HELMI TOHVELMAN
13. X 1900 21. X 1983
Elulugu-autograaf
Kirja pandud Tohvelmani enese käega 3. märtsil 1941.
Sündisin 13. oktoobril 1900 Särevere vallas Lõõla külas Järvamaal talupoja tütrena.
Kaheksa-aastasena astusin Kirna-Virika vallakooli. 1912. aastal astusin E.N.K.S
tütarlaste gümnaasiumi Tartus, mille lõpetasin 1924. aastal. Õppisin Tartu Ülikooli
filosoofiateaduskonnas, kus katkestasin õpingud 1925. aastal majanduslike raskuste
tõttu, asudes tööle Tallinna. 1924. a suvel juba olin korrektoriks-tõlkijaks
Päevalehe toimetuses, 1925. a suvest kuni 1927. a suveni olin jälle
Päevalehe toimetuses. 1926. aastal astusin Gerd Neggo Tantsu ja Liikumise
Stuudiosse, mille lõpetasin 1930. aastal. Aastail 19271931 elatasin end juhuslikest
tõlketöödest ja võimlemistundidest, olles võimlemisõpetajaks 1929. jaanuarist
kevadeni Kaarli Gümnaasiumis ja 1929. aasta novembrist 1931. aasta kevadeni Kubu
gümnaasiumis. 1931. aasta novembrist alates olen Tallinna Töölisteatri teenistuses
tantsujuhina, olles ühtlasi tõlkinud kümmekond näidendit. 1940. aasta sügisest alates
olen Ühendatud Draama- ja Töölisteatri ning Noorsooteatri tantsujuhiks. 1937. aasta
suvel olin Näitekunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina Saksas, kus töötasin E.
Eduardowa balletistuudios. Registreeritud 1937. aastal Haridusministeeriumi Kutseosakonnas
näitekunstnikuna lavatantsu alal.
Lisaks loeme Eesti Teatri Bibliograafilisest Leksikonist: Oli 193144 Tallinna Töölisteatri liikumisjuht ja tantsija (esines ka sõnalavastustes) ning teatri tantsustuudio juht, 194448 Noorsooteatri liikumisjuht ja õppestuudio pedagoog ning 196575 Noorsooteatri liikumisjuht. Töötas ühtlasi 194446 Draamastuudio eriklassis, 194651 Eesti Riiklikus Teatriinstituudis ja 195781 TRK lavakunstikateedris tantsupedagoogina. Loonud koreograafiat ja seadnud liikumist ka teistes Eesti teatrites, juhendanud harrastustantsurühmi ja loonud tantse (Tere, tibukene, Seppade tants, Külvaja). ENSV teeneline kunstitegelane (1957), ENSV rahvakunstnik (1980). Nõukogude Eesti preemia 1949. On olnud Helmut Vaagi elukaaslane.
Lavastused: E. Kapi Kalevipoeg (1948 Estonias), L. Austeri Tiina (1955 Estonias, koos B. Fensteriga), B. Bernsteini West Sidei lugu (1964, TRK Estonias, koos V. Rummoga). Teinud tantse ja liikumist ligi viiekümnele lavastusele.