ANNELI IVASTE
ÜMME KÜSIMUST RAHVUSOOPERI “ESTONIA” 95. HOOAJA KOHTA

Kuidas iseloomustada lõppenud hooaega?

Teatri loominguline juht ja peadirigent Paul Mägi: “Rahvusooper “Estonia” jätkab suures osas akadeemilise ooperi- ja balletiteatri väljakujundatud kurssi: see tähendab, et repertuaaris on nii klassika, uudislooming kui ka eesti algupärased lavateosed kolmes zanris — ooper, ballett, operett/muusikal. Lõppenud hooajal oli mängukavas 11 ooperit, 12 balletti, 4 operetti ja 3 muusikali. Korraldasime sel hooajal ka kaks suurejoonelist festivali: oktoobris toimusid operetipäevad ning jaanuaris “Verdi festival”.”

Mida uut lisandus repertuaari?

Paul Mägi: “Repertuaar täienes kuue uuslavastusega. Verdi ooperid “Don Carlo” ja “Macbeth” võtsime repertuaari suure ooperihelilooja 100. surma-aastapäeva silmas pidades ning Mussorgski “Boriss Godunov” kui vene muusika väärtteos rikastab ooperiafišši. Balletirepertuaari lisandusid klassikateos, Tšaikovski “Pähklipureja”, ja Mai Murdmaa uudislooming Sándor Kallósi muusikale “Pulmareis”. Uudse nähtusena Eestis oli juba teist hooaega laval Russell Adamsoni dzässballett “In the Mood with Duke”, millele lisandus teine osa “At the Still Point”, õhtu sai koondnimetuseks “Enne ja nüüd”. Kahel korral jõudis lõppenud hooajal lavale ka lühiballettide õhtu “Mobile Nova”, kus esietendus viie eripalgelise koreograafi originaallooming. Kergemasse zanrisse lisandus Johann Straussi “Öö Veneetsias”.”

LÄHEMALT UUSLAVASTUSTEST:

ÖÖ VENEETSIAS

Johann Straussi operett

Koreograaf ja lavastaja Monika Wiesler (Austria)

Muusikaline juht ja dirigent Paul Mägi

Lavakujundus Liina Keevallik

Kostüümid Eldor Renter

Valguskunstnik Airi Eras

Esietendus 6. oktoobril 2000

Õnnestunud täiendusest operetirepertuaaris annab kõige selgema ja kokkuvõtlikuma ülevaate Kristel Pappeli hinnang “Sirbis” (20. X 2000): “Viinlannast koreograafi ja lavastaja Monika Wiesleri peen muusikataju ja fantaasia on jätnud “Estonia” operetitegemistele tugeva pitseri.” (Ta on “Estonias” varem välja toonud ka Johann Straussi “Viini vere” ja “Nahkhiire”). “Wiesler tabab täpselt muusikateose stiili ja leiab sellele veenva vaste oma lavastuse põhilaadiga. “Öös Veneetsias” hingavad nii Veneetsia kui ka Viin: Viini elegants ja valsijoovastus ning Veneetsia lennukas maskikomöödia. Lavastus mõjus eriliselt õhulise ja lennukana. Kindlasti tekkis niisugune mulje ka tänu vaimukale, fantaasiarikkale koreograafiale. [- - -] Lavastusele ja koreograafiale jättis piisavalt ruumi Liina Keevalliku lavakujundus, mis ei kuhjanud lava butafooriaga üle ning leidis kooskõla muusikaga ning lavastaja taotlustega. Kaunid ja inspireerivad olid meister Eldor Renteri kostüümid. [- - -] Filigraanselt ja armastava hoolikusega on välja töötatud opereti kõik stseenid ja karakterid. Töö tulemuseks on kaks võrdväärselt huvitavat, viimistletud koosseisu.” Kiita sai kogu trupp, mis on seda olulisem, et “Öö Veneetsias” pole staaride, vaid ansamblioperett. “Lavastajatöö filigraansusele vastas Paul Mägi muusikaline ettevalmistus. Lavastiili õhulisus ja lennukus oli kuulda ka muusikatõlgenduses. Ladusad ansamblid ja kerge, paindlik fraseerimine nii lauljatelt kui ka orkestrilt loob ju üldse võimaluse viini opereti õnnestunud etenduseks.”

DON CARLO

Giuseppe Verdi ooper

Muusikaline juht ja dirigent Paul Mägi

Lavastaja Neeme Kuningas

Kostüümikunstnik Kustav-Agu Püüman

Valguskunstnik Esko Suhonen (Soome)

Lavakujundus Anna Kontek (Soome) ja Neeme Kuningas

Esietendus 10. novembril 2000

“Don Carlo” jõudis “Estonias” lavale neljandat korda, ajendiks jaanuari alguses kogu maailmas tähistatud Verdi surma-aastapäev. Võrreldes kuue aasta taguse “Don Carloga” oli seekordne lavastus saanud tugeva “iluravi”, mis väljendus eelkõige selges, puhtas lavapildis. Kuid ka muusikaline ja lavastuslik kontseptsioon olid nüansseeritumad, läbimõeldumad, rohkem küpsenud. “Paul Mägi lihvitud orkester kõlas ühtlaselt kõrgel tasemel. Anna Konteki lavakujundus on napp, ent stiilne. Kostüümid on kuninglikult kaunid — Kustav-Agu Püümani pärandus eelmisest lavastusest. [- - -] Domineerib Verdi muusika, mõjudes iseäranis sugestiivselt tänu sügavalt tunnetatud rollilahendustele, mis omakorda tuleneb lavastaja Neeme Kuninga keskendatusest muusikalisele dramaturgiale ja rollisuhetele.[- - -] Psühholoogilise draama õhustikus avanesid ka solistide vokaalsed võimed ning ilmnesid “Estonia” suurepärased Verdi-lauljad.” (Kersti Inno, “Postimees” 13. XI 2000.) Pealkirja järgi võiks peategelaseks nimetada küll Don Carlot, kuid ka teised viis tegelast mängivad selles ajaloo- ja isikudraama konflikte vaagivas ooperis samaväärselt olulisi rolle, mida kõik osatäitjad esitasid võrdselt kõrgprofessionaalselt: Mati Palmi eriline tundesügavus ja nüansipeenus Filippo kuulsas aarias, läbitunnetatud osatäitmised Riina Airennelt, Rauno Elbilt, Vello Jürnalt, Teo Maistelt. Eriti säras külalissolist Asta Krikš… iunait , kes on “Estonias” varem laulnud nimiosa “Õde Angelicas”. “Ooperi peategelaseks laulis end kahtlemata leedulanna Asta Krikš… iunait kuninganna Elisabetta di Valois’ osas. Krikš… iunait suudab afekti ja isiksust häälde panna, säilitades vokaali puhtuse, selguse ja kandvuse. Enamik osatäitjatest voolis muusikast eredaid karaktereid.” (Evi Arujärv, “Arter” 18. XI 2000.)

PÄHKLIPUREJA

jotr Tšaikovski ballett

Koreograaf ja lavastaja Mai Murdmaa

Muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten

Kunstnik Charles Cusick Smith (Šotimaa)

Valguskunstnik Lloyd Sobel (USA)

Esietendus 1. detsembril 2000

“Pähklipureja” toodi välja, mõeldes jõuludele, peredele ja eriti lastele, aga silmas pidades ka Tšaikovski aegumatu meistritöö ja balletirepertuaari ühe tippteose näitamise võimalust. Lihtne muinasjutu sisu kõrgkunsti filigraanses vormis on kõva pähkel nii lavastusmeeskonnale kui ka solistidele, et jõulujutt mõjule pääseks. Teistest enam tõsteti esile lavastuse kunstnikku, kes on meie publikule tuttav “Romeost ja Julias”: “Kostüümid ja kujundus on tõeliselt kaunid, Charles Cusick Smith on selle õhtu tõeline staar.” (Ago Herkül, “Sirp” 5. I 2001.) See arvamus käis pressist läbi korduvalt. Valguskunstnik Lloyd Sobelit võiks pidada Mai Murdmaa lahutamatuks koostööpartneriks, sest kõnealune ballett oli juba nende kuues ühistöö “Estonias”. “Klassikalise balleti peaosatäitjatena debüteeris konkurssidel edukalt esinenud noor solistipaar Eve Andre — Sergei Upkin, kes ideaalsete osatäitjatena mõjusid usutavalt ja siiralt ning moodustasid kauni paari. Teises koosseisus, Tatjana Voronina ja Juri Jekimovi puhul lisandusid ka aastate kogemused. Viesturs Jansons esitas Drosselmeieri osa tähendusrikkalt, kohati salapäraselt, stiilipuhtalt ja ilmekalt.” (Ago Herkül, “Sirp” 5. I 2001.) Küsitavusi tekitas kriitikutes pretensioonitu lavastus, milles ei leitud piisavalt uudsust ja intrigeerivust. Kuid nagu Mai Murdmaa end pressikonverentsil väljendas, sooviski ta vaid heast südamest luua midagi kaunist ja lihtsat lastele, mis publikumenu järgi otsustades tal ka õnnestus.

MACBETH

Giuseppe Verdi ooper

Muusikaline juht ja dirigent Paul Mägi

Lavastaja Arne Mikk

Kunstnik Eldor Renter

Valguskunstnik Airi Eras

Esietendus 19. jaanuaril 2001

Kuigi maailmas lavastatakse klassikalisi oopereid üha enam kaasaja võtmes, järgib “Estonias” esmakordselt lavale jõudnud “Macbeth” klassikalist, Shakespeare’i samanimelise tragöödia järgi valminud Francesco Maria Piave libretot, mille tegevus viib tagasi XI sajandi Šotimaa veriste sündmuste juurde. “Estonia” lavastuses toodi “Macbethi” loost esile selle ajatus ja igikehtivus, n-ö müüdi aspekt. Kuigi tegelased kannavad ajaloolisi kostüüme, pääseb see eriti hästi mõjule tänu sümbolistlikule lavakujundusele, milles domineerib sodiaagimärkidega fortuunaratas. “Suurejoonelises, väärikas lavastuslaadis antakse lauljatele võimalus keskenduda karakteri sõlmpunktidele ja vokaaltõlgenduse nüanssidele. [- - -] Esimesi etendusi dirigeeris Paul Mägi talle omase hea vormitaju ja peene kõlameelega, nii laulvad meloodiad kui ka karakteersed saaterütmid olid reljeefselt välja töötatud. [- - - Jassi Zahharovi jaoks tähistab “Macbeth” taas sammu edasi. On ilmetlusväärne, kui järjekindlalt ja rahulikult areneb ta rollist rolli nii vokaalselt kui ka lavaliselt.” (Kristel Pappel, “Sirp”, 2. II 2001.) Sigut Stonyt t ja Jassi Zahharovit tituleeriti aga Eesti ooperikunsti hetkel säravaimaks paariks. Ka teise koosseisu peaosatäitjad Samsons Izjumovs ja Ieva Viluma, mõlemad Läti Rahvusooperist, esinesid meisterlikult. Ülivõrretes kiitust introvertsetelt eestlastelt sageli just ei kuule, kuid “Macbethi” nimetati meedias maailmatasemel ooperilavastuseks.

PULMAREIS

Mai Murdmaa ballett Sándor Kallósi muusikale

Libreto Mai Murdmaa, kaasautor Mihkel Ullman

Koreograaf ja lavastaja Mai Murdmaa

Muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk

Lavakujundus ja kostüümid Jane Kaas, Airi Eras

Valguskunstnik Airi Eras

Esietendus 9. märtsil 2001

Igal hooajal rikastab Mai Murdmaa balletirepertuaari ühe uue originaalballetiga, milleks seekord oli traditsioonilisel undiinilool põhinev “Pulmareis”. Ta tõi selle teada-tuntud legendi, milles peigmees hülgab näkki kohates oma pruudi, kaasaega ning käsitleb inimsuhteid tänapäeva kontekstis, vürtsitades seda iroonia ja groteskiga. Muusika kirjutas balletile Transilvaaniast pärit ungarlasest helilooja Sándor Kallós, kes töötab paljudes maades alates Lääne-Euroopast ja Venemaast kuni Ameerika ja Jaapanini, luues nii oopereid kui ka ballette. Mai Murdmaa kutsel tegi ta esmakordselt koostööd eesti balletiga. “Pulmareisi” muusika aluseks kasutas ta Schuberti serenaadi “Leise flehen meine Lieder...”, mis karikeeritud kujul ning loodushelidega kokku segatult sobib Mai Murdmaa loodud irreaalse maailma ja tantsukeele grotesksusega. ““Pulmareis” on leping kolme osapoole vahel — need on kujundus, maagiline valgus ning tantsustrukturaalsus, mis tihedalt üksteist toetavad ja visuaalselt imetabase maailma loovad. [- - -] Undiini olemus ja Kaie Kõrbi genotüüp sobivad perfektselt.” (Kristiina Garancis, “Postimees” 13. III 2001.) Ülimenukal esietendusel säras maailma tipp-paar Age Oks ja Toomas Edur. Samu rolle esitasid kõrgtasemel ka teatri solistipaar Marina Tširkova — Vladimir Arhangelski. Meeldejääva Sõbra kuju lõid Dmitri Harchenko ja Anatoli Arhangelski.

BORISS GODUNOV

Modest Mussorgski ooper

Muusikaline juht ja dirigent Paul Mägi

Lavastaja Neeme Kuningas

Lavakujundus Anna Kontek (Soome)

Kostüümid Marina Sokolova (Venemaa)

Poola pildi kostüümid Anna Kontek

Valguskunstnik Esko Suhonen (Soome)

Esietendus 27. aprillil 2001

Maailma lavadel esitatakse “Boriss Godunovi” eri versioone, mille hulgas on nii Rimski-Korsakovi kui ka Šostakovitši redaktsioon. Rahvusooperi “Estonia” lavastus põhineb Mussorgski 1869. aastal loodud algversioonil, millele on lisatud 1872. aasta versioonist pärinev Poola pilt. Viimane on “Estonia” lavastuses Paul Mägi ja Neeme Kuninga redaktsioon, mida esitatakse esmakordselt.

Puškini draama järgi loodud ooper pole mitte ainult lugu Boriss Godunovi elust ja tema tsaariks olemisest, vaid teeb suuremaid üldistusi, keskendub üldinimlikele igavikulistele probleemidele, analüüsides selliseid teemasid nagu võim, kuritegu, süü ja vastutus, mis püsivad ajastaega, olenemata valitsejatest ja riigikorrast. Sellises võtmes on lahendatud Neeme Kuninga “Boriss Godunov”. “Lavastuse põhiheli oli delikaatne, lihtsustust vältiv. Lugu veavad tumedad, stiihilised, hinge söövitavad meeleseisundid. Toimuval on fataalsuse pitser peal. Aga rollilahendused on enamasti inimlikult nüansseeritud. [- - -] Leebus ja eetiline ambivalents kõnelevad lavastuses “seestpoolt” ümbermõtestamisest. Mis teadagi on märksa vähem efektne kui elupiltide lavaletoomine”. (Evi Arujärv, “Postimees” 2. V 2001.) Lavastusel laseb mõjule pääseda Anna Konteki kaunis lavapilt, mis on selge, puhas, lakooniline ja kaasaegselt minimalistlik. Keskseks kujunduselemendiks on kolmnurgakujulised kaldpinnad, mis väljendavad võimu püramidaalset iseloomu ning mille ümberpaigutamisel on võimalik kergesti luua uusi ruumikujundusi. Mõjuv on ka prantslase Philippe Mombellet’ valguskujundus. Kaunid kostüümid Marina Sokolovalt pärinevad eelmisest, 1981. aasta lavastusest. Solistidest hiilgasid Mati Palm, kelle nimiosa oli järjekordne õnnestumine tema valitsejarollide reas, ja Riina Airenne komplitseeritud karakteriga Marina osas. Hea karakteri lõid Ivo Kuusk Šuiskina, Jassi Zahharov Rangonina, Leonid Savitski Pimenina, Jan Oja Jurodivõina jt. Lavastuses on rakendatud hulgaliselt noori soliste, kelle jaoks leidub selles ooperis sobivaid väikesi osi debüteerimiseks. Külalisena tegi meeldejääva Marina rolli võimsa häälematerjaliga Soomes õppiv venelanna Jekaterina Gubanova. Sama lavastusmeeskond tõi ooperi eelmise aasta kevadel menukalt välja Nantes’i Ooperis. Kriitikud võtsid lavastuse vastu ülimalt positiivselt: “Paul Mägi kindla ja efektiivse juhtimise all hakkavad särama ooperi kibedamadki lõigud. Tõstmaks paremini esile ajaloolist vene eripära, suunab lavastaja Neeme Kuningas meie pilgud draama peategelastele, tuues seega ohvriks traditsioonilised pildid sibulakuplitega. Kuid dekoratsioonid, kui tagasihoidlikud need ka ei oleks, on loodud tõstmaks esile vaatemängu Philippe Mombellet’ ääretult tundlikus valgustuses; samuti toetamaks Anna Konteki Suure Teatri hiilgavate traditsioonide vaimus loodud kostüüme. Seekordne “Boriss Godunov” “kaunistab säravalt vene kultuuri”.” (Grand Nantes / Presse Ocean, 4. V 2000.)

MOBILE NOVA

Lühiballettide õhtu

Anu Ruusmaa — Erkki-Sven Tüüri “Kolmkeha”

Vladimir Arhangelski — Ferenc Liszti/Tatjana Kozlova “Juhtub”

Dmitri Harchenko “Dear guests! Please be reminded...”

Mart Kangro “Elus jääb palju asju nägemata ju muidu ka”

Mai Murdmaa — Lepo Sumera “Piiratud ruumiga”

Esietendus 9. juunil 2001

Kevaditi annab Rahvusooper noortele koreograafidele võimaluse oma loomingut suurel laval näidata. Seekord polnud tegu algajatega, enamik olid juba teada-tuntud tegijad. Koreograafide õhtul osales ka Mai Murdmaa, et austusavaldusena Lepo Sumerale välja tuua helilooja viimane teos “Piiratud ruumiga”. Lavastajana debüteeris vaid Vladimir Arhangelski. Ühendavaks jooneks võiks nende puhul pidada vastandumist akadeemilise teatri konventsioonidele ja reeglitele.

Kaks festivali, kas uute traditsioonide algus?

Uueks nähtuseks olid lõppenud hooajal kaks festivali, mis kulgesid väga menukalt: operetipäevad 1.—8. oktoobrini ja Verdi festival 19.—27. jaanuarini.

Operetipäevad korraldati mõttega näidata selle zanri väärikat kohta Rahvusooperis, mis on ooperi ja balleti kõrval mängukavasse kuulunud juba teatri asutamisest saadik. Ühe nädala jooksul toodi publiku ette seitse lavateost erinevate koolkondade ja ajastute meistritelt — prantsuse opereti isalt Jacques Offenbachilt “Ilus Helena”, viini opereti suurkujult Johann Straussilt “Öö Veneetsias” ja “Viini veri” (viimane etendus juba 100. Korda), uus-viini koolkonna kuulsaimalt heliloojalt Imre Kálmánilt “Silva”. Lastele pakuti festivali avaetendusena Olav Ehala muusikali “Nukitsamees”. Muusikalizanrit esindasid Monnot’ “Irma” ja Styne’i “Sugar”. Operetipäevad lõppesid suurejoonelise operetipeoga teatri töötajatele ja nende sõpradele, seal oli võimalus rambivalguses esineda ka neil teatri töötajail, kes oma igapäevatööd lava taga teevad.

Verdi festival oli pühendatud kuulsaima itaalia ooperihelilooja 100. surma-aastapäevale. Verdi 26 ooperist on “Estonias” aastate jooksul lavavalgust näinud 12 teost 31 lavastuses. Festivali programmi kuulusid tema kolm praegu repertuaaris olevat ooperit: “Macbeth”, “Don Carlo” ja “La Traviata”. Külalisena esines Moskva ooperiteater “Helikon” “Aidaga”. Festival kulmineerus helilooja kuulsa Reekviemiga “Estonia” kontserdisaalis, mille kandsid ette Rahvusooperi ja “Vanemuise” teatri ühisjõud Paul Mägi juhatusel.

Kuidas iseloomustada Rahvusooperi sümfooniaorkestri kontserdihooaega?

Lõppenud hooajal andis teatri orkester Paul Mägi juhatusel viis kontserti nelja erineva kavaga, kus osales ka Rahvusooperi “Estonia” ooperikoor. Oktoobris anti sümfooniakontsert “Estonia” kontserdisaalis, kus tulid ettekandele teosed eesti muusikast: Ester Mägi “Vesper” ja Rudolf Tobiase “Kaevulaul” oratooriumist “Sealpool Jordanit”, solistiks Riina Airenne; ning maailmaklassikast Johannes Brahmsi “Saatuse laul” ja Richard Straussi “Don Quijote”, solistideks Henry-David Varema ja Andrus Järvi. Detsembris anti jõulukontsert linnarahvale ning aasta viimastel päevadel kõlasid Straussi valsid ja operetipärlid erinevatest lavateostest nii “Estonia” kontserdisaalis kui ka “Vanemuise” Kontserdimajas. Suursündmuseks kujunes hooaja lõpul kontsert Wagneri loomingust, mida Paul Mägi dirigeerimisel esitasid Rahvusooperi “Estonia” Sümfooniaorkester, Ooperikoor, Kooriühingu Kammerkoor ning solistid Anja Kampe, Sandra Firrincieli, Mati Palm ja Jassi Zahharov. Pidulikku kontserti austas oma kohalviibimisega Richard Wagneri pojapoeg, Bayreuth’i ooperifestivali korraldaja doktor Wolfgang Wagner.

Kuhu viisid teatri külalisetendused?

Lõppenud hooajal toimus kaks pikemat ringreisi. 8.—12. juulini aastal 2000 viibisid “Estonia” solistid, orkester ja koor Bizet’ ooperiga “Carmen” Küprosel, Pafose linnas, solistideks Riina Airenne (Carmen), Nadia Kurem (MicaN la), Aare Saal (Escamillo), Beatrice Uria Monzoni, John Bellemehr ja Richard Leech (USA). “Carmenit” mängiti suure menuga neli korda kokku 12 000 inimesele Aphrodite festivali raames, mis oli eelmisel aastal Küprosel suur kultuurisündmus. Külalisetendused said teoks tänu koostööle Belgia agentuuriga “Idée Fixe”. Teise gastrolli tegi “Estonia” balletitrupp 5.—9. oktoobrini Kreekasse, Thessaloniki linna, kaasas de Falla “Suur võlur armastus”, (koreograaf Mai Murdmaa) ja Bizet’—Štšedrini “Carmen”, (koreograaf Jurijus Smoriginas). Peaosi tantsisid Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons. Etendusi mängiti kaks korda.

Balletitrupp osales ka Riias toimunud laia kõlapinnaga rahvusvahelisel Baltimaade balletifestivalil, mida sel aastal (22.—28. Aprillini) korraldati kuuendat korda. Seekordne festival toimus Riia 800. aastapäeva pidustuste raames. “Estonia” trupp osales festivalil kolmandat korda. Russell Adamsoni dzässballett “In the Mood With Duke” “Estonia” tantsijate ja dzässansambli esituses oli sellel prestiizikal festivalil ääretult menukas ja balletitruppi kutsuti juba ka järgmisele festivalile.

Mis toimus Talveaias?

Hooaeg 2000/2001 oli Talveaiale kümnes. Toimus palju üritusi: kontserte ja etendusi; arvukalt tähtpäevaüritusi: esitlusi, vastuvõtte, pressikonverentse, Estonia Seltsi kogunemisi jpm. Eelistatud olid Rahvusooperi solistid ja ansamblid, noored interpreedid ja eesti muusika. Eraldi peaks välja tooma Talveaias esietendunud lavastused. “Kujundid” on algupärane nüüdistantsu lavastus, loodud eesti klaverimuusikale, koreograaf Anu Ruusmaa, kunstnik Airi Eras, klaveril Ralf Taal. Esietendus 5. novembril 2000. Teine etendus oli Rene Eespere / Martin Lindami “Suur Kokkusaamine. Puhhi Pool. Kogu Pere Jõulu Etendus Talve Aias”. Lavastus ja kujundus Neeme Kuningas, muusikajuht Tarmo Eespere, kostüümid Riina Vanhanen. Esietendus 3. detsembril 2000.

Mida näitab statististika?

ooper ballett operett/muusikal

Etendusi:

Kokku: 227 80 75 72

Külastajaid:

Kokku: 110202 39016 32393 38793

Saali täituvus:

Keskmine: 70% 70,2% 62,2% 77,6%

Väga populaarne on endiselt klassikarepertuaar, millest eelistati oopereid “Carmen”, “Traviata” ja “Boriss Godunov”, ballette “Pähklipureja”, “Uinuv kaunitar” ning “Romeo ja Julia”, operettidest ja muusikalidest olid vaadatuimad “Sugar” ja “Öö Veneetsias”.

Üheks menukamaks lavastuseks kujunes Russell Adamsoni dzässballett “Enne ja nüüd”. Peaadministraator Tiiu Pauls: “Nagu statistika näitab, publiku vähesuse üle kurta ei saa. Mõned eelistused repertuaari osas publikul küll on, kuid enamasti on siiski kõige populaarsemad nädalavahetuse etendused. Välja on kujunenud kindlad asutused, kes ostavad ära terveid etendusi. Kes kord on siin käinud, tuleb jälle. Samuti suureneb aasta-aastalt turismigruppide osatähtsus.”

Kas teater mõtleb ka oma publiku järelkasvule?

Jätkus Neeme Kuninga algatatud teatrit ja teatrikunsti tutvustav sari “Teatrimaagia” Tallinna koolide 6. klasside õpilastele, mida lõppenud hooajal korraldati teist korda. Sari koosnes neljast osast, teater käis koolides oma tööd tutvustamas, õpilased tulid “Estoniasse” teatri köögipoolele pilku heitma, vaatasid üht etendust ning kirjutasid teatriteemalise kirjandi. Hooajal 2000/2001 toimus projekt Tõnu Tamme eestvedamisel. Järgmisel hooajal on mõeldud samale projektile lisada ka lastepärane etendus noorte endi esituses, mis tutvustab ooperietenduse sündi, teatrit, lava, loojaid, interpreete ja prooviprotsessi.

Millised plaanid on seotud teatrimaja tulevikuga?

“Estonia” hoone kultuuriajaloolisest tähtsusest on palju räägitud ja seda ei pea enam tõestama. Selleks, et teater saaks oma põhifunktsiooni täitmist jätkata, on möödapääsmatu tegelda nii teatrihoone renoveerimise kui ka tulevikuplaanide väljatöötamisega. Lõppenud hooajal oli üks olulisemaid samme sellel teel üksikasjalise “Estonia” renoveerimistööde tehnilise projekti koostamine.

Peadirektor Paul Himma: “See projekt on pärast taastamistöid Teise maailmasõja järel esimene kogu hoonet käsitlev ning kõiki eriosasid haarav projektdokument. Aastaks 2006, mis on “Estonia” kui kutselise teatri sajas sünnipäev, sooviksime korda teha “Estonia” praeguse teatrimaja ja aastaks 2013, mil ajaloolise “Estonia” hoone valmimisest möödub sajand, võiks valmis olla ka uus tiib uue saaliga. Tööd selle komplitseeritud, kuid äärmiselt vajaliku projektiga oleme alustanud juba praegu.”

Haldusdirektor Toivo Erilt: “Projekt telliti eeskätt kolmel põhjusel. Esiteks, viiekümne aasta jooksul tegemata jäänud või ebapiisavate hooldustööde tulemusena on ehitis muutunud ohtlikuks. Teiseks, etenduste ja kontsertide tehnilised võimalused tuleb muuta modernseks. Ja kolmandaks, töötajate töö- ja külaliste teenindustingimus on vaja oluliselt parandada. Pärast projekti valmimist on võimalik kindlalt plaanida töid, vältida renoveerimistöödel suuremaid vigu ning sobitada suuremahulisi ehitustöid kunstitegemisega.” Lõppenud hooaja kohta ütleb Toivo Erilt: “Kuna riiklikud investeeringud on aasta-aastalt vähenenud, peame kokku hoidma ka remonditöödega ning saame tegelda vaid hädavajalikuga, mis tähendab mõnede prooviruumide renoveerimist, riietelaenutusruumide ehitamist keldrisse. Uuendatud on tulekustutussüsteeme, laiendatud arvuti- ja TV-võrku ja tehtud muid pisitöid. Samuti alustati fassaadi renoveerimist.”

Mida ennustavad kaardid tulevikuks?

Paul Mägi: “Ooperirepertuaari lisandub kolm uuslavastust. Avame hooaja 21. septembril Manuel de Falla ooperiga “Lühike elu”. Tegin Tõnu Kaljustele ettepaneku tulla seda juhatama. Lavastaja on Neeme Kuningas ja kunstnik Pille Jänes. Detsembris jõuab lavale Carl Orffi koomiline ooper “Tark talutüdruk”, mille toovad välja muusikalise juhina debüteeriv Aivo Välja, Neeme Kuningas ja Airi Eras. Mati Palmi 60. sünnipäeva tähistame jaanuaris Verdi “Ernani” esietendusega. Juubilar on ka Teo Maiste, kelle 70. Sünnipäeva tähistame veebruaris “Boriss Godunovi” etendusega. Aprillis saab lavaküpseks Puccini “Tosca” — mul on hea meel “Estonias” tervitada taas lavastaja Dmitri Bertmanit, kes tuleb koos oma partnerite, kunstnike Tatjana Tulubjeva ja Igor Neznõiga, keda tunneme juba “Näkineiu” lavastusest.

Järgmisest hooajast alates on peaballettmeistriks Tiit Härm. Esimeseks balleti uuslavastuseks saab Léo Delibes’i ballett “Coppelia”.

Rahvusooperi Sümfooniaorkester annab järgmisel hooajal üheksa kontserti viie kavaga. Osaleme juba traditsiooniliselt festivalil “NYYD”, samuti korraldame uue neljast kavast koosneva abonemendi “Rahvusooperi sümfooniaorkester Euroopa tippsolistidega”, mida esitame nii Tallinnas kui ka Tartus. 31. detsembril toimub “Estonia” kontserdisaalis suur aastalõpu gala. Sellele järgneb traditsiooniline “Estonia” uusaastaball kontserdi, etenduse ja tantsuga.

Kindlasti jätkame salvestusi meie orkestri, koori ja solistidega koostöös Eesti Raadioga. Märtsi lõpul ja aprilli algul annab ka Rahvusooperi koor mitu iseseisvat kontserti Tallinnas ning mujal Eestis. Jätkub koostöö “Vanemuise” Kontserdimajaga, kus esitame sügisel ooperigala ning kevadel operetigala. Viime sinna ka “Don Carlo”.

Teatrit ootavad ees ka külalisesinemised. Esimene neist tuleb augustis Rootsis, Dalhallas, kus mängime rahvusvahelisel ooperifestivalil kahel õhtul “Traviatat”. Detsembris oodatakse balletitruppi “Pähklipurejaga” Malmösse.

Mais korraldame festivali “Prima la donna”, mis on ajendatud naistegelastest, kes figureerivad meie repertuaaris: Salome, Carmen, leedi Macbeth, Näkineid, Tosca.

Hooaja lõpetame aga Põltsamaal “Ernaniga”. Läheme sinna juba neljandat korda. Näen Põltsamaal haruldast ooperifestivali tekkimise paika.”