1956

* 21. I jõuab Tokyos kinodesse üks esimesi jaapani patsifistlikke filme, Kon Ichikawa “Birma harf” noorest muusikust sõdurist, kes võtab Jaapani kapituleerumise ajal Birmas 1945 endale buda preestri rolli ning püüab matta nii palju langenuid, kui suudab.

* 13. I — 6. II toimub Tallinnas eesti nõukogude muusika festival, ettekandele tuleb suurem osa viimaste aastate uudisloomingust, sh Austeri “Tiina”, Tambergi oratoorium “Rahva vabaduse eest”, Elleri “Viis pala” keelpilliorkestrile ja “Ballaad” klaverile, Normeti ja Arro “Rummu Jüri” jpm. Sellele järgneb 6. — 7. II Eesti NSV Heliloojate Liidu V kongress.

* 15. III New Yorgis esietendub Frederick Loewe muusikal “Mu veetlev leedi”, peaosades Julie Andrews ja Rex Harrison.

* 21. III jagatakse Hollywoodis filmiakadeemia auhindu 1955. aasta töödele: parim film on “Marty” ja parim rezhissöör selle lavastanud Delbert Mann, meesosatäitja “Oscari” pälvib samast filmist Ernest Borgnine, naisnäitlejaist neorealistide staar Anna Magnani Daniel Manni filmis “Roositätoveering” meeskõrvalosa “Oscari” saab Jack Lemmon sõjateemalises koomilises draamas “Mister Roberts”, lavastajateks John Ford ja Mervyn LeRoy, naiskõrvalosa kuldkuju Jo Van rolli eest Fleet Elia Kazani filmis “Hommikupool Edenit”.

* 28. V — 5. VI Riias toimub esimene teatrifestival “Balti teatrikevad”, kus osaleb Balti vabariikide kõrval ka Karjala ANSV.

* 3. V esineb Moskva konservatooriumi Suures saalis maailma tuntumaid viiuldajaid Isaac Stern, olles pärast pikka vaheaega esimene ameerika solist selles majas.

* 9. V Londoni Royal Court Theatre’s esietendub John Osborne’i “Vaata raevus tagasi”, millest saab “noorte vihaste meeste” näitekirjanduse tugitekst.

* 11. V Cannes’i festivalil tõusevad esmakordselt esile dokumentaalfilmid. “Kuldse palmioksa” võidab kuulsa prantsuse okeanograafi Jacques-Yves Cousteau “Vaikuse maailmas”, kaasrezhissööriks tulevane uue laine üks liidreid Louis Malle, ja zhürii eriauhinna Henry-Georges Clouzot’ “Picasso müsteerium”. Kriitikute soosingu ja samuti zhürii eriauhinna osaliseks saab Satyajit Ray bengalikeelne “Teekonnalaul” (Pather Panchali, 1955) — esimene film kuulsast Apu triloogiast, millele järgnevad “Võitmatud” (Aparajito, 1956) ja “Apu maailm” (Apu sansar, 1959). Väljaspool võistlust näidatutest saadavad ovatsioonid Albert Lamorisse’i lühifilmi “Punane õhupall”.

* Moskva Riikliku Konservatooriumi lõpetavad Veljo Tormis — kompositsioon (V. Šebalini kl) ja Vilma Paalma — muusikateadus, TRK Arne Oit, Valter Ojakäär (H. Elleri kl) ja Ülo Vinter (V. Kapi kl) — kompositsioon; Aleksander Rjabov klarneti erialal ( J. Kaljaspooliku kl).

* Juulis toimub Tartus esimene Balti riikide üliõpilaste laulu- ja tantsupidu “Gaudeamus”.

* Eesti lavadele jõuab uudsem, mitmekesisem ja inimesekesksem dramaturgia: V. Kingissepa nim Tallinna Draamateatris tuleb lavale Egon Ranneti “Südamevalu” (19. VIII, I. Tammuri lav; “Vanemuises” 1957) ja Juhan Smuuli “Atlandi ookean” (14. X, V. Panso lav), “Vanemuises” Aadu Hindi “Peibutuslaul” (26. II, E. Kaidu lav) jt. Suureneb üldse algupärase dramaturgia sh ka eesti klassika ja möödanikunäidendite osa repertuaaris: aastatel 1955—1965 nägi rambivalgust üle viiekümne eesti kaasaegse näidendi kahekümne viielt autorilt. Kasvas ka kaasaegsete lääne autorite mängimine, Eesti teatritese jõudsid, Remarque’i “Viimne peatus” (17. XII 1957 Eesti NSV Riiklik Vene Draamateater), Milleri “Vaade sillalt” (13. XII 1958, V. Kingissepa nim Tallinna Draamateater), Feuchtwangeri “Lesk Capet” (19. III 1959 L. Koidula nim Pärnu Draamateater) jt teosed. Samal ajal suureneb eesti dramaturgia levik NL lavadel ja välismaalgi.

* 21. VIII esilinastub New Yorgis King Vidori 208-minutine, kuus miljonit dollarit maksnud “Sõda ja rahu” Lev Tolstoi romaani järgi, peaosades Audrey Hepburn, Henry Fonda, Mel Ferrer ja Vittorio Gassman.

* 5. IX tuleb Berliinis postuumselt esiettekandele Siegfried Rappi esituses Prokofjevi Neljas klaverikontsert B-duur op 53, vasakule käele. Kontserdi oli tellinud 25 aastat tagasi Esimeses maailmasõjas parema käe kaotanud pianist Paul Wittgenstein, kellele teos ei meeldinud, mistõttu see jäi loomisaastal, 1931 ette kandmata.

* 12. IX Pariisis kinodesse jõuab Jean Renoiri romantiline komöödia “Eléna ja mehed”, milles kohtuvad Ingrid Bergman, Jean Marais ja Mel Ferrer.

* 17. IX New Yorgis esilinastub Vincent Minnelli film “Elujanu”, Kirk Douglas Vincent von Goghi ja Anthony Quinn Paul Gauguini rollis.

* 3. XI esietendub RAT “Estonias” Eugen Kapi ballett “Kullaketrajad” (P. Abolimovi libr F. R. Kreutzwaldi muinasjutu j, V. Päri lav).

* 28. XI kutsub Roger Vadimi esimene film “Ja jumal lõi naise” Pariisis erootika ja alastistseenide pärast esile skandaali, peaosas Vadimi naine Brigitte Bardot.

* 14. X toob Voldemar Panso TRA Draamateatris lavale Juhan Smuuli “Atlandi ookeani”, siit saab alguse koostöö Smuuliga, kelle teoste põhiliseks tõlgendajaks ta jääbki (lavastamata jäi vaid “Polkovniku lesk”).

* 11. XII hakkab Pariisi kinodes jooksma Robert Bressoni viimane film “Surmamõistetu põgenes”, tõsielust lähtuv Saksa okupatsiooni aega viiv lugu, peaosas hiilgavalt FranH ois Leterrier.

* 14. — 25. XII toimub Moskvas Eesti NSV kunsti ja kirjanduse dekaad, millel esinesid ka eesti teatrid ja muusikud — kokku 1600 osavõtjat, ligi 70 etendust, kontserti ja kirjandusõhtut. Sagenevad eesti “kunstimeistrite” külalisesinemised NLs: Kiievis, Moskvas, Riias, Vilniuses jm.

* Pärast dekaadi Moskvas lisatakse Tallinna V. Kingissepa nim Draamateatrile nimetus akadeemiline.

* Esile on kerkinud uus põlvkond eesti heliloojaid — Eino Tamberg, Jaan Rääts, Veljo Tormis, Jaan Koha, Ester Mägi, Anti Marguste; kümnendi lõpul liituvad neile Arvo Pärt ja Kuldar Sink; seni valdavaks olnud hilisromantismile ja rahva-/rahvalikule muusikale toetuv stiil asendub XX sajandi uue muusika iseloomulike stiilidega. Eesti muusikasse jõuab uusklassitsim.

* Valmivad Tambergi “Concerto grosso” — esimene julget stiilipööret uusklassitsismi tähistav teos Teise maailmasõja järgses eesti muusikas ja autori senini üks populaarsemaid; Veljo Tormise kantaat “Kalevipoeg”; esimene rahvuslikust kirjandusklassikast lähtuv eesti film Viktor Nevezhini “Tagahoovis” Oskar Lutsu jutustuse ainetel.

* Herbert von Karajanist saab Viini Riigiooperi ja Salzburgi festivali juht.

* Londonis esineb esimest korda Moskva Suure Teatri balletitrupp, soleerib Galina Ulanova; esimest korda külastab Suurbritanniat Berliner Ensemble Helene Weigeli juhtimisel ja saabub Marilyn Monroe, kes veedab Londonis mesinädalaid näitekirjanik Arthur Milleriga ning vaatab tema näidendi “Vaade sillalt” Londoni esietendust.

* Leningradi Suure Draamateatri (BDT) juhiks saab Georgi Tovstonogov.

* Stratford-upon-Avoni Kuninglikus Shakespeare’i Teatris debüteerib Peter Hall, noore mehe esimene lavastus on Shakespeare’i “Asjatu armuvaev”.

* Poolas, Nova Huta teatris debüteerib lavastajana Josef Szajna. Tema seades jõuavad publiku ette Carlo Gozzi “Printsess Turandot” ja John Steinbecki “Hiirtest ning inimestest”.

* Valmib Aleksandr Volodini üks esimesi menunäidendeid, “Vabrikutüdruk”, aasta hiljem lisandub “Viis õhtut”.

* Väljapaistvate loominguliste saavutuste eest autasustatakse Tartu “Vanemuise” teatrit Tööpunalipu ordeniga.

* Gustav Ernesaksale, Eugen Kapile ja Kaarel Karmile antakse NSV Liidu rahvakunstniku aunimetus.

* Ilmub Liina Reimani mälestusteraamat “Rambivalgus süttib” (Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund).

* Gennadi Podelski juhendamisel alustab Tallinnas tegevust oktett “Laine”.

Surid:

23. I Sir Alexander Korda, ungari päritolu inglise filmirezhissöör ja produtsent.

31. I Alan Alexander Milne, inglise kirjanik, “Karupoeg Puhhi” looja.

18. II Gustave Charpentier, prantsuse helilooja.

25. V Lembit Rajala, eesti näitleja ja teatritegelane.

14. VIII Bertolt Brecht, saksa kirjanik, lavastaja ja teatriteoreetik.

16. VIII Bela Lugosi, ungari päritolu ameerika näitleja.

24. VIII Kenji Mizoguchi, jaapani filmirezhissöör.

2. X Olli Teetsov, eesti näitleja.

9. XI Aino Kallas, soome-eesti kirjanik.

* Suureneb Eesti teatrite külastatavus, iga tuhande elaniku kohta oli teatrikülastusi: 1957 — 919, 1958 — 911, 1959 — 959, ületades sellega 60ndate alguseks Euroopa külastusrohkemate teatrimaade TÓ ehhoslovakkia ja Saksa Demokraatliku Vabariigi.

* 1. I esietendub Londonis Covent Gardenis Britteni ballett “Pagoodide prints”.

* 15. I esilinastub Tokyos Akira Kurosawa “Ämblikuvõrguloss” (ka “Troon veres”), Shakespeare’i “Macbethi” keskaegsesse Jaapanisse üleviidud filmiversioon, peaosades Toshiro Mifune ja Takashi Shimura.

* 16. I Londoni Covent Garden’i juures alustab tegevust balletitrupp, Londoni Kuninglik Ballett.

* 26. I esietendub Milanos Poulenci ooper “Karmeliitide dialoog”.

* 16. II jõuab Stockholmis vaatajateni Ingmar Bergmani seitsmeteistkümnes film “Seitsmes pitsat” (Det sjunde inseglet), moralitee ristisõdadest naasnud rüütli jumala otsingutest ja surmaga malemängimisest, peaosas Max von Sydow.

* Heino Ellerile antakse Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus, viis aastat tagasi anti see ka helilooja Mart Saarele, kelle 75. sünnipäeva septembris pidulikult tähistatakse.

* 27. III jagatakse Hollywoodis “Oscareid” 1956. aasta filmidele: parim film — Michael Andersoni “80 päevaga ümber maailma” (Jules Verne’i j)— viis kuldkuju, parim rezhissöör — George Stevens filmiga “Hiiglane”, näitlejatest osutuvad teistest üle Yul Brynner rolli eest Walter Langi filmis “Kuningas ja mina” ja Ingrid Bergman rolli eest Anatoli Litvaki “Anastasias”, meeskõrvalosa “Oscari” saab Anthony Quinn rolli eest “Elujanus”.

* 29. III RAT ”Estonias” tulevad lavale Kálmáni operett “Bajadeer” (V. Lutsu lav), Radjami osas menukana Georg Ots. 9. VI Tšaikovski ooper “Padaemand” (A. Vineri lav). Jeletski — Georg Otsa üks tipprolle; Herman — Viktor Gurjev, Liisa — Aino Külvand.

* Märtsis toimub Tallinnas näitlejate loominguline konverents, keskseks küsimuseks arutlused Stanislavski teoreetilise pärandi ümber, Stanislavski läbielamismõiste lihtsustatud tõlgendamine.

* 11. IV Londonis esietendub John Osborne’i uus näidend The Entertainer — lugu kolmandajärgulisest music-hall’i koomikust Archie Rice’ist. Maailmaesietendusel mängib peaosa Laurence Olivier.

* Viljandi “Ugala” tõuseb arvestatavaks teatriks mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi kontekstis: Aleksander Sats lavastab Gunn~ rs Priede “Kuigi on sügis” (esietend. 26. XII), mille eest koos lavastusega Stefan Zweigi “Maja mere ääres” (lav A. Sats, esietend. 6. III 1958) tunnistatakse “Ugala” III “Balti teatrikevadel” (1958) perifeeriateatrite parimaks.

* 31. V New Yorgi osariigi kohus süüdistab näitekirjanik Arthur Millerit Ameerika-vastasuses. Ülekuulamisel vastab Miller kõigile teda ennast ja tema tegemisi puudutavatele küsimustele, ent keeldub nimetamast ainsatki oma “kaasosalist”.

* TRK lõpetavad Jaan Rääts — kompositsiooni, Samuel Saulus — flöödi ja Lilian Semper — klaveri erialal.

* 5. VII annab Berliini filmifestivali zhürii “Kuldkaru” Sidney Lumeti debüüdile, kohtudraamale “Kaksteist vihast meest”.

* Juulis-augustis toimub Moskvas ülemaailmne noorsoo- ja üliõpilasfestival. Tambergi “Concerto grosso” võidab heliloomingu konkursil I preemia ja kuldmedali; Tartu Akadeemiline Meeskoor Richard Ritsingu juhatusel saab samal festivalil kooride konkursil laureaadi tiitli, RAMi oktett kuldmedali, dzhässikonkursi laureaadiks tunnistati Eesti noorte estraadiansambel Uno Naissoo juhendamisel.

* 11. VIII esietendub Münchenis Hindemithi ooper “Maailma harmoonia.

* Epp Kaidu toob “Vanemuises” lavale Konstantin Trenjovi “Ljubov Jarovaja” (3. IX) ja Ilmar Tammur lavastab TRA Draamateatris Vsevolod Višnevski “Optimistliku tragöödia” (17. IX). Esimest lavastust tunnustab Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 40. aastapäevale pühendatud üleliidulise teatri- ja muusikafestivali zhürii I järgu diplomiga, teist II järgu diplomiga (laureaadidiplomi said Ilmar Tammur, Peeter Linzbach, Aino Talvi ja Voldemar Panso).

* 9. IX saadab Venezia festivalil edu Satyajit Ray filmi “Võitmatud”, pälvides “Kuldlõvi”, “Hõbelõvi” võidab Luchino Visconti Dostojevski-aineline “Valged ööd”, osatäitjateks Maria Schell, Marcello Mastroianni ja Jean Marais.

* 13. IX Londoni West End’is mängitakse 1998. korda Agatha Christie’ “Hiirelõksu”, mis on enim mängitud lavastus Inglismaal.

* Tallinna Riikliku Konservatooriumi juures alustab Voldemar Panso juhtimisel tegevust lavakunstikateedri draamaklass, õppejõududeks Leo Kalmet, Ilmar Tammur, Helmi Tohvelman, Vello Rummo jt.

* Erich Kõlar saab Tartu “Vanemuise” teatri dirigendiks (peadirigent aastail 1958 — 1984).

* 24. X näidatakse Pariisis Gaumont Palace’is, kuus nädalat pärast Londoni esilinastust, Charles Chaplini uut filmi “Kuningas New Yorgis”, milles terava satiiri aluseks on Ühendriigid ja mida ameeriklased näevad alles 1973. aastal.

* 29. XI esilinastub Londonis David Leani võimas draama “Sild üle Kwai jõe” (Pierre Boulle’i romaani j). Järgmisel aastal võidab see seitse “Oscarit” — parim film, rezhissöör ja meesosatäitja (Alec Guinness).

* Novembris asutatakse Tallinna Kinostuudio juurde nukufilmigrupp koosseisus: rezhissöör Elbert Tuganov, operaator Aimée Beekman, kunstnik Rein Raamat ja filmi direktor Karl Levoll.

* 10. XII Nobeli kirjanduspreemia pälvib Albert Camus.

* 26. XII jõuab Stockholmis kinodesse samal aastal teinegi Ingmar Bergmani tähtteos “Maasikavälu” (Smultronstället). Peaosa kehastab rootsi tummfilmi kuulsamaid rezhissööre Victor Sjöström.

* Dario Fo ja tema abikaasa Franca Rame asutavad Itaalias oma teatri. Uus teater toetub farsi- ning tänava- ja klubiteatri esteetikale.

* Ameerikas löövad laineid biitnikud. Ilmub Jack Kerouaci romaan “Teel” (On the Road), Kenneth Rexroth avaldab biitnike (Beat Generation) manifesti.

* Pärast Kaarel Irdi lahkumist on mõnda aega täitmata L. Koidula nim Pärnu Draamateatri peanäitejuhi koht, nüüd asub teatrit juhtima Enn Toona (kuni 1969).

* Peanäitejuht Kulno Süvalepa juhtimisel asub Rakvere Teatri juures tööle õpirühm (1957—1958), stuudiotöö iseloomu kandsid Süvalepa lavastusedki.

* Tegevust alustab Otepää Rahvateater.

* Valmivad: Samuel Becketti näidend “Lõppmäng”; Viktor Nevezhini ja Kaljo Kiisa film “Juunikuu päevad” 1940. aasta kommunistlikust riigipöördest, kuulsaks laulab end selles Kalmer Tennosaar; Tambergi “Sümfoonilised tantsud “.

* Rostislav Merkulov saab Eesti Raadio Televisiooni ja Raadio estraadiorkestri dirigendiks.

Surid:

14. I Humphrey Bogart, ameerika filminäitleja.

16. I Arturo Toscanini, itaalia dirigent.

20. I Ludvig Juht, eesti kontrabassivirtuoos.

12. V Erich von Stroheim, austria päritolu ameerika ja prantsuse filmirezhissöör ja -näitleja.

24. VII Sacha Guitry, vene päritolu prantsuse näitekirjanik, filmirezhissöör ja -näitleja.

7. VIII Oliver Hardy, ameerika menukas komöödianäitleja tandemist Laurel-Hardy.

2. IX Lydia Aadre, eesti laulja.

20. IX Jean Sibelius, soome helilooja.

26. X Salme Kann, eesti muusikategelane ja laulupedagoog.

26. X Nikos Kazantakis, kreeka päritolu kirjanik.

* 29. I Pariisi kinodesse jõuab Louis Delluci auhinna võitnud Louis Malle’i esimene täispikk film, thriller “Liftiga tapalavale” (1957) Maurice Ronet’, peaosades Lino Ventura ja Jeanne Moreau, mis kuulutab prantsuse rezhissööride uue põlvkonna ilmumist. Novembri algul esilinastub Pariisis teinegi Malle’i film, peaosas Moreau, — “Armastajad”, mis oma seksistseenidega põhjustab skandaale.

* 1. II toimub Tallinnas “Estonia” kontserdisaalis Mahleri “Laul maast” eesti esiettekanne (dir N. Rabinovitš, ERSO, sol M. Dovenman ja G. Barinova).

* 4. IV esilinastub Pariisis Jacques Beckeri viimane film “Montparnasse 19”, kunstnik Modigliani osas Gérard Philipe.

* 19. — 20. IV esineb ERSO ees “Estonia” kontserdisaalis Soome mainekas dirigent Tauno Hannikainen.

* Aprillis valmib eesti esimene nukufilm “Peetrikese unenägu” taani kirjaniku Jens Sigsgaardi muinasjutu järgi.

* 1. V Voldemar Panso toob TRA Draamateatris lavale Bertold Brechti “Härra Punttila ja tema sulase Matti”. Lavastust nimetati nõukogude teatri ajaloo üldistavas käsitluses sündmuseks, mis väljus eesti lavakunsti raamest ja mille kogemusi arvestasid vene teatri lavastajad. Elavnes huvi Brechti vastu.

* 15. — 17. V toimub Riias esimene Balti vabariikide teatriteaduslik konverents. Eesti kriitikute pere on võrreldes sõjajärgse ajaga kasvanud. Varem kirjutanuile (S. Levin, H. Lumet, R. Kangro-Pool, E. Aavasaar, J. Feldbach, K. Kask) lisandusid Kalju Uibo, Lea Tormis, Endel Link, Elem Treier, Olaf Utt, Vidrik Kivilo, Ants Järv jt.

* 18. V Cannes’i festivali peaauhinna võidab Mihhail Kalatozovi “Kured lendavad” ja Tatjana Samoilova saab eriauhinna; zhürii eriauhinna pälvib ka Jacques Tati komöödia “Minu onu”. Ingmar Bergman tunnistatakse filmi “Elu hingus” (Nära livet) eest parimaks lavastajaks, eelmisel aastal võitis tema “Seitsmes pitsat” zhürii eriauhinna. Parima naisnäitleja auhinda jagavad Bergmani filmis mänginud Ingrid Thulin, Eva Dahlbeck ja Bibi Andersson. Parim meesnäitleja on Paul Newman Martin Ritti filmis “Pikk kuum suvi”.

* 19. V Londonis esietendub Harold Pinteri “Sünnipäevapidu”.

* Egon Ranneti saavutab “Südamevalu” Ilmar Tammuri lavastuses III “Balti teatrikevadel” Tallinnas 28.V — 5. VI kõrgeima tunnustuse — teatrite rändkarika. Autorile, lavastajale ja peaosalistele (Kaarel Karm ja Katrin Välbe) tõi esitus laureaadi nimetuse. Mitteametlikult tunnustati aga väga kõrgelt Panso “Punttila”-lavastust.

* 28. V RAT “Estonias” tuleb lavale Mozarti ooper “Figaro pulm” (P. Mägi lav; nimiosas teeb hiilgava rolli Georg Ots, krahv Almaviva osas Tiit Kuusik, Rosina — Elsa Maasik).

* 28. V jõuab San Franciscos vaatajate ette Alfred Hitchcocki uus tähtteos “Peapööritus”, staarideks Kim Novak ja James Stewart.

* TRK lõpetab Johannes Jürisson — muusikateaduse erialal; Leningradi Riikliku Konservatooriumi Uve Uustalu — metsasarve erialal.

* 8. VI võidab Brüsseli festivalil hiilgava Hollywoodi comeback’iga peaauhinna Orson Welles filmiga “Kurjuse puudutus”. Korruptsiooni paljastavas thrilleris teevad peaosi Welles, Charlton Heston ja Janet Leigh, üle aastate näeb filmis jälle Marlene Dietrichit.

* 16. VII Londonis esietendub Peter Shafferi Five-Finger Exercise.

* 8. IX avastab Veneetsia festival Francesco Rosi, kelle maffiafilm “Väljakutse” jagab “Hõbelõvi” koos Louis Malle’i “Armastajatega”. Sophia Loren ja Alec Guinness pälvivad parimate näitlejate preemiad.

* Ants Lauter lahkub Tartu “Vanemuise” teatrist ja asub tööle “Estonia” direktorina (kuni 1959, 1960—1962 — kunstiline konsultant). RAT ”Estonia” peanäitejuhiks saab Paul Mägi (aastani 1963).

* 3. X Varssavis kinodesse jõudev “Tuhk ja teemant” lõpetab võimsalt Andrzej Wajda sõjatriloogia, eelnesid “Põlvkond” (1955) ja “Kanal” (1957). Hiilgerolli teeb Zbigniew Cybulski, kes kujuneb uue põlvkonna protagonistiks.

* 12. X teatab Belgia Cinémathèque maailma kõigi aegade parimate filmide valiku tulemused: 1. Sergei Eisensteini “Soomuslaev “Potjomkin””, 2. Charles Chaplini “Kullapalavik”, 3. Vittorio de Sica “Jalgrattavargad”, 4. Carl Theodor Dreyeri “Jeanne d’Arci kannatused”, 5. Jean Renoiri “Suur illusioon”, 6. Erich von Stroheimi “Ahnus”, 7. D. W. Griffithi “Sallimatus”, 8. Vsevolod Pudovkini “Ema”, 9. Orson Wellesi “Kodanik Kane”, 10. Aleksandr Dovzhenko “Maa”, 11. F. W. Murnau “Viimane mees” ja 12. Robert Wiene “Dr Caligari kabinet”.

31. X Boriss Pasternakki ähvardab Nõukogude Liidust väljasaatmine. Peamiselt süüdistatakse nobelisti selles, et kui kodumaal keelduti “Doktor À ivagot” avaldamast, saatis ta selle publitseerimiseks Itaaliasse. Palvekirjas Nikita Hruštšovile annab Pasternak avalikult teada, et keeldub Nobeli kirjanduspreemiast.

31. X RAT “Estonias” esietendub Edgar Arro ja Leo Normeti operett “Tuled kodusadamas” (D. Normeti ja K. Süvalepa libr, K. Süvalepa lav).

* 20. ja 21. XI esineb “Estonia” kontserdisaalis legendaarne vene pianist Maria Judina.

* 26. XII toimub “Estonia” kontserdisaalis Šostakovitši Üheksanda sümfoonia esiettekanne Eestis ( S. Prohhorov, ERSO).

* Prantsuse uue laine ilmumist näitab Cahiers du cinéma kriitiku Claude Chabroli debüütfilm “Nägus Serge”. Järgneb veelgi edukam “Nõbud” (1959).

* Brüsselis esietendub tšehhi teatrikunstniku ja lavastaja Josef Svoboda ülimalt kujundlik “Hamlet”.

* Georg Ots esineb suure menuga Etienne Verdier’ rollis “Lenfilmi” operett-filmis “Mister X” ( I. Kálmáni opereti ”Tsirkusprintsess” järgi; J. Hmelnitski lav, rezh V. Sadovski).

* Leonard Bernstein saab New Yorgi Filharmoonikute peadirigendiks.

* Ameerika pianist Van Cliburn saavutab rahvusvahelise tuntuse, võites Tšaikovski-nimelise konkursi Moskvas. Samal aastal ületab tema salvestus Tšaikovski Esimesest klaverikontserdist esmakordselt klassikalise muusika plaadimüügi ajaloos miljonilise läbimüügi piiri.

* Valmivad Messiaeni ülimalt omapärane ja erandlik klaveritsükkel “Lindude kataloog”, ornitoloogi asjatundlikkusega muusikasse kirjutatud lindude portreed;

Tubina Seitsmes sümfoonia, Elleri Neljas klaverisonaat, Räätsa Kontsertiino klaverile ja kammerorkestrile op 9, Pärdi Partiita klaverile — helilooja üks menukamaid klaveriteoseid seniajani; Tambergi Keelpillikvartett op 8, Jaan Koha Kontsert klaverile ja orkestrile nr 1, Villem Kapi poeem “Põhjarannik” meeskoorile, bassile ja orelile, klaverile või sümfooniaorkestrile, eesti meeskooriloomingu populaarsemaid ja jõulisemaid teoseid ning RAMi hiilgenumbreid.

* Kulno Süvalepa juhtimisel töötanud Rakvere Teater jõuab oma loomekulminatsiooni: see on Süvalepale neljas hooaeg, mille jooksul teatrist oli saanud arvestatav nähtus Eesti teatripildis. Pärast seda hakkab aga Süvalepa entusiasm raugema (seitsme aasta jooksul tegi ta 38 lavastust), teatri jõuvarud on otsakorral saavutatud taseme säilitamiseks.

* Trükist ilmub Heljo Sepa “Heino Elleri klaverilooming” (Eesti Raamat, Tallinn) — esimene põhjalikum helilooja loomingut käsitlev raamat.

* Tegevust alustavad Eesti NSV Vabariiklik Koorijuhtide Segakoor (algatajad Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Arvo Ratassepp; dirigent J. Variste) ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia Meeskoor (dirigent Arvo Ratassepp).

Surid:

12. IV Ernst Peterson-Särgava, eesti proosa- ja näitekirjanik.

7. V Mihkel Lüdig, eesti helilooja ja dirigent.

18. VI Mihhail Prokofjev, vene päritolu eesti oboemängija ja pedagoog.

1. VII Meta Luts, eesti näitleja.

26. VIII Ralph Vaughan Williams, inglise helilooja.

11. XI André Bazin, prantsuse filmikriitik ja -teoreetik, ajakirja “Cahiers du cinéma” looja ja uue laine ideoloog.

1959

* 1. I lüüakse Londonis rüütliks briti näitleja Alec Guiness.

* 6. II esietendub Pariisis Poulenci ooper “Inimhääl” Cocteau’ järgi, ülesehituselt naise monoloog telefonitorusse.

* 3. III Aleksander Sats jätkab “Ugalas” õnnestunud Priede-lavastustega, tuues lavale vähekäsitletud noorsooteema: “Normundi tütarlaps”. 1960 järgnevad Priede “Vika esimene ball” ja Vigante “Igavesti haljad palmid”.

* 29. III esilinastub üks Hollywoodi armastatumaid komöödiaid, Billy Wilderi “Dzhässis ainult tüdrukud” (Some Like It Hot), kus ühendatud romantika, seksuaalsus, paroodia, slapstick, transvestism ja ihalus 1920. aastate lõpu gangsteri-Chicago järele, peaosi teevad Marilyn Monroe, Jack Lemmon ja Tony Curtis.

* 6. IV purustab Vincente Minnelli muusikal Pariisi kurtisaanist “Gigi” “Oscarite” jagamisel kakskümmend aastat püsinud rekordi, võites üheksa kuldkuju. Varasem kuulus kaheksaga filmile “Tuulest viidud”.

kriitikud.

* 19. IV võetakse New Yorgis vaimustusega vastu Federico Fellini sarkastiline Rooma ühiskonna portreteering “Magus elu”, mis leidis katoliiklikus Euroopas taunimist. Film saab kostüümide eest “Oscari”, aasta hiljem ka Cannes’is grand prix. Fellini eelmine töö “Cabiria ööd” (1957) Giulietta Masinaga võitis parima välisfilmi “Oscari”.

* Aprillis toimub Eesti NSV Heliloojate Liidu VI kongress. Noortest heliloojatest võtavad sõna Jaan Rääts ja Eino Tamberg, kes juhivad tähelepanu “uue muusika” probleemidele.

* 16. V teeb prantsuse uus laine Cannes’i festivalil ilma: “Kuldne palmioks” läheb Marcel Camus’ “Mustale Orfeusele”, parimaks rezhissööriks tunnistatakse senine vihane kriitik FranH ois Truffaut debüütfilmiga “400 lööki”, väljaspool konkurssi äratab suurt tähelepanu Alain Resnais’ “Hiroshima, mu arm”, mis saab kriitikute auhinna.

* 29. V Londonis esilinastuv Tony Richardsoni “Vaata raevus tagasi” (John Osborni j) peaosas Richard Burton, toob inglise filmi “noored vihased mehed”.

* TRK lõpetavad: Kuno Areng koorijuhtimise, Valdur Roots, klaveri ja Boriss Parsadanjan kompositsiooni erialal.

* 13. XI “Estonia” kontserdisaalis esineb ERSO ees praeguseks maailmakuulus saksa dirigent Kurt Masur.

* 18. XI jõuab Hollywoodis vaatajateni William Wyleri piibliaineline “Ben-Hur”, taas kalleim film, mis võidab järgmisel aastal üksteist “Oscarit”. Sama arvuni küünib alles ligi 40 aastat hiljem James Cameroni “Titanic”.

* 2. — 4. XII esineb Tallinnas legendaarne Peruu lauljatar Ima Sumac, kes sai kuulsaks hääle tohutu ulatuse ja värvikusega.

* 18. XII Moskvas esilinastuv Grigori TÓ uhrai sõjavastane “Ballaad sõdurist” toob jälle rahvusvahelist kuulsust nõukogude filmikunstile.

* 31. XII RAT “Estonias” esietendub Raveli kuulus “Bolero” (V. Burmeistri kompositsioon ja lav), milles tantsivad eesti balleti uue põlvkonna esindajad Tiiu Randviir, Ülle Ulla, Elonna Spriit, Endrik Kerge jt.

* Stratfordis, Theatre Workshop’is esietendub noorukese näitekirjaniku Shelagh Delaney “Mee maik” ( Joan Littlewoodi lav).

* Uue muusika keskus Gaudeamus Foundation korraldab esimese rahvusvahelise uue muusika nädala, mis on iga-aastane tava praeguseni. Organisatsiooni ettevõtmistel on küll teatud määral tendentslik ja ühekülgse maitsega ürituste maine.

* Egon Ranneti “Kadunud poega” hinnatakse Nõukogude Eesti preemiaga. Näidendit mängitakse rohkem kui 170 NLi teatris (rahvateatrid kaasa arvatud).

* Valmivad Elleri Keelpillikvartett nr 5, Tubina “Süit eesti karjaseviisidest” klaverile, Tormise süit “Kihnu pulmalaulud” segakoorile, Tambergi Ballett-sümfoonia (esietend. 1960 Schwerini Riigiteatris), Räätsa Kolmas ja Neljas sümfoonia; ÜRKI lõpetanud Peipsi-venelase Igor Jeltsovi spioonifilm “Kutsumata külalised”. Jeltsov teeb “Tallinnfilmis” veel kaks filmi ja jääb siis segastel asjaoludel Läände.

* Kaljo Kiisk teeb koos Juli Kuniga ülipopulaarse komöödia “Vallatud kurvid”, mis kaks aastat hiljem kohandatakse panoraamfilmiks “Ohtlikud kurvid”.

* Tegevust alustavad A. H. Tammsaare nim Tallinna Rahvateater, Tartu E. Vilde nim Rahvateater, Tallinna J. Tombi nim Kultuuripalee Rahvateater, Tallinna Laevastiku Ohvitseride Maja Rahvateater.

Surid:

21. I Cecil B. DeMille, ameerika filmirezhissöör ja produtsent.

17. III Peet Vallak, eesti novellikirjanik ja dramaturg.

23. VI Boris Vian, prantsuse kirjanik.

16. VIII Wanda Landowska, poola klavessiinivirtuoos.

25. VIII Robert Rood, eesti balletitantsija ja ballettmeister.

25. VIII Verner Nerep, eesti dirigent ja helilooja.

22. IX Josef Matthias Hauer, austria helilooja, kes võistles Schönbergiga dodekafoonia avastamise esmaõiguse pärast.

17. XI Heitor Villa-Lobos, brasiilia helilooja.

25. XI Gérard Philipe, prantsuse filminäitleja.

20. XII Juhan Simm, eesti helilooja ja dirigent.

* 14. II esietendub “Vanemuise” teatris Voldemar Panso lavastuses (külalisena). Smuuli “Lea”, nimiosas 1959. aastal Pärnust Tartusse asunud Herta Elviste. Lavastus tekitab vastakaid arvamusi, kohapealse poleemika lõpetab aga “Pravda” juhtkirjas antud hinnang “Lea” lavastusele, mida tõsteti esile nõukogude teatri 1960. aasta parimate saavutuste hulgas.

* 16. III kutsub Pariisis esile sensatsiooni Jean-Luc Godard’i esimene film “Viimasel hingetõmbel”, peaosas Jean-Paul Belmondo, odavalt tehtud ameerikalik gangsterilugu oli üles võetud tervenisti käsikaameraga.

* 18.—20. IV toimub Tallinnas teine Balti vabariikide teatriteaduslik konverents.

* 15. V “Vanemuise” teatris esietendub Ernesaksa koomiline ooper “Kosilased Mulgimaalt” (K. Merilaasi libr E. Vilde “Vigased pruudid” ainetel, K. Irdi lav).

* 20. V saab Cannes’is zhürii eripreemia Michelangelo Antonioni “Seiklus” Monica Vittiga, ühtlasi toob see filmikunsti võõrandumise teema, mida rezhissöör jätkab triloogia järgmistes osades “Öö” (1961) ja “Varjutus” (1962).

* Neeme Järvi lõpetab Leningradi Riikliku Konservatooriumi dirigeerimise erialal (N. Rabinovitši kl) ja saab ERSO dirigendiks (peadirigent aastail 1963—1979).

* Anti Marguste lõpetab TRK — kompositsiooni erialal.

* 11. VI Aldeburgh’s esietendub Britteni ooper “Suveöö unenägu”.

* 19.—21. VI toimub Tallinnas XV üldlaulupidu. Kadriorus valmib selleks puhuks uus, 30 000 lauljat mahutav laululava (arhitektid Alar Kotli ja Henno Sepmann, insener E. Paalmann); dirigentideks G. Ernesaks, J. Variste, T. Vettik, R. Ritsing, H. Uibo, A. Velmet, L. Verlin, H. Kaljuste, K. Leinus, J. Kääramees, V. Lemmik ja O. Hõlpus. Esimest korda osalevad poistekoorid; laulupeokantaadina kavas Eugen Kapi “Läänemeri — rahumeri”.

* 10. VIII Los Angeleses esilinastuvat “Psychot” nimetab Alfred Hitchcock oma esimeseks õudusfilmiks.

* Tegevust alustavad Viljandi Kultuurharidustöö Kool ja Narva V. Gerassimovi nim Kultuuripalee Rahvateater.

* ”Tallinnfilmi” juures asub õppima näitlejate kursus.

* Urve Tauts saab RAT “Estonia” ooperisolistiks.

* 18. IX ”Vanemuise” teatris toob Ida Urbel lavale Tambergi “Ballett- sümfoonia”; teatrisse asub näitleja ja lavastajana tööle Heikki Haravee.

* 6. X tuleb New Yorgis kinodesse Stanley Kubricki suurfilm “Spartacus”, nimiosas Kirk Douglas.

* 8. X Moskva Suures Teatris esietendub Prokofjevi ooper “Jutustus tõelisest inimesest”, mida selle valmimisaastal, 1948 kuulis poliitilistel põhjustel üksnes valitud seltskond.

* Royal Shakespeare Company uuteks juhtideks saavad Peter Hall ja Peggy Ashcroft.

* Londonis esietenduvad: Old Vic’is “Romeo ja Julia” Franco Zeffirelli lavastuses, mängivad briti teatrilava uustulnukad Judy Dench ja John Stride; Harold Pinteri üks kuulsamaid näidendeid “Majahoidja” ning teise absurdiklassiku Eugène Ionesco “Ninasarvik”, milles teeb suurepärase “väikese inimese” rolli Laurence Olivier. Pärast kümnendipikkust vaheaega jõuab lavale omamaine originaalmuusikal — Lionel Barti “Oliver!”.

* Georg Ots saab NSV Liidu rahvakunstniku aunimetuse.

* Valmivad Arvo Pärdi “Nekroloog” — esimene dodekafooniline teos eesti muusikas; Kuldar Singi Kontsertiino flöödile ja kammerorkestrile; Tallinna Kinostuudios Herbert Rappapordi neljas eesti film “Vihmas ja päikeses” — Virumaa suurehituse õhkkonnast Egon Ranneti käsikirja järgi, ja Aleksandr Mandrõkini “Perekond Männard”, esimene sõjajärgne film, mille tegevus toimub täielikult Eesti Vabariigi ajal.

* Viis aastat tegutsenud Eesti Televisioonis valmib esimene mängufilm, Virve Aruoja “Näitleja Joller”, peaosas Voldemar Panso.

* Dokumentaalfilmiga “Kohtumised tänaval” tuleb “Tallinnfilmi” ÜRKI lõpetanud Valeria Anderson.

* Trükist ilmuvad kogumik “Vanemuise” radadelt: mälestusi teatriteelt. (Kirjanduslik ümbertöötlus Paul Rummolt. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn) ja Liina Reimani mälestusteraamat “Lava võlus” (Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund).

Surid:

3. I Victor Sjöström, rootsi tummfilmi üks kuulsamaid rezhissööre.

3. I Arno Suurorg, eesti näitleja.

4. I Albert Camus, hukkub Pariisis autoõnnetuses.

10. II Raivo Opsola, eesti näitleja ja lavastaja.

21. II Jacques Becker, prantsuse rezhissöör.

15. III Arnold Vaino, eesti näitleja ja lavastaja.

30. V Boriss Pasternak, vene kirjanik.

5. XI Mack Sennett, ameerika tummfilmiajastu rezhissöör, produtsent ja näitleja.

17. XI Clark Gable, ameerika filminäitleja.