IVALO RANDALU
ERSO 2000/2001
Kontserdikroonika

 

Erinevalt eelmiste hooaegade ülevaadetest piirdume seekord vaid esituste ja esitajatega. Paraku, sest ka ajakirja “Muusikaleht” seiskumise järel kevadel 2000 jäi regulaarne muusikaarvustus üksnes “Sirbi” asjaks, sealgi ilmus see ERSO kohta valdavalt ühe vaatleja sulest ega pakkunud orkestri aspektist kuigivõrd hinnangulist. Päevalehtede lembetus süvamuusika suhtes on aga niigi jätkuv (mõne erandiga).

ERSO toonasele muusikule algas hooaja 2000/2001 esimene tööpäev 15. augusti hommikul, 1993. aastal peadirigendi seisusse tõusnud Arvo Volmerile tähendas see viimase lepinguaasta algust selle kollektiivi ees — tänavu sügisest jätkab Nikolai Aleksejev. Juba too 74. hooaeg tõi endaga kaasa kaks olulist muudatust: 11. detsembril lahkus Maano Männi orkestri kontsertmeistri kohalt (appi tulid külaliskontsertmeistrid eesotsas Arvo Leiburiga) ning 1. jaanuarist lõi orkester juriidiliselt lahku “Eesti Kontserdist”, mis tähendab ERSO-le iseseisva kontsertorganisatsiooni staatust.

Nüüd statistikat. Erinevaid kavasid valmistati ette (tinglikult) 35, kontserte anti 63 — neist 38 Tallinnas, 7 Tartus, mujal Eestis 5 ja välismaal 13 (6 Saksamaal, 5 Rootsis ning 1 Riias ja Vilniuses). “Scorpions’i” ja Kiri Te Kanawa kontsertidel “koordineerisid koostööd” staaride n-ö “ihudirigendid”. Meilt juhatasid (koos Järvidega) 11 dirigenti 52 korral 25 erinevas kavas: Arvo Volmer — 9 kavas 17 korral, Vello Pähn — 4 (10)1, Neeme Järvi — 2 (2), Tõnu Kaljuste — 2 (6), Paavo Järvi — 2 (2), Olari Elts ja Aivo Välja — 1 (3), Jüri Alperten ja Andres Mustonen — 1 (2) ning Eri Klas ja Anu Tali — 1 (1). Välisdirigente oli 6, eri kavasid pakkusid nad 8 (9): Nikolai Aleksejev — 4 (6), Anton Marik — 1(2) ning Martin Yates, Jin Wang, Muhai Tang ja Juha Kangas — 1 (1). Siit näeme, et põhikoormus, ligi veerand, lasus Volmeri õlul, 2—4 kava tõid välja üldse veel 5 dirigenti. Kahtlemata on aga suhe 11:6 meie dirigentide kasuks tervitatav, seda enam, et välismaiste korüfeede kutsumiseks ei jätkunud rohkem vahendeid, meie omad on aga tasemel.

Soliste ja ansambliste-vokaliste jagus nii meilt kui ka raja tagant peaaegu pooleks, kokku üle viiekümne. Silmapaistvamaid instrumentaliste: Ivari Ilja, Kalle Randalu, Anna-Liisa Bezrodny, Pärt Tarvas, Arvo Leibur, Aleksei Ljubimov, Jean-Claude Gérard, Thomas Indermühle, Xiang Gao, Patrick Gallois, Patrick Sheridan jt. Ega külalistegi poolest rida ülearu rikas tundu. Kooridest tehti ühiskavu sagedamini RAMiga (3) ja Tallinna Poistekooriga (2), ühes osalesid Eesti Poistekoor, “Ellerhein” ja EFK.

Heliloojaist prevaleerisid Beethoven (I, II, IV ja V sümfoonia, “Missa solemnis”, Klaverikontsert nr 4, Viiulikontsert jm), Šostakovitš (VII sümfoonia, Klaverikontsert nr 1, Viiulikontsert); Brahms (I ja II sümfoonia, Viiulikontsert) ja Sibelius (I sümfoonia, ooper “Neiu vangitornis”, Viiulikontsert jm). Eesti omadest — Eduard Tubin (III, V ja VIII sümfoonia) ning Erkki-Sven Tüür nelja teosega; veel kõlasid René Eespere “Passiones”, Villem Kapi II sümfoonia, Artur Kapi 3 tööd, Lepo Sumera II sümfoonia ning Timo Steineri Tšellokontsert ja Tõnis Kaumanni “Tenebrae responsooriumid”. Üldse mängiti suuremaid ja keskmisi oopusi umbes 50 autorilt, suurvormidest nimetagem mainitutele lisaks Bachi “Jõuluoratooriumi” ja Mahleri IX sümfooniat. Oratoriaalsete teoste vähesus kontserdielu üldpildis on siinkohal näiline, kuivõrd nende eest hoolitsesid teised kollektiivid — ERSO-l tuli täita just puhtinstrumentaalne täisorkestri nišš. (Ei maksa ka unustada, et selleski osas lisasid “tüsedaid noote” kogupilti, eriti sügisel, külalistena leedu, läti ja hollandi sümfoonikud, samuti estoonlased ja vanemuislased.)

ERSO saalide täituvus oli 40 protsenti — on olnud kõrgemaidki, ent aastakümneid tagasi ka hoopis madalamaid näitajaid. Eri kavu pakuti tavaliselt kuus 3—4, rentaablid olid mõistagi turneed: ettekanded said lihvitumad ja sõidud maksis tellija. Koostööpartnereid leidub, kuid suursponsoreid (veel) ei ole.

Esitused, esitajad

19. augustil Tartu laulaval — kontsert rockbändi “Queen” muusikalisel materjalil (Symphonic Queen Spectural) Another Kind of Magic. Kaastegevad oratooriumikoor ja elektrongrupp Rootsist, dirigent Martin Yates (Inglismaa).

15. septembril “Estonias” ning 21. Riias ja 22. Vilniuses — Erkki-Sven Tüüri “Lighthouse”, Chopini Klaverikontsert nr 1 e-moll, solist Ivari Ilja, ja Sibeliuse Esimene sümfoonia e-moll; dirigent Arvo Volmer. Lisapalaks Sibeliuse “Kurb valss”.

29. septembril “Estonias” lõuna- ja õhtune kontsert — Beethoveni Teine sümfoonia D-duur, õhtul ka Esimene sümfoonia C-duur ja Mozarti Klaverikontsert G-duur (KV 453); sol Aleksei Ljubimov; dir Nikolai Aleksejev.

5. oktoobril “Estonias” — Tôru Takemitsu “Family Tree” ja “Night Signal”, Debussy “Tantsud” kromaatilisele harfile ja orkestrile (sol Cornelia Lootsmann), Raveli “Bolero” ja “Sentimentaalsed valsid”; dir Olari Elts.

6. oktoobril kontsert Hispaania saatkonnale — eelmise õhtu kava, vaid ilma Takemitsu oopusteta, lisaks aga Raveli “Hispaania rapsoodia” ja Emanuel Chabrier’ “España”; dir Olari Elts.

7. oktoobril Rakvere teatris — kombinatsioon 5. ja 6. oktoobri kavadest, dir Olari Elts.

9. oktoobril “Estonias” — Peeter Lilje mälestuskontsert: Lepo Sumera Teine sümfoonia, dir Vello Pähn; Mozarti Klaverikontsert C-duur (KV 467, sol Kalle Randalu), dir Juha Kangas (Soome), ning Tšaikovski Viies sümfoonia e-moll; dir Arvo Volmer.

15.—20. oktoobrini — kontsertturnee Saksamaal: Erkki-Sven Tüüri “Aegruum” (“Zeitraum”), Chopini Klaverikontsert nr 1 (sol Ivari Ilja) ja Tšaikovski Viies sümfoonia; dir Arvo Volmer. Kontserdipaigad: Bad Homburgi Kurtheater (15.), Trossingeni Konzerthaus (16.), Tübingeni Festsaal der Universität (17.), Müllheimi Bürgerhaus (18.), Villingeni Franziskaner Konzerthaus (19.) ja Rüsselsheimi Stadttheater (20.).

2.—4. novembrini — turnee Eesti linnades: Beethoveni Viiulikontsert D-duur (sol Anna-Liisa Bezrodny) ja Mozarti “Kroonimismissa”; kaasa tegid Tallinna Poistekoor (koormeistrid Lydia Rahula, Tomi Rahula, Ingrid Kõrvits) ning vokaalsolistid Kaia Urb (sopran), Maire Haava (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Mart Mikk (bass), orelil Piret Aidulo; dir Arvo Volmer. Esineti Pärnu Eliisabeti (2.), Viljandi Pauluse (3.) ja Tartu Salemi kirikus (4.).

9. novembril “Vanemuises” ning 10. ja 11. “Estonias” — Bizet’ avamäng ooperile “Carmen”, Britteni “Noorte orkestrijuht” op 34 (Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemal) ning Mussorgski “Pildid näituselt”; dir Aivo Välja, õhtut juhtis Raivo Järvi.

18. novembril lõuna- ja õhtune kontsert “Estonias” ning 19. novembril “Vanemuises” — Beethoveni kantaat “Merevaikus ja õnnelik sõit”, “Ohverduslaul”, “Leinakantaat keiser Joseph II surma puhuks” ja “Kantaat Leopold II keisriks kuulutamise puhuks”; sol Fiona Cameron (sopran, Inglismaa), Teele Jõks (metsosopran), Mati Kõrts (tenor) ja Leonid Savitski (bass); kaastegevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Eesti Rahvusmeeskoor; dir Tõnu Kaljuste.

30. novembril “Estonias” (Heiki Kalaus 50) — Leonid Desjatnikovi “Eskiisid päikeseloojangule” (sol Arvo Leibur), Jan Koetsieri Kontsertiino 4 tromboonile (sol Heiki Kalaus, Väino Põllu, Peeter Margus ja Jaanus Teiva — ERSO tromboonigrupp) ja Berliozi “Fantastiline sümfoonia”; dir Arvo Volmer.

7. detsembril “Estonias” — Berliozi avamäng “Rooma karneval”, Mozarti Oboekontsert C-duur (KV 314, sol Kalev Kuljus) ja Richard Straussi “Kangelase elu”; dir Jin Wang (Hiina).

16. detsembril “Estonias” — Beethoveni Viies c-moll ja Brahmsi Esimene sümfoonia c-moll; dir Arvo Volmer. Ühtlasi tähistati oma ringis orkestri 74. aastapäeva.

22. detsembril “Estonias” ja 23. “Vanemuises” — Bachi “Jõuluoratoorium”; sol Asta Krikšciunait (sopran, Leedu), Algirdas Janutas (tenor, Leedu), Teele Jõks ja Andrus Mitt ning oratooriumikoor (koormeistrid Heli Jürgenson ja Elmo Tiisvald); dir Andres Mustonen.

1. jaanuaril uusaastakontsert “Estonias” — numbreid Verdi ooperitest ning Johann Nepomuk Hummeli Adagio ja variatsioonid f-moll op 102, T?aikovski “Lillede valss” balletist “Pähklipureja”, Jean-Babtiste Arbani “Veneetsia karneval” (Patrick Sheridani seades), Hat?aturjani “Lesginka” balletist “Gajane”; sol Inga Kalna (sopran, Läti) ja Patrick Sheridan (tuuba, USA); dir Eri Klas.

11. jaanuaril “Estonias” “Kuningas Arthuri gala” — numbreid ja palu Purcellilt, Mozartilt, Leoncavallolt, Puccinilt, Eugen Kapilt, Bizet’lt, Gounod’lt, Verdilt jt; sol Jesper Kemi (tenor, Rootsi), Hannu Niemelä (bariton, Soome) ja ning Mart Mikk; kaastegev Eesti Poistekoor (koormeister Venno Laul); dir Vello Pähn.

19. jaanuaril “Estonias” — Respighi “Rooma purskkaevud”, Britteni Topeltkontsert viiulile ja vioolale (sol Daniel Raiskin — viiul, Peterburi, ja Benjamin Schmid — viola, Austria) ning Richard Straussi “Nõnda kõneles Zarathustra”; dir Arvo Volmer.

26. jaanuaril “Estonias” — Bernsteini “Halil” ja Mahleri Üheksas sümfoonia D-duur; sol Jean-Claude Gérard (flööt, Saksamaa); dir Nikolai Aleksejev.

4. veebruaril “Estonias” — Borodini Teine sümfoonia h-moll ja Beethoveni Klaverikontsert nr 4 G-duur, sol Bengt-Åke Lundin, Rootsi); dir Vello Pähn. Selle kavaga tehti 7.—11. veebruarini Rootsis kontsertturnee, lisaks kavas Erkki-Sven Tüüri “Exodus”. Esineti Stockholmi (7.), Göteborgi (8.), Växjö (10.) ja Jönköpingi (11.) kontserdimajades ning Halmstadi teatris (9.).

16. veebruaril “Estonias” — ?ostakovit?i Seitsmes sümfoonia C-duur, koos EMA orkestriga; dir Arvo Volmer.

  1. märtsil “Estonias” — DvoÍ iki T?ellokontsert h-moll (sol Pärt Tarvas) ja Beethoveni Neljas sümfoonia B-duur; dir Nikolai Aleksejev.

9. ja 10. märtsil osales orkester H. Elleri nim viiuldajate rahvusvahelise konkursi lõppvoorudes ja –kontserdil. Mängiti osi Sibeliuse, Brahmsi, Glazunovi ja ?ostakovit?i kontsertidest; dir Jüri Alperten.

16. märtsil lõuna- ja õhtune kontsert “Estonias” — Haydni Sümfoonia nr 60 C-duur “Il Distratto”, Bergi Viiulikontsert (sol Anastasia T?ebotarjova Venemaa), ja Brahmsi Teine sümfoonia D-duur; dir Nikolai Aleksejev.

22. märtsil “Estonias” — Erkki-Sven Tüüri “Exodus”, Sibeliuse süit “Pelléas ja Mélisande” ning ooper “Neiu vangitornis”; sol Solveig Kringelborn (sopran, Norra), Lilli Paasikivi (metsosopran, Soome), Lars-Erik Jonsson (tenor, Rootsi) ja Gary Magee (bariton, Inglismaa), kaastegevad olid RAM ja “Ellerhein”; dir Paavo Järvi.

28. märtsil osaleti rockansambli “Scorpions” kontserdil Linnahallis.

30. märtsil “Estonias” — Respighi “Rooma pidustused”, Penderecki Flöödikontsert (sol Patrick Gallois, Kanada) ja Francki Sümfoonia d–moll; dir Arvo Volmer.

6. aprillil “Estonias” — Debussy “Fauni pärastlõuna”, Martinç Rapsoodia-kontsert vioolale ja orkestrile (sol Andrei Dogadin, Venemaa) ning Rahmaninovi Teine sümfoonia e-moll; dir Anu Tali.

11. aprillil “Estonias”, Eesti Muusika Päevade kontsert — Erkki-Sven Tüüri “Aditus” (esiettekanne), René Eespere “Passiones”, sol Kaia Urb, Iris Oja (sopran), Alar Haak (tenor) ja Sauli Tiilikainen (bariton, Soome); Timo Steineri T?ellokontsert “The Rest of Life” (esiettekanne, sol Kristjan Saar), Tõnis Kaumanni “Tenebrae responsoorium”, sol Kaia Urb, Mart Madiste (tenor) ja Leonid Savitski, kaastegevad RAM (koormeister Ants Soots), Tallinna Kammerkoor (koormeister Aivar Le?t?inski) ning TMKK kammerkoor (koormeister Evi Eespere); dir Vello Pähn.

21. aprillil “Estonias” esitati koorifestivali lõppkontserdil taas Vello Pähna juhatusel Tõnis Kaumanni “Tenebrae responsoorium” (K. Urb, M. Madiste, L. Savitski ja RAM).

23. aprillil lõuna- ja 26. õhtusel kontserdil “Estonias” ning 24. “Vanemuises” — Beethoveni “Missa solemnis”. Kooripartiid esitasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja RAM (koormeister Mikk Üleoja), sol Ingrid Haberman (sopran, Austria), Annely Peebo (metsosopran), Mati Turi ja Sami Luttinen (bass, Soome); dir Tõnu Kaljuste.

1. mail “Estonias” ja 2. “Vanemuises” — kevadkontsert Johann Straussi 14 palaga; dir Anton Marik (Austria).

10. mail “Estonias”, Ida muusika festivali “Orient” raames — Akira Nishimura “Karura” (oboekontsert, sol Thomas Indermühle, Saksamaa), Zhu Jian-er’i Sümfooniline poeem, “Naxi ime” ja Tan Duni “Surm ja tuli. Dialoog Paul Kleega”; dir Muhai Tang (Hiina).

25. mail “Estonias” — Stravinski “Kaardimäng”, Schumanni T?ellokontsert a-moll (sol Jan-Erik Gustafsson, Soome) ja Tubina Kaheksas sümfoonia; dir Arvo Volmer.

6. juunil “Estonias”, festivali “Eduard Tubin ja tema aeg” raames — ?ostakovit?i Klaverikontsert nr 1 c-moll (sol Aleksandr Markovit?), Teine süit Prokofjevi balletist “Romeo ja Julia” ning Tubina Kolmas sümfoonia d-moll; dir Neeme Järvi.

9. juunil Pärnu teatriväljakul —kontsert Uus-Meremaa soprani Kiri Te Kanawaga (13 numbrit Mozartist Berlinini); dir Robert Stapleton (Inglismaa).

11. juunil “Estonias”, “Eduard Tubin ja tema aeg” — Britteni “Neli mereinterluudiumi” ooperist “Peter Grimes”, Tubina Viiulikontsert nr 1 D-duur (sol Xiang Gao, USA) ja Villem Kapi Teine sümfoonia c-moll (lisapalaks Tubina “Süit eesti tantsudest”); dir Neeme Järvi.

14. juunil “Estonias”, “Eduard Tubin ja tema aeg” — Stravinski süit balletist “Tulilind”, Artur Kapi Prelüüd t?ellole ja orkestrile (sol Teet Järvi) ning Fantaasia teemal B-A-C-H ja “Viimne piht” (Vardo Rumesseni seade viiulile ja orkestrile, sol Arvo Leibur), Tubina Viies sümfoonia h-moll; dir Paavo Järvi.

Helisalvestised

Autor ja teos, solistid ja/või dirigent, helirezissöör:

Tänavu juunis täideti konkursi korras pool kontsertmeistri kohta, mille sai Arvo Leibur, teine pool jäi läbirääkimiste teemaks. Juubelihooajale 2001/2002 tuldi pärast puhkust taas augustis. Avakontserti 14. septembril juhatas uus peadirigent Nikolai Aleksejev, kes andis sõrme ERSO-le napilt enne peadirigenditöö pakkumist Moskva Suurde Teatrisse. Aleksejev hindab ERSO-t ega näe erilisi kunstilis-tehnilisi probleeme, ainult keelpillidelt ootab rohkem mahlakust — vaja vaid tööd teha. Või nagu kirjutab Evi Arujärv: “ERSO on lootustandvalt vormitav.”2