- ja näitekirjanik.
27. IV Peeter Ramul, eesti muusikateadlane, pianist ja pedagoog.
3. X Carl Nielsen, taani helilooja.
18. X Thomas Alva Edison, leiutaja ja kinopioneer.
21. X Arthur Schnitzler, austria näitekirjanik.
2. XII Vincent d’Indy, prantsuse helilooja ja teoreetik.

1932

* Jaanuaris esietendub Töölisteatris August Kitzbergi ja Juhan Simmi “Kosjasõit” (lav P. Põldroos), tuues Eesti teatrisse täiesti uue, rahvalik-rahvuslik süntees-lavazhanri, ühendades vana laulumängu, ajaloolise teatritraditsiooni ja kaasaegse teatri vormitaotlused. Lavastusest saab ühtne looming, kus nii tantsu- kui ka muusikajuht on lavastajaga võrdsed kaaslavastajad.

* Veebruaris esietendub Draamastuudio teatris Tammsaare “Tõe ja õiguse” I köite dramatiseerig (A. Särev) “Vargamäe”, see on avalöök Tammsaare suurromaani lavaelule; järgnevad erinevatel aastatel paljudes teatrites “Abielu ja armastus”, “Mauruse gümnaasium”, “Vargamäe vanad ja noored”, “Andres ja Pearu”, “Kõrboja peremees”.

* 16. III otsustab Sergei Eisenstein lahkuda koos oma kaaslaste Eduard Tisse ja Grigori Aleksandroviga Mehhikost. Aastase töö tulemusena võeti üles 35 000 meetrit filmi negatiivlindile, kuid suures osas sinna see jäigi, Eisenstein ei lõpetanud ise kunagi tõsieluepopöad “Que viva Mexico!”

* 25. III nähakse New Yorgis kuuendat ja kuulsaimat filmi-Tarzanit, kelleks sai ujumise mitmekordne olümpiavõitja Johnny Weissmüller.

* 23. IV Shakespeare’i sünniaastapäeval avatakse Inglismaal, Stratford-upon-Avon’is Shakespeare Memorial Theatre. Avaõhtul etenduvad ajalookroonika “Henry IV” I ja II osa.

* 6. V jõuab Kopenhaagenis helifilmi kinokunsti radikaalsemaid täiuslikkuse taotlejaid Carl Theodor Dreyer õuduslooga “Vampiir” (Vampyr).

* 3. IX esietendub “Estonias” Adolf Vedro ajaloolis-psühholoogiline ooper “Kaupo” (libr G. Tuksam, lav H. Kompus). Varasemate eesti ooperitega võrreldes on see terviklikum, muusikaliselt dramaturgialt läbimõeldum ning suurema sümfoonilise arendusega.

* 9. XI tuleb esiettekandele Dmitri Kabalevski Esimene sümfoonia.

* 11. XI Nobeli kirjanduspreemia pälvib John Galsworthy.

* Suure populaarsuse saavutanud Töölisteatri lavastus, Tretjakovi dokumentaalne reportaazh “Möirga, Hiina!” (lav A. Särev), tähistab juba 30ndate algul eriti just Töölisteatris nõukogude dramaturgia kasvavat osatähtsust.

* Vastukaaluks “Vanemuise” jätkuvale allakäigule asutavad demokraatliku intelligentsi esindajad Tartu Draamateatri Seltsi, mis rakendas 1934. aastast tööle teatrikunsti stuudio, mille kasvandikest kavatseti Tartus hiljem moodustada uus draamateater.

* Ilmub Aldous Huxley hoiatav-fantastiline romaan “Hea uus ilm”.

* Valmivad Schönbergi ooper “Mooses ja Aaron” (laval 6. VI 1957 Zürichis);

* Mart Saar asub elama alaliselt oma kodutallu Hüpassaares ja loobub neil aastail avalikust kontserditegevusest, pühendudes vaid loomingule, mis saavutab 1930. aastail üldise tunnustuse. Hüpassaare talu saab tema pärisomandiks 1936. aastal.

* Eduard Oja lõpetab Tartu KMK (kompositsioon).

* Trükis ilmuvad Elmar Arro artiklid eesti varasemast muusikaloost: Tartus “Die Dorpater Stadt-Musici 1587—1809” ja Leipzigis “Baltische Choralbücher und ihre Verfasser” — esimesed sellelaadsed uurimused Eestis.

* Howard Hawksi “Arminägu” (Scarface) ja Mervyn LeRoy “Olen ärakaranud sunnitööline” (I Am a Fugitive From a Chain Gang) toovad filmi Paul Muni, jõuliste jõhkrate ja vastupandamatult sümpaatsete tegelaste meisterliku kehastaja.

* Valmib eesti esimene helifilm, muusika- ja kõnefilm “Päikese lapsed” koostöös soomlastega, lavastus ja kaamera Theodor Luts. Ühtlasi jääb see viimaseks mängufilmiks Eesti Vabariigi ajal.

Surid:

10. II Edgar Wallace, inglise näitekirjanik.
25.VIII Hilda Gleser, näitleja, lavastaja ja teatripedagoog.

1933

* 20. I kutsub Prahas esile skandaali Gustav Machaty “Ekstaas” (Ecstasy) ja saab õige ruttu pöörase menu osaliseks. Nimelt kümbleb selles 19-aastane näitlejanna kümme minutit ihualasti kuuvalgel; ta mängib veelgi nooremat tütarlast, kes pandud paari impotendist mehega.

* 2. III võivad newyorklased imetleda hiigelahvi Empire State Building’i katusel Ernest B. Schoedsacki ja Merian C. Cooperi “King Kongis”; kino võluväega muudeti selliseks koletiseks 45 cm kõrgune mudel.

* 23.— 25. VI toimub Tallinnas X üldlaulupidu, üldjuhtideks J. Simm, V. Nerep, T. Vettik, J. Aavik ja R. Kull (orkestrid). Laulupeo raames toimub eesti muusika nädal sümfooniakontsertide, kammerkontsertide, ooperi- ja oratooriumiettekannetega, kavas: A. Kapi “Hiiob”, Kreegi “Reekviem”, Vedro “Kaupo”, Lemba “Kalmuneid”, A. Kapi Esimene sümfoonia, Lemba Teine klaverikontsert, jm; juhatasid Aavik ja Kull.

* 1. IX avab uksed Briti Filmiinstituut (The British Film Institute) eesmärgil “ergutada filmikunsti arengut”, teisisõnu filmikultuuri levitamiseks ja säilitamiseks.

* 14. X “Estonias” esietendub Wagneri ooper “Tristan ja Isolde” (lav H. Kompus, Tristani osas K. Ots) — neljast “Estonias” lavastatud Wagneri ooperist küpseim lavastus.

* 15. X tuleb Leningradis esiettekandele Šostakovitši Esimene klaverikontsert, solistiks autor.

* “Estonia” direktori kohale asub senine dramaturg ja literaat Paul Olak, kes stabiliseerib juba aastaid sisemisi kriise ja vastuolusid peitnud üldjuhtimise.

* Eesti Draamastuudio Ühingu teatrikool lõpetab tegevuse, jätkates jällegi Paul Sepa erastuudiona.

* Nobeli kirjanduspreemia pälvib Ivan Bunin.

* Valmib Eduard Oja “Ööpoeem” (A. Haava sõnad) baritonile ja sümfooniaorkestrile.

* Schönberg kui juut peab lahkuma Berliinist. Ta siirdub Pariisi (kus astub tagasi juudi usku, tunnistajaks Marc Chagall) ning 1934 Los Angelesse, kus võtab hiljem Ameerika kodakondsuse. Natsirezhiimi eest põgeneb Pariisi ka Kurt Weill.

* Laurens Hammond ja John M. Hanert töötavad välja hämmondoreli, ..., mida pärast tootmisse minekut aastal 1935 müüakse lühikese aja jooksul üle kahe miljoni tüki.

* Miliza Korjus lahkub Eestist, laulab 1933—1934 Magdeburgi ooperiteatris, 1935—1936 Berliini Riigiooperis, aastast 1936 Hollywoodis, kus saavutab maailmakuulsuse 1938. aastal filmiga “Suur valss”.

* Eesti laulja Tooni Kroon võidab Viinis rahvusvahelisel vokalistide konkursil hõbemedali.

* Tallinnas asutatakse EAHSi puhkpillikvintett koosseisus Evald Brauer (flööt), Mihhail Prokofjev (oboe), Bernhard Lukk (klarnet), Leonid Ernits (fagott) ja Albert Kõhelik (metsasarv) — eesmärgiks nüüdisheliloojate: Stravinski, Hindemithi jt loomingu esitamine.

* Tartus ilmub trükist Elmar Arro “Geschichte der estnischen Musik” I — esimene eesti muusikaajaloo ulatuslikum käsitlus.

* Tallinna Konservatooriumi direktoriks saab Juhan Aavik, üliõpilastest lõpetavad Villem Reiman (kompositsioon) ja Hugo Lepnurm (orel).

* Lõpuks jõuab 36-aastane informatsiooni- ja propagandaminister dr Josef Goebbels ühele poole saksa filmi reorganiseerimisega. Fritz Lang on emigreerunud USA-sse ja kinoekraani ilmet kujundavad natslikud agitpropid nagu Hans Steinhoffi “Hitler Junge Quex”.

* Kuulsa anarhisti poja Jean Vigo esimene täispikk, autobiograafiline film internaatkooli ängistavast õhkkonnast “Null käitumise eest” (Zéro de conduite) tuleb korraks ekraanile ja keelatakse tosinaks aastaks kui prantsusevastane. Ta alustab “L’Atalante’i” võtteid, mis valmib järgmisel aastal ja jääb tema viimaseks tööks. Samal aastal sureb Vigo kahekümne üheksasena leukeemiasse.

* Tallinnas avatakse kino “Roxy”/”Võit” (Nõmme keskus).

Surid:

17. II Jaan Tamm, eesti metsasarvemängija ja pedagoog.
29. VI Roscoe “Fatty” Arbuckle, üks tummfilmi kuningaid, elu lõpul unustatud ja vaesuses virelev.
17. X Otto Hermann, eesti dirigent ja helilooja.
20. X Leonhard Neuman (Leenart Helisalu), eesti muusikapublitsist, koorijuht, laulja, laulupedagoog, helilooja ja diplomaat.

1934

* 22. I. esietendub Leningradis Šostakovitši ooper “Mtsenski maakonna leedi Macbeth” (pärast ümber töötamist 1963 “Katerina Izmailova”); .

* 15. III esietendub “Estonias” Lemba ooper “Elga”, (D. Arbenini libr, G. Hauptmanni draama j, tõlk J. Oengo; lav H. Kompus).

* Oktoobris tähistatakse Octave Mirabeau näidendi “Äri on äri” (lav Priit Põldroos) esietendusega “Estonias” Paul Pinna 50 aasta juubelit.

*1. XI toimub Sergei Prokofjevi klaveriõhtu “Estonia” kontserdisaalis, ta esitas vaid enda loomingut.

* 7. XI esilinastub vendade Sergei ja Georgi Vassiljevite patriootiline eepika “Tšapajev” kodusõjast.

* 17. XI ilmub kaua kavandatud ajakiri “Teater”, mille peatoimetajaks saab Paul Olak, tegevtoimetaja raske ja sisulise töö teeb aga ära Töölisteatri algusaegade tegevusjuht Eduard Reining, toimetuskolleegiumi kuuluvad Artur Adson, Otto Aloe, Eduard Hubel, Hanno Kompus, Voldemar Mettus, Priit Põldroos. Esimene number ilmus 32-leheküljelisena, hilisem maht 52 lk (erinumbrid kuni 100 lk), illustreeritud fotodega, tiraazh 1000, 1935. aastast 2000.

* Novembris esietendub Töölisteatris Oskar Lutsu “Tagahoovis” Andres Särevi dramatiseeringus ja lavastuses. Siit algab uus ja erksam huvi Lutsu loomingu vastu, Tammsaare kõrval saab Lutsust teine enim dramatiseeritud autor Eesti lavadel. Järgnevad “Tootsi lood”, hilisemas variandis “Kevade”, “Suvi”, “Tootsi pulm”, “Äripäev” ja “Sügis”.

* Vanemuise kriis süveneb jätkuvalt: algas “kõikide sõda kõikide vastu”; teatrist lahkusid Olli Teetsov, Maria Türk, August Sunne, Alfred Mering, Eduard Türk; “Vanemuisest” oli eemale jäetud ka Liina Reiman, teater püüab nii lavastajaks kui direktoriks Andres Särevit, kes tegi küll Tartus mõned lavastused, ent kohale jäämast keeldus.

* Tartus hakkab tegutsema Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio, kus saavad haridust (1934—1937) mitmed edaspidises teatrielus tuntud lavajõud: Voldemar Ader, Epp Kaidu, Jaan Sammul, Kaarel Ird, Aleksander Sats, Enn Toona jt.

* Pärast Ringhäälingu riigistamist elavneb ka vahepeal soikunud raadioteatri töö: peamiseks kuuldemängude lavastajaks on Felix Moor, teise nimega “Raadio-onu”.

* Taasorganiseeritakse 20ndatel soikunud Eesti Näitlejate Liit, kes asub kaitsma kutseliste teatritegelaste ühendusena oma liikmete tööalaseid ja majanduslikke huvisid.

* Jevgeni Ò vartsil valmib näidend “Alasti kuningas”, esimene tema satiiriliste draamamuinasjuttude reas.

* Nobeli kirjanduspreemia pälvib Luigi Pirandello.

* Valmivad Édgar Varèse'i “Ecuatorial”, Benjamin Britteni Lihtne sümfoonia, A. Kapi Kontsert orelile ja sümfooniaorkestrile F-duur, Eduard Tubina Esimene sümfoonia.

* Hooajal 1934/35 saavad alguse Riigi Ringhäälingu ja “Estonia” ühendatud sümfooniaorkestri kontserdid, Olav Roots debüteerib silmapaistva eduga dirigendina, 30. aastatel teeb ta endale nime ka pianisti ja ansamblimängijana, olles eesti uue muusika peamisi esmaettekandjaid.

* Eesti kontrabassivirtuoos Ludvig Juht läheb USAsse, temast saab Bostoni Sümfooniaorkestri solist ja pillirühma kontsertmeister.

* Karl Leichter kaitseb Tartu Ülikooli juures magistrikraadi teemal “Richard Wagneri ühiskunstiteose filosoofilis-esteetilised alused”. Tartus ilmub trükist tema monograafia “Richard Wagner”.

* Trükist ilmub Hillar Saha “Eesti muusika lugemik” I, eesti muusikakirjanduse ja heliloomingu bibliograafiline nimestik (EAHSi vlj) — esimene omalaadsete seas.

* Gustav Ernesaks lõpetab TK (kompositsioon; 1931 laulu- ja muusikaõpetajate erialal). 30ndatel aastatel on Ernesaks tegev dirigendina mitme koori juures, sh Tallinna Naislaulu Seltsi koor, Ülemaalise Eesti Noorsooühenduse Tallinna Osakonna (ÜENÜTO) segakoor, Tallinna Meestelaulu Seltsi koor jm.

* Inglise dokumentalistika koolkonna juht John Grierson kutsub ameeriklase Robert Flaherty Inglismaale “Araanlast” (The Man of Aran) tegema; Iiri lääneranniku kaljusaarel elava kaluri loost saab tõsielufilmi üks verstaposte.

* Prantsusmaal on hinnas kirjandusklassika: Jean Renoiri “Madame Bovary” ja Raymond Bernard’i “Hüljatud” (Les misérables) valmivad väikese vahega.

* Katharine Hepburn on juba kuulsuse tipul: osatäitmine Lowell Shermani filmis Morning Glory (1933) toob talle esimese Filmiakadeemia auhinna märtsis, teisel Venezia filmifestivalil augustis tunnistatakse ta parimaks naisnäitlejaks rolli eest George Cukori “Väikestes naistes” (Little Women, 1933).

* Marlene Dietrichi kuuendas koostöös lavastaja Josef von Sternbergiga “Purpurpunane keisrinna” (The Scarlet Empress) kehastab ta nümfomaanist Katariina Suurt.

Surid:

23. II Sir Edward Elgar, inglise helilooja.
25. V Gustav Holst, inglise helilooja.
10. VI Frederick Delius, inglise helilooja.

1935

* Aasta algul otsustas “Vanemuise” trupp juhtkonna lühinägeliku käitumise vastu protesti tõsta: resolutsioonile, milles nõuti uut direktorit, asjaajajat, liikumisjuhti jt kirjutasid alla 30 inimest (3 jäid erapooletuks).

* 1. III lõppes Moskvas kümme päeva kestnud rahvusvaheline filmifestival, esimene Ida-Euroopas. Auhindu said vendade Vassiljevite “Tšapajev”, Grigori Kozintsevi ja Leonid Traubergi “Maksimi noorus”, Friedrich Ermleri “Talupojad”, René Clairi “Viimane miljonär”, King Vidori “Meie igapäevane leib” jt.

* 28. III esietendub Berliinis UFA Palast’is Leni Riefenstahli “Tahte triumf” (Triumph des Willens), tehniliselt suurejooneline dokument natsipartei kongressist Nürnbergis. 130 000 m filmilinti, 32 kaamerat, 120 inimest võttegrupis — selliseid võimalusi on harva nähtud.

* Aprillis toimuvad üleriiklikud teatripäevad — kaks päeva istus “Estonia” kontserdisaalis koos teatriinimeste üle-eestiline esindus, arutades sisulisi tööd.

* 13. IX esilinastub Mark Sandrichi muusikaline komöödia Top Hat, peaosades Fred Astaire ja Ginger Rogers, mis toob kahe esimese nädalaga sisse 245 000 dollarit Radio City Music Hall’is.

* 30. IX esietendub Bostonis Gershwini ooper “Porgy ja Bess”, mis toetub afro-ameerika rahvamuusikale ning mille tegevus — ebatavalise nähtusena ooperilaval — toimub neegrite kogukonnas.

* Sügisel vahetatakse “Vanemuise” kunstiline juhtkond: direktoriks sai Otto Aloe, näitejuhiks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrval ka Eduard Tubin. Täiendati näitlejate koosseisu, liikumisrühma ja koori, teatri juurde moodustati õpperühmad. Loodi autonoomne teatrivalitsus, kelle ülesandeks jäi teatri kunstilise ja majandusliku elu juhtimine. Olid loodud eeldused loomingulise töö paranemiseks, ent oma kunagist kunstilist ja ideelist autoriteeti teater Eesti Vabariigi ajajärgul enam tagasi võita ei jõua.

* Kultuuritegelaste tervisele ja vanaduspensionile mõeldes asutatakse Kultuuritegelaste Pensionikassa, mille tulud laekusid liikmemaksudest ja kultuurkapitali toetusest (10%).

* William Shakespeare’i “Mida soovite” Töölisteatris on kui teetähiseks tema näidendite edaspidisele edule meie lavadel, Shakespeare’i lavastused annavad 30-aastate eesti teatrile palju uhkeid lavarolle.

* Canterbury festivalil kantakse ette Thomas Stearns Elioti “Mõrv katedraalis”. Näidend on menukas ning annab kinnitust Elioti usule, et poeetiline draama võib tõusta uuele elule, kui siduda ta moodsamate väljendusvahenditega. Näidendis “Mõrv katedraalis” liidab Eliot liturgilise struktuuri ja ajastule iseloomulikud dzhässi-rütmid.

* Londoni New Theatre’s esietendub W. Shakespeare’i “Romeo ja Julia” John Gielgudi lavastuses. Romeo ja Mercutio rolli kehastavad vaheldumisi kaks briti XX sajandi teatri suurimat nime, John Gielgud ning Laurence Olivier. Juliat mängib Peggy Ashcroft.

* Valmivad Olivier Messiaeni orelitsükkel La Nativité du Seigneur, Eduard Oja Klaverikvintett, mis tunnistati EAHSi kammermuusika-alase võistluse parimaks teoseks.

* Els Vaarman saab “Estonia” operetisolistiks (ooperilauljana debüüt 1938).

* Ida Urbel asutab Tartu “Vanemuises” balletitrupi.

* Eugen Kapp saab TK muusikateooria õppejõuks, üliõpilastest lõpetab Edgar Arro.

* Olav Roots osaleb Alfred Cortot’ interpretatsioonikursustel Pariisis.

* Trükist ilmub Herbert Tampere “Eesti rahvaviiside antoloogia” I (EAHSi vlj).

* Aasta üheks täheks kujuneb nelja filmirolliga seitsmene Shirley Temple, Akadeemia auhindade jagamisel saab ta miniatuurse “Oscari”, sellest aastast alates on auhinnal just niisugune nimi.

Surid:

14. I Heinrich Schenker, austria muusikateoreetik.
17. V Paul Dukas, prantsuse helilooja, rühmituse Le six liikmeid.
19. V Thomas Edward Lawrence, briti sõjaväelane ja kirjanik, mees, keda XX sajandi kultuurilugu tunneb Araabia Lawrence’ina.
24. XII Alban Berg, austria helilooja.