ZOLTÁN PÓSA
VIIMNE ÕHTUSÖÖK “ARABS SZÜRKES”
Gyula Krd dy ühe jutustuse pealkiri on “Viimne sigar “Arabs Szürkes””. “Arabs Szürke” on kuulus kõrts Szvetenay tänava nurgal, kliiniku surnukuuri vahetus naabruses. Ja kuna seal käivad “valge kitliga poisid”, kes valmistavad inimlapsi ette viimseks maiseks teekonnaks, kutsutakse seda ka laibapesumajaks. Siia astub ühel pärastlõunal sisse üks erariides ohvitser, linna parim täpsuslaskur. Ta sööb-joob hea isuga, valmistudes duellil tapma üht ajakirjanikku. See jultunud nuputreial oli nimelt oma sule otsa torganud ohvitseride kasiino. Ta suitsetab ühe sigari ja lahkub. Hilja õhtul tulevad kõrtsi ka surnukuuri valgekitlilised ja räägivad: täna ei olnud palju tööd, aga vastu õhtut toodi üks erariides ohvitser, kes oli duellil tapetud. Kaksiknovelli pealkiri on “Ajakirjanik ja surm”. Selles jutustab Krd dy sellesama loo surmaks valmistuva, ängistunud, duellil võitjaks osutuva ajakirjaniku vaatenurgast.
“Seda meisterlikku novellipaari oleme Gyula Hernádiga, mu sõbraga, 1963. aastast peale mu reñ issuurialase kaassüüdlase ja stsenaariumikirjutajaga tahtnud ammust ajast filmiks teha,” ütleb Miklós Jancsó.
“Gyula kirjutaski sellest filminovelli pealkirjaga “Ajakirjanik ja surm”. Aga nüüd, kus asi tegelikuks läks, tõukusime alusteosest nii kaugele, et muudame võib-olla pealkirja uuesti kahemõtteliseks “Viimseks õhtusöögiks”. See film lülitub Jancsó–Hernádi–Grunwalsky filmiseeriasse “Mulle andis Issand lambi kätte Pestis” ja “Pagan võtaks! Sääsed”; triloogia kolmanda osana saab sellest episoodide vanik, mille põhimõttelise stsenaariumi on Krd dy põhiideest, Gyula Hernádi filminovellist ja omaenda lugudest kokku seadnud Ferenc Grunwalsky. Aga tegeliku stsenaariumi me kirjutame käigu pealt koos Grunwalsky operaatorikaameraga. See on meil Hernadiga igiammune meetod: stsenaarium tuleb alati kirja panna, et oleks, millest tõukuda. ReZ issöör, operaator ja stsenarist Ferenc Grunwalsky võtab uuest filmist osa kõigis kolmes etapis, ja see eeldab meilt uut filmimehehoiakut. Selle olemuseks on pidev improviseerimine, episoodiline ülesehitus ja naturalismi ning absurdi piirest üle astuva groteskse maneeri sulam.”
“Nii et pole siis juhus, et triloogia kaks alalist, kord hulkurina, teinekord hauakaevajana, mõnikord aga riigimehena reinkarneeruvat peategelast meenutavad Becketti põhiteose “Godot’d oodates” kaht antikangelast?”
“Zoltán Mucsi — Péter Schereri duo avastasid György Szomjas ja Ferenc Grunwalsky lavalt. Algul nad lõikasid Szomjasi–Grunwalsky lavastatud “Gangsterifilmis” tõsiseid filmiloorbereid. Kapa ja Pepe kujud me leiutasime juba koos, loomingulises koostöös Mucsi ja Schereriga. Pesti asfaldihuumorit ja absurditeatrist üle võetud numbreid improviseerivad nad ise. On neid, kes õigusega näevad neis Vladimiri ja Estragoni Pesti vasteid, aga me võiksime nimetada ka Stani ja Pani (Dicki ja Doffi). Ka selles uues filmis on nad võtmefiguurid, aga neid ümbritsevad tähtsate tegelastena Roland Rába, Judit Csoma, József Szarvas ja Kornél Mundruczó, andekas noor näitleja-lavastaja. Minu eakaaslastest näitlejate hulgas saab tähtsa rolli Ferenc Kállai. Nagu “Pagan võtaks! Sääskedes”, musitseerivad ka “Viimses õhtusöögis” koos alternatiivsed orkestrid ja rahvakunstiansamblid. Esimesi esindab Pécsi kujutava kunsti gümnaasiumi orkester “Pursuilike Pensionäride Punt”. Viimases kategoorias esineb Szászcsávási rahvamuusikaorkester ja Riikliku Rahvakunstiansambli tantsutrupp.”
Ajalehest “Magyar Nemzet” 15. VIII 2000
tõlkinud EDVIN HIEDEL
István Szabó väntab jälle välismaal
István Szabó alustas läbirääkimisi uue filmi üle, millest ta reetis esialgu ainult nii palju, et selle aluseks on üks inglise lavateos ja võtted võivad alata juba sügisel. “Oscari” auhinnaga autasustatud lavastaja ütles ka seda, et tema film “Päikesepaiste maik!” on Ameerikas erakordselt menukas.
Kahjuks ei valmistu István Szabó seekord töötama mitte kodus, vaid välismaal. Reñ issöör ütles “Magyar HR rlapile”, et talle tehti ettepanek filmida üht inglise lavateost. Üksikasjalisemaks ta ei soovinud minna, öeldes, et läbirääkimised kestavad ja jõuavad lõpule alles septembri esimesel poolel.
Tema viimane teos, mis ka Ungaris on kogunud sada viiskümmend tuhat vaatajat, on Ameerikaski menukas. Sellele vaatamata, et tegemist on nn kunstnikufilmiga, näidatakse seda New Yorgis algse kahe koopia asemel juba seitsmelt koopialt, täismajadele. Ühendriikides näidatakse seda kokku juba saja viiekümnes kinos.
See menu tuli õigel ajal ka sellepärast, et kaks selle peategelast töötavad praegu New Yorgis. Ralph Fiennes valmistub pärast menukat Londoni esietendust parajasti Broadwayl Shakespeare’i “Richard II” nimiosa mängima, ja need kaks esil olemist võimendavad teineteist. Sama oli lugu Jennifer Ehlega, kes samuti astus “Päikesepaiste maigu” ajal Broadwayl lavale.
Ameerika arvustused räägivad István Szabó monumentaalsest, üle mitme põlvkonna küünituvast filmist tunnustavalt, tõstes esile teemavaliku julgust ja siirust, mis toob Ungari vabaduse eest tehtud jõupingutusi maailmale lähemale.
GZS
Ajalehest “Magyar HR rlap” 22. VIII 2000
tõlkinud EDVIN HIEDEL