RUDOLPH MUMME TEGEVUSEST TARTU MUUSIKAELUS 1844–1859

Mai, 2021

GEIU RÄMMER

Muusikateadlane Karl Leichter on eristanud 19. sajandi muusikategelasi K. Mummet Viljandis ja R. Mummet Tartus (Leichter 1991: 28, 29, 119). Leichteril Tartuga seostatud „gümnaasiumi muusikaõpetaja ja dirigent R. Mumme” (Leichter 1982: 59) oli Tartu Kubermangugümnaasiumi muusikaõpetaja Rudolph Mumme. Alljärgnev artikkel käsitleb Rudolph Mumme tegevust Tartu muusikaelus aastatel 1844–1859 ja püüab ühtlasi luua selgust Mumme nimega kaasnevas segaduses ning tema seostes Tartu ja Viljandiga.

On teada, et Leichter tugines oma andmetes ajalehes Das Inland avaldatud teadetele (Leichter 1982: 58; Leichter 1991: 112, 119). Ta on maininud ka 1862–1863 ajalehe Das Inland veergudel aset leidnud „lauluõpetaja ja dirigendi R. Mumme ägedat polemiseerimist K. Oette[l]iga — kreiskooli inspektoriga, kes propageeris Chevé lauluõpetamise meetodit, mille kohaselt noodinimede asemel kasutatakse numbreid ja millega Oettel oli tutvunud Pariisis”. (Leichter 1982: 61) Nimetatud problemaatika jääb artikli teemast välja, kuna on põhjalikult uuritud (Ernits 2013). Käesolevale artiklile pakuvad huvi Rudolph Mumme biograafilised andmed ja tegevus muusikaelus ajal, kui ta elas Tartus.

Töötades läbi Tartu Kubermangugümnaasiumi õpetajate isikuloolisi andmeid ja teenistuskäiku puudutavaid toimikuid Rahvusarhiivi fondis „Tartu keiser Aleksander I gümnaasium” (EAA.405), märkasin Rudolph Mumme nime arhiivi nimistu 1 säilikus 4069, lehtedel 150–198. Toodud allika andmete järgi oli Rudolph Mumme Tartu Kubermangugümnaasiumis muusikaõpetajana tegev aastatel 1845–1859. Säilik sisaldab tema ametisse võtmise dokumente, puhkuseavaldusi, teenistuslehte isikuandmetega (Formulärliste über den Dienst) ja ametist vabastamise dokumente. Kõrvuti eeltooduga on uuritud teateid Rudolph Mumme kohta kohalikus ja piirkondlikus saksakeelses perioodikas. Ajalehes Dörptsche Zeitung on esimesi andmeid muusikaõpetaja Mumme (Musiklehrer Mumme) kohta Tartust ja tema seal antud heategevuskontsertidest 1844. aastast: 7. aprillil ülikooli aulas koos kohalike muusikasõpradega (DZ, 4. IV 1844) ja 22. novembril ülikooli
aulas prl E. Heydebergi ja kohalike muusikasõprade kaastegevusel (DZ, 17. ja 21. XI; 8. XII 1844).

(August Heinrich) Rudolph [Rudolf] (Anton) Mumme sündis Halles 1817. aastal. Tema isa August Mumme oli Halles ametnik. Tartu Kubermangugümnaasiumi Rudolph Mumme isikutoimikus on öeldud, et ta oli Tartus enne gümnaasiumi muusika- ja lauluõpetaja ametisse kinnitamist 1845. aastal muusika ja laulu eraõpetaja (Privatlehrer der Musik u[nd] des Gesanges).¹

1846. aastal on ilmunud ajalehes Das Inland teade, kus mainitakse Viljandis kolmel viimasel aastalaadal kontserte juhatanud ja sel hetkel Tartus tegutsevat muusikaõpetajat Mummet („Musiklehrer Mumme, gegenwärtig in Dorpat, welcher die Concerte in den letzten 3 Jahrmärkten dirigirte …”; DI, 12. III 1846). Pole välistatud, et Rudolph Mumme tuli Saksamaalt kõigepealt 1843. aasta paiku Viljandisse ja asus ümber Tartusse, pidades mõnda aega edasi sidet Viljandiga. Viljandist tuntud muusikaõpetaja ja organist Karl Mumme (srn 1880, Viljandi) oli Viljandi Gustav Schmidti erakoolis (Schmidtschen Anstalt zu Fellin, asutatud 1844) muusikaõpetaja alates 1847. aastast. Carl (Gustav Theodor) Mumme sündis Halles 1825. aastal. Muusikaõpetaja C. Mumme õpetas peale klaveri laulmist kõikides klassides („C. Mumme, Musiklehrer, seit 1847, ertheilt außer Clavier-Unterricht im Gesang durch alle Klassen.”).² Organistiks sai Karl Mumme Viljandis hiljemalt 1870. aastatest (vt nt Vahter 1968: 73). Kuna tema sünnilinnaks on Schmidti erakooli dokumentides märgitud samuti Halle, olid nad vahest vennad või kaugemates sugulussidemetes. Viljandi Muuseumis on Carl Mumme kohta kattuvad andmed: ta oli alates 1847. aastast Schmidti kooli õpetaja (snd 1825, srn 1880, maetud Viljandisse Riia mnt kalmistule Mumme perekonna hauaplatsile), kuid „ei ole sõnagi sidemetest Rudolfiga”.³

Rudolph Mumme oli Tartu Kubermangugümnaasiumis tööl esialgu muusika- ja lauluõpetaja (Lehrer der Musik und des Gesanges) asetäitjana alates 1. maist 1845 kuni oma ametisse kinnitamiseni 31. märtsil 1846.⁴ Vahepeal, 1845. aasta juunis ilmus ja jõudis Tartus Otto Modeli äris müügile noot Adolph Mumme „Kuue lauluga ühele häälele, klaveri saatega” (DZ, 29.VI 1845). Noot trükiti Leipzigis (trükiplaat nr 7269 Breitkopf & Härtel) ning oli komisjonis Tartus Franz Kluge kirjastuses ja Tallinnas Georg Eggeri raamatuäris. Tiitellehel on täpsustus: „komponeerinud Adolph Mumme, lauluõpetaja Tartus” („componirt von Adolph Mumme, Gesanglehrer in Dorpat”). Tartu Ülikooli Raamatukogu eksemplar kohaviidaga No 2289 (konvoluut) on kümnest kokkuköidetud nooditrükisest viienda juurdeköide ning kannab autograafi „Olga Wahl, 1851” (Olga Angelika Alexandra von Wahl, 1834–1911). Noodi ilmumise teadet korrati ajalehes Dörptsche Zeitung 1845. aasta oktoobris täpsustusega: „Franz Kluge kirjastuses Tartus on äsja ilmunud: (Rudolf) Adolf Mumme Kuus laulu ühele häälele, klaveri saatega. Hind 75 hõbekopikat.” („Im Verlage von Franz Kluge in Dorpat ist soeben erschienen: Sechs Lieder für eine Singstimme, mit Begleitung des Pianoforte, von (Rudolf) Adolf Mumme. Preis 75 Kop.” S.; DZ, 2. X 1845). Ajalehes Das Inland teatati väljaande ilmumisest 1846. aastal aprillis (DI, 9. IV 1846).

Rudolph Mummele omistatav nooditrükis.
Tartu Ülikooli Raamatukogu arhiivkogu

 

Kes oli Adolph Mumme? On võimalus, et samal ajal Rudolph ja Karl Mummega tegutses siinmail, konkreetselt 1845. aastal Tartus, veel kolmas lauluõpetaja Mumme — Adolph Mumme. Kas Adolph Mumme oli olemas? Võib olla, et kõigepealt, 1845.–1846. aastal oli Karl Mumme Tartus lauluõpetaja ja Rudolph Mumme Viljandis ja pärast vahetasid nad linnad. Noodi tiitellehel olevat helilooja nime ’Adolph Mumme’ võiks pidada siis Karl Mumme varjunimeks. Siinkirjutaja arvamuse kohaselt on 1845. aastal Tartus ilmunud laulude autor Tartu Kubermangugümnaasiumi muusika- ja lauluõpetaja asetäitja Rudolph Mum­me, kes oli 1845. aastal Tartus tun­tud ka eralauluõpetajana. Oletust toe­tab vihjav viide pärisnimele sul­gu­des Dörptsche Zeitungi eespool tsiteeritud oktoobrinumbri kuulutuses „(Ru­dolf) Adolf Mumme”.

Kolmel suvel (1847, 1849, 1853) taotles Tartu Kubermangugümnaasiumi õpetaja Rudolph Mumme puhkust ja reisipassi sõiduks kodulinna Hallesse seoses perekonnaasjadega (Familienangelegenheiten).⁵ 1849. aastal mainis ta seejuures Halles elavat pruuti, kellega koos soovis Tartusse tulla. Asjade kohaletoimetamiseks küsis ta tollimaksuvabastust.⁶ Rudolph Mumme abiellus oma pruudi Agnes Rötziga Tartus 5. märtsil 1850. Neil sündis Tartus kolm last: Alfred (1850, suri), Adele (1851) ja Lydie (1856).⁷

„Muusikaõpetaja Rud. Mumme” (Musiklehrer Rud. Mumme) sissekanded Tartu Kubermangugümnaasiumi noodikogu nimekirja pärinevad ajavahemikust 1. mai 1845 kuni 25. veebruar 1849, tunnistades, et gümnaasium oli selleks ajaks juba üle võtnud 68 noodinimetust (noodikogu rajamise kohta vt Rämmer 2019: 79).

Rudolph Mumme osales aktiivselt Tartu kontserdielus veel 1855. aastal. Ta astus sel aastal üles kontserdil ka gümnaasiumi õpilaskooriga. (Leichter 1991: 28, 112) Aastatel 1849–1855 juhatas ta omaenda lauluühingut (Mumme lauluühing; Der Mummesche Gesangverein). Mõnda aega juhatas ta Tartu Lauluühingut (Dorpater Gesangverein), kus ta koorilauljana osaledes oli paigutatud meeskooris teise tenori häälerühma. Kuna Rudolph Mumme esines kontsertidel ka sümfooniadirigendina, on teda nimetatud muusikadirektoriks (Music-Director). Leichteri andmeid võib tõlgendada nii, et ta oli Tartus Orkestriühingu (Orchester-Verein) dirigent juba 1843. aastast! (Leichter 1982: 59)

1859. aastal esitas Mumme palvekirja enese vabastamiseks gümnaasiumi muusikaõpetaja ametikohalt pärast semestri lõppu seoses pöördumisega määramata ajaks koos perega oma isamaale (Preussen/Preisimaa). Et põhjuseks võis olla eelseisev reform prantsuse meetodil põhineva lauluõpetamise kasuks, ta mõistagi ei maini. Rudolph Mumme vabastati gümnaasiumi muusikaõpetaja ametist 13. juunil 1859.⁸

 

Viited:

¹ RA, EAA.405.1.4069, l. 151. Acte des Dorpatschen Gouv[ernemen]ts-Schulen Directorates enthaltend die Specialacten der Lehrer des Dorpatschen Gymnasiums, 1842–1859.

² RA, EAA.386.3.619, pagineerimata. Acta der Cancellei des Dorpatschen Schulen-Directorats über die Schmidtsche Anstalt in Fellin, 1874.

³  Maret Tomsoni e-kiri Geiu Rämmerile 20. XII 2013.

⁴ RA, EAA.405.1.4069, l. 154, 157 jj., 197 lp. Acte des Dorpatschen Gouv[ernemen]ts-Schulen Directorates…, 1842–1859.

⁵ RA, EAA.405.1.4069, l. 153, 162 jj., 168 jj., 184 jj., 198. Acte des Dorpatschen Gouv[ernemen]ts-Schulen Directorates…, 1842–1859.

⁶ Sealsamas, l. 178.

⁷ Sealsamas, l. 198.

⁸ Sealsamas, l. 191, 195.

 

Allikad:

Rahvusarhiiv (RA):

EAA.386 Tartu koolidirektoraat

EAA.405 Tartu keiser Aleksander I gümnaasium

Tartu Ülikooli Raamatukogu (TÜR):

Mumme, Adolph [1845]. Sechs Lieder für eine Singstimme mit Begleitung des Pianoforte, componirt von Adolph Mumme / Gesanglehrer in Dorpat. Dorpat: In Commission bei Franz Kluge; Reval: Georg Eggers Buchhandlung (Leipzig: Breitkopf & Härtel).

 

Perioodika:

Dörptsche Zeitung (DZ), aastakäigud 1843–1859.

Das Inland (DI), aastakäigud 1843–1859.

 

Muud allikad:

Geiu Rämmeri ja Maret Tomsoni e-kirjavahetus 4., 11. ja 20. XII 2013.

 

Kirjandus:

Ernits, Tiiu 2013. Muusikaõppekirjandus ja laulmisõpetus saksa õppekeelega koolides Eestis aastatel 1860–1914. Tallinn: TLÜ sotsiaalteaduste dissertatsioonid 61.

Leichter, Karl 1982. Tartu muusikaelu ja ülikool enne XX sajandit. — Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 57–62.

Leichter, Karl 1991. Seitse sajandit eestlaste lauluteel. Tallinn: Eesti Raamat.

Vahter, Artur 1968. Aleksander Eduard Thomson (1845–1917). — Eesti muusika I. Tallinn: Eesti Raamat, lk 72–75.

Vallaste, Triin 2008. August Krüger ja linnakapell Tallinna muusikaelus 19. sajandi teisel poolel. — 19. sajandi muusika­elu Eestis. Eesti Muusikaloo Toimetised 9. Koost. Urve Lippus. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, lk 98–162.

Geiu Rämmer 2019. Tartu muusikaelu ja suure reede kontsert 1823. aastal. — Teater. Muusika. Kino, nr 6.