ANNELI REMME
PLAADIPOED TÜHJAKS — VERDI FESTIVALI FENOMEN
Hakates XX sajandi muusikalugu aastahaaval läbi sõeluma, on üks esimesi tähelepanu tõmbavaid fakte Giuseppe Verdi surm 26. jaanuaril 1901. See on nagu ühe pika loo järgmisele, juba hoopis teistsuguseid teemasid alustavale leheküljele sattunud punkt, sest Verdi teoste sünnilood ja muusika vaim tunduvad üdini pärinevat romantikute sajandist. Saja aasta möödumist Verdi surmast tähistati “suure kella külge pandult” ka Eestis, Rahvusooperis “Estonia”.
19.—27. jaanuarini toimunud Verdi festival näitas seitsmel õhtul viit ooperit ning ooperiteatri ja “Eesti Kontserdi” koostöös esitati Tallinnas ja Tartus ka Verdi Reekviemi, mille Tallinna ettekanne oli ajastatud helilooja surmapäevale. Poolteise nädala vältel kanaliseerus ka eesti inimesi ammu haaranud Verdi-vaimustus “Estonia” saali — festivali menu oli tähelepanuväärselt suur, kohad saalis peaaegu sajaprotsendiliselt hõivatud, ning festivali ajal ja järel oli plaate Verdi muusikaga poodidest raske või isegi võimatu leida. Kui veel pisut teatri siseinfot lekitada, siis loomulikult rõõmustab iga festivali korraldajaid ka see, kui mõni skepsise poolest kuulus meediategelane üritust kiidab ja värsket esietendust muu maailma teatritega kõrvutades parajalt kõrgele pulgale seab.
Festival algas 1847. aastal valminud ooperi “Macbeth” esietendusega. Kui esimest “Estonias” lavastatud Verdi ooperit, “Traviatat”, on pärast 1916. aastat mängitud veel kuues uues tõlgenduses, siis Shakespeare’i järgi kirjutatud “Macbethi” jaoks oli see esimene kord. Kui miskipärast ka viimane, siis igal juhul meeldejääv. Ooperi lavastaja on Arne Mikk, muusikajuht ja dirigent Paul Mägi, kunstnik Eldor Renter. Jassi Zahharovi kõrvale kutsuti teised peaosalised lõunast — juba hästi tuttav Sigut Stonyt Leedust ning Ieva Viluma ja Samsons Izjumovs Lätist.
Teised festivalil etendatud ooperid pärinevad juba sisse töötatud repertuaarist. “Traviata” [lav Neeme Kuningas, muusikajuht Paul Mägi, dir Normunds Vaicis (Läti), kunstnik Anna Kontek] on oma praeguses versioonis “Estonia” laval aastast 1997, festivalil laulsid peaosi Elena Voznessenskaja (Violetta, Venemaa), Mati Kõrts (Alfredo) ja Sauli Tiilikainen (Germont, Soome). Teatri mängukavast esimesena CD-le jõudnud ooper “Nabucco” (lav Arne Mikk, dir Paul Mägi, kunstnik Eldor Renter) esietendus septembris 1996. Festivalietendusel tegi Nabucco osa Samsons Izjumovs Lätist, teistes osades Ivo Kuusk (Ismaele), Mati Palm (Zaccaria), Sigut Stonyt (Abigaille), Riina Airenne (Fenena) — enamikus niisiis ka plaadile salvestatud hääled. “Don Carlo” (lav Neeme Kuningas, muusikajuht Paul Mägi, dir Jüri Alperten, kunstnikud Anna Kontek ja Kustav-Agu Püüman) on uues tõlgenduses laval alates novembrist 2000. Festivali esituskoosseisus olid Leonid Savitski (Filippo), Vello Jürna (Don Carlo), Rauno Elp (Rodrigo), Asta Krikšciunait (Elisabetta, Leedu), Riina Airenne (Eboli), Teo Maiste (Suurinkvisiitor).
Üks rahvusooperi viimase aja suuremaid ja olulisemaid tegusid on Moskva ooperiteatri “Helikon” toomine Verdi festivalile. “Helikoni” “Aida” leevendas natukeseks igatsust kogeda vahel “teistsugust” ooperiteatrit ja jättis maha parasjagu kasulikku mõtlemisainet. Ooperi valdkonnas meil ju külalisetendusi peaaegu polegi.