1911

* Pärnus valmib “Endla” seltsi- ja teatrimaja (arhitektid G. Hellat, A. Jung, E. Wolffeldt, I. Laasi). August Kitzbergi “Libahundi” esiklavastusega tähistatakse uue teatrihoone ja kolmanda kutselise teatri avamist, “Endla” teatrijuhiks asub Aleksander Teetsov. Kuigi teater on nimetatud kutseliseks, saavad palka vaid viis näitlejat ja teatrijuht, ülejäänud trupi moodustavad asjaarmastajad.

* Moskva Kunstiteatris esietendub Edward Gordon Craigi “Hamlet”. Aastakümnete vältel võitleb Craig kujundliku teatri eest ja naturalistliku teatri vastu. Ta otsib vahendeid, mis aitaksid muuta kaasaegse teatri niisama tähenduslikuks nagu oli klassikaline kreeka tragöödia või jaapani no-teater. Peaaegu 20 aasta vältel annab Craig välja teoreetilist ajakirja “Mask” (1908—1929).

* Jõustub 50-aastane copyright’i seadus.

* August Topman asutab Tallinnas segakoori, mis saab aastakümneiks eesti silmapaistvaimaks oratooriumikooriks, aastast 1912 “Estonia” Muusika Osakonna segakoor (ehk EMO koor).

* Pbk lõpetavad Juhan Aavik (teooria ja kompositsioon), August Topman (kompositsioon), Cyrillus Kreek (tromboon) ja Peeter Süda (orel); Peeter Ramul lõpetab Moskva konservatooriumi (klaver).

* Juhan Aavik saab “Vanemuise” muusikajuhiks ja hakkab juhatama “Vanemuise” segakoori ning sümfooniakontserte, hooajast 1911/12 toimuvad need regulaarselt neljapäeviti.

* Esietenduvad: 19. V Pariisis Maurice Raveli ooper “Hispaania tund”; 13. VI Pariisis Igor Stravinski ballett “Petruška”; ”Estonias” esimene eesti operett — Adalbert Wirkhausi “Jaaniöö” (P. Pinna libr); 20. IX Münchenis Gustav Mahleri suurteos “Laul maast”; 26. XII Dresdenis Richard Straussi ooper “Roosikavaler”.

* Viinis ilmub trükist Arnold Schönbergi “Harmooniaõpetus”.

* Valmivad: Karl Nielseni Kolmas sümfoonia, Sergei Rahmaninovi Etüüd-pildid klaverile op. 33, Jean Sibeliuse Neljas sümfoonia, Arnold Schönbergi Gurre-lieder (alustatud 1900); Tobiase ballaad “Sest ilmaneitsist ilusast” (tekst “Kalevipojast”) sopranile ja sümfooniaorkestrile; Mart Saare atonaalsuse taotlused kulmineeruvad “Kahes helistikuliselt ebastabiilses prelüüdis” klaverile.

* 11. III korraldatakse Prantsusmaal Lille’i Anti-pornograafia Liidu ja Lyoni peapiiskopi kardinal Coullié eestvedamisel võimas kinovastane kampaania. Liiderlikkusega võitlev liit kutsub rahvast moraalituid filme välja vilistama ning kahtlase suunitlusega müürilehti maha rebima.

* 30. VI pannakse Hiinas paika kinotööstust reguleerivad seadused: kino avamiseks peab olema luba, mehed ja naised peavad eraldi istuma, amoraalsed filmid on keelatud ning viimane seanss peab lõppema enne keskööd.

* 30. IX avab Pariisis uksed maailma suurim kino Gaumont Palace, mille saalis on 3400 kohta.

* 11. XII avab tootmiskompanii Deutsche Bioskop Berliinis Babelsbergis üleni klaasist stuudio pindalaga 40 000 m².

* Avatakse Tallinna kino “Kasino” (Aia t 3) praeguse “Dünamo” ujula kohal.

Surid :

7. III Friedrich August Saebelmann, eesti helilooja ja koorijuht;

10. IV Mikolajus Konstantinas Ciurlionis, leedu helilooja ja maalikunstnik;

18. V Gustav Mahler, austria helilooja ja dirigent;

29. X Joseph Pulitzer, USA ajakirjanik ja kirjastaja.

1912

* “Endlasse” asuvad tööle kaks vanemuislast, Liina Reiman ja Eduard Türk.

* Venemaalt saabub “Estoniasse” dirigendiks Raimund Kull.

* Konstantin Stanislavski ja Leopold Sulerzhitski avavad Moskva Kunstiteatri I Stuudio.

* Ilmub Nikolai Jevreinovi teoreetiline essee “Teater kui selline”, lähiaastail lisanduvad “Teater enesele” (1915—1917) ning “Pro Scena Sua” (1915). Nii lavastaja, dramaturgi, teatriajaloolase kui ka teoreetikuna tegutseva Jevreinovi loomingu keskne mõiste on “teatraalsus”.

* 30. IV abiellub norra rezhissöör Urban Gad oma lemmiknäitlejanna Asta Nielseniga ning viib ta lavalaudadelt filmi. Õige varsti lähevad nad Saksamaale, kus algab tummfilmi ühe säravama staari Nielseni peadpööritav karjäär, millesse kuulub nimiosa “Hamletis” (1920), kusjuures ta on ka produtsent. Kuigi Nielsen lahkub filmist 1932, jätkub tal energiat kõrge vanaduseni: 1970. aastal, paar aastat enne surma, abiellub ta 89-aastaselt viiendat korda endast paarkümmend aastat noorema mehega.

* 8. V asutatakse “Estonia” Muusika Osakond.

* Pariisis esilinastub Sarah Bernhardti film “Kameeliadaam”.

* Rudolf Tobias saab Berliini Muusikaülikooli erakorraliseks muusikateooria õppejõuks, aastast 1914 korraliseks muusikateooria ja kompositsiooni õppejõuks.

* Esietenduvad: 29. V Pariisis Vatslav Nizhinski “Fauni pärastlõuna”, ballett Claude Debussy muusikale, etendust võib pidada trikoo-ajastu alguseks balletis; 8. VI Pariisis Maurice Raveli koreograafiline sümfoonia “Daphnis ja Chloé” Mihhail Fokini koreograafiaga, 25. X Stuttgardis Richard Straussi ooper “Ariadne Naxosel” (1. versioon).

* 22. I Rudolf Tobiase autorikontsert Berliinis, kavas melodraama “Kalevipoja epiloog” (1912), “Sest ilmaneitsist ilusast”(esiettekanded), katkendid “Joonase lähetamisest”.

* 12. VI toimub New Yorgis Luceum Theatre’s valitud publikule Sarah Bernhardt’i viimase filmi Queen Elisabeth galaetendus, ajaloolise draama lavastas Louis Mercanton Londonis, tootis Prantsuse-Saksa ühisfirma Eclipse. Kuulus teatritäht mängis filmis küll esmakordselt juba aastal 1900, kuid tema etteasted kinolinal jäid üldiselt harvaks, aasta varem oli ta vaatajate südameid köitnud filmiga La Dame aux camélias.

* 26. VI Gustav Mahleri Üheksanda sümfoonia esiettekanne Viinis.

* Valmivad: Arnold Schönbergi “Kuu-Pierrot”, Sprechgesang’i esimene mõjuv avaldus; Cyrillus Kreegi segakoorilaul “Nõmmelill” (A. Haava).

* Johannes Pääsuke alustab päevakajaliste lühifilmide tegemist, põhiliselt Tartu sündmustest. Valmivad vaatefilmid “Tartu linn ja ümbrus” (1912) ja “Ajaloolised mälestused Eestimaa minevikust” (1913). Ühtlasi asutab Pääsuke Tartus stuudio “Estonia-film”, mis tegutseb 1915. aastani.

Surid:

14. V August Strindberg, rootsi kirjanik;

29. VII David Otto Wirkhaus, eesti dirigent;

13. VIII Jules Massenet, prantsuse helilooja;

28. XI Otto Brahm, konservatiivne saksa kriitik ja lavastaja, Deutsches Theater’i juht aastatel 1894—1904.

1913

* Valmib Bernard Shaw üks kuulsamaid näidendeid “Pygmalion”, mis tõstab Shaw briti näitekirjanduse esinimeks. Esmalavastus toimub aasta pärast, mängivad Herbert Beerbohm Tree ja Patrick Campbell.

* Jacques Copeau avab Pariisis oma teatri Le Vieux-Colombier. Copeau tõrjub nii naturalismi kui dekoratiivsust ning soovib keskendada kogu tähelepanu näitlejale. Le Vieux-Colombier’ repertuaaris olid olulisel kohal Shakespeare ning prantsuse klassika.

* Pariisis ilmub Marcel Prousti suurromaani “Kadunud aega otsimas” esimene köide.

* 7. II avatakse Vatikanis kino vaimulikele. Paavst oli katoliku preestritel keelanud avalike kinode külastamise.

* 3. V esilinastub Bombays esimene täispikk (neli ketast) India mängufilm King Harishchandra, mis lähtub eeposest “Mahabharata”.

* 29. V Igor Stravinski balleti “Püha kevad” skandaalne esietendus Pariisis.

* 24. VIII avatakse uus “Estonia” teatri- ja kontserdimaja (arhitektid A. Lindgren, W. Lönn). Pidustused kestavad kolm päeva, mille sisse mahtuvad aktus, kolm lavastust: W. Shakespeare’i “Hamlet”, peaosas Theodor Altermann, C. R. Jakobsoni “Artur ja Anna” ja Humperdincki ooper “Hans ja Grete” — ja sümfooniakontsert eesti helitöödest, kavas Tobiase Sanctus “Joonase lähetamisest”, “Kalevipoja epiloog” ja “Sest ilmaneitsist ilusast” (esiettekanded Eestis); Artur Lemba “Merekuninganna” (esiettekanne) ja Esimene sümfoonia, Artur Kapi kantaat “Päikesele” (1909, esiettekanne) jm. Pidustused lõpevad banketi ja balliga.

* Tegevust alustab esimene rahvusvaheliselt tuntud dzhässorkester Original Dixieland Jazz Band.

* Valmivad: Sergei Rahmaninovi koorisümfoonia “Kellad”, Claude Debussy klaveriprelüüdide II vihik, Heino Elleri “Eleegia” keelpilliorkestrile ja Peeter Süda “Linakatkuja” segakoorile (“Fuuga eesti rahvaviisi “Alamb töö” üle”).

* 3. XI jõuab Stockholmis vaatajateni Victor Sjöströmi kaheksas film Ingeborg Holm, peaosas Hilda Borgström. Sjöström oli juba varem tähelepanu äratanud tugeva ühiskonnakriitilise tonaalsusega. Veel 1957. aastal mängib ta ise peaosa Ingmar Bergmani “Maasikavälus”.

* Itaalia kino leiab oma niši: need on ajaloolised vaatemängud, nagu Quo vadis? Henryk Sienkiewiczi järgi ja The Last Days of Pompeii Bulwer-Lyttoni põhjal ning romantilised, sentimentaalsed draamad nagu But My Love Does Not Die.

* Tallinnas avatakse kino “Polaris/”Grand Marina” (Mere pst 5) praeguse Vene Kultuurikeskuse kohal.

1914

* Karl Menning lahkub “Vanemuise” teatrist ja Tartust, Tallinnas asub ta “Päevalehe” toimetusse tööle teatriarvustajana. Menningu kohale “Vanemuises” asub Ants Simm.

* Paul Pinna satub konflikti “Estonia” direktsiooniga ja siirdub Venemaale.

* K. Jungholz asub tööle Pärnu “Endlasse”.

* Theodor Altermann on sunnitud kurgutiisikuse tõttu näitlejatööst loobuma ja pühendub lavastamisele. Viimaseks ülesastumiseks jääb novembris antud “Pisuhänna” etendus, kus ta on Piibelehe rollis.

* Esimese maailmasõja puhkedes läheb “Estonia” hoone, välja arvatud teatrisaal, sõjaväehospitali käsutusse. Selts ütleb teatripidamisest lahti.

* Aleksandr Tairov asutab koos abikaasa Alissa Kooneniga Moskva Kammerteatri. Uue teatri avalavastus on “Šakuntala”.

* Ilmub Vsevolod Meierholdi teatriajakirja “Armastus kolme apelsini vastu” esimene number. Meierhold on Peterburi Imperaatorlike Teatrite direktor (1908–1918).

* ”Estonias” tehakse esimene katsetus tantsuteatri alal, ballett-pantomiimi “Unenägu kujuraiduri töökojas” lavastas vene baleriin Smirnova.

* Pbk lõpetab Anton Kasemets ( orel).

* Valmivad: Heino Elleri sümfooniline süit “Ajaviide”, Peeter Süda Ave Maria ja Basso ostinato orelile, Cyrillus Kreegi Taaveti laulud nr 84 ja 22 segakoorile.

* Tartus ilmub trükist Mart Saare kogumik “Neliteistkümmend laulu segakoorile”, milles ka “Allik”(K. E. Sööt), Üks suu” (J. Liiv) ja “Põhjavaim” (M. Heiberg).

* 20. III esilinastub Pariisis taani film Atlantis Gerhart Hauptmanni järgi, mis tegelikult oli inspireeritud hiljutisest “Titanicu” hukkumisest.

* 18. IV jõuab Torinos vaatajateni Giovanni Pastrone ajalooline suurfilm Puunia sõdadest Cabiria, kus kasutati rohkesti eriefekte ja mille tegemine kestis üle aasta. Filmi loomisel assisteeris itaalia kuulsaim kirjanik Gabriele d’Annunzio.

* 4. V esilinastub Californias esimene täielikult Charlie Chaplini käsikirja järgi valminud ja tema enda lavastatud film Caught in the Rain.

* 3. VI vabastatakse Pariisis kattest mälestussammas Étienne-Jules Marey’le, keda näiteks Nobeli meditsiinipreemia laureaat Charles Richet peab tegelikult kinematograafia leiutajaks.

* Naljakast härrasmehest koomik Max Linder on kuulsuse tipul. Nüüd aga kutsutakse teda sõtta, kus ta saab kohe gaasirünnaku ajal mürgitada, mis avaldab tema tervisele mõju hiljemgi.

* Valmib esimene eesti (lühi)mängufilm, Johannes Pääsukese “Karujaht Pärnumaal”, mis käsitleb allegoorilis-satiiriliselt eestlaste ja sakslaste konflikti Pärnu linnavolikogu valimistel. Film olevat Pärnus ära keelatud, mis seega tähendab ka tsensuuri sündi Eestis.

1915

* Koos Karl Jungholziga lahkuvad “Endlast” ka Liina Reiman, Kristjan Jansen jt ning trupp lõpetab oma tegevuse, “Endla” hoone rekvireeritakse sõjaväehaiglale ja teatri töö katkeb kuni 1920. aasta sügiseni.

* Paul Pinna naaseb “Estoniasse” näitlejaks ja näitejuhiks, niisamuti ka Jungholz.

* ”Estonia” selts võtab hooajal 1915/16 teatri jälle enda kätte. Palgatakse 23-liikmeline orkester ja 14-liikmeline koor, 37 lavastusest 13 on muusikalavastused.

* Artur Lemba saab Pbk professoriks, Theodor Lemba Pbk õppejõuks.

* Juhan Simm saab ”Vanemuise” muusikajuhiks.

* 1. II Juhan Simmi laulumängu “Kosjasõit” (A. Kitzbergi libr) ja 21. XI opereti “Kooparüütel” (K. A. Hindrey libr) esietendus ”Vanemuises”.

* Valmivad: Jean Sibeliuse Viies sümfoonia, Richard Straussi “Alpisümfoonia”, Manuel de Falla “Ööd hispaania aedades”, Imre Kálmáni operett “Mustlasparun”.

* 8. II toimub Los Angeleses D. W. Griffithi “Rahvuse sünni” (The Birth of a Nation) esilinastus, mis teeb kohe selle lavastajast ühe “suurima” maailma kinematograafias. Ku Klux Klani idealiseerimine põhjustab ägedaid proteste ning neegriorganisatsioonid nõuavad Kodusõjast rääkiva filmi keelustamist.

* Mitu aastat ilma teinud Keystone’i tootmiskompanii võtab uue kuju, temast saab üks osa vastrajatud Triangle Film Corporation’ist, kus tegutsevad koos kolm Ameerika tummfilmi suurimat nime, D. W. Griffith, Thomas H. Ince ja Mack Sennett.

* Avatakse Tallinna kino “Apollo”/”Forum” (Narva mnt 13), mis lammutati 1977.

Surid:

19. III Theodor Altermann, eesti näitleja ja lavastaja;

27. IV Aleksandr Skrjabin, vene helilooja ja pianist;

19. VI Sergei Tanejev, vene helilooja, pianist ja pedagoog;

12. VII Andreas Erlemann, esimese eestikeelse muusikateooria-, harmoonia- ja vormiõpiku “Musika öppetus…” (1864) autor;

31. XII Tommaso Salvini, itaalia näitleja, kelle kuulsaimaks rolliks sai Shakespeare’i Othello.

1916

* Kevadel esitavad 11 “Vanemuise” näitlejat (21-liikmelisest trupist) protesti teatri kunstilise mandumise vastu, annavad sisse lahkumisavalduse ja saadavad protestikirjast ärakirjad neljale eesti suuremale ajalehele. Näitlejate protest avaldatakse, kuid jääb rahuldamata, nii lahkuvad “Vanemuisest” teiste hulgas ka A. Markus, E. Türk, A. Sunne, K. Triipus, A. Teetsov, O. Teetsov.

* “Vanemuisest” lahkunutest saavad uue teatri rajajad — 13. augustil etendub “Estonia” seltsi endistes ruumides Väike-Tartu maanteel C. Rutoffi “Vastu vett” ja alus pannakse teisele kutselisele teatrile Tallinnas. Esialgu nimetatakse end “Pandorini” Rahvateatriks; hiljem lisanduvad truppi Taavet Mutsu, Mizzi Möller (Mari Möldre), Ruts Baumann jt.

* “Estoniasse” asub tööle Hilda Gleser.

* Zürichi kabarees “Voltaire” toimuvad suured dada-õhtud.

* 12. III esilinastub New Yorgis Allan Dwani The Habit of Happiness, kus peaosa kehastab atraktiivne uustulnuk Douglas Fairbanks, kellest saab õige varsti Mary Pickfordi partner filmis ning 1920 tema abikaasa, pärast seda, kui ta on oma esimesest naisest ära lahutanud.

* 22. IV toimub Pariisis kohtuprotsess kahe tüdruku üle, kes väidavad, et nende sooritatud mõrv oli inspireeritud filmist.

* Konstantin Türnpu asutab Tallinna Meestelaulu Seltsi.

* Valmivad: Carl Nielseni Neljas sümfoonia, Artur Lemba Poème d’amour viiulile ja klaverile, Cyrillus Kreegi segakoorilaul “Talvine õhtu” (V. Grünthal-Ridala).

* Filminäitlejate hinnad tõusevad. Chaplin kirjutab lepingu aasta peale, mille järgi saab nädalas 10 000 dollarit ja ühekordset lisatasu 150 000. Mary Pickford teenib samuti nädalas 10 000, kuid ühekordse tasuna antakse talle koguni aastas 300 000 dollarit. Ta oli ka oma tütarlapseliku välimusega haruldus, veel 1920, kahekümne seitsme aastasena mängis ta filmis 12-aastast plikakest.

* 6. VIII toimub Californias D. W. Griffithi uue filmi “Sallimatus” (Intolerance) eellinastus valitud publikule. Nn monument armastusele on veelgi ambitsioonikam kui “Rahvuse sünd”. Filmi sündmused toimuvad koguni neljas ajas ja kohas: Vana-Babüloonias, varakristlikul Juudamaal, keskaegsel Prantsusmaal ja kaasaegses Ameerikas.

* 11. IX avaldab Filippo Tommaso Marinetti Roomas “Futuristliku kino manifesti”.

Surid:

12. III Gustav Avesson, eesti laulja , “Estonia” opereti kandvaid jõude;

11. V Max Reger, saksa helilooja ja organist.

1917

* “Pandorini” Rahvateater valib algaval hooajal endale uue nime — Eesti Draamateater.

* 30. III esilinastub St Peterburgis “Vene revolutsiooni suured päevad”, kus noored patriootlikult meelestatud filmimehed kutsuvad tsaarist lahti ütlema. Pisut varem oli vaatajateni jõudnud teinegi antitsaristlik film “Revolutsioon”.

* 18. IV teadvustab Tsensuuri Komisjon Pariisis avalikkust oma töö tulemustest: eelmisel aastal keelustati või lõigati ribadeks 198 filmi.

* Mais toimub Tallinnas esimene eesti näitlejate ja teatritegelaste kongress, mille esimeheks valitakse Karl Menning. Kongressil võetakse vastu otsus organiseerida näitlejate liit.

* 18. V Pariisis esietendub Pablo Picasso kostüümide ja kujundusega Erik Satie ballett “Paraad”, libretist Jean Cocteau, koreograafia Leonid Massin. Teost on nimetatud “kubismi manifestiks”, Satie kasutas selles esimesena mitmesuguseid müraefekte (kirjutusmasin, sireenid jms). Lavastuse kavalehel kirjeldab Guillaume Apollinaire toimuvat kui sürrealismi.

* 26. X toimus Tallinna saksa linnateatri (tänase Eesti Draamateatri) laval Tallinna Tööliste Teatri avaetendus E. Fabré näidendiga “Kapital” — teater koosnes peamiselt “Valvaja” näiteringi endistest liikmetest, kellega varsti liitub enamik Draamateatri trupist.

* Saksa näitekirjanikul Georg Kaiseril valmib näidend “Koraal” – esimene osa ekspressionistlikust kapitalistlikku masina-ideoloogiat purustavast triloogiast. Aasta pärast ilmub triloogia teine osa “Gaas I” ning kolme aasta pärast “Gaas II”.

* Prantsuse heliloojate rühmitus Les Six (Honegger, Milhaud, Poulenc, Auric, Durey, Tailleferre) hakkab andma ühiseid kontserte.

* Valmib maailma esimene dzhässiplaat Original Dixieland Jazz Bandilt.

* Pbk lõpetavad Benno Hansen (laul) ja Julius Vaks (trompet ja kornet).

* Valmivad: Arnold Schönbergi “Kirgastunud öö” (2. versioon 1943), Sergei Rahmaninovi Etüüd-pildid klaverile op. 39, Maurice Raveli klaverisüit “Couperini haud”, Sergei Prokofjevi Esimene sümfoonia (“Klassikaline”), Heino Elleri “Episood revolutsiooniajast” (klaverile, ork 1930. aastate algul), sümfooniline poeem “Videvik”.

* Avatakse Tallinna kino “Passaash”/”Helios”/”Oktoober”/”Helios” (Viru t 4), omaaegne “Estonia-Filmi” esinduskino, mis likvideeriti 1990. aastatel seoses maja tagastamisega omanikule.

* Avatakse Tallinna kino “Amur”/”Amor” (Harju t), mis hävis 9. III 1944 linna pommitamisel venelaste poolt.

* Avatakse Tallinna kino “Capitol”/”Bi-Ba-Bo” (Viru t 9), mis on hävinud.

Surid:

1. IV Scott Joplin, ameerika pianist ja helilooja, kuulsaim ragtime’i-autor;

25. VII Mata Hari, taani päritolu tantsijanna, kes mõistetakse surma süüdistatuna spionaazhis;

20. X Aleksander Eduard Thomson, eesti helilooja.

1918

* Veebruaris lõpetab tegevuse Tallinna Tööliste Teater, mis suletakse Saksa okupatsioonivõimude korraldusel; osa trupist asub tegutsema jällegi Eesti Draamateatri nime all.

* 2. IV jõuab ekraanile esimene filmi-Tarzan Elmo Lincolni kehastuses. Tarzan of the Apes oli Edgar Rice Burrough’ 1912. aastal ilmunud raamatu adapteering.

* “Estoniasse” palgatakse esitantsijaks ja tantsujuhiks Peterburis ettevalmistuse saanud S. Smironina, truppi palgatakse veel Robert Rood, Lilian Looring, Emmy Holz ja Rahel Olbrei — need neli tantsijat asuvad samas balletti õppima Peterburi Maria teatri priimabaleriini Eugenia Litvinova stuudios Tallinnas.

* ”Estonias” asutatakse iseseisev ooperitrupp, millega liituvad Karl Viitol, Benno Hansen, Helmi Einer; Alfred Sällikust saab teatri operetijuht.

* 27. IV teatavad Moskva ajalehed, et järgmisel kuul tuleb kinodesse kaks uut filmi Vera Holodnajaga. Ta on ainuke vene näitlejatar, kes tagab filmile edu. Vaese ohvitseri kaunis ja andekas naine jõudis filmi 1915. aastal ning nüüd makstakse talle juba rolli eest 25 000 rubla (12 500 dollarit).

* Esietenduvad: 24. V Budapestis Béla Bartóki ooper “Hertsog Sinihabeme loss” (1911, rev 1912, 1918); 28. IX Lausanne’is Igor Stravinski ballett “Sõduri lugu”; 14. XII New Yorgis Giacomo Puccini ooperid “Õde Angelica” ja “Gianni Schicchi”.

* Valmivad: Heino Elleri “Kodumaine viis” (klaverile); Cyrillus Kreegi segakoorilaul “Meie err” (rl); Peeter Süda Scherzino orelile, Mart Saare segakoorilaul “Leelo”.

* 1. VI saab Moskvas Dziga Vertov, Lev Kulešovi alluv ja kaastööline, “Kino-Nedelja” peatoimetajaks ja ta hakkab operatiivselt tegema ringvaateid nõukogude elu eri tahkudest.

* 27. VII jõuab Moskvas esilinastuseni esimene riiklikult toodetud mängufilm “Signaal”, lavastajaks Aleksandr Arkatov.

* 15. IX esilinastub Long Beachis Roscoe “Fatty” Arbuckle’i, populaarse paksu koomiku uus film The Cook, milles mängib veider ja väikest kasvu uustulnuk Buster Keaton.

* 29. IX Gustav Holsti süidi “Planeedid” esiettekanne Londonis.

Surid:

8. I Johannes Pääsuke, fotograaf, filmioperaator ja -lavastaja, eesti filmi rajaja (hukkus Valgevenes Orša lähedal rongiõnnetusel, oli mobiliseeritud I maailmasõtta);

9. I Emile Reynaud, animafilmi rajajaid;

25. III Claude Debussy, prantsuse helilooja;

29. X Rudolf Tobias, eesti helilooja, dirigent, pianist ja organist;

19. XI Guillaume Apollinaire, prantsuse luuletaja ja kirjanik.

1919

* Paul Pinnast saab Draamateatri näitleja ja lavastaja.

* “Estonia” seltsi algatusel asutatakse Tallinna Kõrgem Muusikakool (1923. aastast Tallinna Konservatoorium, dir Mihkel Lüdig).

* Tartus asutatakse Eesti Helikunsti Selts (1930. a-st Tartu Helikunsti Selts), seltsi juurde Eesti Helikunsti Seltsi Kõrgem Muusikakool (dir Juhan Aavik), ja August Nieländeri Kõrgem Muusikakool, 1921 ühinevad need Tartu Kõrgemaks Muusikakooliks (a-il 1925 — 1927 Tartu Konservatoorium).

* 31. III ülistavad Pariisi ajalehed Gance’i kolmetunnist sõjavastast melodraamat J’accuse (“Ma süüdistan”), mis filmiti tõeliste sõduritega ning keset lahingut.

Abel Gance oli filmi tulnud juba kümme aastat tagasi, tohutu kassaedu ja soosiv kriitika saatis filme Mater Dolorosa (1917) ja La dixième symphonie (1918).

* Esimesed filmid teevad King Vidor, Erich von Stroheim ja Fritz Lang, esimest täispikka filmi The Kid (1921), peaosas nelja-aastane Jackie Coogan, alustab Chaplin.

* 17. IV rajavad Mary Pickford, Douglas Fairbanks, Charles Chaplin ja D. W. Griffith Hollywoodis uue filmikompanii The United Artists Corporation.

* 1. IX avatakse Moskvas riiklik filmikool, mis hakkab ette valmistama rezhissööre, näitlejaid, operaatoreid ja valgustajaid. Ilmselt oli see kool esimene omataoline maailmas. Mõni aeg varem oli Lenin Venemaal natsionaliseerinud filmitööstuse.

* 10. X Viinis esietendub Richard Straussi ooper “Naine varjuta”.

* Valmivad: Artur Kapi kantaat “Ärka, rahvas” (A. Wöhrmann) sega- ja meeskoorile ning sümfooniaorkestrile; Peeter Süda Gigue (à la Bach) orelile, Cyrillus Kreegi “Sirisege, sirisege, sirbikesed” (rl) segakoorile, Mart Saare “Seitse sammeldunud sängi” (tekst “Kalevipojast”) segakoorile jm.

* Valmib Robert Wiene “Dr Caligari kabinet”, peaosades Conrad Veidt, Werner Krauss ja Lil Dagover, mis pani aluse saksa ekspressionismile filmikunstis.

* Asutatakse esimene eesti filmiühing “Estonia-Film” (tegutses aastani 1932), mille märkimisväärseim saavutus on 1924 valminud täispikk vaatefilm “Filmikaameraga läbi Eesti”.

Surid:

10. VII Hugo Riemann, saksa muusikateadlane;

9. VIII Ruggiero Leoncavallo, itaalia helilooja.

1920

* 6. I kantakse Viljandis “Koidu” saalis ette jant “Kui on hullumajas käis”, mis tähistab “Ugala” teatri sündi, 10. jaanuaril registreeritakse teatri- ja kunstiühingu “Ugala” põhikiri.

* Veebruaris registreeritakse ametlikult Draamateatri Seltsi põhikiri.

* Eestisse opteerub Venemaal teatrihariduse saanud ja töötanud Paul Sepp (Moskva Kunstiteatri lavastuspõhimõtete ja -meetodi edendaja), kes asutab sügisel oma teatrikooli, millest kasvas välja Draamastuudio — esimene regulaarne teatrikool Eestis; samal ajal asub Sepp tööle Draamateatris lavastajana.

* Sügisel asutatakse Pärnu Näitlejate Ühing, kes võtab uuesti üles “Endla” teatri tegevuse asutamise, alustatakse taas asjaarmastajatena.

* Broadwayle jõuab esimene Eugene O’Neilli näidend, Beyond the Horizon. Autor pälvib esimese oma neljast “Pulitzeri” preemiast.

* Dadaism vallutab maailma. Pariisi šokeerib Marcel Duchampi vuntsidega Mona Lisa.

* Hooajal 1920/21 saab “Estonia” dramaturgiks Hanno Kompus, muusikajuhtideks Artur Kapp (ooper) ja August Topman (operett); ooperiorkestri koosseisu laiendatakse 36 liikmeni, (sümfooniaorkestris 50); lavastatakse 2 ooperit (Weberi “Nõidkütt” ja Gounod’ “Faust”) ja 10 operetti.

* ”Vanemuise” sümfooniaorkestri tegevus kulmineerub — orkestris 50 meest, Juhan Aavik kannab hooajal ette kõik Beethoveni sümfooniad.

* Londonis tehakse esimene elektriline helisalvestus.

* Heino Eller lõpetab Pbk (kompositsioon) ja tuleb Tartu KMK muusikateooria ja kompositsiooni õppejõuks. Artur Kapp saab Tallinna KMK kompositsiooni õppejõuks.

* 5. V Igor Stravinski balleti “Pulcinella” esietendus Pariisis.

* Valmivad: Maurice Raveli koreograafiline poeem “Valss”, Heino Elleri sümfooniline poeem “Koit” (klaviir 1918), Cyrillus Kreegi “Vaimulikud rahvaviisid segakoorile” I—II (alustatud 1916), Peeter Süda “Pastoraal” ja “Prelüüd ja fuuga” g-moll orelile.

3. VIII suri Peeter Süda, eesti organist ja helilooja. Tallinnas asutatakse Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ajutine Toimkond (a-st 1924 Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing, a-st 1931 Muusikamuuseumi Ühing).

* 10. IX kirjutab kuulus filosoof Henri Bergson le Cinéma’s: “Kinematograafia huvitab mind nagu kõik leiutised. Ta on suuteline sisendama filosoofile uusi mõtteid. Ta aitab kaasa mälu ja mõtte sünteesile.”

* Juba 1912. aastal filmi tulnud Lillian Gish, paljude D. W. Griffithi tööde suurepärane staar, lööb lahku D. W. G-st. Ta astub ise lavastaja rolli filmiga Remoding Her Husband ning annab peaosa oma õele Dorothyle. Oma viimase rolli tegi Lillian Gish 1987. aastal 91-aastasena.

* Seitse aastat filmis mänginud Harold Lloydi täht hakkab üha eredamalt särama. Järgnevatel aastatel löövad just tema filmid tihti kassaga konkurente Chaplinit ja Keatonit. Koomikuande kõrval kuulus tema loomepagasisse vaprus ja suurepärane füüsiline vorm. Filmi Haunted Spooks (1920) võtetel hoidis ta käes pommi, mis lõhkes, ning viis näitlejalt parema pöidla ja nimetissõrme ning muutis käe poolhalvatuks ja sundis meest edaspidi prille kandma, kuid see ei vähendanud põrmugi trikkide hulka ega keerulisust.