ANNELI JAANUS
RAHVUSOOPER ESTONIA 94. HOOAEG

Rahvusooper Estonia eelmist hooaega iseloomustab loominguline juht ja peadirigent Paul Mägi nii: ”94. hooaeg oli Rahvusooperile väga töine ning andis suurepäraseid tulemusi. Hea koostöö vaimu ja ühiste õnnestumiste eest tahaksin tänada kõiki estoonlasi, ka neid, kes ei saa aplausi vahetult nautida. Uuslavastuste poolest oli eelmine hooaeg väga laia skaalaga ning eesti muusika mängis Rahvusooperi kavas olulist rolli. Eriti hea meel on selle üle, et esietendus uus eesti ooper ”Süda” ning üle pika aja ballett ”Kratt”. Etenduste kõrval andsid mitmeid kontserte ning tegid CD-salvestusi teatri solistid, orkester ja koor. Samuti tulid esiettekandele Helena Tulve ”Sula” ning Erkki-Sven Tüüri Viiulikontsert. Nii et see oli ka eesti muusika rikas hooaeg.”

Repertuaar ja uuslavastused

Viimaste aastatega on Rahvusooperis välja kujunenud klassikal põhinev repertuaar, kuhu kuulusid eelmisel hooajal 6 ooperit, 11 balletti, 3 operetti, 1 muusikal ja 1 lasteetendus. Sellele lisandusid kaks eesti originaalteost ajalistest äärmustest — eesti esimene ballett ”Kratt” ning eesti kõige värskem ooper ”Süda”. Maailma ooperiliteratuuri kullafondist võeti juurde XX sajandi tähtteos ”Salome”. Ballett sai ”Anna Kareninaga” juurde ühe õhtut täitva süzheelise balleti ning kergemat zhanrit täiendas muusikal ”Sugar”.

Eduard Tubina ballett
Libreto Mai Murdmaa
Koreograaf-lavastaja Mai Murdmaa
Muusikaline juht ja dirigent Paul Mägi
Kunstnikud Mai Murdmaa, Jane Kaas
Valguskunstnik Airi Eras
Esietendus 8. oktoobril 1999

Pärast 33 aastat jõudis “Estonias” lavale taas “Kratt”, mida varem on Eestis lavastatud viis korda (1943, 1961, 1994 “Vanemuises”, 1944, 1966 “Estonias”). Nii palju kui balletti on lavastatud, on ka erinevaid tõlgendusi. Lugu põhineb folkloorsel ainestikul ning ka Eduard Tubina teose esmalavastus Ida Urbeli koreograafiaga (libreto Erika Tubinalt) oli süzheeliselt seotud folkloorsete motiividega. Seekordse ”Krati” libretist, koreograaf, lavastaja ja kunstnik Mai Murdmaa ütleb oma lavastuse kohta: “”Kratt” kajastab igivana kokkupõrget vaimsete ja materiaalsete väärtuste vahel. Siin saan ma välja öelda oma arvamuse praeguse aja Eesti kohta.” Tema lavastuses toimub I vaatus muinasajal, II vaatus on aga toodud kaasaega. Samaks jäävad põhikonflikt ja peasõnum, kuid konkreetne tegevustik ja etnograafiline alge muutuvad tinglik-üldistavaks ning vaid mõnele episoodile on antud rahvuslik koloriit. Mai Murdmaa ideede alusel koostas ”Krati” uue muusikalise redaktsiooni Paul Mägi. Balletis on kasutatud ka Tubina Sonaati sooloviiulile, mille esitas Kristina Kriit.

“Krati” lavaeluga seostub mitmeid seiku ning õnnetusi, millest traagilisim oli “Estonia” hoone hävimine Tallinna pommitamisel 1944. aasta 9. märtsil, etenduse päeval. Praegune “Kratt” “Estonias” on oma loojatele vaid õnne toonud. Juba esietenduse õhtul aplodeeris saalitäis rahvast püsti seistes. Ka ajakirjanduses ilmunud kriitika pidas Mai Murdmaa lavastust täistabamuseks. ”Kratt” demonstreeris ”Estonia” tugevat meesballeti rühma, kus kõik osatäitjad lõid värvikad karakterrollid. Nimiosi tantsisid Aivar Kallaste “Vanemuisest” ning Dmitri Harchenko. Mõlemad hiilgasid oma isikupäraste rollilahendustega. Eriti tõsteti esile Peremehe osatäitjat Viesturs Jansonsit, kelle “karakternäitleja-anne ilmneb pealaest, silmavaatest, suunurgast varbaotsteni. Kogu keha mängib/tantsib ainuliselt endastmõistetava väljendusrõõmuga.” (Lea Tormis, ”Sirp” 15. X 1999.) Võlusid veel Vladimir Arhangelski lummav poeet ja Vitali Nikolajevi draamanäitleja võimetega loodud Kurat.

Raimo Kangro ooper
Libreto Kirke ja Maarja Kangro
Muusikaline juht ja dirigent Paul Mägi
Lavastaja Neeme Kuningas
Lavakujundus Airi Eras ja Neeme Kuningas
Kostüümid ja valgus Airi Eras
Esietendus 26. novembril 1999
Lavastuse konsultant — Mustamäe Haigla

Raimo Kangro “Süda” esietendus oli erakordne sündmus mitte üksnes Rahvusooperi, vaid kogu eesti kultuuri jaoks, sest üle kuueteist aasta valmis uus täispikk ooper. (Viimase õhtut täitva ooperi “Lend” kirjutas Eino Tamberg 1983. aastal, vahepeal on valminud mitu lühiooperit, mis on esietendunud ”NYYD”-festivali raames.) Ooperi sünnilugu sai alguse 1998. aastal, kui Rahvusooper ja Heliloojate Liit korraldasid ooperilibreto ideekavandite võistluse, mille zhürii koosnes seitsmest heliloojast. Võistlusele laekunud 24 töö hulgast valis Kangro südame-teemalise kavandi, mille libretistideks osutusid hiljem tema tütred Maarja ja Kirke Kangro. Mõlemad libretistid on selles valdkonnas debütandid.

Uus eesti ooper on oma aja sünnitis. Seda näitab süvamuusika ja popi piirimail balansseeriv helikeel, leidlik teemaring ajast aega säilinud pahedest, stiliseeritud tänavakeel. Ka tõlgendus on värske — täpne ja elav muusikaline teostus, fantaasiast pulbitsev lavastus, minimalistlik lavapilt ning noored võimekad solistid. Üheks tõrvatilgaks meepotti pärast esietendust oli eesti ajakirjanduses esialgu valitsev “suur vaikus”. See-eest leidis sündmuse üles ”Opera Now”, mis andis uuele ooperile omapoolse hinnangu: ”Kogu tegevus oli pandud elavalt rütmikasse muusikasse, milles esineb mõni eriti raske vokaalpartii, ning värvikasse orkestratsiooni. Ei laval ega orkestriaugus pole ühtegi igavat momenti. Lavastus on hästi läbi mõeldud. Sellele aitavad kaasa erksad kostüümid ja sobivat õhkkonda loov valgus. Esietendusel oli tohutu publikumenu. [- - -] Ain Anger (Vürst) oli muljet avaldav bass, kes pani ennast vaatama ning andis võimsa etenduse.” (Brendan Carroll ”Südamerabandus”, ”Opera Now”, märts/aprill 2000.) Ooper leidis äramärkimist ka Suurbritannia ajalehes “The Independent” (17. XII 1999, Martin Anderson Estonian rhapsody).

Eesti ajakirjanduses iseloomustati värsket ooperit üsna erinevalt: kliinilis-groteskne, sotsiaalkriitiline, tarantinolik, intrigeeriv, mänguline, allegooriline, farsilik... Õnnestunud rollid tegid Rauno Elp (Doktor), Ain Anger (Vürst), Pirjo Levandi (Doktori naine), Alar Haak (Esimene postimees). Erandlikult märgiti ära tugevaid kooristseene, ja seda nii muusikaliselt kui ka lavastuslikult (koormeister Elmo Tiisvald) (Igor Garšnek “Sirp” 24. XII 1999).

Richard Straussi ooper
Helilooja libreto Oscar Wilde’i samanimelise draama järgi
Muusikaline juht ja dirigent Paul Mägi
Lavastajad Françoise Terrone ja Philippe Godefroid (Prantsusmaa)
Lavakujundus Philippe Godefroid
Kostüümid Françoise Terrone
Valguskunstnikud Philippe Mombellet, FranH oise Terrone ja Philippe Godefroid
Esietendus 3. märtsil 2000

Repertuaari mitmekesistanud XX sajandi meistriteose “Salome” üle rõõmustas nii teatrirahvas kui ka publik. Pisut erinevad olid emotsioonid pärast esietendust. Tegijad rõõmustasid kordamineku üle, mis lühikesest prooviperioodist hoolimata sai prantslastest lavastusmeeskonnalt sisutiheda ning detailse käsitluse. Kuid samas ei pruugi mõnikord lavastaja nüansseeritud kontseptsioon alati publikuni jõuda. Üheks põhiliseks ”tuliõunaks” sai ooperi ühe kõrgpunkti ja publiku jaoks atraktiivsema koha, Salome ”Seitsme loori tantsu”, ärajätmine. Õigemini toimus aimatav tants vahe-eesriide taga. Publiku ootust eirates põhjendas lavastaja: “Publik ei pea kiheldes vaatama, kui kaugele nimiosaline alastivõtmises läheb, sest nii jagab ta Herodese madalat kirge Salome vastu ja eelkõige tema soovi näha Salomet alistumas.” Muusikalist teostust üksnes kiideti: “Paul Mägi on orkestrilt saavutanud emotsionaalse, väreleva ja vajadusel ka läbipaistva kõla. Straussi partituuri motiivi- ja värvirikkus pääseb igati mõjule.” (Kristel Pappel, ”Sirp” 10. III 2000.) Eelmisel hooajal sai Paul Mägi oma tegevuse eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia, Teatriliidu aastapreemia ja Kultuurkapitali muusikapreemia.

Samuti tunnustati lauljate, eriti nimiosatäitja, Läti Rahvusooperi solisti Ieva Kepe ja Jochanaani — Jassi Zahharovi esinemist: “Nad moodustavad paari, mis on vokaalselt tugev ja kõlab kokku, ning ka nendevaheline emotsionaalne tõmme-tõukumine on saalis istujale usutav. Habras sarmikas Ieva Kepe on kandva meeldivatämbrilise tütarlapsehäälega, milles on ka parasjagu dramatismi. Hääle kõrval haarab tema liikumise plastilisus, mida ta mõjuvalt demonstreerib mööda prohveti puuri varbu ronides, aga samavõrd mingi seletamatult kaunis kehahoiak mõnes stseenis. [- - -] Jassi Zahharov jättis esmakordselt “Estonia” laval tugeva mulje Nabucco rollis. Jochanaan tundub veel palju parem sisemise jõu ja hääle nüansside poolest, rääkimata sellest, et laulja ilusat tämbrit on nauding kuulata.” (Anneli Remme, TMK 5/2000.)

Jule Styne’i muusikal
Lavastaja Neeme Kuningas
Muusikaline juht ja dirigent Elmo Tiisvald
Koreograaf Kristjan Kurm
Lavakujundus Liina Keevallik
Kostüümid Iir Hermeliin
Valguskunstnik Airi Eras
Esietendus 25. märtsil 2000

”Sugari” sünnilugu erineb tavapärasest. Esmalt vändati Billy Wilderi ja I. A. L. Diamondi stsenaariumi järgi film Some Like It Hot, mille mängisid kuulsaks Jack Lemmon, Tony Curtis ja Marilyn Monroe. (Eestis tuntakse seda vene keelest tõlgitud pealkirja ”Dzhässis ainult tüdrukud” all.) Alles seejärel loodi filmi järgi muusikal, mis esietendus Broadwayl 1972. aastal erilise menuta ning jäigi legendaarse filmi varju. ”Sugar” põhineb vanal heal komöödia põhimõttel, naised-mehe-riietes printsiibil, mis oma mitmikrollide ja ümberkehastumistega on ammendamatu naeruallikas, lavastusest ja näitlejatest oleneb, kas déjà vu nali ikka elevust tekitab. Kriitikat lugedes selgub, et ”Estonias” see õnnestus: “Kuninga hea maitse ja vaimukate detailidega lavastust toetavad Liina Keevalliku väga hea lavakujundus ning Iir Hermeliini fantaasiarikkad kostüümid.” (Meelis Kapstas, ”Eesti Päevaleht”, 30. III 2000.) Nimiosalisi mängisid-laulsid Tiiu Laur ning Siiri Sisask. Tänuväärsed olid Tõnu Kilgase, Sepo Seemani, Alar Haagi ja Väino Puura mitmikrollid, mis võimaldasid lauljatel ava(sta)da oma karakternäitleja talent. Väino Puura sai oma rollide eest sel aastal ka Georg Otsa nimelise preemia.

Rodion Štšedrini ballett
Koreograaf ja lavastaja Jurijus Smoriginas (Leedu)
Muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten
Lavakujundus ja valguskunstnik Ivars Noviks (Läti)
Kostüümid Juozas Statkevi… ius (Leedu)
Esietendus 20. aprillil 2000

Rodion Štšedrini ”Anna Karenina” põhineb Lev Tolstoi samanimelisel romaanil ning balleti idee autoriks on helilooja abikaasa ja kuulus baleriin Maia Plissetskaja. Esietendus toimus 1972. aastal Moskva Suures Teatris, kus esimese legendaarse Anna Karenina lõi samuti Maia Plissetskaja. “Estonia” 1973. aasta “Anna Karenina” lavastus Enn Suve koreograafiaga sai selle balleti teiseks lavastuseks maailmas ning seda käis vaatamas ka helilooja. Nimiosa tantsisid tookord Natalia Lukaševitš ja Tamara Soone.

Seekordse ”Anna Karenina” lavastaja Jurijus Smoriginas on ”Estonias” varem lavastanud ”Carmeni”. Peenpsühholoogilist teost komplitseeritud suhetest ja inimese rikkalikust sisemaailmast, tema mõtetest, tungidest ja vajadustest väljendab ta neoklassitsistlikus tantsukeeles. Seda realiseerivad laval ideaalsete nimiosalistena Kaie Kõrb ja Marina TÓ irkova. ”Kaie Kõrbi Anna on lavastuse kõige täiuslikum kuju. Anna on tõenäoliselt tipp ka Kõrbi enda loomingulises biograafias. Kuju tantsuline külg on lähedal täiuslikkusele, langedes kokku Kõrbi ootamatu, terava, ekspressiivse kunstnikuandega. [- - -] Etendus on kostümeeritud rikkalikult ja maitsekalt. Kõik, mis puudutab dirigent Jüri Alperteni ja orkestrit, on laitmatu.” (Ago Herkül, ”Sirp” 28. IV 2000). Priimabaleriinide partneriteks olid Edvardas Smalakys Leedust ja Vladimir Arhangelski (Vronski) ning Viesturs Jansons ja Andrus Kämbre (Karenin).

Balletitrupist

Peaballettmeister Mai Murdmaa: ”Eelmise hooaja ”Estonia” balletitruppi iseloomustab tugev tase. Sirgunud on mitmeid andekaid noori, kes suudavad repertuaari kanda.” Tantsijate kõrget taset tunnistavad ka mitmed võidetud preemiad nii kodus kui ka välismaal. Kaie Kõrbi fenomeni kõrval on end aastaga publikule tuntuks tantsinud Peterburi Maria teatrist tulnud andekas solistidepaar Marina TÓ irkova ja Vladimir Arhangelski, kes lõppenud hooajal lülitusid peaaegu kõigisse lavastustesse. Säravate osatäitmiste eest said nad Eesti Teatriliidu aastapreemia. Vladimir Arhangelskile läks ka selle aasta Klaudia Maldutise preemia. Noortest tantsijatest on tähelepanu äratanud Sergei Upkin ja Eve Andre, kes tõid aprillis Permis toimunud mainekalt rahvusvaheliselt balletitantsijate konkursilt “Arabesk 2000” koju hulga preemiaid. Sergei Upkin võitis kuldmedali ja Mihhail Barõšnikovi nimelise eripreemia, mida antakse välja harva ning ainult eriti silmapaistva esinemise eest. Eve Andre pääses samuti finaali ja pälvis konkursi diplomi. Koosesinemise eest võitsid nad pressi poolt välja antud võluvaima paari tiitli. Philip Morrise selle aasta preemiad jagunesid järgmiselt: Kaie Kõrb, Vladimir Arhangelski — aasta tippartistid, Juri Jekimov — elutöö preemia, Mai Murdmaa — lavastaja preemia, Aleksandr Kikinov — repetiitori preemia, Sergei Upkin — arengupreemia, Luana Georg — rühmatantsija preemia. Oluline oli ka noorte koreograafide Teet Kase ja Dmitri Harchenko osavõtt tantsufestivalist “Evolutsioon 00”oma töödega “Ursula X” ja “Ämberlund”.

Rahvusooperi sümfooniaorkestri kontserdielu

Hooajal 1999/2000 andis “Estonia” sümfooniaorkester peadirigent Paul Mägi juhatusel kuus kontserti viie kavaga. Novembris esineti ”NYYD”-festivali avakontserdil ”Estonia” kontserdisaalis ja ”Vanemuise” kontserdimajas, kus olid kavas esiettekanded eesti heliloojatelt — Helena Tulve “Sula” ja Erkki-Sven Tüüri Viiulikontsert, solistiks Isabelle van Keulen Amsterdamist. Esmaettekandele Eestis tuli ka Luciano Berio Sinfonia ansambli The Swingle Singers osavõtul. Jõulumuusikat mängis orkester detsembris Jõhvis. Vana-aastaõhtul tuli”Estonia” kontserdisaalis ettekandele Carl Orffi “Carmina burana”, kus solistipartiisid laulsid Nadia Kurem ja Jassi Zahharov ning osales ooperikoor. Veebruaris mängiti ”Estonia” kontserdisaalis W. A. Mozarti harva esitatavat teost Concertantes Quartett oboele, klarnetile, metsasarvele, fagotile ja orkestrile (KV 297b), kus soleerisid Olev Ainomäe (oboe), Vahur Vurm (klarnet), Kristjan Kungla (fagott) ja Rait Erikson (metsasarv). Samal kontserdil tuli ettekandele ka Gustav Mahleri Viies sümfoonia cis-moll. 15. märtsil tähistati ”Estonia” kontserdisaalis Evald Aava sajandat sünniaastapäeva suure juubelipeoga rahvuskultuuri toetuseks, kus helilooja loomingut esitasid Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor Jüri Rendi juhatusel, “Estonia” ooperikoor Elmo Tiisvaldi juhatusel ja solistid.

Külalissolistidest

”Estonia” lavastuste osatäitjate koosseisu kuuluvad mitmed välissolistid, kes teevad pidevalt etendustel kaasa: läti lauljad Aleksandrs Antonenko (Don Ottavio), ja Ieva Kepe (Salome) Leedust, Sigute Stonyt ja Sofija Jonaityt (Abigaille), Jelena Voznessenskaja Moskvast (Violetta). ”Boheemis” laulis Rodolfot Jae-Chul Bae Milanost, kes andis koos Nadia Kuremiga neli menukat etendust. Rahvusooper korraldab kevaditi ka ooperilauljate ettelaulmisi, millest on osa võtnud Balti- ja Skandinaaviamaade ning Venemaa solistid.

Paul Mägi on aastaid osalenud San Remo ja Giulietta Simionato nimelise rahvusvahelise ooperilauljate konkursi zhürii töös, mis on samuti aidanud luua uusi kontakte ning leida häid lauljaid.

”Estonia” piiri taga

Tihedamaks on muutunud teatri rahvusvahelised sidemed. Paul Mägi: ”Eelmist hooaega iseloomustab n-ö läbimurre rahvusvahelisel areenil. Ajakirjas Opera Now ilmus kaks artiklit, üks ”Estoniat” tutvustav ning teine Kangro ooperist ”Süda”. Samuti laienevad gastrollide võimalused. Möödunud hooaeg algas ”Carmeniga” Belgias, kus andsime 11 etendust. Septembris läheme sama lavastusega Küprosele, kus esineme viiel korral. Järgmisel hooajal augustis aga seisavad meil ees ”Traviata” külalisetendused Rootsis, Dalhallas.” Pealavastaja Neeme Kuningas: ”Meil ei tule end vaadata mitte niivõrd Eesti kontekstis, kuivõrd kõrvutada lähiümbruskonnaga — Baltimaade, Skandinaavia, võib-olla ka kaugemate riikide teatritega. Paljud endiste liiduvabariikide teatrid toimisid postsotsialislikul ajal n-ö reisibüroodena, võtsid lääne mändzheridelt, kes olidki just orienteerunud Ida-Euroopa ja endise Nõukogude Liidu teatritele, ebasoodsatel tingimustel vastu gastrollipakkumisi. Meie tookord ennast sellesse ringi tõmmata ei lasknud. Nüüd ei kutsuta meid enam esinema kui odavat tööjõudu, vaid ainult siis, kui meist ollakse tõesti huvitatud. Loomulikult hinnatakse meid siis ka vääriliselt. Selliste rahvusvaheliste suhete loomine võttis aega viis-kuus aastat, kuid nüüd see toimib ning pakkumisi tuleb mitmetelt festivalidelt Lõuna-Euroopas, samuti jätkub koostöö Belgia agentuuriga ”Idée Fixe”. Võib öelda, et huvi tuntakse kuni Taiwani ja Jaapanini välja. Oma identiteet on leitud, see annab optimistliku tulevikunägemuse.”

”Estonia” majast

Üks probleem eelmisel hooajal oli seotud maja uuendustöödega. Paul Mägi: ”Kõik estoonlased ootavad kannatamatult vana saali renoveerimist ning lavatehnika uuendamist. Loodame, et peatselt hakatakse ehitama Rahvusooperi uut kaasaegset teatri- ja kontserdisaali, mis peaks kujunema Eesti tähtsaimaks kultuuriobjektiks.” Paul Himma: ”Kahjuks pole terve aasta vältel ja ka suvel võimalik jätkata maja korrastamist — juba teist aastat on riik investeeringuid vähendanud. Positiivseks märgiks pean aga uute meeldivate kontaktide tekkimist Tallinna linnaga. Oleme arutlenud Pärnu maantee ja teatri vahele jääva maa üle, mis on broneeritud kunagi ehitatavale kaasaegse tehnika ja tingimustega "Estonia" lisasaalile.”

Teatri köögipoolelt

Publiku eest jääb varju teatritöö korralduslik külg, mida iseloomustab Neeme Kuningas: ”Teeb rõõmu, et juba kevadeks valmis üksikasjalik tööplaan, mis hõlmab terve järgmise hooaja etendusi ja proove. Mujal maailmas teatakse oma tööplaani väga pikka aega ette. Ka finantsjuhtimine on seetõttu lihtsam, kuna meie portfellis on juba kõigi uuslavastuste kujundused ning eelarvedki on aastaks ette paika pandud.”

Numbreid vaadates

                        ooper          ballett    operett/muusikal

Etendusi:         63            63           90        Kokku: 216

Külastajaid: 30184 30059 51162      Kokku: 111 405

Saali täituvus:     68,9%          68,9% 81,7%       Keskmine: 73,2%

Kui võrrelda neid andmeid eelmiste hooaegade statistikaga, siis on märgata külastatavuse suurenemist ooperi- ja balletizhanri osas. Väga populaarne on klassikarepertuaar, millest eelistati ”Nabuccot”, ”Carmenit” ja ”Traviatat”, ballettidest ”Luikede järve”, ”Tuhkatriinut” ning ”Romeot ja Juliat”.

Vaadeldavat hooaega iseloomustab peaadministraator Tiiu Pauls: ”Sagenenud on asutuste ja koolide tellimused. Endiselt suur on turistide osatähtsus, eriti nädalalõppudel. À anreid eraldi vaadates on ikka operett ja muusikal see, mille järele on kõige suurem nõudmine. Menutükkideks selles vallas on uus muusikal ”Sugar” ning juba aastaid laval olnud, kuid oma elegantsusega võluv ”Viini veri”.

Põnevaks, omanäoliseks ning vajalikuks projektiks kujunes eelmisel hooajal Neeme Kuninga algatatud teatrit ja teatrikunsti tutvustav neljaosaline sari ”Teatrimaagia” Tallinna koolide 5. ja 6. klasside õpilastele. Teater käis koolis teatrisaladusi tutvustamas, õpilased tulid ”Estoniasse”, et heita pilk teatri köögipoolele. Noortel oli võimalus vaadata üht etendust ning kirjutada kirjand, kus nad avaldasid oma mõtteid selle kohta. Projektis osales ligi 400 õpilast ja nende tööde hulgast valiti välja parimad, keda ”Estonia” autasustas pidulikul tseremoonial ”Häälepaelaordeniga”. Samalaadseid ettevõtmisi kavatseb Rahvusooper jätkata ka järgmistel hooaegadel, et anda noortele aimu teatrivõludest ning kasvatada uut publikut.

Pilk uuele hooajale

Paul Mägi: ”Ooperitest esietenduvad Verdi ”Macbeth” ja Mussorgski ”Boriss Godunov”. Uue lavastuse ning lavakujunduse saab ka Verdi ”Don Carlo”. Lavastajateks on Arne Mikk ja Neeme Kuningas. Balletis jõuab esimesena täiendatud kujul lavale tavarepertuaarist erinev Russell Adamsoni dzhässballett In the Mood with Duke. Talvel esietendub Tšaikovski ”Pähklipureja” Mai Murdmaa koreograafiaga ja kevadel tema ballett ”Pulmareis” Sándor KallóÓ ’i muusikale. Ka noortele koreograafidele antakse võimalus oma loomingut suurel laval näidata — vaatajateni jõuavad Teet Kase ning Hugo Fanari tööd. Operetiafišši täiendab Johann Straussi ”Öö Veneetsias”, mille lavastab Monika Wiesler Viinist. Oktoobris toimub Rahvusooperi sümfooniaorkestri kontsert ”Estonia” koori ning solistide Riina Airenne, Henry-David Varema ja Andrus Järvi osavõtul, mis kantakse üle kõigisse EBU-maadesse. Ka Dargomõzhski ”Näkineidu” saavad raadio vahendusel kuulda 15 EBU liikmesmaad. Aasatavahetusel korraldatakse kindlasti uusaastaball. Jaanuaris toimub Verdi festival, mille jooksul kõlavad kõik Rahvusooperi repertuaaris olevad Verdi ooperid: ”Macbeth”, ”Nabucco”, ”Don Carlo”, ”Traviata”. Kaks etendust annab ka ooperiteater ”Helikon” ”Aidaga”. Festival kulmineerub 27. jaanuaril, Verdi surma-aastapäeval, helilooja Reekviemiga, mille ettekanne on Rahvusooperi ja ”Vanemuise” ühisprojekt. Peale selle on plaanis mitmed galakontserdid. Hooaja lõpul leiab aset kontsert Wagneri muusikast Saksamaal toimuva Wagneri konkursi võitjate osavõtul. Kavatseme jätkata ka salvestustega.”