SAJAND TEATRIS MUUSIKAS JA KINOS
1971—1975

1971

* “Estonias” esietenduvad: 23. I Tambergi ballett “Joanna tentata” (J. Iwaszkiewiczi novelli j. libr ja lav Mai Murdmaa; helilooja ja koreograafi ning eesti balleti loomingulisi tippe. Joannana teeb ühe oma tipprolli Juta Lehiste, partnerina preester Suryn — Tiit Härm); 13. II Mitch Leigh‘ muusikal “Mees La Manchast”, Cervantese ja Don Quijote rollis Georg Ots ühes oma viimastest menurollidest, silmapaistev on samas osas ka Voldemar Kuslap, Sancho Panzana esineb suurepäraselt Endel Pärn ja Aldonzana Helgi Sallo; 28.V Stravinski balletid “Haldja suudlus” ja “Püha kevad” (lav E. Suve); 4. IX Verdi ooper “Don Carlos” (lav P. Mägi), Philippi osas Teo Maiste ja Mati Palm, nimiosas Hendrik Krumm, de Posa — Tiit Kuusik ja Georg Ots.

• 4. II esietendub Draamateatris A. TÓ ehhovi “Ivanov”, mille lavastab Panso õpetaja Maria Knebel. Nimiosas Ants Eskola (külalisena Noorsooteatrist).
• 19. III esietendub “Vanemuises” I. Madachi “Inimese tragöödia”, Epp Kaidu grandioosne lavastus (50 osatäitjat), mida tunnustati ungari muusika ja draamateoste üleliidulisel festivalil I preemiaga. Peaosade täitjad J. Tooming (Lucifer) ja E. Hermaküla (Aadam) pävisid festivalil näitlejapreemia.
• 29. III saab lavaküpseks lavakunstikateedri V lennu diplomilavastus “Täna mängime seitset venda” (lav V. Panso), kus vennakesi kehastavad Jaak Tamleht, Igor Kurve, Peeter Tooma, Rein Kotkas, Koit Randus, Tõnu Saar, Martin Veinmann, Paul Laasik, Juhan Viiding ja Ivo Eensalu.
• 15. IV Los Angeleses “Oscarite” jagamisel võidab Franklin J. Schaffneri “Patton” seitse kuldkuju, sh parim film, reñ issöör ja peaosatäitja George C. Scott, kes keeldub auhinda vastu võtmast, nimetades seda tseremooniat “lihaturuks”. Parimaks näitlejaks nimetatakse Glenda Jackson Ken Russelli filmis “Armastavad naised” (Women in Love). Üllatusena saab kümne nominendi hulka jõudnud Arthur Hilleri “Armastuse lugu” vaid ühe auhinna.
• 14. V teeb Eino Baskin oma esimese menuka lavastuse — Draamateatris esietendub Ilfi ja Petrovi “12 tooli” Baskini dramatiseering; Ostap Benderi rollis Baskin ise.
• 27. V toimub “Estonia” kontserdisaalis Šostakovitši Neljateistkümnes sümfoonia eesti esiettekanne (R. Matsov ja ERSO).
• 27. V lõppev Cannes’i festival tähistab 25. aastapäeva; “Kuldne palmioks” läheb Joseph Losey filmile “Sõnumitooja” (The Go-Between) ja eriauhind Luchino Visconti rafineeritud Thomas Manni adaptatsioonile “Surm Veneetsias”. Losey’le on “Sõnumitooja” juba kolmas koostöö näitekirjanik Harold Pinteriga (stsenarist).
• Juuni: Neeme Järvi võidab Rooma Accademia Nacionale di Santa Cecilia VI rahvusvahelisel dirigentide konkursil I preemia.
• TRK lõpetavad Mati Kuulberg (kompositsioon), Peep Lassmann, Vardo Rumessen (klaver) jt.
• 3. XI esilinastub New Yorgis Norman Jewisoni koomiline muusikal “Viiuldaja katusel” (Fiddler on the Roof), millega saab tuntuks Iisraeli näitleja Topol.
• 5. XI esmalavastub Eestis E. O’Neilli näidend “Pikk päevatee kaob öösse” — Draamateater, lav Mikk Mikiver; osades: Kaarel Karm, Aino Talvi, Tõnu Aav, Mati Klooren ja Maila Rästas.
• September: Tallinna Kammerkoor saavutab Arezzos rahvusvahelisel kooride konkursil I koha.
• 9. XII teeb Adolf Sapiro oma esimese lavastuse Eestis — Noorsooteatris valmib TÓ ehhovi “Kirsiaed” (Ranevskaja — Linda Rummo, Lopahhin — Mikk Mikiver).
• 20. XII jõuab Londoni kinodesse Stanley Kubricki film “Kellavärgiga apelsin” (A Clockwork Orange), mis edastab prohvetliku nägemuse Inglismaa tulevikust, kus sotsiaalne progress on nihestunud noorte gängide vägivallaks. Hiilgerolli teeb selles Malcolm McDowell.

• 20.—21. XII esinevad “Estonia” kontserdisaalis David (ka dirigendina) ja Igor Oistrahh.
• Esimese prantslasena saab Boulez New Yorgi Filharmoonikute peadirigendiks, mis tähendab uue muusika osatähtsuse suurenemist orkestri kavades.
• Kinodesse jõuab kaks suurejoonelist Shakespeare’i tõlgendust: Grigori Kozintsevi “Kuningas Lear” Jüri Järvetiga ja Roman Pola½ ski verine “Macbeth”, milles ta elab välja oma naise Sharon Tate’i elajaliku tapmise Ó okki Mansoni “perekonna” poolt paari aasta eest.
• Tegevust alustab eesti rockansambel “Ruja”.
• Valmib Steve Reichi, sajandi lõpu ühe enim kuulatud ja omapäraseima keelega helilooja löökpilliteos Drumming.
• Vägivalla, julmuse, sadismi ja erootikaga liialdamine kutsub esile tsensuuri pahameele Ken Russelli “Loudoni nõidade” (The Devils) ja Pier Paolo Pasolini “Dekameroni” linastumisel.
• Valmivad Pärdi Kolmas sümfoonia ja Tormise “Vadja pulmalaulud” segakoorile.
• Vene filmis tõusevad esile Andrei Mihhalkov-KontÓ alovski “Onu Vanja”, Aleksandr Alovi ja Vladimir Naumovi “Põgenemine” (Mihhail Bulgakovi järgi) ning Andrei Smirnovi nüansirikas “Valgevene vaksal”. Gruusia filmikunsti tõstab rahvusvaheliste festivalide tähelepanu keskmesse Otar Iosseliani “Elas kord laulurästas”.
• Ilmub Karl Leichteri “Kaasaja muusikast”, mis koos 1970. aastal ilmunud raamatuga “Kuus eesti tänase muusika loojat” (koost H. Tauk; “Eesti Raamat”, Tallinn) on esimesed trükis ilmunud uuema muusika käsitlused Eestis.
• “Tallinnfilmis” valmivad dokumentaalfilmid: Peep Puksi “A. H. Tammsaare” I, millele 1972 ja 1974 tulevad järjed, Ülo Tambeki “Eldoraado” ja Rein Marani loodusfilm “Okaslinnus”; “Eesti Telefilmis” teeb oma esimesed tööd “Kuldrannake” ja “Kuldtõld” Mark Soosaar. “Eesti Telefilmis” valmib esimene joonisfilm, Ants Kivirähi “Huviline filmikaamera”, moodustatakse “Tallinnfilmi” joonisfilmi osakond.
• Ilmub ameerika pianisti Charles Roseni suure mõjuga raamat The Classical Style.

Surid:

26. II Fernandel, prantsuse kuulus “hobusenäoga” komöödianäitleja.

8. III Harold Lloyd, ameerika tummfilmi koomik.

6. IV Igor Stravinski, vene helilooja.

31. V Hilja Olm, eesti pianist ja pedagoog.

4. VII August Milli, eesti viiuldaja.

6. VII Louis Armstrong, ameerika dzhässtrompetist, laulja ja ansamblijuht.

6. IX Olev Tinn, eesti näitleja.

1972

* 22. I ”Vanemuises” esietendub: Mati Kuulbergi ballett “Mont Valérien” (E. Kerge lav, A. Undi esimene balletikujundus).

• 22. I toob V. Panso Draamateatris lavale järjekordse lavastuse Tammsaaretõlgenduste sarjast “Inimene ja inimene” (“Tõe ja õiguse” V osa). Andrest kehastab Valdeko Ratassepp, Pearut Kaarel Karm ja Indrekut Mati Klooren.
• 14. II esilinastub New Yorgis Bob Fosse’i muusikal “Kabaree” (Cabaret), millega tõuseb täheks Liza Minnelli. 1930. aastate natsismi õhkkonda peegeldav film teenib järgmisel aastal kaheksa “Oscarit”, sh parim rezhissöör (Fosse), naisnäitleja (Minnelli) ja meeskõrvalosa (Joel Grey).
• 2. III toob Eri Klas ERSOga Eestis esiettekandele Bartóki ooperi “Hertsog Sinihabeme loss”, kaastegevad Urve Tauts ja Teo Maiste.
• 15. III jõuab New Yorgi kinodesse Mario Puzo bestselleri adaptatsioon, Francis Ford Coppola “vere, higi ja pisaratega” maffiaperekonna saaga “Ristiisa” (The Godfather), peaosades Marlon Brando, James Caan ja Al Pacino, millele tulevad järjed 1974 ja 1990. Aasta hiljem saab see kolm “Oscarit”, sh parim film (Coppola) ja meesnäitleja (Brando).
• 31. III suletakse Prantsusmaa kuulsaim kino Gaumont Palace. 1911 avatud 6000 kohaga kinno jäeti 1966. aastal 2800 istekohta, nüüd saab sellest hotell ja kaubanduskeskus.
• 10. IV on Ameerika Filmiakadeemia auhindade jagamisel edukas William Friedkini jõhker narkovõitlust käsitlev “Prantsuse sidemees” (French Connection), kompromissitu narkopolitseiniku osas on Gene Hackman, kes saab “Oscari”. Naisnäitleja kuldkuju tuleb Jane Fondale osatäitmise eest Alan J. Pakula psühhothrilleris “Klute”. Au-“Oscari” panuse eest XX sajandi filmikunsti saab lõpuks Charles Chaplin.
• 22. IV jõuab Kaarin Raidi lavastuses Pärnu Teatris lavale T. Williamsi “Tramm nimega “Iha””, kus Blanche du Bois’ rollis äratab tähelepanu Tiia Kriisa.
• 22. IV esietenduvad ”Estonias” Arne Miku lavastuses Puccini lühiooperid “Gianni Schicchi” (nimirosas taas suurepärane Georg Ots, kaasa teevad veel Teo Maiste, Margarita Voites, Urve Tauts, Hendrik Krumm jt), “Mantel” (Michel —Tiit Kuusik, Louis — Hendrik Krumm jt) ja “Õde Angelica”, (nimirollis Mare Jõgeva, tädi — Urve Tauts jt).
• Aprillis toimub Eestis vabariiklik noorte interpreetide võistlus vokalistidele. I — Kaie Konrad, II — Leili Tammel ja III — Ludmilla Dombrovska.
• 19. V võidutsevad Cannes’i festivalil põhiliselt vasakpoolsed, korrumpeerunud kapitalismi paljastavad Lina Wertmülleri, Elio Petri ja Francesco Rosi filmid. Ida-Euroopast saavad auhindu Andrei Tarkovski “Solaris” Jüri Järvetiga ja Miklós Jancsó “Punane psalm”. Y ürii esimees Joseph Losey äratas pisut rohkem kui kuu aega tagasi tähelepanu oma uue filmiga “Trotski tapmine” (The Assassination of Trotsky), nimiosas Richard Burton ja Trotski mõrvariks Alain Delon.
• TRK lõpetavad Tiia Järg, Tiina Šubin (Vabrit), Maret Tomson (muusikateadus), Ludmilla Dombrovska, Maaja Rumessen (laul), Anu Nahkur, Toivo Nahkur (klaver), Ene Kangron (koorijuhtimine), jt.
• 8. VII esietendub Draamateatris H. Bahri lustmäng “Mees, naine ja kontsert” (lav V. Panso), millest Eino Baskini ja Ita Everiga peaosades saab aastateks menukaim komöödialavastus.
• 29. IX esmalavastub Noorsooteatris Jean Anouilh’ “Becket ehk Jumala au” (lav M. Mikiver), tipprollid teevad Jüri Järvet ja Heino Mandri.
• 14. X esietendub Pärnu teatris VainoVahingu “Suvekool” (lav Ingo Normet).
• 10.XII jõuab Noorsooteatris lavale ülipopulaarseks noortemuusikaliks saav “Oliver ja Jennifer” (lav K. Komissarov), mille E. Segali “Love Story” järgi on lavale komponeerinud V. Härm ja P.-E. Rummo ning muusika kirjutanud O. Ehala.
• 15. XII äratab kõike näinud Pariisis tugevat tähelepanu Bernardo Bertolucci Ó okeerivate erootikastseenidega film “Viimane tango Pariisis” (Ultimo tango a Parigi), peaosades Marlon Brando ja Maria Schneider.
• 30. XII esietendub Draamateatris Enn Vetemaa “Õhtusöök viiele” (lav Grigori Kromanov), terav ja kriitiline lavateos, mis analüüsib kaasaja inimese probleeme.
• Moskva Suures Teatris esietendub Rodion Štšedrini “Anna Karenina”, sajandi teise poole tuntum ballett. Nagu mitme teisegi Štšedrini lavateose sünni juures on siingi eriline osa helilooja baleriinist abikaasal Maia Plissetskajal. “Estonias” jõuab see lavale 28. IX (lav Enn Suve).
• Saksamaal kogub jõudu poliitiliselt angazheeritud teater. Peter Zadek toob lavale Hans Fallada romaanil tugineva lavastuse Little Man — What Now?, mille stilistika parodeerib natsismiajastu revüüd. Peter Steinil esietendub Dream of the Poor Heinrich Kleist of Prince Homburg.
• Valmivad Lepo Sumera In memoriam sümfooniaorkestrile (pühendatud Heino Ellerile); Tormise sugestiivsemaid teoseid “Raua needmine” segakoorile, tenori- ja baritonisoolole ning nõiatrummile; Tambergi Trompetikontsert.
• Andres Mustoneni juhatusel alustab tegevust varajase muusika ansambel Hortus Musicus.
• Ameerika eksperimentaalteatri ühel juhtkujul Robert Wilsonil valmib lavastus A Letter to Queen Victoria. Selle lähtepunktiks on kogemused tööst vaimupuudega lastega, just siit arvatakse pärinevat Wilsoni unenäoline stilistika. Ühtlasi huvitub Wilson jaapani no-teatri aja- ja ajatuse probleemistikust. Tema 70-ndate lavastuste kaasautoriks on kurttumm poisike Raymond Andrews.
• Pier Paolo Pasolini jätkab sadistlikku keskaja triloogiat “Canterbury lugudega” (I racconti di Canterbury) ning Alfred Hitchcock psühhopatoloogiat filmiga “Hullus” (Frenzy).
• Mati Palm võidab Hispaanias Francisco Vinase nim X rahvusvahelisel lauljate võistlusel II koha.
• Georgi Tovstonogovil valmib lavastus “Revident”, mida analüüsides tõmbab kriitika paralleele Vsevolod Meierholdi 1926. aasta versiooniga.
• Vene filmis hoiavad taset Tarkovski “Solarise” kõrval Kira Muratova “Pikk hüvastijätt” ja Stanislav Rostotski “Aga koidikud on siin vaiksed”.
• Aasta filmideks on Luis Buzhueli sürrealistlik “Kodanluse diskreetne võlu” (Le charme discret de la bourgeoisie), saab järgmisel aastal “Oscari” — ja Federico Fellini “Rooma”.
• “Eesti Telefilmis” valmib Sulev Nõmmiku absurdikomöödia “Noor pensionär”, “Tallinnfilmis” — esimesed joonisfilmid: Rein Raamatu “Veekandja. Armastab. Tüütu muusik” ja “Vari. Tee” ning Heino Parsi nukufilm “Nael”.

Surid:

1. I Maurice Chevalier, prantsuse laulja ja näitleja.

21.VII Otto Aloe, eesti lavastaja ja näitleja.

17. VIII Aleksandr Vampilov, vene kirjanik (hukkub paadiõnnetuses).

6. XI Mart Paemurru, eesti metsasarvemängija.

• 2. I jõuab Draamateatris lavale M. Traadi “Tants aurukatla ümber” (instseneering ja lav V.Panso).
• 5. I jõuab Pariisis ekraanile saksa uue filmi ühe liidri Werner Herzogi “Aguirre, Jumala viha”, mis räägib XVI sajandi konkistadoori Ekdoraado otsinguist Peruus ja teeb tuntuks nimiosatäitja Klaus Kinski.
• 18. I esilinastub Roomas aristokraadist marksisti Luchino Visconti “Ludwig” Romy Schneideri ja Helmut Bergeriga, millega ta lõpetab triloogia “saksa dekadentsist”. Eelnesid “Jumalate hukk” (1969) ja “Surm Veneetsias” (1971).
• 20. I esietendub “Vanemuises” Evald Hermaküla lavaline kompositsioon eesti muinasjuttudest “Üks ullike läks rändama”, mis avardab tunduvalt lastelavastuste mängumaad.
• “Estonias” esietenduvad: 17. II 3-osaline balletilavastus “Labürint”, mis sai nime õhtu teise osa, Arvo Pärdi Teise sümfoonia muusikale valminud samanimelise balleti järgi. (lav M. Murdmaa); 24. III Mozarti ooper “Haaremirööv” (lav U.Väljaots, kaasa teevad M. Voites, A. Kaal, H. Krumm, R. Gurjev, T. Tralla, M. Palm jt); 28. XII Richard Straussi ooper “Salome” (dir N. Järvi, lav U. Väljaots), nimiosas Solveig Raja, Mare Jõgeva ja Jenny Anvelt, Johhanaanina teeb ooperi mõjukaima rolli Tiit Kuusik.
• 11. IV jõuab Stockholmis teleekraanile Ingmar Bergmani kuueosalise telefilmi “Stseenid ühest abielust” (Scener ur ett äktenskap) esimene jagu; kuu varem esilinastus Euroopa kinodes tema “Sosinad ja karjed” (Viskningar och rop).
• 25. V põhjustavad Cannes’i festivalil skandaali Jean Eustache’i ülipikk erootiline film “Ema ja hoor” (La maman et la putaine) ning Marco Ferreri “Suur õgimine” (La grande bouffe), milles neli keskealist meest söövad end sõna otseses mõttes lõhki. Õli lisab tulle asjaolu, et valikukomisjon jättis välja Robert Bressoni filmi “Lancelot du Lac”, mis jõuab siiski järgmisel aastal festivalile ja saab auhinna.
• 14. — 29. V toimuvad Rudolf Tobiase 100. sünniaastapäevale pühendatud üritused: teaduskonverents, kontserdid, Käinas avatakse helilooja majamuuseum.
• Leili Tammel lõpetab Leningradi konservatooriumi ja on samast aastast “Estonia” ooperisolist. TRK lõpetavad Lepo Sumera, Raimo Kangro, Aarne Männik (kompositsioon), Mart Humal, Maris Kirme (Männik), Ene Pilliroog, Ene Taru (muusikateadus), Marje Lohuaru (Herne), Kersti Sumera, Jüri Ratassepp, Mart Kuus (klaver), Kaie Konrad (laul), Niina Murdvee, Jaan Kerem, Olavi Sild (viiul), Vello Salumets (fagott), Priit Raik, Ole Valgma (koorijuhtimine) jt.
• 16. VI esietendub Covent Gardenis Britteni loomingulise kriisi ja homoseksuaalsuse teemaline ooper “Surm Veneetsias” (T. Manni samanimelise novelli järgi). Peaosa, kirjanik Aschenbachi, esitab helilooja elukaaslane tenor Peter Pears.
• 20. X avatakse kuulus Sydney ooperimaja.
• 21. X esietendub Draamateatris A. TÓ ehhovi “Kolm õde”, lavastajaks Adolf Ò apiro Riiast; sünnib tipplavastus, mis jääb teatri repertuaari paljudeks aastateks.
• 15.—24. XI toimub Eesti V vabariiklik noorte interpreetide konkurss pianistidele; I — Rein Rannap, II — Ivo Sillamaa, III — Reet Pall (Vanaselja).
• September: Bachi “Johannese passiooni” esimene (osaline) ettekanne (kaks kontserti) Eestis pärast Teist maailmasõda; esitajad: “Estonia” ooperikoor, dir N. Järvi, koormeistrid U. Järvela ja P. Lilje; solistid: L. Panova, M. Jõgeva, U. Tauts, H. Krumm, T. Maiste; ERSO.
• 2. XII Draamateatris esietendunud István Örkény “Kassimängus” teevad tipprosad Velda Otsus ja Aino Talvi.
• Briti Rahvusteatri uueks juhiks saab Peter Hall, kes vahetab sel ametikohal välja sir Laurence Olivier’.
• Vene filmis tõuseb esile Ilja Averbahhi “Monoloog”.
• Valmivad Tubina Kümnes sümfoonia ja Pärdi kantaat-sümfoonia “Laul armastatule” (Š. Rusthaveli sõnadele) segakoorile ja sümfooniaorkestrile.
• N Liidus lööb laineid Ljudmila PetruÓ evskaja looming, ilmuvad lühinäidendid “Smirnova sünnipäev”, “Muusikatund” ja “Cinzano”. PetruÓ evskaja loomingut iseloomustab kriitika kui hüperrealismi.
• Moskva Leninliku Komsomoli nim Teatri juhiks saab lavastaja Mark Zahharov. Tema lavastuste ekspressiivses kujundikeeles nähakse 20-ndate nõukogude teatri, 60-ndate kino (eriti Fellini) ning ameerika muusikalide mõjutusi.
• “Tallinnfilmis” valmib Leida Laiuse mängufilm “Ukuaru”, dokumentalistikas Jüri Müüri “Võõras higi”; Rein Raamat teeb joonisfilmi “Lend” ning karikaturist Avo Paistik debüteerib “Värvipliiatsitega”.
• Inglismaal kerkib esile ansambel Queen, kes suudab luua väga isikupärase sound‘i, katsetab huvitavate vormidega ja väljendab oma lauludes tihti iseäralikku iroonilist maailmataju. Pilt lähiaastate mõjukamatest muusikutest ja stiilidest on kirju: David Bowie, Eric Clapton, Led Zeppelin, Genesis, Elton John, King Crimson jt.
• “Eesti Telefilmi” kaudu jõuab ekraanile Vladimir Karasjovi mängufilm “Rasked aastad”.

Surid:

8. III Paul Mägi, eesti lavastaja ja laulja.

14. III Ants Kukk, “Ugala” direktor.

22. III Enn Toona, lavastaja ja teatriveteran.

3. V Leo Tauts, eesti helilooja ja dirigent.

1.VII Laurens Hammond, omanimelise elektrioreli loonud ameerika insener.

20. VII Bruce Lee, hiina päritolu Hongkongi ja ameerika võitlusnäitleja.

2. VIII Jean-Pierre Melville, prantsuse rezhissöör.

31. VIII John Ford, ameerika rezhissöör.

26. IX Anna Magnani, itaalia neorealistlik näitleja.

30.X Ants Lauter, eesti näitleja, lavastaja ja pedagoog, ENSV Teatriühingu esimees.

13. XI Bruno Maderna, itaalia helilooja.

18. XI Alois Hába, tšehhi helilooja.

29.XI Leo Martin, Eesti Raadio peanäitejuht.

22. X Pablo Casals, katalaani (hispaania) tšellist ja helilooja.

1974

• 11. I saab Pariisis Louis Delluci auhinna Bertrand Tavernier’ esimene film “Saint-Pauli kellassepp” (L’horloger de Saint-Paul), peaosas Philippe Noiret; ajakirjanikust ja kriitikust reñ issöör hindab parimat uue laine eelsest prantsuse filmikunstist.
• 31. I jõuab Pariisi kinodesse Louis Malle’i film “Lacombe Lucien”, prantsuse filmis käsitletakse esmakordselt Teise maailmasõja aegset kollaboratsionalismi.
• 3. III esietendub Draamateatris Rein Saluri “Külalised”, mis tõestab lavastaja Kaarin Raidi jätkuvat isikupära.
• 5. III Münchenis esilinastuv Rainer Werner Fassbinderi film “Hirm närib hinge seest” (Angst essen Seele auf) kujutab eaka saksa naise ja noore marokolase ühiskonna poolt taunitavat armastust.
• 7. III esietendub Noorsooteatris H. Ibseni “Ehitusmeister Solness” Voldemar Panso lavastuses, kus hiilgavad Heino Mandri, Silvia Laidla ja Mari Lill.
• 18. III saab “Vanemuises” lavaküpseks O. ja J. Toominga dramatiseering Dumas’ “Kolme musketäri” ainetel “Musketäriana”: lavastus maskides, sadades kostüümides, vanade ja uute lauludega, sümfoonilise ja biitmuusikaga, tantsude, joomingute, löömingute ja laipadega, koomiliste krampide ja traagiliste kummardustega, hobustel kihutamisega, lennukiga, mikrofonidega, intriigidega, suudlustega, sarvedega, lillede ja verega, traktoriga ja üle La Manche’i ujumisega. Lavastaja Jaan Tooming.
• “Estonias” toob Arne Mikk 28. II taas lavale Verdi “Traviata”, laulab trupi solistide üks kõigi aegade parimaid koosseise: Margarita Voites ja Anu Kaal Violettana, Hendrik Krumm Alfredona, Georg Ots Germont’ina; 23. III esietendub Kuulbergi ballett “Pöördlava” (Marius Petipa elust ja loomingust; lav E. Kerge).
• 5. IV Roomas esilinastuv Federico Fellini autobiograafiline “Amarcord” kujuneb aasta kinoelu suursündmuseks ja toob reñ issöörile neljanda välisfilmi “Oscari”.
• Aprill: “Praha kevade” rahvusvahelisel konkursil võidab eesti klarnetist Hannes Altrov III koha, eelnevalt on ta saavutanud esikoha Moskvas üleliidulisel noorte puhkpillimängijate võistlusel.
• TRK lõpetavad Olav Ehala (kompositsioon), Peeter Lilje, Helle Mustonen (Urma) (koorijuhtimine), Jaan Õun (flööt), Arvo Laid (laul), Tiina Mattisen (muusikateadus), Nata -Ly Sakkos (klaver), Vello Sakkos, Enno Mattisen (klarnet), Endel Nõgene (trompet), Heiki Kalaus (tromboon), Toomas Veenre (viiul), Allar Kaasik (tšello) jt.
• “Vanemuises” esietenduvad: 6. IV Alo Põldmäe ballett “Merineitsi” (Ü. Vilimaa libr ja lav, F. Tuglase novelli j); 22. IV Raimo Kangro ooper “Imelugu” (K. Süvalepa libr Boccaccio “Dekameroni” novelli j, lav E. Kaidu), kaasa teevad Jaan Kiho, Marje Aare, Silvia Vestmann, Marju Kuut, Evi Vanamölder, Endel Ani jt; 22. IX Beethoveni ooper “Fidelio” (lav Peter Brähmig Potsdami Hans Otto Teatrist), Leonore osas Lehte Mark.
• 24. V Cannes’is võidutsevad noored ameeriklased — Francis Ford Coppola “Kõnelus” (The Conversation) ja Steven Spielbergi “Duell”. Y ürii eriauhinna pälvib Pier Paolo Pasolini klassikaliste lugude triloogia viimane film “Tuhande ja ühe öö õis” (Il fiore delle mille e una notte).
• 10. VIII jõuab Pärnu teatris lavale üks eesti teatri pöördeline lavastus, M. Undi Peet Vallaku järgi seatud “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”, millest saab Kaarin Raidi tipplavastusi, peaosades Hilja Varem, Aarne Üksküla ja Ago Roo.
• 3. XI toob Kaarel Ird “Vanemuises” lavale O. Lutsu “Tagahoovis”, sellest kujuneb üks legendaarseim Lutsu-tõlgendus.
• 15. ja 17. XI toimuvad “Estonia” kontserdisaalis legendaarse USA dzhässpianisti Oscar Petersoni trio kontserdid.
• November: Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse esimeheks valitakse Jaan Rääts.
• Anatoli Efrosel valmib Gogoli “Pulm” — unenäoline, hirmu ja üksinduse teemasid võimendav lavastus. Aasta hiljem jõuab Tagankal lavale Efrose “Kirsiaed” ning ilmub tema autobiograafiline raamat “Proov — minu armastus”.
• Vene filmikunstis kujunevad tähtteosteks Andrei Tarkovski “Peegel”, Vassili Ò ukÓ ini “Punetab lodjapuu”, Andrei Mihhalkov-KontÓ alovski “Romanss armunutest” ja Nikita Mihhalkovi debüüt “Võõrastele oma, omadele võõras”.
• Juri Ljubimovil valmib Tagankal lavastus “Hamlet”, mille nimiosa teeb kultuskangelaseks Vladimir Võssotski.
• Valmivad Anti Marguste Sümfoonilised runod ja Orelitoonid, Veljo Tormise ood “Laulja” meeskoorile, orelile ja löökpillidele.
• ABBA võidab lauluga Waterloo “Eurovisiooni” lauluvõistluse ja saab maailmakuulsaks.
• Trevor Nunni juhitav Royal Shakespeare Company saab juurde uue mängupaiga — Startfordi teatrimaja The Other Place, kus hakatakse esitama kaasaegset dramaturgiat.
• Aasta filmide hulka kuuluvad Luis Buzhueli “Vabadustont” (Le fant^ me de la liberté), Roman Pola½ ski “Chinatown”, John Guillermini “Leegitsev torn” (The Towering Inferno) ja Werner Herzogi “Igaüks enda eest ja Jumal kõigi vastu” (Jeder für sich und Gott gegen Alle).
• Prantsuse kinoekraanid vallutab porno — invasiooni juhivad Just Jaeckini “Emmanuelle” hollandlanna Sylvia Kristeliga ning Alain Robbe-Grillet’ ja Walerian Borowczyki uued filmid.
• “Tallinnfilmis” valmivad Virve Aruoja ja Jaan Toominga mängufilm “Värvilised unenäod”, Rein Raamatu joonisfilmid “Kilplased” ja “Värvilind” ning Elbert Tuganovi nukufilm “Verine John”; “Eesti Telefilmis” Mati Põldre ja Irene Lääne muusikafilm “Colas Breugnon” ning Mark Soosaare dokumentaalid “Kihnu naine” ja “Vaarao sõjavägi”.

Surid:

5. I Mari Möldre, eesti näitleja.

25. I Richard Peramets, eesti estraadinäitleja.

2. II Aili Engelberg, eesti näitleja.

12. VI Ants Kiilaspea, eesti dirigent ja pedagoog.

24. V Duke Ellington, ameerika dzhässhelilooja, pianist ja ansamblijuht.

22. VI Darius Milhaud, prantsuse helilooja, rühmituse Les Six liige.

10. VII Leopold Vigla, eesti dirigent ja pedagoog.

10. VII Aleksander Mälton, eesti näitleja.

5.VIII Paul Varandi, ENSV Vene Draamateatri näitleja.

13. VIII Aado Velmet, eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog.

7.X Elmar Salulaht, eesti näitleja.

24. X David Oistrahh, vene viiuldaja ja pedagoog.

13. XI Vittorio de Sica, itaalia neorealistlik filmirezhissöör ja näitleja.

22. XII Arnold Sikkel, eesti näitleja.

1975

• 1. I esilinastub Stockholmis rohkem kui kaheaastase töö tulemusena Ingmar Bergmani uhke “Võluflööt” Mozarti järgi.
• 31. I esietendub legendaarne lavakunstikateedri 7. lennu diplomilavastus (stsenaarium ja reñ ii Merle Karusoo) “Popi ja Huhuu” F.Tuglase samanimelise novelli järgi. Osalised: Isand — Kalju Orro, Popi — Urmas Kibuspuu, Huhuu — Lembit Peterson.
• 23. III jõuab V. Panso käe all Draamateatris lavale Shakespeare’i monumentaalne ajalookroonika “Richard III”, kus nimiosa kehastavad Mikk Mikiver või Einari Koppel.
• 5. IV kuulutatakse Pariisis välja prantsuse uus iga-aastane filmiauhind “César”.
• 8. IV pälvib Francis Ford Coppola “Ristiisa II” kuus “Oscarit”, sh parim film, reñ issöör ja kõrvalosatäitja (Robert De Niro); naisnäitlejatest saavad akadeemia kuldkuju Ellen Burstyn ja Ingrid Bergman.
• 1. V avab aasta remondis olnud “Estonia” teater taas uksed Kapi ooperiga “Tasuleegid”. Esietenduvad: 18. XII Mozarti ooper “Don Giovanni” (varem “Don Juani” nime all). Georg Otsa lavastajatöö viib lõpule Arne Mikk, ooperi uue tõlke valmistas ette Georg Ots; nimiosas Voldemar Kuslap ja Teo Maiste, komtuur — Mati Palm, Leporello — Teo Maiste ja Mati Palm, donna Anna — Mare Jõgeva, Zerlina — Anu Kaal, jt. Sügisel saab peadirigendiks Eri Klas ja teiseks dirigendiks Peeter Lilje.
• Aprillis toimub Tallinnas VI vabariiklik noorte interpreetide konkurss keelpillimängijatele: I — Peeter Paemurru (tšello) ; II — Mari Tampere ja Urmas Vulp (viiul) ning Allar Kaasik (tšello); III — Mati Kärmas ja Ülo Kaadu (viiul), Andrus Järvi (alt) ja Teet Järvi (tšello).
• 11. VI jõuab vaatajateni Woody Alleni paroodia “Armastus ja surm” (Love and Death) Lev Tolstoi “Sõda ja rahu” ainetel.
• TRK lõpetavad Urve Lippus (muusikateadus), Jüri Rent (koorijuhtimine), Irina Floss (Sild), Ellen Maiste, Ariel Šein (klaver), Paavo Muts (fagott), Tiit Juurikas (klarnet), Marko Õunapuu (kontrabass) jt.
• 15. — 18. VII toimub üleliiduline koorifestival “Tallinn — 75”, segakooridest tunnistatakse laureaadiks kammerkoor “Ellerhein”.
• 19. — 20. VII toimub Tallinnas XVIII üldlaulupidu.
• 31.X esietendub Noorsooteatris Mati Undi “Good-bye Baby” (lav Kalju Komissarov), millest saab üks Noorsooteatri visiitkaardi-lavastus.
• 2. XI mõrvatakse salapärastel asjaoludel Pier Paolo Pasolini, tema viimane film “Salò ehk 120 päeva Soodomas” (Salò o le centoventi giornate di Sodoma) on tänaseni kõikjal keelatud ega ole jõudnud isegi videolevisse.
• 20. XI esilinastub New Yorgis Milos Formani “Lendas üle käopesa” (One Flew Over the Cuckoo’s Nest), mis järgmisel aastal võidab viis “Oscarit”, sh parim film, reñ issöör, mees- ja naisnäitleja ((Jack Nicholson ja Louise Fletcher).
• Valmivad Tormise “Isuri eepos” ja Tarmo Lepiku “Karjase maailm” segakoorile.
• 19. XII jõuab lavale Vaino Vahingu monodraama “Mees, kes ei mahu kivile” (ühe oma vähestest teatrikunstnikutöödest teeb Jüri Arrak). Peaosa kehastavad vaheldumisi nii lavastaja Evald Hermaküla kui ka autor Vaino Vahing.
• 21. XII lavastab Sakari Puurunen (külalisena Helsingist) Draamateatris M. Maeterlincki draama “Pelléas ja Mélisande” , milles märkimisväärsed rollid teevad Heino Mandri, Maria Klenskaja ja Juhan Viiding.
• Lavakunstikateedri VII lend toob publiku ette oma järjekordsed diplomilavastused, mis saavutavad nii kunstilise tunnustuse kui ka publikumenu. 26. X esietendub A. Kitzbergi “Kosjasõit” (lav Ago-Endrik Kerge) ja 30. XII E. Vilde “Tabamata ime” (lav Merle Karusoo).
• 27. XII teeb lavastuse teatris Aarne Üksküla, dramatiseerides Mats Traadi jutustuse “Kohvioad”, milles vapustavalt mängib vanainimese tragöödiat Olli Ungvere.
• Esietendub soome uue muusika ühe väljapaistvama helilooja Aulis Sallise ooper Ratsumies.
• Ameerika kuulsamaid muusikalilavastajaid Bon Fosse toob Broadwayle muusikali “Chicago”.
• Aasta filmideks on Akira Kurosawa “Dersu Uzala”, Steven Spielbergi “Lõuad” (Jaws), Sidney Lumeti “Lämbe pärastlõuna” (Dog Day Afternoon), FranH ois Truffaut’ “Adele H. lugu”, Volker Schlöndorffi “Katharina Blumi rüvetatud au”, Stanley Kubricki “Barry Lyndon”, Michelangelo Antonioni “Elukutse: reporter” ja Andrzej Wajda “Tõotatud maa”.
• “Tallinnfilmis” valmivad Grigori Kromanovi “Briljandid proletariaadi diktatuurile” ja Mikk Mikiveri “Indrek”, dokumentaalidest Peep Puksi “Juhan Liivi lugu”, ja Heino Parsi nukufilm “Laulud kevadele”; “Eesti Telefilmis” Andres Söödi “Dirigendid”.

Surid:

14. I Segei Levin, teatrikriitik.

19. I Herbert Tampere, eesti muusika- ja rahvaluuleteadlane.

4.II Kaarli Aluoja, eesti näitleja ja lavastaja.

8. III George Stevens, ameerika filmirezhissöör.
2. IV Arnold Sepp, eesti flötist ja dirigent.
21. IV Arkadius Krull, eesti dirigent ja pedagoog.

10. V Alfred Papmehl, baltisaksa päritolu eesti viiuldaja ja pedagoog.

18. V Aleksandra Sarv, eesti pianist ja pedagoog.

23.VI Valdeko Tobro, eesti teatrikriitik.

6. VII Richard Mölder, eesti trompetist, pedagoog ja dirigent.

29. VII Natalie Mei, eesti teatrikunstnik.

9. VIII Dmitri Šostakovitš, vene helilooja.

22.VIII Voldemar Alev, eesti näitleja.

5 IX Georg Ots, eesti laulja ja näitleja.

16. IX Leo Kalmet, eesti teatripedagoog ja lavastaja.

5. 1.X Ben Drui, eesti telerezhissöör.

12. XI Roland Laasmäe, eesti koorijuht ja pedagoog.

28. XI Arne Oit, eesti helilooja ja akordionist.