EESTI ANIMATSIOONI KÄTTESAADAVUS

KERMO MÜÜRSOO

Eesti animatsioonipärand on väga rikas. Ent sellega kaasneb ka suur probleem — tavalisel inimesel on neid filme leida peaaegu võimatu.

Minul tekkis huvi animatsiooni vastu tänu ameerika multikatele, mida olen kogu elu vaadanud. Need inspireerisid mind ka ise animaatoriks hakkama. Üles kasvades tundus mulle, et kui tahan seda unistust täide viia, ei ole mul mingit põhjust pärast gümnaasiumi lõpetamist Eestisse jääda. See arvamus tuli sellest, et eesti animatsioon oli mulle tundmatu maa. Teadsin, et siin on sündinud mõned muljetavaldavad filmid, näiteks mõlemad „Naksitrallide” filmid ja „Lotte” filmid; ka Priit Pärna teosed olid mulle enam-vähem tuttavad, aga kokkuvõttes tundus pilt hõre. Samuti tundus, et siin on võimalik täita vaid spetsiifilisi nišše: loota, et teed midagi tohutult mõjukat ja saad animatsioonimaailmas kuulsaks nagu Pärn, adapteerid eesti lasteraamatuid või osaled riigisiseses lastebrändi arendamises, mis mujale maailma eriti edasi ei jõua. Minu eakaaslaste kokkupuude eesti animatsiooniga oli samuti põgus ja kuni ülikooli astumiseni ei leidnud ma oma tutvusringkonnas inimest, kes olnuks sellest valdkonnast huvitatud. See, et meie animatsiooni ei populariseerita, on minu arvates praeguse eesti animatsioonitööstuse ja riigimeedia levikanalite süstemaatiline viga.

Tänu  eesti animatsiooni ajaloo kursusele EKAs, mida viis läbi õppejõud Mait Laas, täiendasin oma teadmisi märkimisväärselt ja nägin, et eesti anima on palju mahukam, kui oskasin arvata. Tagantjärele tahtsin siis mõnda oma lemmikfilmi uuesti vaadata ja analüüsida, kuid avastasin, et see on peaaegu võimatu. Pärisin õppejõult nende fimide kättesaadavuse kohta ja ta rääkis Rain Põdraga Eesti Filmi Instituudist, kes jagas meiega viitkümmend kuut eesti päritolu animafilmi, millest enamus oli valminud enne 1990-ndaid. Kuid nende vaatamine oli limiteeritud ja mõningaid neist oli võimalik leida netist juba ka tasuta. Otsisin uudishimust teisigi vaatamisvõimalusi. Jupiter osutus suureks pettumuseks. Jupiter ostab näitamisõigused vaid teatud ajaks ja tundub, et nad ei kuuluta kusagil ka välja, millal tuleb ühe või teise filmi linastumisaeg. Neil puudub ka eraldi animatsiooni kategooria ning üleüldse on kategooriajärgne sorteering puudulik. Edasi liikusin Netikino keskkonda, kus pilt oli juba veidi parem. Animatsiooni kategooria oli eraldi välja toodud ja seal oli 54 sissekannet, kokku veidi üle 70 filmi, arvestades, et mõned sissekanded olid seeriate kollektsioonid. Minule oli seda ikkagi vähe, pealegi kattusid paljud neist mujalgi leitavate filmidega. DVD-de maailma ma ei süüvinud, kuna paljud filmid on juba aastaid ringlusest väljas ja koguvad perede riiulitel tolmu. Teenused nagu Telia ja Viaplay eesti animatsioone oma keskkondades eriti ei hoia, pigem on seal tõlgitud välismaised teosed. ERRi Lasteekraan töötab Jupiteriga samadel põhimõtetel — sealgi leidus midagi, kuid vaid teatud ajaks.

Lõpuks avastasin lehekülje Arkaader, mis hõlmab kuni 182 animafilmi. Tuli välja, et see on 2022. aasta lõpus tekkinud platvorm, mis valmis Rahvusarhiivi ja EFI koostöös, et luua nn eesti audiovisuaalset rahvuseepost. Olin seda leides väga õnnelik, kuna see täitis minu arvates vajalikud kriteeriumid filmide vaatamise adekvaatse keskusena. Filmide kättesaadavus on Arkaadris võrreldes teistega hea. Filme saab laenata nagu ikka, kuid on võimalus tellida ka kuupakett, mis annab ligipääsu kogu lehe ulatuses olevatele filmidele piiramatus koguses. Arkaadris on ka kureeritud filmipaketid, mida saab laenata veidi soodsamalt, kui filme ühekaupa tellides. Sellegipoolest on mul üks mure — seda lehte on väga raske ilma taustateadmisteta leida. Viisin läbi mitmeid tavapäraseid otsinguid, nagu üks harilik filmihuviline võiks mõnel laisal õhtul teha, et meelt lahutada, ja üheltki lehelt ei leidnud ma Arkaadrit. Hiljem küsisin huvi pärast ka EKA animatsiooni magistriõppe läbinud animaatorilt Hleb Kuftserynilt, kelle lõpufilm oli Arkaadris tasuta saadaval, et kas ta teab, et tema film selles keskkonnas on. Ta vastas eitavalt ja oli üllatunud. Tundub niisiis, et ka autorid ei saa otseselt teada, kui nende filmid Arkaadrisse üles lähevad, seega ei saa autorid seda teavet ka jagada, kuigi see oleks ju Arkaadrile kerge, tasuta reklaam.

Usun, et Arkaadris peitub eesti animatsiooni kättesaadavuse tulevik. Kuulasin ära nende avamispäeva loengu — projektiga seotud inimesed tundusid entusiastlikud ja kirglikud, selline olen ka mina. Usun, et Eestis on palju peidetud potentsiaali, aga probleem on selles, et isegi kui me teeme aina paremaid filme, ei jõua vaatajad ikkagi nendeni. Meie animafilmide kvaliteet ongi juba väga kõrge, praegu vajame, et meie filmid jõuaksid ka rahvani, eriti noorteni. Ainult nii saavad nad teada, et meil on rikas animatsioonimaailm, ja võivad sellest inspiratsiooni leida. Üritan kindlasti anda omalt poolt parima, et seda sõna levitada ja aidata veidigi kaasa platvormi kasvule.

 

Kasutatud allikad:

Jupiter — https://jupiter.err.ee/video

Netikino — https://netikino.ee/

Lasteekraan — https://lasteekraan.err.ee/vaata-ja-kuula

Viaplay — https://viaplay.ee/ee-et/

Telia — https://www.telia.ee/era/tv/lisateenused/videolaenutus/Arkaader — https://arkaader.ee/landing/
br/rHczO7kKnl

Filmipärandiplatvorm Arkaader on avatud. — Rahvusarhiiv — https://www.ra.ee/filmiparandiplatvorm-arkaader-on-avatud/

Leia veel huvitavat lugemist

Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Sirp
Õpetajate leht
Täheke
Looming
Vikerkaar
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist