SAJAND TEATRIS, MUUSIKAS, KINOS
1951—1955

1951

* 7. II esilinastub Pariisis Robert Bressoni eelmise aasta lõpul valminud “Külavaimuliku päevik” (Le journal d’un curé de campagne), esimene töö pärast kuueaastast vaheaega, mis oli möödunud filmist “Boulogne’i metsa daamid” (Les dames du Bois de Boulogne). George Bernanos’ 1936. aastal ilmunud samanimelise romaani ekraniseering on katoliikliku filmikunsti esinduslikem teos. Septembris Venezia festivalil võidab see Akira Kurosawa “Rashomoni” kõrval kaalukaima auhinna.

* 17. III debüteerib Metropolitan Opera’s hispaania sopran Victoria de los ; ngeles, lauldes Margarita osa Gounod’ ooperis “Faust”.

* 21. III Messiaeni teose Livre d’orgue esiettekanne Pariisis, esitajaks autor.

* 2. IV jõuab müüki uus filmiajakiri “Cahiers du cinéma”, millest kujuneb prantsuse uue laine häälekandja. Esimeses väljaandes esinevad teiste kõrval uue laine ideoloog André Bazin, Lo Duca, Jacques Doniol-Valcroze ja Edward Dmytryk.

* 20. IV jagab auhindu Cannes’i filmifestival, mis esmakordselt toimub kevadel, et mitte konkureerida Veneziaga. Peaauhinda jagavad Vittorio De Sica “Ime Milanos” (Miracolo a Milano) ja Alf Sjöbergi “Preili Julie” (Fröken Julie) August Strindbergi järgi. Auhindu saavad veel Joseph Mankiewiczi “Kogu tõde Eve’ist” (All About Eve) ja Luis Buzhueli “Unustatud” (“Los olvidados”).

* 2. V tuleb New Yorgis esiettekandele John Cage’i Imaginary Landscape nr. 4, teos 12 raadiole ja 24 esitajale, pool esitajaist vahetab raadiojaamu ning ülejäänud reguleerivad helitugevust. Teos moodustub juhuslikult tabatavatest muusika- ja kõnehelidest, mida parajasti eetrist avastatakse. Samal aastal valmib Cage’i Music of Changes, samuti Karlheinz Stockhauseni Kreutzspiel ja Pierre Boulezi Structures I, millega pannakse alus aleatoorikale — partituuri kõlaline tulemus sõltub suuremal või vähemal määral esitaja (juhuslikest) valikutest, tõlgendades autori teksti suure vabadusega.

* 4. V avatakse Londonis suurejooneline kunstipidu Festival of Britain, mis vältab septembri lõpuni. Festivali raames kehastab Vivien Leigh kaht Kleopatrat — üht Shaw’ näidendis “Caesar ja Kleopatra”, teist Shakespeare’i “Antoniuses ja Kleopatras”. Antoniust kehastab mõlemal puhul Leigh’i abikaasa Laurence Olivier.

* Tegevuse lõpetab Kuressaare Teater.

* Juhi puudumise ja majanduslikult raskete olude tõttu suletakse Võrus 1948. aastast tegutsenud Lõuna-Eesti Teater.

* TRK lõpetavad: Ester Mägi — kompositsioon (M. Saare kl), Georg Ots ja Alice Roolaid — laul (T. Kuusiku kl),Vallo Järvi — orkestri dirigeerimine (R. Matsovi kl), Endel Lippus — viiul (H. Laane ja V. Alumäe kl), Vaike Vahi — klaver (B. Luki kl); Gustav Ernesaks saab koorijuhtimise kateedri juhatajaks;

* NKVD arreteerib Eugen Kelderi; Erich Kõlar saadetakse asumisele Kirovi oblastisse (vabanevad 1956).

* Tallinna Klaverivabrikus valmib meister Ernst Hiisi käe all esimene kontsertklaver “Estonia”.

* RAT “Estonia” peadirigendiks saab Kirill Raudsepp, ooperilavastustest menukaim on Borodini “Vürst Igor” (esietendus 11. IV, nimiosas T. Kuusik, lav A.Viner).

* Vene elanikkonna kultuuriliseks teenindamiseks rajatakse Rakvere Teatri juurde vene draamatrupp, millest kujunes 1952. aastal välja iseseisev Kohtla-Järve Draamateater (töötas kuni a-ni 1962).

* Priit Põldroos asub tööle Teatri- ja Muusikamuuseumi direktorina (kuni 1953).

* 11. IX esietendub Venezias Stravinski ooper “Elupõletaja tähelend”; 1. XII Covent Garden’is Britteni ooper “Billy Budd”.

* 29. IX Los Angeleses kinodesse jõudnud Elia Kazani film “Tramm nimega “Iha”” (A Streetcar Named Desire, Tennessee Williamsi näidendi järgi, teeb rahvusvaheliseks staariks Marlon Brando, tema kehastatud Stanley Kowalski on jõhker, elajalik, rebenenud T-särgiga tüüp, kes lööb oma seksuaalsusega. Film võidab järgmisel aastal neli “Oscarit”, sealhulgas ka naispeaosa eest — Blanche Dubois’d mängis Vivien Leigh.

* 6. X algab esimene Donaueschingeni kaasaegse muusika festival, kavas KÍ enek, Boulez jt.

* 8. XI tuleb New Yorgis lõpuks kinodesse Mervyn LeRoy piibliaineline suurfilm “Quo vadis?” Henryk Sienkiewiczi romaani põhjal. Pärast 1939. aasta filmi “Tuulest viidud”, tollal kalleimas Hollywoodi ekraaniteoses mängivad armastajaid Robert Taylor ja Deborah Kerr, märatsevat Nerot kehastab Peter Ustinov.

* “Lenfilmi” baasil valmib esimene eesti värviline mängufilm “Valgus Koordis” Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Herbert Rappapordi kolhoosielu idealiseeriv teos saab järgmisel aastal Stalini preemia. Muide, 1951 valmib ka esimene jaapani värviline mängufilm, soomlased jõuavad selleni alles 1956. aastal.

* 10. XII pälvib Nobeli kirjanduspreemia rootsi kirjanik Pär Fabian Lagerkvist.

* Ilmub J. D. Salingeri “Kuristik rukkis”, millest saab mõne aastaga kultusromaan.

Surid:

10. I Sinclair Lewis, ameerika kirjanik, Nobeli kirjanduspreemia lauraat (1930).
19. II André Gide, prantsuse kirjanik, Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1948).
3.IV Henrik Visnapuu, eesti luuletaja, näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik.
29. IV Ludwig Wittgenstein, austria filosoof.
4. VI Sergei Kussevitski, vene päritolu ameerika dirigent.
13. VII Arnold Schönberg, austria helilooja.
23. VII Robert J. Flaherty, üks põhilisi dokumentaalfilmi rajajaid.
14. VIII William Randolph Hearst, ameerika mõjuvõimsaim ajakirjandusmagnaat, Orson Wellesi “Kodanik Kane’i” nimitegelase prototüüp.
15. VIII Artur Schnabel, austria pianist.
13. XI Nikolai Medtner, vene helilooja.
23. XI Henri Collet, prantsuse muusikakriitik, kes andis nime rühmitusele “Les Six”.
5. XII suri Tenno Vironi, eesti laulja ja pedagoog.

1952

* 17. II esietendub Hannoveris Hans Werner Henze ooper “Üksinduse bulvar”.

* 20. III jõuab Pariisis kinodesse Christian-Jaque’i romantiline Louis XV aega viiv mõõga ja mantli film “Tulp-Fanfan” (Fanfan la Tulipe), peaosades Gérard Philipe ja Gina Lollobrigida.

* 27. III esilinastub Hollywoodis üks säravamaid muusikale “Lauldes vihmas” (Singin’ in the Rain). Tummfilmi ajastu kuulsaid staare mängivad Gene Kelly ja Stanley Donen, lauldes ja tantsides vihmas, nagu ütleb loo pealkiri.

* 10. IV annab filmirezhissöör ja lavastaja Elia Kazan Washingtonis Ameerika-vastast tegevust uurivale komisjonile välja viisteist endist kolleegi. Aasta algul oli ta tunnistanud, et kuulus ise kolmekümnendate teisel poolel kommunistliku parteisse. Kazani uus film Marlon Brando ja Anthony Quinniga peaosades “Viva Zapata!” on juba selgelt antikommunistlik.

* Tallinnas toimub ENSV teatrite näitejuhtide konverents, kus arutatakse, kuidas kujutada kaasaega selliselt, et see pakuks huvi teatrikülastajatele. Konverentsist võtavad osa ka Stanislavski õpilane, pedagoog ja lavastaja Maria Knebel ja Leningradi Leninliku Komsomoli nim Teatri peanäitejuht Georgi Tovstonogov.

* 2. V toimub Cage’i teose Water Music esiettekanne pianist David Tudorilt, kes propageerib ka selliste uute tulijate nagu Earle Brown, Morton Feldman jt muusikat.

* 19. V avaldab Josef Matthias Hauer Viinis manifesti, milles väidab, et tema leiutas 12-toonilise kompositsioonisüsteemi varem kui Schönberg.

* 15. VI ilmub “Anne Franki päevik”.

* Tallinna Riiklik Draamateater nimetatakse ümber V. Kingissepa nimeliseks Tallinna Riiklikuks Draamateatriks. Teatri peanäitejuhi Alfred Rebase vahetab välja “Endlast” tulnud Ilmar Tammur (kuni 1969).

* Tallinnas asutatakse Riiklik Nukuteater.

* 29. VIII esitab Tudor New Yorgis XX sajandi ühe tähelepanuväärseima teose, Cage’i “4’33’’, milles pianist ei mängi ühtegi nooti ning “muusika” seisneb helides, mida võib nelja minuti ja kolmekümne kolme sekundi jooksul saalis kuulda.

* TRK lõpetavad: Uno Järvela — koorijuhtimine (G. Ernesaksa kl), Virve Lippus — klaver (A. Klasi kl), Uno Naissoo — kompositsioon (H. Elleri kl). Heljo Sepp asub tööle TRK klaveriõppejõuna; Ofelia Tuisk lõpetab Moskva Konservatooriumi muusikateooria ja -ajaloo erialal ning asub tööle TRK muusikateoreetiliste ainete õppejõuna.

* 1. IX antakse Venezia festivalil “Kuldlõvi” René Clément’i “Keelatud mängudele” (Jeux interdits), südamlikule loole kahest väikesest lapsest 1940. aasta sõjakeerises. Parimaks meesnäitlejaks tunnistatakse Fredric March “Proovireisija surmas” (Death of a Salesman) Arthur Milleri näidendi põhjal, rezhissööriks Laslo Benedek. À ürii eriauhinna võidab prantsuse nimekas animafilmitegija Paul Grimault.

* 11. X Prokofjevi Seitsmenda sümfoonia esiettekanne Moskvas.

* Sügisel jõuab “Vanemuise” lavale Epp Kaidu tõlgenduses E. Vilde “Tabamata ime”, kus Velda Otsus teeb Lilli Ellertina ühe oma esimese hiilgerolli.

* Merce Cunningham loob oma moderntantsutrupi, tehes koostööd Cage’i, Rauschenbergi, Jasper Johnsi ja teiste uue kunsti esindajatega.

* 23. X toimub Londoni kinos “Odeon” Charles Chaplini autobiograafilise filmi “Rambivalgus” (Limelight) esilinastus, mis saab kakskümmend aastat hiljem “Oscari” muusika eest. Ühtlasi lahkub Chaplin nüüd lõplikult USAst ja asub 1953. a elama Ò veitsi.

* Valmib esimene eesti kohvik-kino “Pirita” (Pirita Keskus), 1982 ehitatakse see ümber, nüüd ei tegutse “Pirita” enam kinona.

* Olav Roots saab Kolumbia Sümfooniaorkestri peadirigendiks Bogotás.

* ”Estonia” menukamad lavastused on Mozarti “Don Juan” (esietendus 27. IV, nimiosas G. Ots, lav A.Viner) ja Mussorgski “Boriss Godunov” ( esietendus 7. XI, Boriss – T. Kuusik, Šuiski – M. Taras; lav A.Viner).

* 12. IX esietendub Londonis XX sajandi komöödiaklassiku NoN l Cowardi “Quadrille”.

* 10. XII pälvib Nobeli kirjanduspreemia FranH ois Mauriac ja rahupreemia Albert Schweitzer.

* Estraadil asub tegutsema estraadipaar Jüri Järvet ja Eino Baskin.

Surid:

14. I Artur Kapp, eesti helilooja, pedagoog ja dirigent.
27. I Julius Vaks, eesti trompetist, dirigent ja pedagoog.
26. IV Benno Hansen (õieti Bernhard Hanson), eesti laulja, “Estonia” ooperisolist.
16. IX Hugo Raudsepp, näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik (suri NovotÓ unka vanglas Irkutski oblastis).
14. X Theodor Maripuu, eesti näitleja ja lavastaja (suri Komi vangilaagris).

1953

* 3. I Pariisis esietendub Samuel Becketti “Godot’d oodates”. Tegu on XX sajandi ühe olulisima draamatekstiga, mis paneb aluse absurditeatrile.

* 27. II esilinastub Pariisis Jacques Tati teine mängufilm “Härra Hulot puhkus” (Les vacanses de M. Hulot), peaosas muidugi ta ise. Neli aastat tagasi “Pidupäevaga” (Jour de fL te) rahvusvaheliselt tuntuks saanud pikka kasvu, kohmakas, kuid energiline härrasmees võidab oma pantomiimitrikkidega nüüd filmiajakirjanike auhinna Cannes’is.

* 13. III jõuab Pariisis lõpuks iga filmihuviliseni Sergei Eisensteini “Soomuslaev “Potjomkin””. 1925. aastal valminud tähtteost lubas seni tsensuur näidata poliitilistel põhjustel vaid filmiklubides.

* 26. III Tokyos kinodesse jõudev Kenji Mizoguchi “Ugetsu monogatari” tõstab Euroopas veelgi huvi jaapani filmikunsti vastu ning võidab Venezias auhinna nagu tema aasta varem valminud tähtteos “Oharu elu”.

* 4. V New Yorgis pälvib Ernest Hemingway Pulitzeri auhinna jutustuse “Vanamees ja meri” eest.

* 8. VI esietendub Covent Garden’is Britteni ooper “Gloriana”, mis telliti kuninganna Elizabeth II kroonimiseks.

* Moskva A. V. LunatÓ arski nim Teatrikunstiinstituudi (GITIS) eesti stuudio lõpetavad Ita Ever, Aksel Orav, Kaljo Kiisk, Grigori Kromanov, Ervin Abel, Silvia Laidla, Ellu Puudist, Asta Lott, Jaanus Orgulas, Leili Bluumer, Erich Jaansoo, Endla Hermann, Vello Rummo, Ben Drui, Tõnis Kask, Arvo Kruusement, Kalju Karask, Virve Kiple, Aasa Käsi, Harry Karro.

* TRK lõpetavad Eino Tamberg (E. Kapi kl) ja Harri Otsa (M. Saare kl) — kompositsioon, Ines Rannap — viiul (H. Laane kl).

* “Estonia” üks menukaimaid lavastusi on Rubinsteini ooper “Deemon” (esietendus 25. X, nimiosas T. Kuusik või G. Ots, Tamara — Elsa Maasik, lav A. Viner).

* “Vanemuise” peanäitejuhiks määratakse Ants Lauter (kuni 1955).

* “Endla” teatri peanäitejuhiks saab Tartust “pagendatud” Kaarel Ird (kuni 1955).

* 5. VIII New Yorgis esilinastuv Fred Zinnemanni “Siit igavikku” (From Here to Eternity) kujutab James Jonesi tuntud romaanist lähtudes USA armee elu Havai saarestikus enne jaapanlaste rünnakut Pearl Harborile. Deborah Kerri ja Burt Lancasteri duett pakub ka intrigeerivaid seksistseene. Järgmise aasta märtsis saab film kaheksa “Oscarit”.

* 10. XI Los Angeleses meeste pilku püüdev muusikaline komöödia “Härrasmehed eelistavad blondiine” (Gentlemen Prefer Blondes) ütleb juba oma pealkirjaga kõik. Howard Hawksi linateoses on brüneti Jane Russelli vastasmängijaks Marilyn Monroe.

* 11. X tuleb Donaueschingeni festivalil esiettekandele Messiaeni Le reveil des oiseaux klaverile ja orkestrile, esimesi teoseid, milles helilooja kirjutab muusikasse linnulaulu.

* 10. XII pälvib Nobeli kirjanduspreemia Winston Churchill.

* 17. XII Šostakovitši Kümnenda sümfoonia esiettekanne Leningradis.

* L.Koidula 110. sünniaastapäeval nimetatakse “Endla” teater ümber L. Koidula nimeliseks Pärnu Draamateatriks.

* 30. XII New Yorgis ekraanile jõudvas Laslo Benediki järjekordses filmis “Metsik” (The Wild One) loob Marlon Brando endale uue imago — nüüd on ta üleni nahas ja mootorrattal, mässaja missugune noorele vaatajale.

* Valmivad Elleri “Viis pala” keelpilliorkestrile (mille populaarseimaks “palaks” saab “Kodumaine viis”) ja Keelpillikvartett nr 4 d-moll; Ernesaksa süit meeskoorile “Kuidas kalamehed elavad” (J. Smuuli tekst) ja Anatoli Garšneki Esimene sümfoonia f-moll (“Setusümfoonia”).

Surid:

5. III Sergei Prokofjev, vene helilooja.
26. IX Mathilde Lüdig-Sinkel, eesti laulja.
27. XI Eugene O’Neill, ameerika näitekirjanik.

* 3. II tuleb ”Estonias” menuka lavastusena välja Tšaikovski ballett “Luikede järv” (Odette-Ottilie osas Helmi Puur, V. Burmeisteri lav).

* 12. III toimub Hamburgis Schönbergi ooperi “Mooses ja Aaron” postuumne esiettekanne.

* 15. IV Hollywoodis kinodesse jõudev Elia Kazani uus film “Vee piiril” (On the Waterfront) järgib selgelt McCarthy poliitilisi suuniseid “vaenlase” otsingul. Järgmise aasta kaheksa “Oscarit”, sh Marlon Brandole, tõestavad aga ka filmi kunstilisi ja tehnilisi väärtusi.

* Lavastajana debüteerib Kaljo Kiisk, tuues Draamateatris lavale O. Lutsu “Kevade”, millest saab alguse ka Ervin Abeli Kiire-tegelaskuju pikk lava-, estraadi- ja filmitee.

* Heino Jürisalu, Ants Sõber ja Jaan Koha lõpetavad TRK kompositsiooni erialal (Elleri kl) ning Silvia Urb laulu erialal (J. Siimoni kl).

* Rakvere teatrit asub juhtima Kulno Süvalep.

* 5. VIII esilinastub New Yorgis uus suurejooneline muusikal, George Cukori “Täht on sündinud” (A Star is Born), peaosades Judy Garland ja James Mason.

* 15. VIII ilmub Londonis trükist William Goldingi “Kärbeste jumal”.

* Ilmub esimene teatrialmanahh “Eesti Nõukogude Teater”.

* 26. VIII ilmub Londonis John R. R. Tolieni “Sõrmuste vennaskond”.

* Vangist vabanenud Heino Mandri asub tööle “Ugala” teatrisse.

* 7. IX pälvib Venezias auhinna Federico Fellini esimene meistriteos “Tee” (La strada), tragikoomilises rändtsirkuse loos mängivad hiilgavalt peaosi Giulietta Masina ja Anthony Quinn. 1956 võidab ekraanilugu välisfilmi “Oscari”. Samal festivalil tõuseb auhindamiseni teinegi Ó edööver, Akira Kurosawa “Seitse samuraid”, see tunnistatakse järgmisel aastal Ameerika Filmiakadeemia kuldkuju vääriliseks.

* 14. IX esietendub Venezias Britteni ooper “Kruvipööre”.

* 1. XII Roomas suure publiku ette jõudev Luchino Visconti “Senso” (film esilinastus Venezia festivalil septembris) annab märku, et reñ issöör on eemaldunud neorealismist ja suundunud oma otsingutes hävitava kire, individualismi ja kõlbelisuse analüüsile.

* 17. X esietendub ”Vanemuises” Edgar Arro ja Leo Normeti operett “Rummu Jüri” (H. Lumeti ja A. Meringu libr, nimiosas Endel Aimre, lav U. Väljaots; “Estonias” laval 1955).

* 19. X toimub Kölni raadios üks esimesi suuremaid elektronmuusika kontserte, kavas Stockhausen, Pousseur jt.

* 2. XII tuleb Pariisis esiettekandele Edgar Varèse’i Déserts puhkpillidele, löökpillidele ja lindile, üks esimestest töödest, mis ühendab naturaalpillid ja helilindi.

* Valmib sõjajärgse ajastu muusika võtmeteoseid — Boulezi Le marteau sans maître.

* Emil Laansoo asutab Eesti Raadio instrumentaalansambli (tegutseb 21 aastat).

*Valmib Tubina Kuues sümfoonia;

* 10. XII pälvib Nobeli kirjanduspreemia Ernest Hemingway.

Surid:

19. V Charles Ives, ameerika helilooja.
31.V Johannes Kaljola, eesti näitleja.
23.VIII Bernhard Linde, eesti kirjandus- ja teatritegelane, kriitik ja esseist.
30. XI Wilhelm Furtwängler, saksa dirigent.

* 27. IV jõuab ekraanile pärast viieteistkümne aasta möödumist Jean Renoiri esimene Prantsusmaal tehtud film “Prantsuse kankaan” (French cancan), milles ta kujutab “Moulin Rouge’i” rajaja Ziedleri elu. Peaosa kehastab Jean Gabin.

* 6. VI tuleb New Yorgis ekraanile Billy Wilderi “Seitse aastat kihku” (The Seven Year Itch), George Axelrodi stsenaariumi järgi, milles lõikavalt ironiseeritakse seksi teema üle. Peaosas seksisümbol Marilyn Monroe.

* Tallinna Draamateatrisse asub lavastajana tööle GITISe rezhiifateaduskonna (A. Popovi ja M. Knebeli õpilasena) lõpetanud Voldemar Panso, debüteerides A. H. Tammsaare näidendiga “Kuningal on külm” (diplomitöö).

* Sügisel asub “Vanemuise” teatrit jälle juhtima Kaarel Ird.

* 1. X teatavad Ameerika ajalehed, et eelmisel päeval hukkus autoõnnetuses noorte iidol James Dean. Teda mäletatakse põhiliselt kolme filmi järgi: 1955 valminud “Hommikupool Edenit” (East of Eden) ja “Põhjuseta mässaja” (Rebel Without a Cause), ning 1956 esilinastunud “Hiiglane” (Giant).

* Esmakordselt jõuab Eestis lavale Shakespeare’i tragöödia “Antonius ja Kleopatra” (Tallinna Draamateater, lav I.Tammur), kus nimiosades hiilgavad Kaarel Karm ja Aino Talvi, aga ka Ants Eskola Caesari rollis.

* 20. XII esitleb Laurence Olivier Londonis oma uut Shakespeare’i adaptatsiooni “Richard III”, taas on ta produtsent, reñ issöör ja peaosatäitja.

* Valmib kolmas Herbert Rappapordi “Lenfilmis” tehtud eesti film, Hans Leberechti romaanist “Kaptenid” lähtuv “Andruse õnn”, mille tegevus toimub Kiviõli kaevandustes ja mis propageerib põlevkivitööstuses uue tehnoloogia evitamist.

* Tallinna Kinostuudios valmib esimene iseseisvalt tehtud mängufilm, värviline kontsertfilm “Kui saabub õhtu…”, rezhissööriks Aleksander Mandrõkin. Veel teinegi stuudio mängufilm jõuab samal aastal ekraanile — Mihhail Jegorovi “Jahid merel”.

* ”Estonias” esietenduvad: 14. III Ernesaksa koomiline ooper “Käsikäes” (K. Merilaasi ja P. Rummo libr, lav K. Ird; II red “Mari ja Mihkel” “Vanemuises “1956, K. Merilaasi, A. Sanga ja A. Liivese libr) ja 30. XII Lydia Austeri ballett “Tiina” (A. Särevi ja L. Austeri libr A. Kitzbergi “Libahundi” ainetel; nimiosas Helmi Puur, lav B. Fenster); ”Vanemuises”: 25. III Leo Normeti ooper “Valgus Koordis” (D. Normeti libr, lav U. Väljaots) ja 23. X Boris Kõrveri operett “Ainult unistus” (A. Liivese libr, lav E. Kaidu).

* Valmivad Eino Tambergi vokaaltsükkel “Viis romanssi Petöfi sõnadele”, Villem Kapi Teine sümfoonia c-moll.

* 20.-22. VII toimub Tallinnas XIV üldlaulupidu. Üldjuhtideks G. Ernesaks, J. Variste, H. Uibo, A. Kiilaspea, R. Ritsing, A. Velmet, K. Leinus, A. Pajupuu, S. Milovski, V. Tjumin, G. Kološkin, J. Kääramees ja V. Lemmik. Vene koorid osalevad esimest korda laulupeol, laulupeokantaadiks on Ernesaksa “Tuhandeist südameist”.

* TRK lõpetavad Helga Aumere ja Helga Tõnson — muusikateadus, Arvo Ratassepp — koorijuhtimine (J. Variste kl).

* 24. III esietendub Broadwayl Tennessee Williamsi “Kass tulikuumal plekk-katusel”.

* 20. X demonstreeritakse Londonis, Alexandra Palace’is, esmakordselt värvitelevisiooni.

* 10. XII pälvib Nobeli kirjanduspreemia islandlane Halldór Kiljan Laxness.

* Ameeriklaste lugemislauale jõuab Vladimir Nabokovi Ó okeeriv romaan “Lolita”.

* Avatakse eesti esimene kahe saaliga kino “Sõprus” (Vana-Posti t 8).

Surid:

15. V Felix Moor, eesti näitleja ja kõnetehnikapedagoog.
4.V Oskar Põlla, eesti näitleja ja lavastaja.
27. XI Arthur Honegger, šveitsi helilooja.
12. VIII Thomas Mann, saksa kirjanik.