SAJAND TEATRIS, MUUSIKAS, KINOS
1976—1980
1976
* 25. I esietendub “Vanemuises” üks 70-ndate tipplavastus “Põrgupõhja uus Vanapagan”. Jaan Toominga katartiline lavastus nihutab paigast senise teatri tähenduse ja võimalused.
* 29. II tuleb “Vanemuises” lavale Epp Kaidu viimane lavastus, A. Jakobsoni “Elu tsitadellis”.
* 27. III jõuab ETVs eetrisse Virve Aruoja portreefilm Voldemar Pansost “Teatri vang”.
* 8. IV linastub New Yorgi kinodes Alan J. Pakula “Kõik presidendi mehed” (All the President’s Men), peaosades Robert Redford ja Dustin Hoffman, mis toob ekraanile Nixoni tagasiastumise põhjustanud Watergate’i afääri paljastamise.
* 24. IV lahkub Ingmar Bergman maksuprobleemide tõttu Rootsist. Järgnevail aastail töötab Bergman Müncheni Residenztheater’is.
* 6. V toimub Tubina IX sümfoonia esiettekanne Eestis (dir Neeme Järvi, ERSO).
* 28. V üllatab Cannes’i festivali zhürii otsusega anda “Kuldne palmioks” Martin Scorsese “Taksojuhile” (Taxi Driver) Robert De Niroga, oli ju zhürii esimees Tennessee Williams pidanud filmi liiga vägivaldseks. Y ürii eriauhinda jagavad Carlos Saura “Toida kaarnat” (Cria cuervos) ja Eric Rohmeri “Markiis di O” (Die Marquise von O).
* Mais annab kuninganna Elizabeth II Benjamin Brittenile lorditiitli, sama aasta lõpul inglise ajaloo üks tähtsamaid heliloojaid sureb.
* 11.—27. VI toimub Tallinnas V vabariikidevaheline interpreetide konkurss, eestlastest tulevad laureaatideks pianistid Kalle Randalu — I, Ivo Sillamaa — II, tšellist Teet Järvi — III.
* 20. VI jõuab Draamateatris lavale Voldemar Panso viimane lavastus, Enn Vetemaa draama “Roosiaed” (näitejuht Merle Karusoo).
* 2. VII esietendub ”Estonias” Tambergi ooper “Cyrano de Bergerac” (libr J. Kross E. Rostand’i j, lav Udo Väljaots, peaosades Anu Kaal, Hendrik Krumm ja Teo Maiste), helilooja järjekordseid tippteoseid.
* 25. VII esietendub Avignonis Philip Glassi ooper Einstein on the Beach, üks minimalismi näiteid muusikateatris. Lavastaja Robert Wilsoni kinnitusel on tema eesmärk pakkuda vaatajaile elamust, mille tajumiseks ei ole vaja ratsionaalsust.
* 15. IX lubatakse Tokyos kärbituna kinodesse Nagisa Oshima “Armastuse corrida” (Ai no corrida), kahe aasta pärast tuleb temalt teinegi kõmuline linateos — “Kirgede impeerium” (Ai no borei).
* 17. X jõuab “Vanemuises” lavale Jaan Toominga ja Rein Heinsalu lavaline kompositsioon “Polonees 1945”.
* 27. X toimub “Estonia” kontserdisaalis Pärdi “Tintinnabuli ”(“Kellukesed”) tsükli esimeste palade esiettekanne, kõlavad “Calix”, “Modus”, “In spe”, “Pari intervallo”, “Trivium”, “Aliinale”, “Kui Bach oleks mesilasi pidanud…”. “Tintinnabuli” tähistas autoril nii tsükli nimetust kui ka uut stiili (pööret avangardismist nn uusheakõlalisusse).
* 1. XI esilinastub Roomas Bernardo Bertolucci eepilise suurfilmi “1900” (Novecento) teine jagu, peaosades Burt Lancaster, Robert De Niro, Gérard Depardieu.
* 14. XI esietendub Noorsooteatris 24-aastase Lembit Petersoni lavastus S. Becketti “Godot’d oodates”, mis muutub üheks 70-ndate kultuslavastuseks ja tõstab noore lavastaja tipptegijate hulka.
* 1. XII Pariisis esilinastuv Ķ veitslase Alain Tanneri “Jonas, kes aastal 2000 saab 25-aastaseks” (Jonas qui aura 25 ans en l’an 2000) taastab unistused paremasse maailma; filmi sündmustiku keskmes on kaheksa inimese kommuun mais 1968 Pariisis.
* 25. XII esietendub “Estonias” Verdi ooper “Attila” (lav A. Mikk, peaosades Mati Palm, Teo Maiste, Hendrik Krumm, Jenny Anvelt a Solveig Raja).
* Draamateatri peanäitejuhi kohale asub Mikk Mikiver.
* Esimese eesti nn kerge muusika artistina saab rahvusvahelisel lauluvõistlusel Sopotis auhinna Jaak Joala.
* Lavastaja Patrice Chereau alustab Bayreuthis Wagneri festivalil oma “Sõrmuse”-tsüklit, mille viimane osa jõuab lavale 1980.
* “Tallinnfilmis” valmivad Arvo Kruusemendi “Suvi” ja Veljo Käsperi “Aeg elada, aeg armastada”; dokumentalistikas Peeter Toominga “Hetked” ja Leida Laiuse “Lapsepõlv”; Rein Raamat teeb joonisfilmi “Kütt”.
* Luchino Visconti väntab oma viimase filmi, G. D’Annunzio romaanil põhineva “Süütu” (L’innocente), võtteid juhatab ta ratastoolis, esilinastus jääb tal nägemata.
* Federico Fellini lavastab “Fellini Casanova” ja John Guillermin toob taas ekraanile hiigelahvi “King Kongis”.
* Venemaal valmivad Gleb Panfilovi “Palun sõna”, Nikita Mihhalkovi “Armastuse ori” ja Emil Loteanu “Mustlaslaager läheb taevasse”. Otar Iosseliani teeb viimase filmi kodumaal, “Pastoraali”, järgmine — “Kuu lemmikud” (1984) valmib juba Prantsusmaal.
* Valmivad Ester Mägi “Dialoogid” flöödile, klarnetile, tšellole ja klaverile; Louis Andriesseni De Staat (hollandi minimalismi esindusteoseid) häältele ja orkestrile.
* Lavakunstikateedri lõpetab legendaarne VII lend, mis on andnud Eesti teatritele hulganisti tippnäitlejaid ja -lavastajaid: Tiit Berg, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge, Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Aare Laanemets, Sulev Luik, Kalju Orro, Toomas Ots, Anne Paluver, Priit Pedajas, Lembit Peterson, Eero Spriit, Kadri Tamberg, Külliki Tool-Saldre, Peeter Volkonski.
* TRK lõpetavad Tõnu Kaljuste, Riho Ridbeck (koorijuhtimine), Valter Jürgenson (tromboon), Vaike Sarv, Inna Kivi (muusikateadus), Sirje Puura (laul), Mirjam Kerem (viiul), Tiit Kiik (orel ja klaver), Helin Kapten (Süvari) (klaver), Tõnis Kuurme (fagott), Avo Ots (trompet ja koorijuhtimine), Andrus Vaht (löökpillid), Ülo Krigul (muusikapedagoogika) jt.
Surid:
14. II Hubert Aumere, eesti viiuldaja.
19. II Eino Uuli, eesti ooperilavastaja.
20. II Albina Kausi, eesti näitleja.
17. III Luchino Visconti, itaalia filmirezhissöör.
25. IV Carol Reed, inglise filmirezhissöör.
2. V Anton Šutinsky (Sulgar), eesti flötist ja pedagoog.
12. VI Milvi Laid, eesti operetiprimadonna.
23. VI Epp Kaidu, eesti lavastaja.
2. VIII Fritz Lang, austria päritolu saksa-ameerika filmirezhissöör.
21. IX Aleksis Avasalu, eesti kontrabassimängija.
5. X Artur Värik, eesti viiuldaja.
27. X Deryck Cooke, inglise muusikateadlane.
15. XI Jean Gabin, prantsuse filminäitleja.
4. XII sir Edward Benjamin Britten, inglise helilooja.
1977
* 4. II lavastab Jaan Tooming “Vanemuise” väikeses majas A. Kitzbergi “Kauka jumala”, see on üks esimesi lavastusi, kus avaneb Lembit Eelmäe dramaatiline näitlejaanne.
* 25. II demonstreerib Andrzej Wajda Varssavis uut filmi “Marmormees”, mis võrdsustab tollase Poola ning 1950. aastad ja stalinismi.
* 26. II esietendub Draamateatris Jaan Kaplinski “Neljakuningapäev” (lav Mikk Mikiver), mida jõutakse mängida vaid kümme korda; seejärel parteiideoloogid keelavad lavastuse. Samal päeval jõuab “Ugalas” lavale A. Remezi “Abituriendid” (lav Riho Lehespalu), üks esimesi teravalt kriitilisi noorsoolavastusi.
* 20. IV esilinastub New Yorgis Woodi Alleni üks tähtteoseid, autobiograafiline komöödia “Annie Hall”, mis järgmisel aastal saab neli “Oscarit” — parim film, rezhissöör, naisnäitleja (Diane Keaton) ja originaalstsenaarium (Allen, Marshall Brickman).
* 21. IV esitab Eugen Kelder “Estonia” kontserdisaalis ühel õhtul maailma pianistliku repertuaari nõudlikemate teoste hulka kuuluvad Tšaikovski Esimese ja Rahmaninovi Kolmanda klaverikontserdi. See jääb pianisti viimaseks suuremaks avalikuks esinemiseks.
* 17. V tõuseb Pariisis staariks õnnetut juuksurit kehastav Isabelle Huppert Ķ veitslase Claude Goretta filmis “Pitsikuduja” (La Dentelličre).
* 22. V esietenduvad ”Vanemuises” Tormise “Naistelaulud” (lav K. Ird, tekstid põiminud ja koostanud rahvaluule põhjal J. Kaplinski) ja Eespere ballett “Inimene ja öö” (lav Ü. Vilimaa).
* 25. V hämmastab New Yorgi publikut 33-aastase George Lucasi 11 miljonit dollarit maksnud kosmosefantaasia “Tähesõjad” (Star Wars), mis võidab aasta hiljem seitse “Oscarit”.
* Mais lahkub Pierre Boulez New Yorgi Filharmoonikute muusikadirektori kohalt ja siirdub juhtima Pariisis Pompidou keskuses tegutseva IRCAM’i (Institut de Recherche et de Coordination Acoustique/ Musique) tööd.
* 18. VI lavastab Kaarin Raid “Vanemuises” külalisena I. Drutse näidendi “Pühamast püham”, milles vapustava paari moodustavad Jaan Tooming ja Evald Hermaküla.
* Teatrid tähistavad A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäeva. 30. VI jõuab “Ugalas” lavale Aleks Satsi instseneering ja lavastus “Karin ja Indrek”, milles äratavad tähelepanu nii Leila Säälik ja Kersti Kreismann Karinina kui ka Rein Malmsten Indrekuna; 15. X toob Vitali TĶ ermenjov Vene Draamateatri lavale oma instseneeringu “Karin ja Indrek”; 29. XII etendub Pärnus “Kuningal on külm” (lav B).
* 23. VII toob Pärnu teater esmakordselt Eestis lavale E. Albee “Kes kardab Virgina Woolfi?” (lav Adolf Ō apiro). Sünnib võimas psühholoogiline duell, milles hiilgavad osad teevad Linda Rummo ja Aarne Üksküla.
* 17. VIII jõuab Pariisis vaatajateni Luis Buzhueli “See ihaluse hämar objekt” (Cet obscur objet du désir). Sürrealistlikus loos mängib peaosa Fernando Rey, naispeategelast kehastavad kaks näitlejat — Carole Bouquet ja Angela Molina.
* 3. IX pühendab Noorsooteater Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäevale Mati Undi “Peaproovi” (lav Kalju Komissarov).
* 9. X lavastab Ülo Vilimaa “Vanemuises” Velda Otsusele instseneeringu “Edith Piaf” kuulsa prantsuse lauljanna elust.
* 6. XI esietendub “Estonias” Šostakovitši ooper “Katerina Izmailova” (lav Arne Mikk, peaosades Hendrik Krumm, Mare Jõgeva ja Teo Maiste). Arne Mikk saab “Estonia” peanäitejuhiks.
* 7. XI tähistab “Vanemuine” Oktoobrirevolutsiooni 60. aastapäeva N. Pogodini “Kremli kelladega” (lav Kaarel Ird), milles äratab tähelepanu Evald Hermaküla ootamatu ja isikupärane Lenini tõlgendus.
* 16. XI pakutakse New Yorgis vaatemängulist vastasseisu teise universumiga — Steven Spielbergi filmi “Kolmanda astme lähikontakt” (Close Encounters of the Third Kind).
* 18. XI toob Ameerika Filmiinstituut avalikkuseni kümne ameerika parima filmi nimistu, mille kokkupanemisest võttis osa instituudi 350 000 liiget 50 osariigist ja 50 välisriigist. Võitja on “Tuulest viidud”, järgnevad “Casablanca”, “Lauldes vihmas”, “Lendas üle käopesa”, “Võlur Oz”, “2001: kosmoseodüsseia”, “Aafrika kuninganna”, “Kodanik Kane” ja “Vihakobarad”. (Kümnenda on autoriteetne “Chronicle of the Cinema” ära unustanud.)
* 6. XII esietendub “Estonias” Stravinski ooper “Elupõletaja tähelend” (lav Boris Tõnismäe).
* 28. XII esietendub “Estonias” Britteni ooper “Väike korstnapühkija” (lav Arne Mikk). Dirigendina (Taavet Taktikepp) debüteerib Tõnu Kaljuste.
* Rakvere Teatri peanäitejuhina asub tööle Raivo Trass.
* Tiiu Randviir saab NSVLi rahvakunstnikuks.
* “Tallinnfilmis” valmivad Peeter Urbla, Toomas Tahveli ja Peeter Simmi “Karikakramäng”, Jüri Müüri “Reigi õpetaja” ja Kaljo Kiisa “Surma hinda küsi surnutelt”; dokumentalistikas Peeter Toominga “Aastad” ja Lennart Meri “Linnutee tuuled”; nukufilmis Heino Parsi “Kunksmoor” ja joonisfilmis Priit Pärna “Kas maakera on ümmargune?”.
* “Eesti Telefilmis” tehakse Jaan Toominga “Põrgupõhja uus Vanapagan”; Mark Soosaar lõpetab dokumentaali “Maised ihad”.
* Alain Resnais jätkab filmiga “Providence” varasematest teostest “Hiroshima, mu arm” (Hiroshima, mon amour, 1959) ja “Möödunud aastal Marienbadis” (L’Année derničre ā Marienbad, 1961) tuttavat uute väljendusvahendite otsinguid, seekord kujutatakse peategelase kaootilist sisemaailma “teadvuse voolu” abil.
* Aasta filmide hulka kuuluvad FranH ois Truffaut’ “Mees, kes armastas naisi” (L’homme qui aimait les femmes), Ingmar Bergmani “Ussimuna” (Das Schlangenei) ja Robert Bressoni “Tõenäoliselt saatan” (Le Diable probablement).
* Vene filmis tõusevad esile sõjafilmid: Aleksei Germani “Kakskümmend päeva sõjata” [tema esimene film “Proovilepanek” (1971) jõuab kinodesse alles 1985], Larissa Ō epitko “Kirgastumine” ja Nikolai Gubenko “Haavatud linnud”. Nikita Mihhalkov lavastab “Lõpetamata pala pianoolale” ja Vadim AbdraĶ itov “Kaitsekõne”.
* Punkmuusika jõuab poplugude edetabelitesse.
* Valmivad Pärdi “Cantus B. Britteni mälestuseks” sümfooniaorkestrile, esiettekanne “Estonia” kontserdisaalis 7. IV (dir Eri Klas, ERSO); Kontsert kahele viiulile ja kammerorkestrile “Tabula rasa”, esiettekanne 31. IX Tallinnas TPI aulas (dir Eri Klas, esitavad Tatjana Grindenko ja Gidon Kremer, vast asutatud “Estonia” kammerorkester). Mõlemad teosed saavutavad maailma kontserdilavadel järgnevail aastail tohutu menu. Valmivad ka tema “Arbos” (1. red), “De profundis“ (1. red).
* Valmivad Louis Andriesseni Hoquetus ansamblile, Maxwell Daviese ooper The Martyrdom of St Magnus, Rodion Štšedrini ooper “Surnud hinged”.
* Mari Tampere lõpetab Moskva konservatooriumi assistentuuri-stazhuuri (viiul, diplom samast 1975).
* Muusikateadlane Mart Humal kaitseb Leningradi konservatooriumi juures kandidaadikraadi, väitekiri teemal “Garmonija H. Ellera v svete sovremennõh tendentsi garmonitšeskogo pisma”.
* TRK lõpetavad René Eespere (kompositsioon), Tarmo Lepik (muusikateadus), Andres Mustonen, Urmas Vulp (viiul), Rein Rannap (klaver), Taisto Noor (laul), Urmas Taniloo (orel, klaver), Raivo Tarum (trompet), Rein Roos (löökpillid), Aleksander Jõgi (kontrabass) jt.
Surid:
10. I Groucho Marx, ameerika komöödianäitleja.
12. I Henri-Georges Clouzot, prantsuse filmirezhissöör.
15. I Riho Päts, eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog.
10. II Valdeko Ratassepp, eesti näitleja.
20. III Tekla Koha, eesti pianist.
1. VI Nadezhda Taarna, eesti tantsupedagoog.
4. VI Roberto Rossellini, itaalia neorealistlik filmirezhissöör.
20. VI Helmut Orusaar, eesti dirigent ja trompetist.
16. VIII Elvis Presley, ameerika rockstaar.
13. IX Leopold Stokowski, poola-briti päritolu ameerika dirigent.
16. IX Maria Callas, kreeka sopran.
24. XI Friedrich Tilk, eesti näitleja.
25. XII Charles Chaplin, ameerika filmirezhissöör ja näitleja.
26. XII Howard Hawks, ameerika filmirezhissöör ja produtsent.
27. XII Voldemar Panso, eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog.
30. XII Hugo Laur, eesti näitleja.
1978
* 7. I esietendub Rakvere Teatris Jaan Rannapi lastenäidend “Agu Sihvka annab aru”, milles avaldub Tõnu Kargi (Agu Sihvka) koomilise soonega näitlejaanne.
* 21. I jõuab Draamateatris lavale C. Higginsi “Harold ja Maude” (lav Merle Karusoo), kus suurepärase rolli teeb 65-aastane Velda Otsus Maude’ina, Haroldi rollis Urmas Kibuspuu või Kalju Orro.
* 12. II teatatakse Kalkutast, et nende linnast pärit maailmakuulus bengalist rezhissöör Satyajit Ray ei leia oma viimasele filmile “Maletajad” Indias levitajaid, kuigi teos, mille peaosas on Richard Attenborough, teenis Londoni festivalil loorbereid.
* 2. III esietendub “Estonias” Lepo Sumera ballett “Anselmi lugu” (lav Mai Murdmaa, nimiosas VjatĶ eslav Maimussov ja Jevgeni Neff).
* 13.—18. III toimub Tallinnas VII vabariiklik interpreetide konkurss puhkpillimängijatele. Esimesteks tulevad Neeme Punder (flööt), Olev Ainomäe (oboe), Vello Sakkos (klarnet), Paavo Muts (fagott), Aavo Ots (trompet) ja Heiki Kalaus (tromboon).
* 14. IV teeb Mati Unt oma esimese (üldse teise) lavastuse Noorsooteatris, tuues lavale “Hamleti laulud” (kompositsioon 60.-70-ndate nõukogude eesti luulest).
* 14. V esietendub Noorsooteatris Tendrjakovi “Koolilõpuöö” (lav Lembit Peterson), näidend, mida NLis saadab ärakeelamisoht.
* 21. V esietendub “Vanemuises” Jaan Toominga monumentaallavastus “Tõde ja õigus”.
* 11. VI lummab New Yorgis noori John Travolta muusikafilmiga “Grease”, eelmisel aastal lõi laineid “Laupäevaõhtune palavik” (Saturday Night Fever).
* 3. VII jõuab ETV ekraanile esimene mitmeosaline teleseriaal “Kolm rubiini” (7 osa), mille on J. Semjonovi romaani “Ogarjovi 6” järgi instseneerinud ja lavastanud Eino Baskin.
* 29. IX põleb äsja restaureeritud “Vanemuise” väike maja, endine Tartu saksa teater.
* 8. X esilinastub Stockholmis Ingmar Bergmani “Sügissonaat” (Hr stsonaten), milles Ingrid Bergman teeb esimese rolli Rootsi filmis pärast neljakümneaastast vaheaega. Veel osalevad Liv Ullmann ja Lena Nyman.
* 9.—14. XI toimub Tallinnas esimene varajase ja nüüdismuusika festival. Kaastegevad Leedu Kammerorkester (dir S. Sondeckis), G. Kremer, T. Grindenko, A. Ljubimov, O. Kagan, N. Gutman, I. Monighetti, G. Akselrod, “Hortus Musicus” Andres Mustoneni juhatusel (kes on ka festivali organiseerija). Kavas Šnittke, Denissovi, Martõnovi, Silvestrovi ja Pärdi [“Itaalia kontsert” ja “Fratres” (1. red) esiettekanded, ka “Tabula rasa”] uudisteosed ning Penderecki, Xenakise, Cage’i, Henze, Stockhauseni jt looming. Festival põhjustab võimukoridorides skandaali, mis jõuab välja Moskvasse.
* 30. XI esietendub Draamateatris W. Shakespeare’i “Hamlet” (lav Mikk Mikiver), milles nimiosa kehastab Juhan Viiding.
* 19. XII “Estonias” esietendub Poulenci “Inimhääl” (lav B. Tõnismäe, peaosas Urve Tauts ja Sirje Puura).
* Rumeenia päritolu ameerika lavastaja Andrei Serban toob välja oma esimesed tähelepanu äratanud lavastused, “Kirsiaia” ja “Agamemnoni”. Serbani töödes nähakse ilmseid mõjutusi Peter Brookilt.
* “Tallinnfilmis” lavastab Arvo Kruusement filmi “Naine kütab sauna” ja poolakas Marek Piestrak ulmeloo “Navigaator Pirx”; dokumentaalidest tõusevad esile Peeter Toominga “Fotorondo”, Leida Laiuse “Jäljed lumel” ja tähtteosena Andres Söödi “Jaanipäev”; joonisfilmis teeb Rein Raamat festivaliteose “Põld”, Avo Paistik “Klaabu” ja “Tolmuimeja”, Rein Tammik debüteerib filmiga “Poiss ja liblikas”; nukufilmis valmivad Heino Parsi “Kunksmoor ja kapten Trumm” ning Elbert Tuganovi “Köpenicki kapten”.
* “Eesti Telefilmis” valmivad Sulev Nõmmiku “Siin me oleme” ja Peeter Simmi “Stereo”, mis esilinastub Riho Mesilase Läände põgenemise tõttu alles 1991; dokumentalistikas on tähisteks Rein Marani “Arahnei” ja “Tavaline rästik” ning Mark Soosaare “Liblikapüüdja”.
* Ameerika filmi tuleb Vietnami sõja teema. Valmivad Hal Ashby “Kojutulek” (Coming Home) Jane Fonda ja Jon Voightiga (järgmisel aastal tuleb mõlemale “Oscar”) ning Michael Cimino “Hirvekütt” (The Deer Hunter) Robert De Niro, Christopher Walkeni ja John Savage’iga, mis saab parima filmi “Oscari” ning toob kuldkuju Ciminole ja Walkenile. Sotsmaade esindajad lahkuvad Berliini festivalil “Hirveküti” näitamise ajal protestiks saalist.
* Aasta filmideks on Werner Herzogi “Nosferatu — öö fantoom”(Nosferatu — Phantom der Nacht) ja “Woyzeck” ning FranH ois Truffaut’ “Roheline tuba” (La chambre verte).
* Vene filmidest äratab festivalidel tähelepanu Georgi Danelia “Mimino”.
* Valmivad Kangro Kontsert kahele klaverile ja orkestrile nr 1 op 22, Tambergi Esimene sümfoonia op 57, Ligeti sürrealistlik ooper Le grand macabre, Penderecki ooper “Kaotatud paradiis”, John Adamsi minimalistlikus stiilis Shaker Loops keelpillidele.
* Lavakunstikateedri lõpetab VIII lend (juhendaja Kaarin Raid), sh: Urmas Alender, Jaak Hein, Enn Keerd, Margus Lepa, Rein Oja, Raivo Rüütel, Toomas Suuman, Merle Talvik, Aivar Tommingas jt.
* Moskva konservatooriumi lõpetab Madis Kolk (klaver).
* TRK lõpetavad Marika Eensalu, Hans Miilberg, Väino Puura, Helvi Raamat, Veera Taleš (laul), Maia Lilje, Andres Pung (muusikateadus), Andrus Järvi (viola), Leho Läte (oboe), Ants Nuut (tromboon), Eha Pärg, Vello Rand, Andres Põldroo (muusikapedagoogika) jt.
Surid:
11. I Anton Kasemets, eesti koorijuht ja pedagoog.
9. II Kaarel Vallimäe, eesti tĶ ellist.
10. IV Albert Kõhelik, eesti metsasarvemängija ja pedagoog.
24. IV Rostislav Merkulov, eesti dirigent ja vioolamängija.
25. IV Eero Liives, eesti viiuldaja ja helilooja.
1. V Aram Hatšaturjan, armeenia helilooja.
8. VII Helmut Vaag, näitleja ja lavastaja.
25. VIII Elmar Milkop, eesti fagotist ja pedagoog.
11. IX Vello Kõllu, eesti teatrikriitik.
29. IX Karl Kalkun, eesti näitleja.
9. X Jacques Brel, prantsuse laulja ja näitleja.
10. X Einari Koppel, eesti näitleja.
24. XII Edgar Arro, eesti helilooja ja pedagoog.
1979
* 17. II jõuab esimese väljapaistva rollini “Vanemuises” Hannes Kaljujärv Harryna M. Schisgali “Lavv-stooris” (lav Evald Hermaküla).
* 10. III esietendub Pärnu teatris Mati Undi dokumentaalnäidend ajakirjale “Noorus” saabunud kirjade põhjal “Doktor Noormanni kirjasõprade kokkutulek” (lav Ingo Normet).
* 14. IV esilinastub New Yorgis Milos Formani lavastuses MacDermoti hipimuusikal “Juuksed” (Hair).
* 19. IV esietendub “Estonias” Šostakovitši poeemi “Stepan Razini hukkamine” järgi valminud ballett (lav Igor Tšernõšov, nimiosas Tiit Härm, poeeti kehastab Mati Palm, kaasa teeb ka ooperikoor).
* 28. IV Ameerikas kinodesse jõudev James Bridgesi “Hiina sündroom” (The China Syndrome), peaosades Jane Fonda, Michael Douglas ja Jack Lemmon, toob ekraanile aatomireaktoritega kaasneva katastroofiohu.
* Aprillis juhatab Neeme Järvi Metropolitan Opera’s seitsmel korral Tšaikovski “Jevgeni Onegini” etendust.
* 3. V esietendub Noorsooteatris lavakunstikateedri IX lennu diplomilavastus “Makarenko koloonia” (lav Merle Karusoo).
* 24. V saab Cannes’is “Kuldse palmioksa” koguni kaks filmi: Volker Schlöndorffi “Plekktrumm” (Die Blechtrommel) ja Francis Ford Coppola Vietnami sõja aineline “Tänapäeva apokalüpsis” (Apocalypse Now), peaosades Marlon Brando, Robert Duvall ja Martin Sheen. Festivali ajal toimub Miklķs Jancsķ filmide retrospektiiv.
* Mais juhatab Eri Klas Pariisis Moskva Suure Teatri balletietendusi, kavas Slonimski “Ikaros” jm.
* 10. VI esietenduvad “Vanemuises” Tubina ooper “Reigi õpetaja” (J. Krossi libr A. Kalda j, lav Kaarel Ird) ja Eespere balletid “Kodalased” ja “Fuuriad” (lav Ülo Vilimaa).
* 20. VI esietendub “Estonias” Donizetti ooper “Rügemendi tütar” (lav A. Mikk, peaosades A. Kaal, M. Voites, T. Maiste, H. Krumm).
* 31. VIII toimub Pärdi “Cantuse” esiettekanne Londoni Royal Albert Hall’is. Autorit ei lasta N Liidust välja esiettekannet kuulama. Sama aasta veebruaris protestib Pärt Eesti NSV Heliloojate Liidu kongressil oma isikuvabaduse ahistamise vastu N Liidus, järgmisel aastal emigreerub ta Viini, 1982. aastast asub elama Lääne-Berliini.
* 9. IX jõuab “Vanemuises” lavale Juhan Peegli fragmentaarium “Ma langesin esimesel sõjasuvel” (lav Kaarel Ird), mis ühena esimestest lavateostest käsitleb Suure Isamaasõja sündmusi eestlaste pilgu läbi.
* 1. X toimub Tubina Kümnenda sümfoonia esiettekanne Eestis (dir Neeme Järvi, ERSO). Aasta lõpul emigreerub Järvi Iisraeli, kust läheb järgmisel aastal edasi USAsse. Järvist ja Pärdist saavad N Liidus persona non grata’d.
* 31. X demonstreerib Roman PolaŊ ski Pariisis uut filmi “Tess” Thomas Hardy romaani põhjal, esimest tööd pärast kahe aasta tagust seksiskandaali alaealise modelliga, mis sundis teda Ameerikast lahkuma. Nimiosa kehastab kuulsa näitleja Klaus Kinski tütar Nastassja Kinski.
* Novembris toimub üleliiduline heliloojate kongress, kus mitmeid heliloojaid, nende hulgas Denissovit, Knaifelit ja Gubaidulinat süüdistatakse abstraktse ja kapitalismi ees pugeva muusika kirjutamises. Mitmed süüdistatavad osalesid aasta varem Tallinnas toimunud legendaarsel varajase ja nüüdismuusika festivalil, mis siinsed parteijuhid marru ajas.
* 19. XII esilinastub New Yorgis Robert Bentoni väikese eelarvega melodraama ühe perekonna purunemisest “Kramer Krameri vastu”, mis saab viis “Oscarit”, sh parim film ja rezhissöör ning osatäitjatena Dustin Hoffman ja Meryl Streep.
* 30. XII esietendub Draamateatris kümnendi väljapaistvaim monolavastus J. Krossi “Pöördtoolitund” (lav Mikk Mikiver), Eugen Jannseni monoloogi esitab Heino Mandri.
* “Vanemuise” esilavastaja Jaan Tooming siirdub tööle “Ugalasse”, jäädes teatri peanäitejuhiks kuni 1983. aastani.
* Pulitzeri auhinna pälvib Sam Shepard näitemängu eest “Maetud laps”. Samal aastal valmib ka “Armuhullus” ning aasta hiljem “Metsik Lääs”.
* Valmib Peter Shafferi näidend “Amadeus” Wolfgang Amadeus Mozartist.
* Pariisis kantakse Boulezi juhatusel esmakordselt tervikuna ette Bergi ooper “Lulu” (1937).
* Valmivad Tormise üks menukaim tsükkel segakoorile “Ingerimaa õhtud” ja “Juhan Liivi sarkasmid” meeskoorile ning Tubina “Reekviem langenud sõduritele” (H. Visnapuu ja M. Underi sõnad) meeskoorile, aldile, orelile ja löökpillidele.
* “Tallinnfilmis” saavad valmis Grigori Kromanovi “”Hukkunud Alpinisti” hotell”, Olav Neulandi “Tuulte pesa”, Leida Laiuse “Kõrboja peremees” ja Peeter Urbla “31. osakonna hukk”; dokumentalistikas Peeter Toominga “Allika poole mineja” ja Mark Soosaare “Pühapäevamaalijad”; joonisfilmis Priit Pärna “… ja teeb trikke” ning Avo Paistiku “Klaabu, Nipi ja tige Kala”.
* “Eesti Telefilmis” teeb Jaan Tooming filmi “Mees ja mänd” ning Rein Maran “Laanetaguse suve”.
* Saksa uus film võidab üha suuremat populaarsust: Rainer Werner Fassbinderil valmivad “Kolmas sugupõlv” (Der dritte Generation) ja teleseriaal “Berliin, Alexanderplatz” (aasta varem “Maria Brauni abielu”), lisaks Herzogi, Schlöndorffi ja Wim Wendersi teosed.
* Itaalia filmis on kesksemateks töödeks Federico Fellini “Orkestriproov” (Prova d’orchestra) ja Bernardo Bertolucci “Kuu” (La luna).
* Vene filmikunsti tippteoseks on Eestis üles võetud Andrei Tarkovski viimane kodumaal tehtud film “Stalker”; valmivad Nikita Mihhalkovi “Viis õhtut”, Andrei Mihhalkov-KontĶ alovski neljaseerialine “Siberiaad”, Vadim AbdraĶ itovi “Pööre” ja Georgi Danelia “Sügismaraton”.
* Moskva konservatooriumi lõpetavad Olev Ainomäe (oboe) ja Jüri Tamverk (klaver).
* TRK lõpetavad Jüri Alperten, Ivo Sillamaa (klaver), Jaak Jürisson, Mare Põldmäe (kompositsioon), Neeme Kuningas (laul), Tiit Kogermann, Mare Väljataga (muusikapedagoogika), Kalev Velthut (klarnet) jt.
Surid:
12. I Asta Lott, eesti näitleja.
14. I Ants Toiger, eesti näitleja.
17. I Karl Merits, eesti näitleja ja lavastaja.
12. II Jean Renoir, prantsuse filmirezhissöör.
15. II Vidrik Kivilo, eesti teatri- ja muusikakriitik ja tõlkija.
6. III Heino Raudsik, eesti näitleja.
25. III Vladimir Alumäe, eesti viiuldaja ja pedagoog.
10. IV Nino Rota, itaalia helilooja, kes kirjutas muusikat Fellini, Visconti ja Zeffirelli filmidele.
24. IV Eugen Kelder, eesti pianist ja pedagoog.
29. V Mary Pickford, ameerika tummfilmi staar.
30. V Udo Väljaots, lavastaja, tantsija ja ballettmeister.
31. V Ülo Tambek, eesti dokumentaalfilmide rezhissöör ja toimetaja.
2. VI Nicholas Ray, ameerika filmirezhissöör.
11. VI John Wayne, ameerika filminäitleja.
15. VIII Rudolf Jõks, eesti laulja ja pedagoog.
3. IX Lo Tui, eesti näitleja, lavastaja ja kostüümikunstnik.
6. X Leo Soonpää, eesti kunstiajaloolane ja -pedagoog, kunsti- ja teatrikriitik.
22. X Nadia Boulanger, prantsuse muusikaõpetaja ja dirigent, sajandi mõjukamaid pedagooge.
14. XI Juhan Kaljaspoolik, eesti klarnetist ja pedagoog.
1980
* 15. II Madis Kadaga ennustab “Sirbis ja Vasaras” kodumaalt lahkunud muusikutele mütsi sisse hõbeseekleid korjava tänavamuusiku tulevikku, kelle surnud muusikale aplodeerivad juurteta inimesed.
* 28. II lavastab Kalju Komissarov Noorsooteatris vaimuka tragikomöödia, Ivo Breshani ““Hamleti” lavastamine Alamkolka külas”, mis võimaldab välja naerda nõukogulikku ideoloogiat ja elulaadi.
* 6. III esietendub “Ugalas” J. Smuuli laulumäng “Kihnu Jõnn”, nimiosas Lembit Eelmäe (külalisena “Vanemuisest”). Jaan Toominga käe all sünnib kümmekonnaks aastaks teatri visiitkaardiks jääv lavastus, mis tõstab “Ugala” Eesti teatrielu keskmesse.
* 31. III toob Federico Fellini Roomas vaatajateni naiste emantsipatsiooni kajastava erootilise nägemuse “Naiste linn” (La cittā delle donne), peaosas Marcello Mastroianni.
* 18. IV jõuab “Vanemuises” lavale Mihkel Tiksi esimene näidend “Lahtihüpe” (lav Viljo Saldre).
* 21. IV esietendub ”Estonias” algvariandis Mussorgski ooper “Boriss Godunov” (lav Arne Mikk, nimiosas Tiit Kuusik, Teo Maiste ja Mati Palm, külalisena Jevgeni Nesterenko).
* 27. VII esietendub ”Estonias” Tormise kantaat-ballett “Eesti ballaadid” (lav Mai Murdmaa, dir Tõnu Kaljuste).
* 23. V hindab Cannes’i festivali zhürii “Kuldse palmioksa” vääriliseks Akira Kurosawa “Kagemusha” ja Bob Fosse’i “Kõik dzhässi nimel” (All That Jazz). Y ürii eriauhinna pälvib Alain Resnais’ “Minu ameerika onu” (Mon oncle d’Amérique).
* 23. V esilinastub New Yorgis Stanley Kubricki Ķ okeeriv õudusfilm “Hiilgus” (The Shining) Stephen Kingi järgi, peaosades Jack Nicholson ja Shelley Duvall.
* 8. VI esietendub Draamateatris Juhan Viidingu ja Tõnis Rätsepa muinasjutt “Olevused” (lav J. Viiding).
* 5.— 6. VII toimub Tallinnas XIX üldlaulupidu.
* 7.—12. VII Béla Bartķki nim rahvusvahelisel koorikonkursil Debrecenis saab kammerkooride alaliigis kuldmedali kammerkoor “Ellerhein” Tõnu Kaljuste juhatusel. Ühena parimaist dirigentidest saab preemia Kaljuste.
* 14. IX jõuab kinodesse Martin Scorsese järjekordne tähtteos “Raevunud härg” (Raging Bull), milles allakäivat poksijat mängib Robert De Niro. Roll toob talle järgmisel aastal “Oscari”.
* 2. X esietendub Noorsooteatris A. Weskeri “Neli aastaaega” (lav Lembit Peterson), suurepärased näitlejatööd Kaie Mihkelsonilt ja Aarne Ükskülalt.
* 7.—12. X toimub Tallinnas VIII vabariiklik interpreetide konkurss pianistidele: I — Lauri Väinmaa, II — Ivari Ilja, III — Heli Aasma.
* 9. X esietendub “Vanemuises” Kangro ja Valkoneni rockooper “Põhjaneitsi” (libr A. Jaaksoo ja L. Tungal, lav Ü. Vilimaa), kaasa teeb ansambel “Fix” ja Silvi Vrait.
* 10. X avab Raekoja platsi ääres asuvas Õpetajate Majas uksed Eino Baskini satiiri- ja komöödiateater “Vanalinna Stuudio”. Avaetenduseks on Mihhail Zvanetski estraadinäidend “Ei mingit kahtlust” (lav E. Baskin).
* 9. XI Rakveres esietendub K. Saaberi “Virumaa leib” (lav Raivo Trass), üks nn 80-ndate lõpu ärkamisaja eelseid lavastusi.
* 26. XII jõuab Draamateatris lavale Adolf Ō apiro neljas lavastus Eestis, L. Tolstoi “Elav laip”.
* Hendrik Krumm saab NSV Liidu rahvakunstnikuks.
* Peeter Lilje saab ERSO peadirigendiks.
* Näitekirjanik Brian Frieli juhtimisel avatakse Derrys The Field Day Theatre Company. Olulise osa trupi repertuaarist moodustavad Frieli näidendid, kes on parasjagu oma loomingu tipus. Aastal 1979 on valminud “Aristokraadid” ja “Imearst”, 1980 lisandub “Tõlkijad”.
* “Tallinnfilmis” valmivad Kaljo Kiisa “Metskannikesed”, Mark Soosaare “Jõulud Vigalas” ja Peeter Simmi “Ideaalmaastik”; joonisfilmis Priit Pärna “Harjutusi iseseisvaks eluks” ja Rein Raamatu “Suur Tõll”.
* “Eesti Telefilmis” teeb Mati Põldre Georg Otsast filmi “Muusikarüütel”.
* Aasta filmid on FranH ois Truffaut’ “Viimane metroo” (Le dernier métro) Gérard Depardieu ja Catherine Deneuve’iga ning Ingmar Bergmani “Marionettide elust” (Aus dem Leben der Marionetten).
* Vene filmikunstis tõusevad esile Nikita Mihhalkovi “Mõned päevad I. I. Oblomovi elust”, Kira Muratova “Tunda ilma ja inimesi”, Gleb Panfilovi “Teema” (jõuab kinodesse 1986), Vladimir MenĶ ovi “Moskva pisaraid ei usu” (“Oscar”) ja Vadim AbdraĶ itovi “Rebasejaht”.
* Valmivad Pärdi “Annum per annum” orelile, “Fratres” kahele viiulile (1. red), “De profundis” (2. red, löökpillidega), Maxwell Daviese ooper The Lighthouse, Rodion Štšedrini ballett “Kajakas”.
* Lavakunstikateedri lõpetab IX lend (juhendaja Merle Karusoo): Roman Baskin, Madis Kalmet, Guido Kangur, Arvo Kukumägi, Ain Lutsepp,Toomas Lõhmuste, Tõnu Oja, Paul Poom, Tõnu Raadik, Mati Rebane, Katrin Saukas, Ülle Side-Kaljuste jt.
TRK lõpetavad Kalle Randalu, Imbi Tarum, Ruth Alaküla, Margus Kappel, Ülle Rebane (klaver), Paul Mägi (trompet), Peeter Vähi (kompositsioon), Jaan Ross, Reet Remmel, Heidi Pruuli (muusikateadus), Tarmo Sild, Tõnu Valdma (laul), Kaari Sillamaa (muusikapedagoogika), Paap Kõlar (koorijuhtimine) jt.
Surid:
5. I Uno Naissoo, eesti helilooja ja pedagoog.
9. III Irmgard Kaudre, eesti pianist ja pedagoog.
13. III Jaan Soonvald, eesti muusikateadlane, pedagoog ja helilooja.
24. IV Vootele Veikat, eesti laulja.
29. IV Alfred Hitchcock, inglise-ameerika filmirezhissöör.
26. VI Linda Tubin, eesti näitleja.
28. VI Ago Saller, eesti näitleja.
13. VII Georgi Tugolessov, eesti ooperilavastaja, pedagoog ja teatrikriitik.
21. VII Olga Mikk-Krull (Vahtrik), eesti laulja.
24. VII Peter Sellers, inglise filminäitleja.
26. VIII Miliza Korjus, poola-eesti päritolu ameerika laulja.
2. IX Rudolf Nuude, eesti näitleja.
24. IX Theodor Luts, eesti-soome-brasiilia filmirezhissöör, -operaator ja produtsent.
7. XI Steve McQueen, ameerika filminäitleja.
8. XII John Lennon, inglise rockmuusik, langeb New Yorgis mõrva ohvriks.