KRISTEL PAPPEL
RAHVUSOOPERI ESTONIA NABUCCO CD-TURUL
Giuseppe Verdi. Nabucco. Nabucco Jassi Zahharov, Ismaele Ivo Kuusk, Zaccaria Mati Palm, Abigaille Sigut Stonyt , Fenena Riina Airenne, Baali ülempreester Ain Anger, Abdallo Alar Haak, Anna Nadia Kurem. Rahvusooperi Estonia koor (koormeister Elmo Tiisvald) ja teatri Vanemuine meeskoor (koormeister Piret Talts). Rahvusooperi Estonia orkester. Dirigent Paul Mägi. CD ENO 001-002. Salvestatud 1998-1999 Estonia kontserdisaalis. Helirezhissöör Maido Maadik.
Eeldused
Alati on tähelepanuväärne, kui eesti interpreedid söandavad salvestada muusikat, mille esitamises valitseb maailmas suur konkurents. Lisaks taseme võrdlusele tekib ju kohe küsimus, kas see salvestus on üksnes interpreetide eneseteostus või lisab ta midagi ka olemasolevate tõlgenduste ritta. Pöördumine Verdi Nabucco poole on julge, ent mitte hulljulge. Kõige raskem on ilmselt soprani leidmine Abigaille rolli, lisaks on vaja bassi (Zaccaria), baritoni (Nabucco), sopranit (Fenena), tenorit (Ismaele), häid lauljaid kolme kõrvalrolli ning muidugi koori. Kui mõtleme Eestis bassile, siis mõtleme kindlasti Mati Palmile, kui baritonile, siis Jassi Zahharovile, kui itaalia tenorile, siis Ivo Kuusele. Rõõmustav, et Palm ja Kuusk said võimaluse jäädvustada maailmaklassika tervikrolle. Fenenat sobis laulma Riina Airenne. Ainuke külaline kuulub samuti Balti regiooni (mis on väga sümpaatne lahendus): säravalt virtuoosne leedulanna Sigut Stonyt Abigaillena.
Rahvusvahelised heliplaadifirmad on Nabuccot välja andnud rohkesti, ent mitte nii rohkesti kui näiteks Rigolettot või Traviatat. Paljud Nabuccosalvestused on laulutähtede paraad, ent see ei tähenda veel elamust ooperist. Nabucco nagu teistegi Verdi varaste ooperite edu sõltub dirigendist ja orkestrist rohkem, kui tavaliselt arvatakse. Leidub küllaldaselt nii ajaloolisi kui ka tänapäevaseid Nabuccotõlgendusi, milles juba esimese vaatuse tutti-akordid mürtsuvad nii labaselt, et edasine muusikakuulamine muutub talumatuks. Dirigendi peene muusikataju ja maitseta ei tule Nabucco esitamine kõne alla.
Ja mõistagi peaks stuudios salvestatud plaati kuulates kangastuma ooper teatrietendusena, mitte jääma steriilseks stuudiovõtteks, teatrihingus ei tohiks kaotsi minna.
Ooper CD-l on dirigendi lavastus
Rahvusooperi Estonia Nabucco-CD suudab kuulajat haarata. Kontrastid, dünaamiline gradatsioon on täpselt annustatud. Muusika kulgeb vaatuste finaalidesse ja suure lõputõusuna teose viimastesse taktidesse. Avamäng, millel on sageli oht muutuda lihtsalt meloodiate popurriiks, on läbi ja lahti mõtestatud ning tekitab dramaatilise pinge. Paul Mägi on väga hästi välja töötanud orkestri artikulatsiooni, mis toetab tabavalt karaktereid. Fraseerimine on filigraanne. Verdi energilisi rütme esitatakse ilma paatoseta, aga hoogsa vetrumisega (I vaatus, Zaccaria ja koor Come polve, IV vaatuses Nabucco, Abdallo ja koor jm). Täidetult kõlab avamängu vaskpillikoraal, kaunis on tÓ ellosoolo ja kaheksa tÓ ello ansambel II vaatuse algul. Keelpillid mängivad paindlikult ja tundlikult nii soleerides kui ka vokaalmeloodiat dubleerides ja aitavad nii koorile, eriti koori soolorühmadele palju kaasa (viiulid I vaatuses naiskoori meloodiat kandes).
Koor (koormeister Elmo Tiisvald) annab nii teose kui ka tõlgenduse dramaturgias olulisi aktsente ning kujundab meeldejäävaid finaale. Meeldiva loomulikkusega kõlab muidu nii äraleierdatud koor Va, pensiero III vaatusest. I vaatuse algul oli meeskoori (leviidid) kõla kõhetum, naiskoorilt (Heebrea neitsid) oodanuks ka pehmemat kõla. Ent üldmulje oli hea, on loodud tõhus alus, millelt edasi areneda.
Solistid
Plaadile on kasuks tulnud seegi, et Nabucco on Estonias laval (lavastaja Arne Mikk). Küllap on see aidanud dramaatilisi situatsioone varjundirikkamalt, intensiivsemalt tunnetada. Nii nagu lavastuses, tõusevad ka plaadil esile kõigepealt Sigut Stonyt Abigaille ja Mati Palmi ülempreester Zaccaria. Stonyt meisterdab Abigaille keerulist rolli virtuoosselt ja samas läbitunnetatult, sügava mõistmisega. Nauditav kuulda, kui vokaal on vahend tegelaskuju loomiseks (Abigaille stseen ja aaria II vaatuses jm). Mati Palmi Zaccaria on väljapeetud ja väärikas, jõuline ilma forsseerimata. Mõjuv oli Zaccaria Palve, samuti stseenid kooriga (näiteks Del futuro).
Jassi Zahharovi Nabucco-tõlgendus areneb tõusvas joones. Esialgu veenab Zahharovi Nabucco ansamblites (II vaatus, stseen Abigaillega ja kooriga). Esimene etteaste on plaadil küll intonatsiooniliselt täpne, aga hääles puudub vajalik võimukus. Jääb mulje, nagu poleks laulja karakterisse kohe sisse elanud ja alles otsib oma tegelast. Võimu tipust langemine ja meeltesegadus (III vaatus) pääsevad rohkem mõjule.
Heebrealast Ismaelet laulab Ivo Kuusk talle omase suure hoo ja kirglikkusega, mis sobib selle rolliga hästi. Nabucco tütart Fenenat esitab CD-l Riina Airenne, hääletämbrilt suhteliselt sarnane Stonyt ga.
Ka väiksemad rollid on hästi paika pandud. Nadia Kurem laulab Anna osa kauni, kergelt hõljuva tooniga. Alar Haak Abdallona on kindel ja veenev. Andeka ja perspektiivika mulje jätab bass Ain Anger Baali ülempreestrina.
Plaadil kõlav itaalia keel oli parem kui etenduse oma, võis aimata teadlikku tööd teksti ja hääldusega. Niisugust arusaamist teksti mõttest ootaks ka teistelt Estonia võõrkeelsetelt lavastustelt.
Nabucco-CD tulevik
Nabucco näib olevat helitehniliselt üks õnnestunumaid Eesti jõududega tehtud salvestusi. Plaadiümbris ja kaasvihik on kujundatud (Atko Januson) meeleolukalt, Eldor Renteri lavapildi motiive kasutades. Muusika ja teksti jälgimist oleks hõlbustanud see, kui ka libretos oleks trackinumbrid teada antud.
Kellele on estoonlaste plaat suunatud? Üks otstarve on kindlasti esinduslik: Rahvusooper saab enda tutvustamiseks välja käia Verdisalvestuse. Ja teatud taseme, solistide jäädvustamine on ajalooliselt tänuväärne. Võib loota, et CD-d ostavad ka eesti ooperihuvilised ja miks ei võiks see olla ka Rahvusooperi sponsorite või imidzhist hoolivate ärimeeste riiulil. Küllap ostan ka ise Nabucco plaadi jõulukingituseks heatahtlikele välissõpradele. Rahvusvahelises CD-seltskonnas on estoonlaste Nabucco eksootikum eksootilised eestlased (Baltikum? Seal on ju ÜRO väed ja sõjategevus! Avaldame kaastunnet allveelaeva uppumise puhul!) laulavad itaalia keeles varajast Verdit.