JAAN RUUS
LASTEFILM “LOTTE” ON AASTA FILM
Eesti Filmiajakirjanike Ühing andis kaheksandat korda välja oma auhinna “Aasta film”. Seekord otsustasid ühingu liikmed (otsustatakse hääletuse abil) parimaks pidada lasteseriaali “Lotte”, rezissöörideks Heiki Ernits ja Janno Põldma, stsenaristiks lisaks eelnevatele ka Andrus Kivirähk. Kolmeteistkümnest viieminutisest osast koosnev film valmis aastal 2000 stuudios “Eesti Joonisfilm” digitaalses Beta SP formaadis ja seda näidatakse ka tervikuna täispika joonisfilmina, pikkuseks 64 minutit.
“See on lendavate koerte lustakas seiklus, imetabane matk omapäraste tegelastega, mõistetav üle vanuse- ja keelepiiride. “Lotte” ühendab traditsioonilise joonisfilmi võtted uue tehnoloogiaga, intrigeerides oma menuga rahva hulgas koguni filmikriitikuid,” kõlas ühingu põhjendus.
Auhind koos traditsioonilise tordiga anti kätte klubi “Hollywood” Velvet Lounge’is, nagu viimasel ajal tavaks. Rahalise auhinna, viimastel aastatel 8000 krooni, paneb välja kino “Sõprus”.
Nominentide hulgas olid ka Mait Laasi animafilm “Teekond Nirvaanasse” ja Jaak Kilmi ning Andres Maimiku dokumentaal “Suur õde”, kuid “Lotte” poolt anti hääli valdavalt rohkem. Võib arvata, et suurvorm (täispikk film) võidab üldjuhul ära lühivormi (“Teekond Nirvaanasse” oli lühifilm). “Suur õde” oli lõbus, terav ja päevakajaline, ent ehk jäi auhinna saamiseks temas puudu autorite tervikutundest.
Aastal 2000 valminud filmide nimekiri sisaldab 56 ühikut, eredaid oli nende hulgas vähe. See oli ka väikevormide aasta.
“Lotte” on lastefilm, aga ta ületab hariliku lastefilmi raamid, intelligentseid ja vaimukaid seiklusi naudivad ka täiskasvanud. Omaette väärtus mootorratturhiirte ajastul on filmi valdav headusekasvatus. “Meie auhindamine on märk sellest, et kriitikud on ühtlasi ka lapsevanemad,” ütles enne tordi lahti lõikamist Heiki Ernits.
Julgeksin siiski arvata, et lastefilm nähtusena polnud hindamisel omaette eesmärk, pigem mõjus “Lotte” kui läbinisti professionaalne suurvorm — mis siis et veidi müügimaiguga — mulluses omamaises filmitoodangus. Kõige ootamatum ja siiram meie filmide hulgas oli mullu aga kahtlemata dokumentaal “Autoportree emaga”, autoriks Edvard Oja; välismaal on sellised pihtimusfilmid küll juba aastaid levinud.
“Lottest” veel nii palju, et see on film, millel ei ole traditsioonilist operaatorit. N-ö puhtaks joonistatud pilt (puhas ümberjoonistus=clean-up) skaneeritakse arvutisse, pilt värvitakse arvutiga, arvuti abil tehakse ka vajalikud liikumised (peale- ja eemalesõidud jms), pilt fikseeritakse ja hiljem saadud jada monteeritakse. Arvuti teeb arvutitarkvara Animo abil ära operaatoritöö (arvutigrupi juhiks Marje-Ly Liiv).
Samal aasta filmi tähistamise pärastlõunal, nagu tavaks, kuulutati välja ka Eesti Filmiajakirjanike Ühingu paremaiks hinnatud filmid kinos ja televisioonis.
Nn Ühingu kinotop aastal 2000:
1. “Magnoolia”, rezissöör Paul Thomas Anderson, 3990 vaatajat.
2. “Õnn”, Todd Solondz, 3980 vaatajat.
3. “Kõik minu emast”, Pedro Almodóvar, 5955 vaatajat.
4. “Tabamatu ilu”, Sam Mendes, 36611 vaatajat.
5. “Must kass, valge kass”, Emir Kusturica, 2591 vaatajat.
Ühingu teletop aastal 2000:
3.–5. “Taksojuht”, Martin Scorsese, TV 3,
“Ristiisa”, Francis Ford Coppola, “Kanal 2”,
“Kagemusha”, Akira Kurosawa, TV 3.