ELAMUSLIK SISSEJUHATUS DŽÄSSISUVELE 2023

TIIT LAUK

7. juunil toimus Mustpeade majas tähelepanuväärne sündmus: Tõnu Naissoo LP „Pöördepunkt” kordusväljaande esitluskontsert, mille Tõnu pühendas oma varalahkunud isa Uno Naissoo 95. sünniaastapäevale. Tänavune aasta on üldse tähelepanuväärne meie vanema põlve džässmuusikute juubeliaastana: Villu Veski ja Raul Vaigla 60, Lembit Saarsalu 75 (aasta alguses tegi juubelite otsa lahti siinkirjutaja — 75).

Käesolev artikkel on pühendatud Tõnu Naissoole seoses tema 1980. aasta LP „Tõnu Naissoo Trio „Pöördepunkt/Turning Point”” plaadi teise väljalaske ilmumisega aastal 2023 plaadifirma APSoon Recordings poolt (1980. aastal ilmunud plaadi oli salvestanud suurepärase tunnetusega Enn Laidre firmale Melodija, Tõnu Naissoo trio 3. koosseisu kuulusid peale tema enda veel Sillar ja Peep Ojavere). Kordusväljaande algmaterjaliks oli arhiivis säilinud magnetlint, millel kohendati helipilti ja salvestati see DSD formaati. 

See on juba Tõnu Naissoo teise vinüülplaadi kordusväljaanne. Nimelt ilmus 2014. aastal Norra plaadifirmalt JazzAggression tema esimese LP „Tõnu Naissoo Trio” (1978) kordusvariant. Selline tunnustus eesti (džäss-)muusikutele on esmakordne.

LPl „Pöördepunkt” on kaheksa lugu, neist kuue autoriks Tõnu Naissoo; ühe puhul — „Tomorrow” („Homme”) — on kaasautoriks Peep Ojavere ja „A Lonely Woman” („Üksildane naine”) on Ornette Colemani tuntud teema esitus Tõnu nägemuses. Seega andis kontserdil kuuldud osa LPle salvestatust võimaluse võrrelda tema varasemat loomingut (kõnealuselt plaadilt) ja praegust taset.

Tõnu Naissoo mängu iseloomustab praegugi hämmastav energia, sisutihedus ja tehniline kõrgtase. Seekordsel plaadiesitluskontserdil olid tema kaaslasteks põlvkonna võrra nooremad muusikud Taavo Remmel (kontrabass) ja Ahto Abner (trummid), kellega teda seob pikem koostöö. Külalisena osales ka Lembit Saarsalu, kellega koos esitati üks Uno Naissoo parimaid ballaade „Neil päevil”. Lugu kõlas omaaegsete traditsioonide kohaselt, kus pikema soolo said kõik ansambli liikmed. Üritusest võtsid osa kõik nii esi- kui kordusväljaandega seotud isikud (Enn Laidre, Priit Kuulberg, Aular  Soon, Joosep Sang, Pentti Salo, Lemmi Kuulberg), aga seal oli võimalus kohtuda ka paljude meie džässielu erinevatel aegadel esindanud muusikute (Toivo Unt, Jaak Sooäär, Erki Aavik, Kalle Kuus jt) ja mitme põlvkonna  džässihuvilistega.

Tunnustamist väärib Eesti plaadifirma APSoon Recordings, kes on otsustanud välja anda ka uuema eesti džässi kullafondi LP-sarja, mille esimeseks plaadiks saigi käesolev LP „Pöördepunkt”. Plaanis on veel Lembit Saarsalu LP „Mõtisklused saksofonile’’, mis on kavas seoses 75. sünnipäevaga, ja Arvo Pilliroo plaat — temal oleks tänavu kevadel täitunud 77 eluaastat.

Lugejal oleks kindlasti huvitav heita meenutuseks põgus pilk Tõnu Naissoo  loomingulisele biograafiale. Oma tähelepanuväärse, juba 55(!) aastat kestnud aktiivse solistikarjääri jooksul on ta uurinud ja ka esitanud džässi erinevaid tahke: mainstream’i, post-bop’i, fusion’it ning ka free jazz’i. Oma sooloklaveri  kontsertidel on ta üles astunud ka vabade improvisatsioonidega. Kõik see aga algas üpris varakult: tema esimene suurem etteaste avalikkuse ees toimus 16-aastaselt rahvusvahelisel džässifestivalil „Tallinn 1967”, mil ta ansamblikaaslasteks olid Aleksander Samohvalov (kontrabass) ja Toomas Tiits (trummid). Aastatel 1972–1976 mängis Tõnu klahvpille estraadiansamblis Laine. Ja selles kontekstis pisut ootamatu — ta on olnud solistiks ka Alfred Schnittke 1. sümfoonia esiettekandel USAs Bostoni sümfooniaorkestriga (1988) ja Hollandis Rotterdami Filharmoonia orkestriga (1991) Gennadi Roždestvenski juhatusel.

Tõnu Naissoo lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1982. aastal kompositsiooni erialal Eino Tambergi juhendamisel ja täiendas end džässi alal 1989. aastal Berklee Muusikakolledžis Bostonis USAs. Helilooja-interpreedi tegevuse kõrval on ta töötanud muusikaõpetajana Soomes (1991–1992), aastast 1999 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning aastast 2001 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on teinud koostööd Eesti parimate džässmuusikutega, aga ka paljude nimekate muusikute ja ansamblitega väljastpoolt Eestit, sh Gebhard Ullmanni, Ryo Kawasaki, Michel Marre, Yves Teicheri, Jens Wintheri, Bob Mosese, Dennis Rowlandi, Ted Cursoni, Vladimir Tarassovi, Ulf Krokforsi, Brian Melvini, Adam Makowiczi, John Taylori, UMO Jazz Or­chestra ja ansambliga New York Voices, kui vaid mõningaid nimetada.

Tõnu Naissoo on kirjutanud filmi- ja teatrimuusikat — tema loomingu hulgas on muusikat 50 filmile ja 20 teatri- ja telelavastusele —, kuid ka arvukalt muusikat džässansamblitele, orkestritele, koorilaule ja kammermuusikat. Ta esineb nii sooloartistina kui ka omanimeliste triodega. Ta on välja andnud 30(!) sooloplaati, neist rohkem kui pooled Jaapani plaadifirma Atelier Sawano nime alt, aga teinud aegade jooksul koostööd ka plaadifirmadega Melodija ja ArtBeat (Moskva) ning eespool mainitud Norra plaadifirmaga JazzAggression. 1980. aastal salvestas ta kolmanda omanimelise trioga oma teise LP „Pöördepunkt”, mille uusväljaannet Eesti uuelt firmalt APSoon Recordings kõnesoleva kontserdiga tähistatigi. Kontserdil jagas maestro LP esmasalvestamisel ja hiljem ka realiseerimisel juhtunud, praegu anekdootlikuna tunduvaid mälestusi (korduvad Moskvasse sõidud, et saada luba Melodija ümbrise kujunduse ümbertrükkimiseks, sest see ei vastanud autori tõekspidamistele, hilisemad ümbriste käsitsi(!) lahti lõikamised/kokku liimimised jne). Aga selline toona muusiku elu oli. Kõik maestro kunsti austajad ootavad temalt põnevusega järgmist muusikaelamust, olgu siis kontserdi või plaadistuse kujul.

Tõnu Naissoo trio: Mihkel Mälgand (kontrabass), Ahto Abner (trummid) ja Tõnu Naissoo (klahvpillid). Foto: Jazzkaar

Leia veel huvitavat lugemist

Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Sirp
Õpetajate leht
Täheke
Looming
Vikerkaar
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist.