SAJAND TEATRIS, MUUSIKAS, KINOS
1900—1910
1900
* Vendade Louis ja Auguste Lumière’ide leiutatud Cinématographe areneb tormiliselt. 28. detsembril 1895 korraldasid nad esimese tasulise kinoseansi Kaputsiinide bulvaril nr 14 asuva “Grand Café” India saalis 33 vaatajale. 15. mail 1900 näitasid nad oma filme Pariisis ühel seansil 25 000 inimesele. Programm koosnes 15 filmist kogukestusega 25 minutit, kinoekraani suurus oli 400 m2 (25x15 m). Filmi formaat oli tavaline 35 mm, algselt kavandatud 75 mm linti, mille jaoks toodeti vastav kaamera, keeldus projektor vedamast.
* Algava sajandi saksa lavastuskunsti suurkuju Max Reinhardt asutab Berliinis oma esimese kabareeteatri. 1902. aastal loob Reinhardt uue teatri, mille tuumiku moodustavad Saksa Teatrist lahkunud näitlejad ja mis saab nimeks Väike Teater. Väikese Teatri peaülesandeks saab võitlus Otto Brahmi juhitud Saksa Teatri naturalistlikkusega. 1903. aastal toob Reinhardt välja Gorki “Põhjas”, mis paneb aluse tema maailmakuulsusele. 1905. aastal saab Reinhardtist Saksa Teatri juht, aasta hiljem ka Kammerteatri juht. Saksa teatris töötab ta aastani 1933. Üks olulisemaid autoreid Reinhardti lavastajateel on Shakespeare.
* Eesti rahvuslik muusika jõuab professionaalsesse ajastusse: Peterburi konservatooriumi (Pbk) on lõpetanud Johannes Kappel (1881, orel ja kompositsioon), Miina Härma (1890, orel), Konstatin Türnpu ( 1891, orel), Rudolf Tobias (1897, orel ja kompositsioon), Artur Kapp (1898, orel ja 1900 kompositsioon); Dresdeni konservatooriumi Aleksander Läte (1897, kompositsioon). Valminud on rahvusliku heliloomingu esimesed sümfoonilised avamängud — Tobiase “Julius Caesar” (1896), Kapi “Don Carlos” (1898); esimene vokaalsümfooniline teos — Tobiase kantaat “Johannes Damascenos”, klaverikontsert — Tobiase Concertstück d-moll, 1897), esimene keelpillikvartett — Tobiase Esimene keelpillikvartett d-moll (1899); oma karjääri on alustanud esimese eesti kutselise lauljana Aino Tamm (1891), Tartus tegutsevad Stadtkapelle ja Musikgesellschaft’i orkester, Tallinnas saksa linnateater (Revaler Theater), mille kavas Wagnerigi ooperid.
* Aino Tamm esineb sügisel kontserdiga Pariisi maailmanäitusel Prantsuse Haridusseltsi Alliance Françoise’i paviljonis ja saab Alliance Françoise’i suure hõbemedali.
* Aleksander Läte asutab Tartus esimese eestlastest asjaarmastajate sümfooniaorkestri (hiljem selle juurde ka mees- ja segakoori).
* 19. XI — Läte sümfooniaorkestri esimene kontsert Tartu “Bürgermusse” saalis, kavas Haydni “Oxfordi sümfoonia”, Schuberti “Lõpetamata sümfoonia” jm.
* Valmivad Tobiase “Eks teie tea” segakoorile ja orelile, Miina Härma koorilaul “Meestelaul”; Tartus ilmub trükist Johannes Kappeli koostatud koorikogumikus “Laululaan” Tobiase segakoorilaul “Õõtsuv meri” (K. E. Sööt).
* 14. I Giacomo Puccini ooperi “Tosca” esietendus Roomas; ooper esindab sajandi alguse üht loomesuunda — verismi (verismo — it. k. realism). Teose kirjanduslikuks aluseks on Victorien Sardou’ melodraama. Kriitikud ründavad ooperit jõhkrate, “realistlike” stseenide tõttu selle tegevustikus, mis nende arvates läheb vastuollu helilooja lüürilise väljendusstiiliga. Samas tunnustavad nad Puccini oskust luua mõjuvat atmosfääri ja iseloomustada tegelasi.
* 3. XI Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi “Muinasjutt tsaar Saltaanist” esietendus Moskvas.
* Sigmund Freud avaldab “Unenägude seletamise”.
Surid:
* 20. V Sir George Grove, briti muusikateadlane, Grove’s Dictionary of Music and Musicians asutaja;
* Oscar Wilde, modernismi suurkuju, särav ja skandaalne teatraal, esseist, kriitik;
* Friedrich Nietszhe.
1901
* Karl Jungholz asutab Tartus “Taara” seltsi juurde näitetrupi, seal lavastatakse Eestis ka esimest korda Ibseni “Nora” (1904); näiteringi lavastustes on ülekaalus kirjandusliku väärtusega näidend ja realistlik suund.
* “Vanemuise” seltsis tõstetakse üles seisukoht luua seltsi juurde palgaline ehk siis kutseline näitetrupp — ettepanek ei leia poolehoidu.
* Itaalia näitekirjanik Gabriele D’Annunzio avaldab ühe oma olulisema teose, ajaloolise värsstragöödia “Francesca da Rimini”.
* Juba 1896. aastal olid vennad Charles, Émile, Jacques ja Théophile Pathéd rajanud Pathé Frères’i kompanii ning alustanud äri filmiprojektorite müügiga. 1901 suunab Charles oma energia filmitootmisele, mõne aasta pärast on tema stuudiod ja firmad vallutanud kogu maailma Londonist, Moskvast, New Yorgist Kalkuta ja Singapurini. Kukeembleemiga Pathé tegutseb tänaseni.
* Praeguse Eesti Draamateatri asupaigas puithoones andsid etendusi siis ja ka mitmel järgmisel aastal rändkinod “Original-Bioskop” ja “Royal Bioscop”.
* Firma “The Gramophone Co” valmistab Peterburis kuus heliplaati, millel oli kirjas “Sung in Estonian” (“Laulud eesti keeles”). Matriitsinumbri järgi oli esimene ülesvõetud pala August Weizenbergi laul “Paistab sügisel ka päikene” (A. Koltsovi tekst K. A. Hermanni tõlkes).
* 31. III Antonin Dvoraki ooperi “Näkineid” esietendus Prahas.
* 25. XI Gustav Mahleri Neljanda sümfoonia esiettekanne Münchenis.
* Esitletakse 25,4 cm läbimõõduga spiraalse vaoga šellakplaati.
* Valmivad: Jean Sibeliuse Teine sümfoonia ja Sergei Rahmaninovi Teine klaverikontsert; Mihkel Lüdigi muusika Ansomardi näidendile “Murueide tütar”.
* 27. I suri Giuseppe Verdi, itaalia helilooja .
1902
* Ilmub koguteoses Karl Menningu põhjalik ülevaade “Eesti näitekirjanduse ajalugu”.
* Tallinnas, Tartus ja Narvas annab külalisetendusi Berliini Ibseni teater lavastustega “Hedda Gabler”, “Kummitused” ja “Rosmersholm”, teatri etendused mõjutasid tugevasti teatrimõiste avardumist eesti näitetruppide hulgas. E. Vilde kirjutab: “…Jah, nad mängivad hoopis teistviisi kui meie omad. Berliinis ja Pariisis on see suur uuenduse töö näitekunstis toime pandud, et näitelaval mitte enam näitlejad ei liigu ja räägi, vaid tõsised sooja verega inimesed…”
* Valmivad Maksim Gorki esimesed näidendid “Väikekodanlased” ja “Põhjas”. Järgmised kümmekond aastat on proletaarse kangelase lavale tooja Gorki üks vene teatri olulisemaid autoreid: “Barbarid” ja “Päikese lapsed” (1905), “Vaenlased” (1906), “Vassa ZHeleznova” (1910).
* Valmib Georges Mélièsi üks paremaid varasemaid filme “Reis Kuule” Jules Verne’i ja Herbert G. Wellsi teoste põhjal, mis kuulus kestusega 16 minutit juba tõeliste “suurfilmide” hulka. Filmi mustvalge koopia eest maksid ostjad 560 franki, käsitsi värvitud koopia hinnaks oli 1000 franki.
* Juba 1895 fotograafiaseadmete müügifirma rajanud Léon Gaumont konstrueerib kronofoni (chronophone), helisüsteemi, mis grammofoniplaadi abil võimaldas filmile lisada sünkroonheli. Järgnevate aastatega laiendab ta oma tegevust kogu maailmas ning tema firma kujuneb Pathé kõrval teiseks Prantsuse filmitootmise hiiglaseks. Karikakrakujulise embleemiga Gaumont tegutseb edukalt senini.
* Theodor Lemba lõpetab Pbk (klaver, F. Blumenfeldti ja van Arcki kl) ning esineb Jan Kubélíkuga kontsertidel Lääne-Euroopas ja Venemaal.
* “Vanemuise” seltsi juhatus ei sõlmi enam August Wieraga lepingut, Wiera tegutseb edaspidi oma trupiga iseseisvalt.
* Valgas asutatakse eesti selts “Säde”.
* 8. ja 15. IX Miina Härma laulumängu “Murueide tütar” (Ansomardi libr., kasutatud ka Lüdigi muusikat.) esietendus Tartus Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsis .
* 30. IV Claude Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” esietendus Pariisis (helilooja ulatuslikem teos Maurice Maeterlincki järgi); 25. XII Nikolai Rimski-Korsakovi ooperi “Surematu Kaštšei” esietendus Moskvas.
* Valmivad Carl Nielseni Teine sümfoonia, Tobiase Teine keelpillikvartett c-moll.
* Suri naturalismi suurkuju Émile Zola. Antiromantiline Zola võitles fakti ja elutõe teatri eest, rõhutades, et erandlik on tähenduslikum kui üldistav.
1903
* Põleb maha “Vanemuise” seltsi maja Jaama tänaval. Otsustatakse ehitada uus hoone Aia tänavale.
* Esimest korda tuuakse Eestis lavale M. Gorki “Põhjas” — nii “Estonias”, “Vanemuises”, Pärnu karskusseltsis “Valgus” kui ka Viljandi karskusseltsis “Vabadus”.
* Romain Rolland avaldab teose “Rahva teater. Katse määratleda uue teatri esteetikat” (Le Théâtre du Peuple), milles üritab paika panna populaarse teatri (le théâtre populaire) esteetikat. Rolland’i näidendid — “Danton” (1900) ja “14. juuli” (1902) — ei oma võrreldavat mõju.
* Valmib Edwin S. Porteri 12-minutine “Suur rongirööv”, mis pani aluse uuele zhanrile, vesternile.
* Eesti meister Ernst Hiis avab Peterburis oma klaveritöökoja “E. A. Ihse”.
* Läte kannab Tartus novembris oma orkestri ja kooriga ette Haydni oratooriumi “Loomine”.
* 17. ja 19. V Jean Sibeliuse autorikontserdid Kadrioru supelsalongis tema enda juhatusel, tõenäoliselt Varssavi filharmoonia sümfooniaorkestriga; kavas Esimene sümfoonia, süit näidendile “Kuningas Kristjan II”, “Toonela luik” ja “Finlandia” (Impromtu nime all).
* Valmivad: Jean Sibeliuse Valse triste ja Viiulikontsert (red 1905); Sergei Rahmaninovi Prelüüdid op. 23 klaverile; Richard Straussi Sinfonia domestica; Erik Satie “Kolm pala pirni vormis”, mille esteetika on mõjutatud Pablo Picasso ja Jean Cocteau ideedest ning mis vastandub seni tunnustatud muusikavormidele. Satie avaldab suurt mõju järgmisele heliloojate põlvkonnale, kellest tuntuim on rühmitus Les Six.
* 22. II suri Hugo Wolf, austria helilooja.
1904
* Tallinna linnavolikogu eraldab “Estonia” seltsile 450 ruutsülda maad Karjavärava promenaadi ääres, et sinna eesti teater ehitataks — hoone püstitamiseks antakse aega 10 aastat, algab üleriigiline korjandus oma rahvusteatri hoone ehitamiseks.
* Karl Menning sõidab Euroopasse enesetäiendamisreisile. Menningu tähelepanu köidab eelkõige Pariisi Antoine’i teater ja Berliini Freie Volksbühne, ta õpib ka Max Reinhardti rezhiiklassis.
* Uksed avab Abbey teater, Iirimaa esimene poolprofessionaalne püsiteater. Teatri esimese tegutsemisaja esteetiline suunaja on näitekirjanik John Millington Synge.
* Pbk lõpetavad Mihkel Lüdig, August Topman (orel, L. Homiliuse kl) ja Ludmilla Hellat-Lemba. Topman asub tööle Tallinna Jaani kiriku organistina, Lüdigist saab Peterburi eesti muusikaelu juhte.
* Artur Kapp asub tööle Astrahani muusikakooli direktori ja õpetajana, juhatab ja korraldab sümfooniakontserte, ooperietendusi, tegutseb organistina ja saab Vene Muusikaseltsi Astrahani osakonna esimeheks.
* Oskar Kallas käivitab EÜSiga rahvaviiside kogumise, selles osalevad ka Peeter Süda, Juhan Simm, Mart Saar, Cyrillus Kreek (hiljem) jt.
* 24. V Jean Sibeliuse kolmas autorikontsert Tallinnas Kadrioru supelsalongis Varssavi filharmoonia sümfooniaorkestriga, juhatab autor; kavas Teine sümfoonia, “Saaga”, Valse triste, sümfooniline poeem “Kevadlaul”, Andante keelpillidele ja “Karelia” süit.
* Rudolf Tobias asub augustis Tartu; hakkab koos Lätega juhatama sümfooniakontserte, tegutseb publitsisti, kriitiku ja muusikaõpetajana.
* Otto Hermann teeb detsembris algust “Estonia” seltsi juures sümfooniakontsertide korraldamisega juhuslikest mängijaist kokku pandud orkestriga.
* Valmivad Juhan Simmi meeskoorilaul “Oma saar” (G. Suitsu tekst), Mart Saare ühe esimese kompositsioonina soololaul “Hoia vahest aken lahti” (Anna Haava), mille Paula Brehm laulab firma “Zonophone Record” heliplaadile, ning Viljandi “Koidu” seltsi 35. aastapäevaks Lüdigi segakoorilaul “Koit” (F. Kuhlbarsi sõnadele).
* Tallinnas alustab tegevust Alice Segali eramuusikakool.
* 17. II Giacomo Puccini ooperi “Madama Butterfly” esietendus Milanos.
* 18. X Gustav Mahleri Viienda sümfoonia esiettekanne Kölnis.
* Suri Anton Tšehhov, üks nn uue draama alusepanijaid. Tšehhovi näidendid olid üks neid vaalu, millele toetus uue ajastu vene teater — Moskva Kunstiteater (1898). “Kajakas” (1896), “Onu Vanja” (1899), “Kolm õde” (1901), “Kirsiaed” (1904).
* 1.V suri Antonin Dvorak, tšehhi helilooja .
1905
* Kirjanduslik ja üldkultuuriline “Noor-Eesti” liikumine astub avalikkuse ette. Peamiseks eeskujuks Lääne-Euroopa, eriti prantsuse ja itaalia, aga ka Skandinaavia uuemad kunstivoolud — impressionism, sümbolism, juugend; rühmituse tuumiku moodustavad Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala, Bernhard Linde; kujutavaist kunstnikest liituvad nendega Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud, Jaan Koort, Aleksander Uurits, Aleksander Tassa jt; heliloojaist võtsid nende taotlused omaks Rudolf Tobias ja eriti Mart Saar.
* Eestis on lisaks 84 laulu- ja mänguseltsile 63 karskusseltsi, 12 kooliseltsi ja 2 raamatukoguseltsi, kus ka tihti näitemängu harrastati.
* Alustatakse “Vanemuise” uue teatrihoone ehitamist.
* “Estonia” näitejuhiks saab Paul Pinna.
* Theodor Altermann sõidab Berliini, et kõnetehnika tunde võtta ja sealse teatrieluga tutvuda.
* Lõpeb “Taara” näiteringi tegevus, revolutsioonisündmuste järelkajana katkeb ajutiselt ka “Estonia” teatri töö.
K. Jungholz siirdub kaheks aastaks Berliini, E. Reicheri Kõrgemasse Draamakunsti Kooli, õppima.
* Vsevolod Meierhold asutab MHATi (Moskva Kunstiteatri) Stuudio Povarskaja tänaval. Tema huviorbiidis on sümbolistlik draama (Maeterlinck, Andrejev, Blok), näitleja füüsiline eneseväljendus. Aasta hiljem saab Meierholdist V. Komissarzhevskaja nimelise teatri juht, kus sünnib ka tema esimene eksperiment commedia dell’arte laadis — Bloki “Väike palagan”.
* Pbk lõpetavad Eduard Tamm (J. Tamme metsasarve kl, mängib alates 1904 Peterburi õukonnakapellis) ja Samuel Lindpere (viiulilkl).
* Lindpere asub tööle “Vanemuise” teatri muusikajuhina.
* 26. ja 27. III Läte kannab oma orkestri ja kooridega ette Händeli oratooriumi “Juudas Maccabeus”, kontserdi ettevalmistamisel on abiks Rudolf Tobias.
* Tallinna (saksa) linnateatri maja Laial tänaval rüüstatakse ja pannakse põlema (kolmas põlemine) 14. oktoobril revolutsioonimärulis.
* “Noor-Eesti” I albumi lisana ilmub trükis Tobiase “Neenia F. R. Kreutzwaldi mälestuseks”.
* Ilmub Läte koostatud kogumik “Kodused helid”, milles ka Tobiase segakoorilaulud “Murtud roos” (M. Lipp), “Teel”, “Varas” (K. E. Sööt) ja “Noored sepad” (G. Suits).
* 9. XII Richard Straussi ooperi “Salome” (Oscar Wilde’i järgi ) esietendus Dresdenis, mis šokeerib publikut nii oma ainese kui ka muusikalise väljendusega. “Salome” on üks varasemaid teoseid, mis näitab ekspressionistlikke suundumusi muusikas. Selle harmoonia jõuab kohati atonaalsuse piirini. Sensatsiooniline oli ka vaatemäng laval — striptiis piibliainelises teoses.
* 29. I Gustav Mahleri laulutsükli “Laulud surnud lastest” esiettekanne Viinis.
* Valmivad esimesed Itaalia ja Hiina mängufilmid. Inglise produtsendi Cecil Hepworthi filmis Rescued by Rover mängib kogu tema perekond ja inimese parim sõber kolli, teise inglase William Haggeri teos The Life of Charles Peace teeb surematuks kurikuulsa murdvarga ja mõrtsuka. Igat liiki koerad ja kurikaelad jõuavad edaspidi üha rohkem filmi.
* Valmivad Claude Debussy helipoeem “Meri”, Artur Lemba ooper “Sabina” (A. Feti libr; “Lembitu tütre” 1. red) ja Esimene klaverikontsert G-duur (1. red), Tobiase melodraama “Kalevipoja unenägu” sümfooniaorkestrile ja retsitaatorile.
* Välja antakse esimene kahe poolega heliplaat.
* Suri Henry Irving, Shakespeare’i-näitleja, üks briti klassikalise teatritraditsiooni edasikandjaid. Irving tõusis briti näitlejate esiridadesse 1874. aastal mängitud Hamletiga. Irvingi Shakespeare’i-triumfid on suurelt jaolt sündinud partnerluses Ellen Terryga.
1906
* Kutselisteks teatriteks muutuvad Tartus “Vanemuine” ja Tallinnas “Estonia”.
“Vanemuise” juhiks saab Berliinis M. Reinhardti juures õppinud Karl Menning, ansambliteatri ja psühholoogilise realismi järjekindel viljeleja. Menning rakendas töös näitlejatega A. Antoine’i ja K. Stanislavski uuenduslikke põhimõtteid (elamuskunst ja ümberkehastumine).
“Estonia” eesostsas oli P. Pinna kõrval veel T. Altermann — nii näitlejate kui lavastajatena (kolmas lavastaja J. Rossfeldt lisandus 1907, tema asemele tuli 1909 K. Jungholz). Kutseline teater “Estonia” avatakse M. Metsanurga näidendiga “Päikese tõusul”.
* 12. ja 13. VIII — Tartus avatakse uus, juugendstiilis “Vanemuise” teatrimaja; esimesel päeval toimub pidulik kontsert, mille kavas koori- ja soololaule Emil Hörschelmannist Artur Kapini, Mihkel Lüdigi avamäng-fantaasia nr 1 h-moll sümfooniaorkestrile, mida ta ise juhatab; kontserdil juhatab ka Samuel Lindpere, esinevad Tobias (pianistina) ja Heino Eller (viiuldajana); 13. augustil etendatakse A. Kitzbergi äsjavalminud näitemängu “Tuulte pöörises”.
* Suvel siirdub Paul Pinna oma esimesele teatriõppereisile Berliini — õpingud Emmanuel Reicheri Kõrgemas Draamakunsti Koolis.
* Prantsuse näitlejast ja lavastajast Andre Antoine’ist saab “Odéoni juht”. Vaba teatri (theatre libre) idee autor, naturalistliku suuna üks olulisemaid esindajaid Prantsusmaal. Mees, kes esmakordselt prantsuse teatri ajaloos loobus rambivalgusest ning kustutas saalituled etenduse ajaks täielikult. Võitles intiimse näitlemislaadi eest.
* 22. XI nn Esimese Eesti Viiulikvarteti õhtu “Vanemuises”, esinevad Eller (viiul), Tobias (klaver), Simm (tšello); kavas Tobiase Finaal Keelpillikvartetist nr 1 ja “Ööpala” Keelpillikvartetist nr 2.
* Raimund Kull lõpetab Pbk (tromboon).
* Otto Hermann saab “Estonia” teatri muusikajuhiks.
* Ludmilla Hellat-Lemba debüteerib solistina Milano Dal Verme teatris.
* Tartus ilmuvad trükist Kristjan Raua juugendliku kujundusega Läte “Meestekoorid”; noot sisaldab Läte laule “Kuldrannake” (A. Reinvald), “Malemäng”, “Pilvedele” (K. E. Sööt) jm.
* 27. V Gustav Mahleri Kuuenda sümfoonia esiettekanne Essenis.
* Valmivad Arnold Schönbergi Esimene kammersümfoonia (seade suurele orkestrile — 1922); Mart Saare esimesed komplitseeritud helikeelele viitavad soololaulud “Kadunud ingel” ja “Sügismõtted” (K. E. Söödi sõnad); Artur Kapi “Viimne piht” viiulile ja orelile.
* Ilmub seniajani mõjuka muusikateoreetiku Heinrich Schenkeri raamat “Harmooniaõpetus” .
* Lee De Forest patenteerib Ameerikas raadiolambi, mis avab tee elektroonilisele heli tekitamisele ning võimendamisele.
* Suri Henrik Ibsen, norra näitekirjanduse ja rahvusliku teatri suurkuju, üks nn uue draama võtmefiguure. Tema viimase näidendi ilmumisest oli möödunud 7 aastat — “Kui me, surnud, ärkame” (1899).
1907
* Stockholmis avab uksed “Intiimteater” — üks XX sajandi alguse uue draama selgemaid peegeldusi, mille vaimne isa on August Strindberg. Teater tegutseb aastani 1910.
* Pariisis toimub esimene kubistide näitus.
* Valmib esimene Soome mängufilm Salaviinan polttajat.
*Louis Feuillade murrab võimsalt sisse prantsuse filmikunsti, vähem kui kahekümne järgmise aastaga teeb ta rohkem kui 800 filmi, tuntumad Fantômas, Les Vampires ja Judex.
* Sügisel asub Peterburi Zaslavski teatrikursustele Erna Villmer, kellest saab eesti teatri esimene professionaalse ettevalmistusega näitleja; pool aastat hiljem siirdub ta Moskvasse jätkama õpinguid Kunstiteatri näitleja Adaševi teatrikursustel (1908 — 1910).
* Juhan Aavik lõpetab Pbk (trompet); Sigrid Antropoff-Hörschelmann Berliini muusikaülikooli (klaver ja kompositsioon; Max Bruchi kl).
* Aleksander Läte loobub tervislikel põhjustel muusikalisest tegevusest Tartus.
* Adalbert Wirkhaus korraldab esimese eestikeelse õhtut täitva ooperiettekande Tartus “Bürgermusses” Kreutzeri ooperiga “Öömaja Granadas”.
* Otto Hermann alustab nn rahva-sümfooniakontserte “Estonia” sümfooniaorkestriga (sisuliselt laiendatud koosseisuga ooperiorkester), (toim a.-ni 1912).
*19. XI Tobiase autorikontsert “Vanemuise” kontserdisaalis; kavas kantaat “Johannes Damaskusest”, Concertstück d-moll, Largo orelile ja orkestrile, “Ööpala” (keelpilliorkestriga), “Kalevipoja unenägu” jm; 14. X sama Tallinnas Börsisaalis;
* Valmivad Jean Sibeliuse Kolmas sümfoonia, Artur Lemba kantaat “Merekuninganna” solistidele, naiskoorile ja sümfooniaorkestrile, Mart Saare sümbolistlike sugemetega soololaul “Lõputa teel” (M. Heiberg).
*Surid:
* 1. VI 1907 Johannes Kappel, helilooja ja dirigent;
* 31. XII Jakob Hurt;
* 4. IX Edvard Grieg, norra helilooja.
1908
* Émile Cohl alustab Gaumont’is trikk-, joonis- ja nukufilmide tegemist.
* Tallinnas Viru t 3 alustas tööd paikkino The Express Bio.
* Pathé ja Gaumont hakkasid tegema kroonikapalasid ka Eesti eluolust.
* Pbk lõpetavad Artur Lemba (väikese kuldmedaliga ja A. Rubinsteini nim preemiaga I. Borovka klaverikl ning suure hõbemedaliga N. Solovjovi kompositsioonikl; saab Pbk klaveriõppejõuks) ja Mart Saar (orel, L. Homiliuse kl).
* Adalbert Wirkhaus lõpetab Leipzigi konservatooriumi (dirigeerimise A. Nikischi kl-s ja kompositsiooni Max Regeri kl-s) ning tuleb Tartu saksa suveteatrisse teiseks dirigendiks, sügisest “Estonia” muusikajuhiks.
* 14. (27.) XI “Estonia” ooperi faktiline algus — etendatakse Kreutzeri ooperit “Öömaja Granadas”.
* K. A. Hermanni laulelduse “Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad” (K. A. Hermanni libr rahvamuistendite ainetel) esietendus “Vanemuises” 12. ja 13. IX , juhatab Adalbert Wirkhaus; 18. IX “Estonias” ja 9. ning 10. XI Peterburis.
* Jaan Tamm saab Pbk professori tiitli.
* Tobias lahkub Eestist ja läheb Pariisi, hiljem Saksamaale.
* Samuel Lindpere hakkab “Vanemuise” sümfooniaorkestriga (sisuliselt laiendatud koosseisuga ooperiorkester) tegema suvemuusikakontserte.
* 19. IX Gustav Mahleri Seitsmenda sümfoonia esiettekanne Prahas.
* Maurice Maeterlinck’il valmib “Sinilind”, sümbolistliku teatri üks tuntumaid teoseid. Samal aastal esietendub “Sinilind” Moskva Kunstiteatris.
* Valmib Vladimir Romaškovi “Stenka Razin”, millest loetakse vene filmikunsti sündi, aga samuti esimene Argentina mängufilm.
* Valmivad: Maurice Raveli ballett “Hispaania rapsoodia” ja “Öine Gaspard” klaverile; Aleksandr Skrjabini “Ekstaasi poeem”; Lemba Esimene sümfoonia cis-moll, püh. A. Glazunovile; selle esiettekanne Glazunovi juhatusel; Lemba ooper “Lembitu tütar” (ooperi “Sabine “ II red), toimuvad selle esiettekanded Peterburis ja Tartu “Vanemuises”.
* Linastub esimene originaalmuusikaga film — Henri Lavedani “Hertsog Guise’i tapmine” Camille Saint-Saënsi muusikaga .
* Kahe poolega heliplaat saab standardiks.
* 21. VII suri Nikolai Rimski-Korsakov, vene helilooja.
1909
* Paul Pinna ja Theodor Altermanni koostöös ilmub eesti esimene teatriajakiri “Näitelava” (1909 — 1910).
* Sergei Djagilevi organiseeritud “Vene balletid” (Les Ballets Russes) vallutavad Pariisi.
* Thomas Alva Edison, üks kinematograafiale alusepanijaid, ühendab hulga mängufilmikompaniisid üheks trustiks, et seista vastu sõltumatutele tootjatele turu haaramisel.
* D. W. Griffith [David (Lewelyn) Wark Griffith] kinnistab oma positsiooni ameerika filmis ning kogub enda ümber suure hulga noori näitlejaid, kellest varsti saavad tähed.
* 21. VI — Tartu muusikapäev — esimene katse laiendada laulupidu üleüldisteks muusikapidustuseks: kooride kontsert, sümfooniakontsert ja solistide kontsert; kavas Tobiase Capriccio “Varese sõjasõnumida” orkestrile, Lüdigi sümfooniline poeem “Lembitu”, Beethoveni Viies sümfoonia, Wagneri avamäng “Tannhäuserile”, Mendelssohni oratoorium “Athalia” jm; kontserte juhatasid Lindpere, Lüdig ja Kapp; solistide kontserdil esinesid Paula Brehm, Aino Tamm, Juhan Aavik (trompetil), Theodor Lemba (mängis Tšaikovski Esimest klaverikontserti).
* Tartus asutatakse Eesti Rahva Muuseum.
* 26. XI Tobiase oratooriumi “Joonase lähetamine” esiettekanne Leipzigi Andrease kirikus, juhatab autor; detsembris asub Tobias elama Berliini.
* 25. I Richard Straussi ooperi “Elektra” esietendus Dresdenis.
* Tartus ilmub “Postimehe” kirjastuses trükist Mart Saare esimene koorikogumik “Segakoori laulud” (“Vana-aasta öösel” (K. E. Sööt), “Ühte laulu tahaks laulda” (G. Suits)jt).
* Valmivad Arnold Schönbergi “Kolm klaveripala” op. 11, mis tähistab atonaalsuse läbimurret muusika ajaloos, ja monodraama “Ootus”, esimene psühhoanalüüsiga tegelev muusikateos, muusikalise ekspressionismi tähtteoseid; Mart Saare atonaalsuse sugemetega soololaul “Must lind” K. E. Söödi sümbolistlikule tekstile — “Noor-Eesti” ideede ilmsemaid kajastusi eesti muusikas —, mis ilmub trükist ajakirja “Noor-Eesti” 1910/11 kaasandena; Heino Elleri esimesed kompositsioonid Sostenuto g-moll, Andante E-duur , Allegretto moderato c-moll ja Larghetto A-duur klaverile.
* 11. I suri Karl August Hermann.
1910
* 12.—13. VI VII üldlaulupidu Tallinnas. Laulupeo teisel päeval pandi nurgakivi “Estonia” uuele teatrimajale Vene turu äärde.
Esmakordselt esinevad laulupeol lastekoorid (juh Mihkel Kippert); kooride kontserdi kava koosneb ainult eesti autorite lauludest, juhatavad Lüdig (üldsegakoore), D. O. Wirkhaus (orkestreid, viimast korda); toimub kolm sümfooniakontserti, juhatavad A. Kapp ja A. Lemba, kavas Beethoveni Kolmas ja Tšaikovski Kuues sümfoonia, R. Straussi Metsasarvekontsert (sol V. Taggu), A. Lemba Klaverikontsert (sol T. Lemba), Lüdigi sümfooniline poeem “Jaaniöö”, Mozarti Reekviem ja solistide kontsert Börsisaalis, kus esinesid H. Hellat, T. Lemba, A. Tamm ja J. Aavik (trompetil).
* Erna Villmer asub tööle “Estoniasse”, ehkki talle oli samal ajal tehtud ettepanekuid töötada Moskvas.
* “Vanemuisesse” asub tööle Liina Reiman, kellest kujuneb üks eesti jõulisemaid ja säravamaid naisnäitlejaid.
* Algab kinode asutamise võidujooks Eestis, mis kestab mitu aastat. 1910 olevat seni tagasihoidlikus Tartus olnud juba seitse kino.
* Septembris avatakse Tallinnas Vene turu ääres Tallinna saksa linnateater, Revaler Theater, trükist ilmub Elisabeth Roseni raamat Rückblicke auf die Pflege der Schauspielkunst in Reval. Festschrift zur Eröffnung des neuen Theaters in Reval im September 1910. (Revaler Theaterverein, Melle i. Hannover).
* 25. VI Igor Stravinski balleti “Tulilind” esietendus Pariisis.
* 12. IX Gustav Mahleri Kaheksanda sümfoonia esiettekanne Münchenis.
* Valmivad Aleksandr Skrjabini sümfooniline poeem “Prometheus”, Sergei Rahmaninovi Prelüüdid op. 32 klaverile, Claude Debussy Prelüüdid klaverile I vihik, Mart Saare segakoorilaul “Põhjavaim” (M. Heiberg). Atonaalsuse taotlused süvenevad Saare klaveripalas “Skizze”(ilmub trükist ajakirja “Noor-Eesti” 1910/11 kaasandena). Valmib Peeter Süda esimesi kompositsioone — Fuuga f-moll orelile.