SAJAND TEATRIS, MUUSIKAS, KINOS
1966—1970
1966
* Londoni teatrielu keskmes on Royal Court: esmalt jõuab teatris lavale Edward Bondi väga jõhker näidend “Saved”, mille lord Chamberlaini tsensuur on ära keelanud. Samal aastal järgneb teinegi vastakas ja hirmuäratav näidend, Joe Ortoni “Loot”, milles peategelane kasutab ema kirstu röövitud raha peidikuna, ema laip aga vedeleb samal ajal toanurgas.
* 11. III tuleb Neeme Järvi juhatusel Eestis esiettekandele Stravinski oratoorium “Kuningas Oidipus”.
* 30. III tuleb Münsteri katedraalis esiettekandele Penderecki Luuka passioon, mida peetakse tema tähtsaimaks teoseks. Ligetil valmivad absurdietendused solistidele ja ansamblile Aventures ja Nouvelles aventures, tavaarusaama järgi tähenduseta foneetilise teksti ja eriskummalise lavategevusega. Nii sel kui ka järgmistel aastatel tulevad mitme teosega välja Xenakis, Stockhausen, Crumb, Messiaen, Morton Feldman; rohkem traditsioonidele toetuvatest heliloojatest Britten mitme ooperiga. Rockmuusikas arenevad psühhedeelia- ja pungisuundumused, aga ka klassikaga eksperimenteerimine (näiteks Frank Zappa), valitsevad hipimeeleolud. Kuuekümnendate lõpul algav narkootikumide buum avaldab mõju muusika loomisele ning viib paljud tegijad noorelt hauda.
* ”Vanemuises” esietenduvad: 20. IV Tormise ooper “Luigelend” (libr E. Vetemaa, O. Toominga j, lav K. Irdi); 19. X Šostakovitši ooper “Katerina Izmailova”, nimiosas Lehte Mark (lav K. Irdi).
* 15. — 17. V esineb “Estonia” kontserdisaalis Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkester Jevgeni Mravinski jt juhatusel. Solistidest teeb kaasa Mstislav Rostropovitš.
* ”Estonias” esietenduvad: 15. V Raveli ballett “Daphnis ja Chloe” (lav M. Murdmaa, M. Fokini kreograafia j; tantsivad E. Kerge, T. Randviir jt); 1. XII Tubina ballett “Kratt” (lav E. Suve, nimiosas T. Randviir, J. Lehiste ja T. Soone); 30. XII Gershwini ooper “Porgy ja Bess” — esimene terviklik lavaline ettekanne N. Liidus (lav U. Väljaotsa). Kriitika tõstab esile Georg Otsa Porgyt.
* 27. V esilinastub Pariisis Claude Lelouchi väljapaistva kaameratööga armastuslugu “Mees ja naine” (Un homme et une femme), peaosades Anouk Aimée ja Jean-Louis Trintignant, film võitis Cannes’is peaauhinna ja saab hiljem “Oscari”. FranH is Lai filmi läbiv meloodia kujuneb hitiks, kassatükile tehakse kakskümmend aastat hiljem järg.
* 27.—29. V astuvad dzhässifestivalil “Tallinn ‘66” üles Vjatšeslav Ganelini trio, Igor Brill, David Gološtšokin ja Jossif Vainšteini dzhässorkester, Jan Johanssoni trio, Raivo Tammiku trio, Andres Ots, Els Himma jt.
* 22. VI jõuab Los Angeleses vaatajateni Mike Nicholsi film “Kes kardab Virginia Woolfi?” (Who’s Afraid of Virginia Woolf?); Edward Albee näidendi ekraniseeringus kehastavad peaosi Elisabeth Taylor ja Richard Burton — kinomaailma kuulsaim abielupaar. Järgmisel aastal pälvib ekraaniteos viis “Oscarit”, Taylor tunnistatakse parimaks naisnäitlejaks.
* Peter Brook toob Royal Shakespeare Company’s (RSC) lavale Vietnami sõja ainelise lavastuse “US”.
* Edward Albee näidend “Habras tasakaal” pälvib Pulitzeri auhinna.
* 16. IX esitleb FranH ois Truffaut Pariisis oma esimest värvifilmi “Fahrenheit 451” Ray Bradbury ulmeromaani järgi, operaatoriks Nicolas Roeg.
* 18. X demonstreerib Ingmar Bergman Stockholmis üksindusedraamat “Persona”, peaosades tema lemmiknäitlejad Liv Ullmann ja Bibi Andersson.
* 18. XII esilinastub Londonis Michelangelo Antonioni Inglismaal valminud tähtteos “Blow-Up”, peaosades David Hemmings ja Vanessa Redgrave. Järgmisel aastal Cannes’is “Kuldse palmioksa” võitev film näitab tõe illusoorsust ja inimese võimetust jõuda asjade tegeliku olemuseni.
* Robert Bressonil valmib film “Nagu juhtub, Balthazar” (Au hasard, Balthazar), milles sündmustikku esitatakse eesli silmadega nähtuna. Nii selles kui ka järgmisel aastal tehtavas “Mouchette’is” Georges Bernanosi teose järgi, mis võidab Cannes’is eripreemia, õilistab rezhissöör usulis-kõlbelisi kannatusi.
* Andrei Tarkovski lõpetab vene filmikunsti suurteoseks saava “Andrei Rubljovi”, mis aga pannakse pärast Moskva esilinastust riiulile. Alles 1969 esitatakse film Cannes’i festivalile ja see võidab FIPRESCI auhinna, Nõukogude Liidu kinodes näidatakse teost alles aastast 1971.
* Vene filmi ilmestavad superkallis Sergei Bondartšuki neljaseerialine “Sõda ja rahu” (1966—1967, välisfilmi “Oscar” 1968), Eldar Rjazanovi “Ettevaatust, auto!” ja Aleksandr Askoldovi “Komissar” (ekraanil 1987).
* “Tallinnfilmis” valmivad Grigori Kromanovi “Mis juhtus Andres Lapeteusega?”, Veljo Käsperi “Tütarlaps mustas” ning Elbert Tuganovi nukufilm “Park”, “Eesti Telefilmis” Valdur Himbeki “Võlg” ja Virve Aruoja “Ühe suve akvarellid”.
* Jaan Saul teeb oma viimase lavastuse, Noorsooteatris esietendub J. Svartsi “Lumekuninganna”.
* Kadrioru lossis mängitakse Kilty “Armast luiskajat” (lav V. Panso), peaosades Linda Rummo ja Ants Eskola.
* Noorsooteatris esietendub Shakespeare’i “Hamlet” (Panso) nimiosas 50-aastane Ants Eskola.
* TRK lõpetavad: Merike Vaitmaa (Jõulma) — muusikateadus, Arbo Valdma — klaver.
* Valmivad: Tubina Kaheksas sümfoonia, Pärdi Teine sümfoonia ja tšellokontsert “Pro et contra”, kontserdi tellis Mstislav Rostropovitš. Kirjutatud on see concerto grosso vaimus, seeriatehnikas lõikudele on teoses vastandatud Pärdi enda barokilaadis stilisatsioonid.
Surid:
1. II Buster Keaton, ameerika tummfilmi koomik.
3.VII Jaan Saul, eesti näitleja.
28. IX Andre Breton, üks sürrealismi alusepanijaist.
29. XI Aleksander Arder, eesti laulja ja pedagoog.
1967
* 9.— 13. I toimub I vabariiklik noorte interpreetide konkurss vokalistidele. I preemia — Ivo Kuusk ja Margarita Voites, II — Mati Palm, Evald Tordik ja Anu Kaal.
* 2. II leiab Londonis aset Charlie Chaplini filmi “Krahvinna Hongkongist” (A Countess From Hong Kong) pidulik esitlus; staaridena teevad kaasa Marlon Brando ja Sophia Loren.
* 10. II toimub Šostavitši Kolmeteistkümneda sümfoonia esiettekanne Eestis, dirigent Roman Matsov.
* 8. III Pariisis ekraanile jõudvas Jacques Demy muusikafilmis “Rochefort’i tüdrukud” (Les demoiselles de Rochefort) mängivad õed FranH oise Dorléac ja Catherine Deneuve kaksikuid.
* 7., 9. ja 11. IV kannab Emil Gilels koos Neeme Järviga “Estonia” kontserdisaalis ette kõik Beethoveni klaverikontserdid.
* 10. IV saab Fred Zinnemanni “Mees kõigiks aegadeks” (A Man for All Seasons) sir Thomas More’ist viis “Oscarit”, sh parim film, rezhissöör ja meesnäitleja (Paul Scofield).
* 12. IV esietendub Londonis Inglise Rahvusteatris noore dramaturgi Tom Stoppardi esiknäidend “Rosencrantz ja Guildenstern on surnud”.
* 11.—14.V toimub esinduslik dzhässifestival “Tallinn ‘67” (arvult neljateistkümnes). Esinejaid: Herman Lukjanovi trio, Oleg Lundströmi orkester, Leningradi diksiländansambel, Raivo Tammiku trio, Tõnu Naissoo trio jt. Väljaspool ametlikku kava toimub turistidena kohale saabunud Charles Lloydi kvarteti (New York, ansambli pianistiks oli Keith Jarrett) skandaalne esinemine, võimude lubatud 20 minuti asemel mängitakse publiku tormilisel nõudmisel poole kauem. Festivalile on saabunud umbes 200 välisajakirjanikku, sh “kurikuulsa” “Ameerika Hääle” esindaja; mainitakse mustanahaliste diskrimineerimist Nõukogude Liidus jm. Festivalid keelatakse kauaks ajaks ära.
* Valmib Aleksandr Vampilovi kuulsaim näidend “Pardijaht”, mida peetakse urbanistliku groteski esimeseks pääsukeseks vene dramaturgias. Vampilovi looming on mõjutanud tervet plejaadi 1970.—80. aastate vene näitekirjanikke, nagu Ljudmilla PetruÓ evskaja, Semjon Zlotnikov, Mark Rozovski, Viktor Slavkin.
* Lavastaja Anatoli Efros toob vaatajate ette TÓ ehhovi “Kolm õde” ja Bulgakovi “Vagameeste vandenõu (Molière)”.
* 24. IV Stockholmis esilinastuv melodraama “Elvira Madigan” teeb tuntuks rezhissöör Bo Wilderbergi.
* 14. VIII jõuab New Yorgi kinodesse Arthur Penni ühiskonnakriitilise hoiakuga romantiline gangsteridraama “Bonnie ja Clyde”, nimiosades Faye Dunaway ja Warren Beatty.
* 10. IX võidab Veneetsia festivalil “Kuldlõvi” Luis Buzhueli erootiline naise hingeellu süüviv “Päevaliblikas” (Belle de jour) Catherine Deneuve’iga.
* Mati Unt teeb oma esimese lavastuse-luuleõhtu “Vanemuises” — “Suits pööriöö luhtadelt” Juhan Liivi loomingu põhjal.
* 17. XI esietendub “Ugalas” J. Kirklandi “Tubakatee” (lav H. Torga), mis kujuneb hooaja 1967/68 tipplavastuseks.
* 8. XII Los Angeleses esitletavas Mike Nicholsi “Abituriendis” (The Graduate) teeb esimese peaosa Dustin Hoffman.
* 11. XII jõuab eetrisse M. Mikiveri telelavastus, Becketti “Krappi viimane lint”, peaosas Jüri Järvet.
* Aasta rezhissööriks võib pidada Jean-Luc Godard’i, kellelt jõuab vaatajateni ühel aastal viis filmi, viimasena “Weekend”. Tema “Hiinlanna” (La chinoise) pälvib Venezia zhürii eriauhinna.
* Vene filmikunstis tõusevad esile Marlen Hutsijevi “Juulivihm” ja Andrei Mihhalkov-Kontšalovski “Lugu Asja Kljatšinast, kes küll armastas, aga mehele ei läinud” (ekraanil 1987).
* “Tallinnfilmis” debüteerib rezhissöörina Vladimir Karasjov, “Eesti Telefilmis” valmib Grigori Kromanovi tõsielufilm “Must Habe tahab teada”.
* Moodustati büroo “Eesti Reklaamfilm” (aastast 1986 stuudio).
* The Beatles saab valmis albumi Sergeant Pepper’s Lonely Hearts Club Band, paljud “lööklaulud” ja igihaljad albumid on alles tulemas.
* Kaarin Raid lõpetab GITIS rezhiierialal (juh M. Knebel) ja siirdub tööle Pärnu Teatrisse.
* Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva tähistamiseks korraldatakse Tallinnas Eesti teatrite dekaad. 14-liikmeline zhürii hindab lavastusi viiepalli süsteemis. Kõrgeima hinde 4,64 saab Vene Draamateatri lavastus, V. Rozovi “Traditsiooniline kokkutulek” (lav L. Serman), teiseks jääb hindega 4,6 Gorki “Ema” (lav V. Panso) Noorsooteatris, kolmandaks hindega 4,28 A. Liivese “Mürgi perenaine” (lav A. Sats) “Ugalas”.
* Muusikalilavastustega proovivad kätt Vene Draamateater: Krameri ja Giovanni “Pühapäev Roomas” (16. XII) ja Pärnu teater: Jiri Bredcka “Limonaadi Joe” (16. V), mis oli ühtlasi ka teatri õppestuudio esimese semestri aruanne.
* “Vanemuises” jõuavad lavale: 4. II Vinteri ballett “Kevade” (lav I. Urbel), Kiirt tantsib Ülo Vilimaa; 21. V Poulenci ooper “Inimhääl” (lav H. Haravee), Naine — Lehte Mark, ning balletid Stravinski ooperi “Ööbik” muusikale, lav Ü. Vilimaa) ja “Paganini” (Fokini koreograafia Rahmaninovi teosele “Variatsioonid Paganini teemale”, (lav I. Urbel); 23. IX Valter Ojakääru ooper “Kuningal on külm” (A. Kaalepi libr Tammsaare j lav E. Kaidu), milles keskset Narri rolli laulab-mängib draamanäitleja Einari Koppel; 7. XII Ülo Vilimaa balletikompositsioon “Kontrastid” Bachi, Raveli ja Howard Brubecki muusikale.
* TRK lõpetavad Maarja Haamer (Renter), Ivo Kuusk , Illart Orav, Kaljo Räästas — laul, Mati Kärmas — viiul, Toomas Velmet — tšello, Tiina Kurik (Pärn), Matti Reimann — klaver, Olev Sau ja Valdeko Viru — kompositsioon, Oivi-Monika Topman — muusikateadus, Ilmar Tõnisson — klarnet, Vello Loogna — puhkpilliorkestri dirigeerimine.
* “Estonia” teatris esietenduvad: 30. VI Ülo Raudmäe muusikal Raimond Valgre laulude põhjal “Muinaslugu muusikas” (lav S. Nõmmik, laulavad V. Kuslap, E. Pärn, H. Vasar, M. Hellaste, H. Sallo, V. Viisimaa jt); 30. XII Verdi ooper “Trubaduur” (lav P. Mägi); kriitika nimetab Hendrik Krummi Manricot “ooperi säravaimaks täheks”, sellest saab Krummi tipprolle läbi aegade, talle väärilise partnerina esineb Urve Tauts Azucena osas.
* Heino Ellerile antakse NSV Liidu rahvakunstniku aunimetus.
* Valmis saab “Vanemuise” uus teatrimaja.
* Valmivad: Tormise “Eesti kalendrilaulud” nais- ja meeskoorile, Singi Kammerkontsert klaverile ja orkestrile ja Kammersümfoonia nr 2.
Surid:
6. III Zoltán Kodály, ungari helilooja.
10. VI Spencer Tracy, ameerika filminäitleja.
8. VII Vivien Leigh, inglise-ameerika filminäitleja.
9. VIII Joe Orton (John Kingsley Orton), briti näitekirjanik, langeb oma homoseksuaalse sõbra ohvriks.
13. IX suri Erika Franz, eesti pianist ja pedagoog.
13. X Georges Sadoul, prantsuse filmikriitik ja -ajaloolane.
1968
* 28. I toob Kaarel Ird “Vanemuises” lavale Mati Undi ideenäidendi “Phaeton, päikese poeg”.
* 31. I saab Royal Shakespeare Company uueks juhiks 28-aastane Trevor Nunn, kes vahetab välja kaheksa aastat sel ametikohal töötanud Peter Halli.
* 4. III esilinastub Londonis Franco Zeffirelli “Romeo ja Julia”, milles nimiosi mängivad Leonard Whiting ja Olivia Hussey on Shakespeare’i tragöödia tegelaste vanused.
* 28. III esietendub Grigori Kromanovi käe all lavakunstikateedri III lennu diplomilavastus Gorki “Põhjas”, kus tähelepanuväärsed rollid teevad Jaan Tooming (Satin) ja Kalju Komissarov (Luka).
* 4. IV jõuab New Yorgis kinodesse kõigi aegade parimaid sci-fi filme, Stanley Kubricki “2001: kosmoseodüsseia” (2001: A Space Odyssey). Paar kuud varem hakkas kassat tegema teinegi ulmefilm, Franklin J. Schaffneri “Ahvide planeet” (Planet of the Apes).
* 4.—5. IV esineb “Estonia” kontserdisaalis Stanislav Neuhaus, kavas Liszti Klaverikontsert nr 2 (dir Rudolf Baršai).
* 15.—23. IV toimub I vabariiklik pianistide konkurss. I preemia — Arbo Valdma, II — Ada Kuuseoks ja Matti Reimann, III — Eugen Kelder.
* Mai keskel toimuvat Cannes’i filmifestivali varjutavad üliõpilasrahutused, mida toetavad paljud uue laine liidrid, sh Jean-Luc Godard ja FranH ois Truffaut, mitmed ütlevad lahti zhürii tööst või võtavad oma filmid festivalilt tagasi. Tähelepanu äratavad Ida-Euroopa filmid, eriti Miklós Jancsó “Punane ja valge”.
* 12. VI šokeerib Roman Pola½ ski New Yorgi publikut satanismiteemalise “Rosemary lapsega” (Rosemary’s Baby), millega algab Mia Farrow karjäär.
* Ilmub Jerzy Grotowski teatriteemaliste esseede kogumik “Vaese teatri poole”.
* Dario Fo ja Franca Rame asutavad uue teatri, Nuova Scena, mille suunitlus on selgelt vasakpoolne. Esimeste tööde seas jõuavad lavale Itaalia poliitikat pilav “Suur pantomiim” ning monolavastus “Mistero buffo”. Fo värsketes töödes on tugev annus brechtilikku didaktikat.
* New Yorgis sünnib kaks olulist uut teatrit — Richard Schechneri Performance Group ja Richard Foremani Ontological-Hysteric Theatre.
* 18. IX pälvib Pier Paolo Pasolini “Teoreem” Venezja festivalil katoliiklaste peaauhinna, kuigi mõned päevad varem pani riiklik süüdistaja filmi keelu alla nilbuse ja seksuaalsuse pärast.
* 22. IX esietendub Tallinna Kirjanike Majas Noorsooteatri egiidi all Smuuli “Pingviinide elu”, mis oma väliselt vormilt oli mitmeti erinev Panso senistest töödest: seda iseloomustas estraadlik, plakatlik “lame vorm”.
* 3.—5. X toimub Vilniuses esimene Balti vabariikide muusikateadlaste konverents.
* 10. X tuleb New Yorgis esiettekandele Berio Sinfonia kaheksale häälele ja instrumentidele, sajandi teise poole mõjukamaid teoseid, mis muu hulgas tsiteerib Mahlerit, teksti osas Beckettit jt. Valmib Lutos» awski “Orkestriraamat”; Broadwayl tuleb lavale MacDermoti muusikal Hair, rockooperite teeviit.
* Biitlid teevad filmi “Kollane allveelaev”; moodustub ansambel Yes, kes inspireerib ka eesti muusikuid (paljudes 1970.—80. aastate lugudes on äratuntavad “laenud” Yes’ilt); Eestis alustab tegevust kauaks püsima jääv “Fix”. Aprillis toimub kinos “Kosmos” esimene eesti kitarriansamblite nn aruandluskontsert, kus teiste hulgas esinevad Jaak Joala ja Tõnis Mägi.
* Aasta filmide hulka kuulub Ingmar Bergmani mõistulugu “Häbi” (Skammen) inimestest sõjakeerises, peaosades Liv Ullmann ja Max von Sydow.
* Vene filmikunstis jäävad silma Gleb Panfilovi “Tulest kõrvetamata ei pääse”, Igor Talankini “Päevased tähed”, Juli Raizmani “Sinu kaasaegne” ja Kira Muratova “Põgusad kohtumised”; esimese täispika filmi “Lehesadu” teeb Otar Iosseliani.
* “Tallinnfilmis” valmivad Jüri Müüri “Inimesed sõdurisinelis”, Leida Laiuse “Libahunt” ja Kaljo Kiisa “Hullumeelsus”, “Eesti Telefilmis Sulev Nõmmiku “Mehed ei nuta”, Tõnis Kase “Pimedad aknad” ja Virve Aruoja “Tädi Rose”. Dokumentalistikat ilmestavad Ülo Tambeki “Talupojad”, Andres Söödi “511 paremat fotot Marsist” ning Grigori Kromanovi ja Mati Põldre “Meie Artur” (ETF).
* Juunis külastab Eestit Soome kultuurinädala raames Soome Rahvusteater, mängides A. Kivi komöödiat “Nõmmekingsepad”.
* Lõpetab lavakunstikateedri III lend: T. Randviir, H-R. Helenurm, M. Lill, M. Urbsoo, K. Jakobi, T. Kukli, J. Tooming, K. Komissarov, A. Ots, A. Roo, P. Jakobi, R. Trass, A. Saller, E. Klooren, I. Mikkor. Teatrisündmuseks kujunevad kõik diplomilavastused: ”Humalakorjajad”, “Ime sünd” ja “Põhjas”.
* “Estonias” tulevad lavale: 29. III lühiballetid — Bartóki “Võlumandarin”, Gershwini “Ameeriklane Pariisis” ja “Barokkvariatsioonid” Haydni muusikale (lav M. Murdmaa); 15. V Verdi ooper “Rigoletto” (lav P. Mägi), nimiosas teeb Georg Ots oma järjekordse suurrolli. Gilda osas esineb (üliõpilasena) Anu Kaal.
* TRK lõpetavad Hannes Altrov — klarnet, Viktor Ignatjev — kompositsioon, Anu Kaal, Voldemar Kuslap, Mati Palm, Laine Mustasaar, Evi Vanamölder — laul, Märt Kraav — muusikateadus, Sigrid Orusaar — flööt, Venda Tamman — puhkpilliorkestri dirigeerimine, Raivo Tammik — koorijuhtimine, Aarne Vahuri — klaver jt.
* Valmivad Ester Mägi Sümfoonia, Pärdi “Credo” segakoorile ja orkestrile — järjekordne kollaazhitehnikas teos, kus kogu teose arengu aluseks on Bachi Prelüüd C-duur (HTK I), millele vastanduvad 12-toonireal põhinevad lõigud, kasutatud on ladinakeelset credo teksti, mistõttu teose esiettekanne põhjustab skandaali.
* Trükist ilmub “Eesti muusika ajalugu I”.
Surid:
27. III Eduard Tinn, eesti näitleja.
28.VII Priit Põldroos, eesti lavastaja ja pedagoog.
14. VIII Martin Taras, eesti laulja.
9. IX August Topman, eesti organist, koorijuht ja pedagoog.
30. X Ramon Navarro, Hollywoodi tummfilmistaar — leiti oma kodust mõrvatuna.
22. XI Maria Türk, eesti näitleja.
7. XII Aarne Ruus, Eesti Raadio näitejuht.
20. XII John Steinbeck, ameerika kirjanik.
1969
* Jaanuaris esietendub Tallinna Kirjanike Majas Evald Hermaküla ja Jaan Toominga Suitsu-õhtu “Ühte laulu tahaks laulda”, mis tähistab “noorte vihaste meeste” esimest väljakutset seni kehtinud teatrikaanonitele.
* 19. II lavastab Evald Hermaküla “Vanemuises” P.-E. Rummo “Tuhkatriinumängu”, mis saab üheks noore rezhiipõlvkonna jõulise tuleku teetähiseks.
* 12. III jõuab Noorsooteatris lavale V. Panso ja M.-L. Küla “Kevade” (O. Lutsu jutustuse järgi). Panso uudses Lutsu-tõlgenduses mängivad Tootsi M. Mikiver, Kiirt L. Ulfsak ja S. Raus, Imelikku J. Tooming ning õpetaja Lauri H. Mandri.
* 14. IV pälvib Los Angeleses Carol Reedi muusikal “Oliver!” viis “Oscarit”, sh parim film ja rezhii; kolmanda kuldkuju võidab Katharine Hepburn (Anthony Harvey “Lõvi talvel”); parimaks naisnäitlejaks tunnistatakse ka Barbra Streisand (William Wyleri “Naljakas tüdruk”).
* 24.—25. IV toimub ENSV Teatriühingu III kongress, millest võttis osa 993 delegaati. Põhjalike ettekannetega esinesid K. Ird Ja V. Panso.
* Aprillis toimub I vabariiklik keelpillimängijate konkurss: I preemia — Jüri Gerretz (viiul) ja Ivo Juul (tšello), II — Tiiu Heinsalu (viiul) ja Toomas Velmet (tšello), III Hillar Taamal (viiul).
* 20. V esineb “Estonia” kontserdisaalis prantsuse tšellokorüfee André Navarra.
* 23. V saavad Cannes’is auhindu Andrei Tarkovski “Andrei Rubljovi” kõrval Lindsay Andersoni “Kui…” (If), Karel Reiszi “Isadora”, Costa-Gavrase “Z”, Glauber Rocha “Antonio das Mortes”, Bo Widerbergi “C dalen 31”, Dennis Hopperi “Easy Rider”.
* 25. V New Yorgis esilinastuvas John Schlesingeri koomilises draamas “Kesköine kauboi” (Midnight Cowboy) teevad hiilgerollid Dustin Hoffman ja Jon Voight; järgmisel aastal saab see kolm “Oscarit”, sh parim film ja rezhii.
* 28. V jõuavad New Yorgis ekraanile Luchino Visconti natsismi ja kodanluse ideoloogilisi kokkupuuteid lahkav “Jumalate hukk” (Gotterdämmerung) ning Sergio Leone klassikaks kujunev vestern “Metsik Lääs” (Once Upon a Time in the West).
* 20. VI esietendub Hamburgis Penderecki ooper “Loudoni kuradid” (XVII sajandi nunnade hingeelust, aluseks Huxley teos). Valmib Sir Peter Maxwell Daviese ekstsentriline teatritükk “Kaheksa laulu hullule kuningale”.
* 27.—29.VI toimub Tallinnas XVII üldlaulupidu, tähistatakse saja aasta möödumist esimesest üldlaulupeost, Lasnamäe nõlval Kadriorus avatakse mälestuskivi. Elustatakse võistulaulmise ja -mängimise tava.
* Toimub esimene, legendaarseks saanud Woodstocki rockifestival.
* 2. IX alustab Londonis esimest hooaega The London Contemporary Dance Company.
* 30. X esietendub Noorsooteatris Shakespeare’i “Romeo ja Julia”, täheleapanu äratab lavastaja M. Mikiveri uudne tõlgendus.
* 1. XII jõuab Roomas ekraanile Federico Fellini vanarooma -aineline orgialik “Satyricon”.
* Vene filmikunstis tõusevad esile Andrei Mihhalkov-Kontšalovski “Aadlipesa” ja “Ivan Põrjevi “Vennad Karamazovid”.
* “Tallinnfilmis” valmivad ülipopulaarseks kujunevad Arvo Kruusemendi “Kevade” ja Grigori Kromanovi “Viimne reliikvia”, dokumentalistikas Andres Söödi ja Mati Kase “Enderby valge maa”, Peep Puksi ja Peeter Toominga debüüt “Koduküla” ning Ülo Tambeki ja Mati Põldre “Mitte üksnes leivast” (ETF).
* 10. XII antakse Samuel Beckettile Nobeli kirjanduspreemia.
* Saksa lavastaja Peter Stein toob vaatajate ette ühe oma varase poliitilise teatri olulisemaid töid, Peter Weissi tekstil põhineva lavastuse “Vietnam Discourse”.
* ”Vanemuises” esietenduvad: 30. XI “Maalid” (“Kontrastid” II): lühiballetid Debussy, Saint-SaN nsi ja Kosaku Yamada muusikale ning Eric Rodgersi töölustele ameerika 20. aastate dzhässist (lav Vilimaa).
* Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni eriala lõpetavad Kustav-Agu Püüman, Gunta Randla, Mall Sasi ja Aime Unt.
* Ingo Normet lõpetaba GITIS rezhiierialal ja asub Pärnu teatrisse tööle lavastajana.
* Jaan Tooming siirdub Noorsooteatrist “Vanemuisesse”.
* Leo Normet kaitseb Moskva Konservatooriumi juures kandidaadiväitekirja “Sibeliuse sümfooniad”.
* 14. XII jõuab “Vanemuises” lavale A. Kitzbergi “Laseb käele suud anda” (lav J. Tooming), mida peetakse veel üheks Eesti teatriuuenduse teetähiseks.
* TRK lõpetavad Tiina Ehin — klaver, Paul Ruudi, Alo Ritsing — koorijuhtimine, Hillar Taamal — viiul, Tõnu Tarum — trompet, Enn Tomson — puhkpilli dirigeerimine.
* “Estonias” esietenduvad: 31. X Vinteri ja Raudmäe populaarne muusikal lastele “Pipi Pikksukk” (lav S. Nõmmik), nimiosas Helgi Sallo; 4. XII Tubina ooper “Barbara von Tisenhusen” (lav U. Väljaots ja A. Mikk).
* Valmivad Tubina Üheksas sümfoonia, Tormise “Maarjamaa ballaad” (Kaplinski sõnad) meeskoorile ja muusika filmile “Kevade”, Uno ja Tõnu Naisoo muusika filmile “Viimne reliikvia”.
* Trükist ilmub Juhan Aaviku “Eesti muusika ajalugu III-IV” (Stockholm).
Surid:
30. VI Rudolf Milli, eesti viiuldaja.
25. VII Heinrich Besseler, saksa muusikaajaloolane.
6. VIII Theodor Adorno, saksa muusikatundja, kes nõustas Thomas Manni romaani “Doktor Faustus” kirjutamisel.
21. X Jack Kerouac, ameerika kirjanik.
25. X Juhan Zeiger, eesti folklorist, dirigent ja pedagoog.
26. X Hugo Schütz, eesti viiuldaja.
22. XII Josef von Sternberg, Hollywoodi filmirezhissöör.
1970
* 12. ja 14. II esineb “Estonia “ kontserdisaalis praeguseks maailmakuulus vene-juudi päritolu tšellist Mihhail Homitser.
* 8. III Oxfordis esietendub Samuel Becketti üheminutine näidend “Breath”.
* 16. V võidab Cannes’is “Kuldse palmioksa” Robert Altmani Korea sõja aineline komöödia “M. A. S. H” ja zhürii eripreemia teravalt ühiskonnakriitiline Elio Petri “Uurimine väljaspool igasugust kahtlust oleva kodaniku suhtes”.
* Aasta tähelepanuväärseimate filmide hulka kuuluvad David Leani Iirimaal 1916. aastal toimuvat käsitlev “Ryani tütar” (Ryan’s Daughter), Michelangelo Antonioni hipilik “Zabriskie Point”, Arthur Penni indiaani ehk “etniliste” hipide saaga “Väike suur inimene” (Little Big Man), Franklin J. Schaffneri võimas sõjafilm “Patton”, François Truffaut’ leidlapse lugu “Metsik laps” (L’enfant savage), Luis Buzhueli sürrealistlik must komöödia “Tristan”, Akira Kurosawa Tokyo “põhjast” rääkiv “Dodes’ka-den”, Andrzej Wayda koonduslaagridraama “Maastik pärast lahingut” ja Arthur Hilleri “Armastuse lugu”.
* 15. VI Sir Laurence Olivier pälvib esimese briti näitlejana lordi tiitli.
* 12. VIII avatakse Londonis Young Vic’i teater. Avasõnad ütleb dame Sybil Thorndike.
* 10. XII Nobeli kirjandusauhind määratakse Aleksandr Solzhenitsõnile.
* Inglise Kuningliku Balleti peaballettmeistri kohalt lahkub sir Frederick Ashton. Seitsme peaballettmeistri-aasta jooksul valmisid Ashtonil balletid “Undiin”, “Asjatu ettevaatus”, “Marguerite ja Armand”. Just tema töödes saab tuule tiibadesse Inglise Kuningliku Balleti esipaar Margot Fonteyn—Rudolf Nurejev.
* Pariisis Päikeseteatris jõuab vaatajate ette Ariane Mnouchkine’i “1789” — esimene osa poliitilisest triloogiast, millesse lähiaastail lisanduvad “1793” ja “Kuldaeg”.
* Peter Brook lavastab RSCs ühe oma kuulsamaist töödest, “Suveöö unenäo”. Samal aastal lahkub Brook Inglismaalt ja asub tööle Pariisis.
* Vene filmikunstis tõusevad esile Grigori Kozintsevi “Kuningas Lear”, Gleb Panfilovi “Algus” ja Vladimir Motõli “Ergav kõrbepäike”.
* “Eesti Telefilmis” valmib Virve Aruoja “Kolme katku vahel”, dokumentaalidena pälvivad tähelepanu Andres Söödi ja Mati Kase “Jääriik”, Lennart Meri “Veelinnurahvas” ja Evald Hermaküla “Säärane Ird ehk 100 aastat “Vanemuise” teatrit” (ETF).
* 15. IV teeb Panso oma viimase lavastuse Noorsooteatris, lavaküpseks saab Tammsaare “Tõe ja õiguse” III osa põhjal “Inimene ja revolutsioon”.
* 28. VIII avatakse “Vanemuise” uus kontserdisaal, 25.—26. IX tähistatakse teatri 100. aastapäeva.
* Septembris tähistatakse Tallinna Riikliku Konservatooriumi 50. aastapäeva.
* Panso siirdub Noorsooteatrist tagasi TRA Draamateatrit juhtima, jättes Noorsooteatri juhi kohustused Mikk Mikiverile.
* 20. X esietendub M. Undi ja E. Hermaküla instseneering Paul Kuusbergi romaanist “Südasuvi” (lav E. Hermaküla), millega lavastaja jätkab oma tee otsinguid teatris.
* 24.—29. X toimub I vabariiklik puhkpillimängijate konkurss (üldjärjestuses III interpreetide konkurss). I preemia — Jaan Õun ja Samuel Saulus (flööt), Aleksander Rjabov (klarnet), Uve Uustalu (metsasarv) ja Riho Mägi (tuuba).
* 5. XI esietendub Noorsooteatris A. Milleri “Proovireisija surm” (lav M. Mikiver), kus hiiglgerolli Willy Lomanina teeb Heino Mandri.
* 8. XI esietendub Draamateatris Panso lavastuses P. Shafferi “Must komöödia”, toomaks teatrit välja publiku- ja loomingulisest kriisist.
* “Ugala” peanäitejuhiks-direktoriks saab Heino Torga.
* “Estonias” esietenduvad 18. IV (v k) ja 3. V (e k) Kabalevski ooper “Colas Breugnon” (lav U. Väljaots), eestikeelse variandi nimiosas silmapaistev roll Georg Otsalt; 18. VI Donizetti ooper “Lucia di Lammermoor” (lav P. Mägi), nimiosas säravad Margarita Voites ja Anu Kaal; Richard Straussi ooper “Roosikavaler” (lav P. Mägi, laulavad L. Panova, U. Tauts, M. Haamer, M. Jõgeva, T. Maiste, A. Kaal, M. Voites, M. Palm jt).
* TRK lõpetavad Raivo Dikson, Viktoria Jagomägi, Tiina Kiilaspää, Anne Peäske — koorijuhtimine, Olev Oja — sümfooniorkestri dirigeerimine, Kalle Loona ja Tõnu Reimann — viiul, Mai Katsuba (Pütsepp) ja Toivo Peäske — klaver, Mare Jõgeva ja Tiiu Levald — laul, Rein Karin — klarnet, Arvo Pilliroog — klarnet, Raili Sule, Jaan Sarv — muusikateadus, Anne Erm ja Alo Põldmäe — kompositsioon, Peeter Saul — puhkpilliorkestri dirigeerimine, Raivo Peäske — flööt, Meeme Saareväli — kontrabass, Riho Mägi — tuuba jt.
* Valmib Tormise tsükkel “Liivlaste pärandus” segakoorile.
Surid:
19. II Paul Ruubel, eesti näitleja.
18. III Andres Särev, eesti lavastaja;.
13. IV Alfred Karindi, eesti helilooja, organist, koorijuht ja pedagoog.
13. IV Peeter Laja, eesti organist, koorijuht, helilooja ja pedagoog.
29. IV August Karjus, eesti tšellist ja pedagoog.
16. VI Heino Eller, eesti helilooja ja pedagoog.
9. IX Evald Vain, eesti helilooja.
18. IX Jimi Hendrix, ameerika kitarrist, laulja ja helilooja, lämbus uinutite ja alkoholi liigtarvitamisel tekkinud oksendushoo kätte.
4. X Janis Joplin, ameerika laulja, sureb heroiini ja alkoholi koostoime tagajärjel.
25. XI Yukio Mishima, jaapani kirjanik, sooritab harakiri. Surmaeelses läkituses kutsub Mishima üles militarismi taastamisele.