DRAAMATÕLKE ANALÜÜS „PANGARÖÖVI” NÄITEL
August, 2021Henry Lewis, Jonathan Sayer ja Henry Shields, „Pangarööv”. Tõlkija: Martin Algus. Lavastaja: Ain Mäeots. Stsenograaf: Jaanus Laagriküll. Kostüümikunstnik: Gerly Tinn. Valguskunstnik: Priidu Adlas. Lavatrikkide konsultant: Enar Tarmo. Liikumisjuht: Marika Aidla. Muusikaline kujundaja: Ele Sonn. Lavastaja assistent: Anu Tonts. Esietendus 3. IX 2020 Vanemuise suures majas.
Lavastus „Pangarööv” oli Eestis üks esimestest, mis jäi koroonapiirangute hambusse. Riiklikud piirangud kehtestati päev enne planeeritud esietendust märtsis 2020. Esietendus toimus sama aasta 3. septembril. Varasemalt haruldane, kuid viimasel aastal pigem tüüpiline olukord, kus lavastuse esietendus lükkub edasi, jätab tegijatele veidi hingamisruumi, vajaliku distantsi, et vaadata oma töö värske pilguga üle. Sellist praktikat soovitatakse sageli tõlkijatele: las see tõlge veidi settib, tegele muude asjadega ja vaata see mõne aja pärast puhanult üle. Seda luksust ei saa tõlkija endale sageli muidugi lubada, sest tähtajad pressivad peale. Näidendite tõlkimine on siin erand, sest tõlkija võib soovi korral lihvida oma tõlget kui mitte kogu prooviperioodi, siis vähemalt mõne nädala proovide käigus.
Siinse artikli eesmärk on analüüsida „Pangaröövi” näitel, kas ja kuidas saab draamatõlge mõjutada lavastuse teisi märgisüsteeme. Tegemist on doktoritöö raames valminud pilootuuringuga.1
Taustainfo
„Pangarööv”, originaalpealkirjaga „The Comedy about a Bank Robbery”, on kolme inglise näitekirjaniku, Henry Lewise, Jonathan Sayeri ja Henry Shieldsi ühistöö. 2015. aastal kirjutatud näidendi tegevus toimub 1958. aastal Ameerikas Minneapolises. Näidend jõudis esmakordselt lavale Londonis 31. märtsil 2016 ja oli mängukavas neli aastat.
Siit tekib juba orgaaniliselt näidendisse huvitav kultuuriline ja ajaline kahesus. Kultuurilises mõttes on autorid kõrvaltvaatajad, ajalises mõttes tagasivaatajad, niisiis pärit teisest ajast ja ruumist, mis annab näidendile omaette mõõtme. Lisame siia Vanemuise lavastuse kaudu tekkinud eesti kultuuriruumi mõõtme ja eestlastest publiku filtri. „Pangarööv” ei mõju oma teise aja ja ruumiga siiski kaugelt ja võõralt, vaid tekitab pigem äratundmist, sest kõik kultuurilised klišeed, mida autorid on täie mõnuga kasutanud, on ka meile tuttavad.
Eesti keelde tõlkis „Pangaröövi” Martin Algus. Tõenäoliselt langes valik just temale sellepärast, et nii tihe komöödia vajab inimest, kes on tõestanud oma head huumorisoont. Martin Algus on olnud mitme komöödia (kaas)autor ja produtsent nii teatri-, tele- kui ka filmimaailmas, lisaks on ta kogenud näitekirjanik ja tõlkija ning tunneb teatri spetsiifikat. 2016. aastal pälvis Algus Oskar Lutsu huumoripreemia.
„Pangarööv” vajabki kogenud ning hea keele- ja huumoritajuga tõlkijat, sest sõnamängudest kihav tekst tekitab küllaltki keerulisi olukordi, mis nõuavad tõlkijalt n-ö käsitööoskusi. Kuidas ja millisel määral tõlget proovide käigus muudeti, teavad ainult tegijad ise, sest publikuni jõuab tulemus, mitte protsess.
Draamatõlkija töötab tekstiga kõigepealt üksi. Ta saab ainult kujutleda, kuidas tõlge laval toimima hakkab, kas kõik seosed tulevad esile jms. See ülesanne on keerulisem, kui pealtnäha paistab. Lisaks sellele, et lavastust kui tervikut on võimalik ette kujutada ainult teatud piirini, on lavastuse loomisega seotud veel palju inimesi ja tõlkijal pole võimalik nende mõttekäike ette ennustada. Seetõttu ütleski Susan Bassnett, et on absurdne oodata, et tõlkija suudaks üksi laua taga istudes kujutada ette kogu potentsiaalset lavastust. (Bassnett 1991: 100) „Pangaröövi” võimalikke tõlkelahendusi arutas Martin Algus ka trupi liikmetega (Viira 2020) ja ilmselt muutus tõlge proovide käigus. Koostöö võib aidata luua lisaks tõlkele ka lavastuse teistes märgisüsteemides põnevamaid lahendusi — õnnestunud lavastus on ju kõigi ühine eesmärk. „Kui draamatõlkija töö on ühendada lähtetekst ja kunstiline kollektiiv, kes paneb sihtteksti lavale, siis on tõlkimisel ja teatril ühine eesmärk — kumbki on teekonnal teisesuse poole, mõlema puhul toimib pidev protsess, milles lingvistilise, kultuurilise ja poliitilise heterogeensuse loodud barjääre lõhub inimlik homogeensus, mis seisneb tõetundes ja kellegi teise olukorra reaalsuse mõistmises.” (Johnston 2004: 26–27)
Interkultuuriline ja interlingvaalne tõlge
Nagu öeldud, toimib „Pangarööv” ühtaegu mitmel kultuurilisel tasandil. Lavastust mängitakse eesti teatri ajas ja ruumis (1. tasand), näidendi tegevus toimub mitu aastakümmet varem Ameerikas (2. tasand) ja autorid elavad nüüdisaja Inglismaal (3. tasand). Sündmustik põhineb suuresti kultuurilistel ja koomilistel klišeedel, millele teatav ajaline ja ruumiline distants lisab sisukust. Mõnus äratundmine tekib nii ahne pangajuhataja, tarmuka üksikema, rumala kurjategija, korrumpeerunud vangivalvuri, eri tähtsusega positsioonidel ametnike kui ka paljude teiste tegelaste puhul. Selliseid rohkem või vähem karikatuurseid tüüpe võib näha ka argielus.
Igas kultuuris moodustub teater selles kultuuris kujunenud koodidest, kuid tõlkijale valmistab raskusi selline olukord, kus kultuurikoodidel pole sihtkultuuri teatris funktsionaalset tähendust. (Bassnett-McGuire 2014 [1985]: 92) „Pangaröövi” näitel võib esile tuua koknist lillemüüja kultuuriviite. Eesti lavaversioonis on inglise dialekt asendatud ühe eesti dialektiga (nendel on ühisosa ainult sel määral, et mõlemad kõlavad n-ö standardkeele kasutajale veidralt, aga peaaegu arusaadavalt) — koknist lillemüüjast on saanud kange setu naine. Kuigi dialekti kasutamine võib aidata luua teatris kultuuri- ja ajaülest kommunikatsiooni ja mõistmist (Marinetti 2013: 312), jääb see kultuuriviide lavastuses veidi kaugeks, sest Eestis pole ekvivalentset traditsiooni. Nali aga toimib sellegipoolest lingvistilisel ja visuaalsel tasandil.
Sõnamängudest kihav tekst on tõlkijale paras väljakutse, sest sõnamängude puhul peab tõlkija eriti tähelepanelikult uurima, kuidas need toimivad. (Zatlin 2005: 93) Isegi kui tõlkija tabab ära kõik nüansid, ei saa oodata, et ta oleks võimeline ette kujutama, kuidas need laval tööle hakkavad. Seetõttu ongi õigustatud hakata tõlget proovide ajal muutma. Esiteks selgub alles lavastamise käigus, milline keeleline nali kuidas toimib. Teiseks on proovides hulk inimesi, kes oskaksid oma teadmiste, kogemuste ja naljasoone najal pakkuda muid võimalikke lahendusi.
Ka teatri- ja tõlkeuurija Phyllis Zatlin rõhutab tõlkija panuse olulisust, seda eriti komöödia tõlkimisel: „Komöödia või tõsise teksti juhusliku sõnamängu tõlkimiseks peab tõlkijal olema huumorimeelt. Eesmärk peaks olema nali nalja vastu, kuigi alati pole võimalik anda edasi kahetisi tähendusi ja naljakaid sõnastusi päris üks ühele. Seega peab tõlkija kasutama kompenseerimist ja leiutama mingi lähedase nalja, et kaotust tasa teha.” (2005: 92) Samas ei saa panna stseeni/lavastuse õnnestumist ainult tõlkija vastutusele, pigem tuleks mõista, et tõlge on üks märgisüsteem teiste hulgas ja et vaataja saab lavastusest elamuse ka visuaalselt, mitte ainult keele kaudu.
Nagu öeldud, näeb vaataja ainult tulemust, mitte protsessi. Vahel hakkab tekst/tõlge arenema ka etenduste käigus, kuid põhiliselt saab analüüsida siiski vaid tulemust ja ainult oletada, kes ja kuidas selleni jõudsid. Seetõttu omistan järgnevas analüüsis kõik tõlkelahendused tõlkijale ja vaatan mööda võimalikust koostööst trupiga.
Juba lavastuse esimene stseen pakub ohtralt mõnusat huumorit ja tõlkijale väljakutseid sõnamängude näol, mida toetatakse lavalise tegevusega. Kaks paadunud pätti Mitch ja O’Brien põgenevad vanglast, kuid autoni jõuab ainult üks — Mitch jooksis kiiremini, valvekoerad said aeglasema O’Brieni kätte. Autos ootab Cooper.
MITCH: Come on Cooper, let’s move.
COOPER: Where’s O’Brien?
MITCH: He couldn’t keep up. Just go!
MITCH: Eluga nüüd, Cooper, sõidame.
COOPER: Kus O’Brien on?
MITCH: Ta ei suutnud sammu pidada. Anna nüüd gaasi!
Mitch Ruscitti — Karl Robert Saaremäe ja Neil Cooper — Ragne Pekarev.
Martin Alguse esialgne tõlge: „Ta ei suutnud sammu pidada”2 on iseenesest täpne, sest annab edasi võimalikku kahemõttelisust (Mitch ei pea vajalikuks mainida, et kui koerad taga ajavad, ei pea kiiremini jooksma mitte koertest, vaid teisest põgenejast). Lavastuses on sama lause muudetud veidi teravmeelsemaks märkuseks: „Ta jäi koeri toitma”.
See on hea näide olukorrast, kus tõlge muutub (või oleks õigem öelda, et kohaneb) misanstseeni järgi. Lavastuse visuaalne kujunemine võib anda tõlkijale ideid ja lahendusi, mis loovad täiesti uusi tähendustasandeid.
Osa sõnamänge läheb paratamatult tõlkes kaduma. Just seetõttu peabki komöödia tõlkijal olema nii huumoritaju, teatri tundmist kui ka tõlkimise käsitööoskusi, et mitte jääda liialt kinni lähteteksti sõnamängudesse, vaid luua sama meeleoluga asendused sihtkeeles. „Pangaröövi” puhul saab lavastus tempo sisse juba esimeses stseenis (enne põgenemist), kui vanglaülem vaatab vange üle.
WARDEN: Tell me about his sentence.
COOPER: It was kinda sarcastic sir.
WARDEN: No, no, how long is the man’s sentence?
COOPER: It was four words, sir.
WARDEN: No! How long is his jail term?
COOPER: Ten years sir.
KOMANDANT: Palju tal turjal on?
COOPER: Aint’ vanglaroobad, mitte palju?
KOMANDANT: Ei, ei, kaua ta istuma peab?
COOPER: Niikaua kui tahab, söör, meil lubatakse ka seista, isegi pikutada.
KOMANDANT: Ei! Kui pikk tema karistusaeg on?
COOPER: Kümme aastat, söör.
Sõna sentence tähendab nii lauset kui ka karistusaega. Täpselt sama tähendusega homonüüme eesti keeles pole, nii et tõlkija asendas sõnamängu turjal ja (vanglas) istuma konnotatsioonidega. Lisaks sellele, et esimene stseen paneb paika komöödia edasise tempo, antakse siin edasi ka infot tegelaste kohta. Vangivalvur Neil Cooper, kes hiljem põgenemisautot juhib, paistab eriti silma sõnade vale tõlgendamise poolest. Tõlkija tööks jääb läbi mõelda kõikvõimalikud homonüümid, mida sihtkeeles annaks kasutada. Samas stseenis on segadus ka sõnaga weight (kaal), mis on kõlalt sarnane sõnaga wait (ootama).
WARDEN: Weight? Silence. Weight!
COOPER: I am waiting sir.
KOMANDANT: Silmavärv?
COOPER: Eip, mul ongi sihukesed tihked ripsmed.
KOMANDANT: Ei, Ruscitti silmade värv?!
COOPER: Ah, rohelised, söör.
Tõlkija on otsustanud asendusstrateegia kasuks, kuid võimalik oleks ka mõni muu sõnamänguline võte, näiteks mängida sõna kaaluma mitmetähenduslikkusele.
KOMANDANT: Ja kaalub…? Vaikus. Kaalub!
COOPER: Ma kaalungi, söör.
Randal Shuck — Jüri Lumiste ja Sam Monaghan — Jaanus Tepomees.
Lisaks verbaalsele tasandile võiks selline lahendus anda võimaluse mängida nali ka füüsiliselt välja. Arvestades, et Cooper on (nagu hiljem selgub) pühendunud harrastusnäitleja, saaks ta juba siin väljendada oma teatraalsust demonstratiivselt „kaaludes”, eriti sellisel haruldasel juhul, kus talle on antud käsk iseseisvalt mõelda.
Lavastuse esimese stseeni tõlge oli küllaltki palju muutunud, võrreldes Alguse esialgse tõlkega, mis näitab, et homonüümidele üles ehitatud naljad nõudsid nii tõlkijalt kui tõenäoliselt ka trupilt parajat pusimist. Tõlge on selgelt arenenud lavastusprotsessi käigus ja täienenud visuaalsete väljendusvahenditega. Esimeses stseenis on intersemiootilises tõlkes andekalt lahendatud vangivalvurite kujud. Valvur Tony, kellele avaldati pangaröövi plaan eeldusega, et „meil kuluks veel üks kämblapaar ära” on juhuslikult ühekäeline. Ta on ka „ainus, kes relvi tunneb”. Valvur Russellist on saanud „Välejalg Russell”, kes lonkab ringi ühel jalal ja kargu toel. Selline visuaalne lahendus kompenseerib tõlkes kaduma läinud naljad ja annab edasi kogu olukorra absurdsust.
Oluline on ka kõne ehk viis, kuidas näitleja teksti edasi annab. Kõne on näitlejale väljendusvahend, mida on võimalik ära kasutada, alates peenetest nüanssidest kuni väga rohmakate joonteni, tõlkija saab sellele palju kaasa aidata. Näiteks piiratud vaimse võimekusega Neil Cooper on tehtud välimuselt ilmeksimatult pooletoobiseks (kostüümikunstnik Gerly Tinni töö) ja Cooperi osatäitja Ragne Pekarev — üllatav, kuid täielikult õnnestunud valik — rõhutab seda täie mõnuga nii oma kehahoiaku kui ka kõnemaneeriga. Sellise tegelase puhul nagu Cooper võib tõlkija lasta kogu oma kõneosavusel vabalt lennata ja seda on Martin Algus ka teinud, muutes väljenduse markeeritumalt idiomaatiliseks. Näiteks:
COOPER: Right! Oh boy this is exciting!
COOPER: Õige! Oh sa pott ja prillid, kui põnev see on!
Üks huvitav aspekt igasuguse teksti tõlkimise puhul on nimed. Tähenduslike nimede või hüüdnimede puhul peab tõlkija olema väga tähelepanelik (Zatlin 2005: 92), sest neid võidakse kasutada sõnamängudes või muul viisil teose semantilises struktuuris. Tuleb arvestada tegelaste nimede funktsiooniga, sest need võivad viidata erinevatele vaatenurkadele, näiteks sellele, kuidas suhtuvad temasse teised tegelased või millisena on ta kujutatud narratiivis (Bassnett 2002 [1980]: 122). „Pangaröövi” puhul täidavad nimed muidugi koomilist eesmärki ja nii mõnigi neist leiab sõnamängudes kasutamist (või on pigem just selle tagamõttega valitud).
Cooperi eesnimi Neil on kõlaliselt sarnane sõnaga kneel (põlvitama). Täpselt sellise konnotatsiooniga on autorid seda ka kasutanud. Näiteks:
WARDEN: No! When he was arrested what was he charged with?
COOPER: Adrenalin?
WARDEN: Neil!
COOPER: Yes sir. COOPER kneels.
WARDEN: No, no get up. When this man was arrested what charges were brought against him?
Cooperi eesnime mitmetähenduslikkust kasutati lähtetekstis ära juba esimeses stseenis, kus vanglaülem käratas tema mõistmatuse peale vihaselt: „Neil!” Eestikeelses tõlkes on Cooperi nimega seotud naljad välja jäetud, sest neile on raske vastet leida. Siin pole võimalik minna ka teist teed ja nimi asendada, et säilitada sisuline seos. „Põlvili!” ei kõla ühegi eesti nimega sarnaselt.
Samalaadne kõlalise sarnasuse peale ehitatud nali käib kaasas tegelasega Robin Freeboys, kes on panga juhataja. Inglise keeles on tema nime sarnasusele sõnadega robbing three boys (kolme poisi röövimine) üles ehitatud päris pikk segadus.
SHUCK: Pleased to meet ya Monaghan. I’m lookin’ for Freeboys.
SAM: Oh sure there’s three boys right there.
SHUCK: I can see that’s three boys. But I’m lookin’ for Freeboys.
SAM: Right there’s three boys right there.
SHUCK: No I’m looking for one person who’s Freeboys.
SAM: Well, I don’t know how you’d do that unless ya had em stacked up in an overcoat.
SHUCK: No! Listen, the guy in the jacket over there, is he Freeboys?
SAM: No, that’s one boy, that’s basic math.
SHUCK: No, I don’t mean three boys. I mean Freeboys! Look, I got his full name here somewhere. Here! Robin!
SAM: I wasn’t I promise!
SHUCK: No, no! Robin Freeboys!
SAM: I’m not robbin’ three boys!
Samas stiilis jätkub segadus veel mõnda aega. Tõlkija on otsustanud kogu selle kahetähenduslikkuse välja jätta. Ometi annaks siin leida vähemalt kaks lahendust, isegi kui täpsed vasted sihtkeeles puuduvad. Üks võimalus on leida nimega Freeboys eesti keeles kõlaliselt sarnased sõnad ja ehitada nali nende peale. Näiteks prii poiss? See nõuaks küll parajat nokitsemist, kuid on võimalik. Teine võimalus oleks säilitada kõlaline konnotatsioon kolme poisiga ja nimi asendada.3 Loomulikult peaks arvestama ka eesti keele käänetega. Toodud tekstilõigus pandi nali tööle erinevate lausete pealt: ma otsin kolme poissi / ma otsin isikut, kes on kolm poissi / kas see jakiga tüüp on kolm poissi / ma ei röövi kolme poissi jne — ehk eesti keeles peamiselt osastavas käändes. Ilmselt ei oleks mõistlik rääkida eesti keeles kolmest poisist, pigem meestest, aga veelgi parem tüüpidest, kuttidest, vendadest vms. Näiteks, kui tuua Freeboys mõtteliselt Eestile lähemale, võiks temast teha soomlasest pangajuhataja Robin Kolmekutti. See ei aitaks lahendada kõiki sõnamänge, kuid lisaks mänguvõimalusi.
Samas peab meeles pidama, et tõlkija ei tee kunagi väljajätte kergelt, eriti kui tegemist on nii pika lõiguga. Tõlkestrateegia valimisel peab meeles pidama ka seda, et õnnestunud väljajätt — olgu see tehtud nii raske südamega kui tahes — on parem kui ebaõnnestunud asendus. Lisaks ei ole sellised asendused alati tõlkija võimuses, sest autorid ei pruugi olla nimede asendamisega nõus.
Teises vaatuses on seoses Freeboysi nimega leitud väga õnnestunud lahendus.
SHUCK: I got Freeboys here, Freeboys here and Freeboys out in the hall. That means…
COOPER: You got nine boys.
SHUCK: Mul on Freeboys siin, Freeboys siin ja Freeboys seal. See tähendab…
COOPER: Freeboys iga nurga peal?
Selline asendus on ehe näide (tõlke)teksti toimimisest uues kultuuriruumis ja sobib suurepäraselt stseeni, kus toimub juba niigi komöödiale omane suur segadus. Väike riim annab stseenile mõnusa värskuse.
Kõige märgilisemaks võiks ehk pidada nime Caprice, mis annab ka tõlkimata edasi vajaliku konnotatsiooni (kõlaliselt sarnane eestikeelse sõnaga „kapriis”). Kuigi esmapilgul sobib „kapriis” seda nime kandva tegelase kirjeldamiseks suurepäraselt, on see siiski ainult väline mulje. Caprice on tark neiu, kes suudab igas olukorras kiiresti kohaneda ega kaota kergesti pead. Ta ei lase emotsioonidel enda üle võimust võtta, kuigi oskab suurepäraselt mängida teiste inimeste (peamiselt muidugi meesterahvaste) emotsioonidel. „Kapriissus” temas tõepoolest vaat et puudubki.
Esimese vaatuse viimane stseen on suuresti just Caprice’i kanda. Autorid on loonud olukorra, kus neiu üritab meeleheitlikult teise tegelase (Mitch) selja tagant viibelda kolmandale tegelasele (Sam) õigeid vastuseid. Tõlkija jaoks on sellega kaasneva segaduse ja sõnamängude edasi andmine muidugi ülesanne, kus tuleb kogu kavalus mängu panna.
Kõige lihtsam on tõlkida sellist olukorda siis, kui lähte- ja sihtkeeles on sarnased sõnad. Näiteks inglise phoenix (tähistab nii lindu kui ka linna) on kõlaliselt täiesti sarnane eestikeelse sõnaga „fööniks” ja kuna ka sisuliselt mingit muutust pole, saab seda probleemideta kasutada.
MITCH: Mr Freeboys you only just got here. You know, I can’t quite place your accent, remind me where you’re from.
SAM: Well, I’m from er… CAPRICE mimes it out behind him. Flapping her arms like a bird and miming fire. …from um… fireflap county… er eagles ville… er… the er… it’s a fire bird… It’s a Phoenix! I’m from Phoenix. Phoenix… Arizona.
MITCH: Härra Freeboys, te alles jõudsite siia. Seda et, ma ei saa teid kuidagi aktsendi järgi paika panna, kust te pärit oletegi?
SAM: Noh, ma olen, ehm… CAPRICE vehib MITCHI selja taga kätega. Tehes kätega linnu ja tule märke. …ma olen ehm… tulesõrme maakonnast… kotkakülast… eh… see… tulelinnu linnast… Fööniks! Ma olen Phoenixist. Phoenix… Arizona.
Selle lõigu näitel saab käsitleda veel üht põnevat küsimust, mis puudutab tegevuskoha ja lavastuse aja-ruumi seost. Tavaliselt ei muudeta lavastuse jaoks näidendi tegevuspaika — ainus muutus seisneb selles, et välismaa (näiteks Ameerika) tegelased räägivad mingil põhjusel sihtriigi (näiteks Eesti) keeles. Kui tekstis esineb kultuuriviiteid, tuleb tõlkijal otsustada, millist strateegiat nende tõlkimiseks kasutada.
Reeglina asukohti ei muudeta — ja õigustatult. Selliste asendustega on kerge alt minna. Algupäraste koha-, isiku- ja muude nimede säilitamisega kaasneb aga see probleem, et eesti näitlejate häälduses kõlavad need kohmakalt, vahel isegi sellisel määral, et lavastuse terviku säilitamise asemel hoopis lõhuvad seda.
Esimese vaatuse viimase stseeni segadus jätkub veelgi keerulisema sõnamänguga, kus Mitch küsib „härra Freeboysilt” (tegelikult Samilt), kus ta oma kadunud abikaasaga tuttavaks sai. Tõlkija jaoks osutub see ülesanne hoopis keerulisemaks, sest sõnamäng on üles ehitatud as-lõpulistele kohanimedele. Martin Algus (kas üksi või koostöös trupiga) leidis siin väga õnnestunud lahenduse.
SAM: I met Mrs Freeboys in… um… in my ass… no of course that’s not right at all. I met her in Tex-ass! No, it was in Dall-ass! No it was in Kans-ass, no! It was definitely in one of the asses… It was in Assachusetts! No, it was in a shrugging ass, in a non-specific ass. In a vague ass. Vegas! I met Mrs Freeboys in Vegas!
SAM: Ma kohtusin proua Freeboysiga pesumajas? Mm… tapamajas? Ei, see pole muidugi tõsi. Ma kohtusin temaga lõbumajas?! Vegas! Ma kohtusin proua Freeboysiga Vegases!
Tõlge ei mängi mitte kõlalise sarnasuse, vaid sisuliste konnotatsioonide peale (Las Vegas kui hasartmängude ja ahvatluste linn), kusjuures nali tuleb uues kultuuriruumis välja täpselt sama hästi.
Intersemiootilises tõlkes on stseen suuresti Caprice’i (näitleja Lena Barbara Luhse) õlgadel, kes suudab selle suurepäraselt välja kanda. Sealjuures ei nõua sellise stseeni lahendamine huumorimeelt ainult tõlkijalt, vaid ka näitlejalt. Siin väljendub Caprice’i tegelik võimekus ning oskus keerulises ja kiires olukorras sündmusi ohjata (nii palju, kui see oli siin võimalik). Stseen on üles ehitatud hoolikalt struktureeritud rütmile, kus näitleja ülesanne on kontrollida tegelase psühholoogiat ja oma füüsilist väljendusoskust, et nali jõuaks vaatajani.
Esimese vaatuse viimases stseenis sõimab hulk tegelasi üksteist võidu „litapojaks” (son of a bitch). Kuigi see on sõnasõnaline tõlge, mis annab paberi peal ka sisuliselt vajaliku info edasi („Me oleme siin kõik litade pojad”), ei kõla see sõna eesti vaatajale sama hästi kui inglise vaatajale: kuigi mõte on arusaadav, jääb see kohmakaks ja muudab stseeni labaseks. Paraku on „litapoeg” tõlgetes üsna levinud vaste, kõnekeeles siiski mitte nii väga.
Teine sõnasõnaline vaste, mida eesti tõlkijad sageli kasutavad, on „ealeski” (never). Selle kasutamine lõhub tihti tegelasele omast registrit ja kõnerütmi. Näiteks:
CAPRICE: Papa’s never gonna help you do that.
CAPRICE: Papa ei aita ealeski sul midagi sellist teha.
Sam Monaghan — Jaanus Tepomees ja Caprice Freeboys —Lena Barbara Luhse.
Seda repliiki on võimalik lahendada lihtsamalt ja lühemalt, näiteks: „Seda papa küll ei tee”.
Kuigi üksikute sõnade tõlkelahendused võivad tunduda tähtsusetud, annavad need tooni kogu lavastusele ja mõjutavad suuresti terviku tunnetust ja publiku vastuvõttu. Tõepoolest, tugeva näidendi/lavastuse mõju võib tunduvalt vähendada see, kui vaataja kuuleb lavalt eesti sõnadega inglise grammatikat, aga ka tõlkija leksikaalsed valikud. Näiteks otsustavad tõlkijad sageli jätta okay tõlkimata, ehkki eesti keeles on mitu võimalikku vastet (hästi, olgu, hüva, hea küll), mis kõlavad eestipärasemalt ja võivad paremini sobida ka tegelase kõneregistriga. Ka „Pangaröövi” tõlkes on Algus järginud, hoolimata oma heast huumoritajust ja muidu andekatest tõlkeleidudest, kohati liiga palju inglise lauseehitust ja sõnasõnalisi vasteid, mis jätavad mõtte vaataja jaoks kohati liiga kaugeks, sest annavad tõlkele võrreldes lähtetekstiga kohmakama kõla.
FREEBOYS: Goddamn it Warren, what heartless, corporate monster did that to you?
WARREN: You did sir.
FREEBOYS: Kurat võtaks, Warren, milline südametu korporatiivne koletis seda tegi?
WARREN: Teie, söör.
Robin Freeboys — Sepo Seeman ja Warren — Karol Kuntsel.
Heikki Leisi fotod
„Pangaröövi” tõlke põhifookus tundub olevat teravmeelsete sõnamängude sihtkeelde ülekandmisel. See on igati õigustatud, arvestades, et tekst põhiosas just nendest koosnebki. Selle taustal on aga läbi sõrmede vaadatud mõnele kohmakale tõlkelahendusele, mis varjutavad veidi lavastuse vastuvõttu. Kõik märgisüsteemid on aga lavastuse teenistuses ja põhjalikult lihvitud ning moodustavad tunnetuslikult toimiva terviku.
Kokkuvõte
„Pangaröövi” lavastusmeeskonda kuulusid kogenud, tunnustatud ja hea huumoritajuga inimesed, kes on selgelt vaadanud ühes ja samas suunas ning teinud koostööd ühise eesmärgi nimel. Lavastus jäi küll korraks pandeemia lõksu, kuid taastus sellest ilusasti ja naudib publikumenu loodetavasti veel mitu hooaega.
Tõlkijal oli võimalus töötada tekstiga proovide käigus ja koos trupiga leiti õnnestunud tõlkelahendusi. Tõlge on üks märgisüsteem lavastuse teiste semiootiliste struktuuride hulgas ja mõjutab publiku vastuvõttu samaväärselt lavakujunduse või misanstseenidega.
„Pangarööv” on hea näide tekstist, mis nõuab tõlkijalt palju: head huumoritaju, teatritöö tundmist, tugevat siht- ja lähtekeele tunnetust ja tõlkimise käsitööoskusi. Draamatõlge täidab oma ülesannet laias plaanis siis, kui ta on lihtsasti mõistetav ja kõneldav, lähivaates aga üksikute sõnade ja väljendite kaudu, mis aitavad luua nii üldist meeleolu kui ka karaktereid.
Tõlkija käsutuses on küllaltki palju keelelisi vahendeid — spetsiifilised väljendid, dialektid ja idiolektid, sünonüümid ja lausete ülesehitus jne —, millega saab panustada nii rolliloomesse kui ka üldisesse atmosfääri ja terviku mõjusse.
Kasutatud kirjandus:
Susan Bassnett-McGuire 2014 [1985]. Ways Through the Labyrinth. Strategies and Methods for Translating Theatre Texts. The Manipulation of Literature. Studies in Literary Translation, lk 87–102. New York: Routledge.
Susan Bassnett 2002 [1980]. Translation Studies. Third Edition. New York: Routledge.
Susan Bassnett 1991. Translating for the Theatre: The Case Against Performability. Languages and Cultures in Translation Theories, vol 4, lk 99–111. — https://www.erudit.org/fr/revues/ttr/1991-v4-n1ttr1474/037084ar.pdf
David Johnston 2000. Valle-Inclàn: The meaning of Form. Moving Target. Theatre Translation and Cultural Relocation, lk 85–100. London and New York: Routledge.
David Johnston 2004. Securing the Performability of the Play in Translation. Drama Translation and Theatre Practice, lk 25–38. Frankfurt: Europäischer Verlag der Wissenschaften.
Henry Lewis; Jonathan Sayer; Henry Shields 2016. Pangarööv (tlk Martin Algus). Tallinn: Eesti Teatri Agentuur.
Henry Lewis; Jonathan Sayer; Henry Shields 2016. The Comedy About a Bank Robbery. London: Mischief Theatre.
Cristina Marinetti 2013. Translation and theatre. From performance to performability. Traget. International Journal on Translation Studies, vol. 32, lk 307–320. Amsterdam: John Benjamins Publishing Company.
Aigi Viira 2020. Ain Mäeots: „Pangarööv” nõuab näitlejalt tsirkuseartisti osavust — siin on olnud verd ja pisaraid. Õhtuleht, 12. III. — https://www.vanemuine.ee/artiklid/ain-maeots-pangaroov-nouab-naitlejatelt-tsirkuseartisti-osavust-siin-on-olnud-verd-ja-pisaraid/
Phyllis Zatlin 2005. Theatrical Translation and Film Adaptation. UK: Multilingual Matters Ltd.
Viited:
1 Artikli valmimisele aitasid nõu ja jõuga kaasa doktoritöö juhendajad Elin Sütiste ja Maria-Kristiina Lotman. Autor käis vaatamas 2. IX 2020 ja 1. XI 2020 etendusi.
2 Esialgse tõlke all on mõeldud paberil fikseeritud (tekstiraamatu) tõlget, mis oli tõenäoliselt valmis enne proovide algust ja mis erineb lavastuse lõplikust tekstist.
3 Tõlkijat võivad piirata autori soovid ja -õigused, mille tõttu pole nimede asendamine, muutmine või kohandamine alati võimalik.
RAILI LASS (snd 8. VII 1990) lõpetas 2016. aastal Tartu Ülikooli teatriteaduse bakalaureuseõppe ja 2018. aastal tõlkeõpetuse magistriõppe. Aastast 2020 uurib semiootika doktorantuuris interlingvaalset ja intersemiootilist draamatõlget. On mitmeaastase kogemusega tõlkija inglise-eesti-inglise suunal.
