SEE VAJAB TEATAVAT MEELESEISUNDIT…

Iris Ojaga Jóhann Jóhannssoni „Drooni missast”

KONSTANTIN KUNINGAS

Jóhann Jóhannssoni „Drooni missa” („Drone Mass”) Estonia kontserdisaalis 17. X 2023. Esitajad: ansambel Theatre of Voices ja American Contemporary Music Ensemble, dirigent Paul Hillier.

Plaadialbum: „Jóhann Jóhannsson, „Drone Mass””. Esitajad: Jóhann Jóhannsson, American Contemporary Music Ensemble (ACME), Theatre of Voices, Paul Hillier. Deutsche Grammophone, 2022.

Jóhann Gunnar Jóhannsson (1969–2018) on islandi helilooja. Tema stiili iseloomustab traditsioonilise orkestri ühendamine tänapäeva elektroonika võimalustega. Ta on kirjutanud muusikat teatrile, tantsulavastustele, televisioonile ja filmile. Jóhannsson alustas oma muusikukarjääri 1980. aastate lõpus indie-roki allstiili proto-shoegaze’i mõjudega bändis Daisy Hill Puppy Farm, kelle salvestisi mängis oma saates mainekas BBC raadio saatejuht John Peel. Seejärel osales Jóhannsson kitarristi ja produtsendina veel mitmes Islandi indie-roki bändis. 2002. aastal ilmus tema oma esimene sooloplaat „Englabörn” (plaadifirmalt Touch Music), millele on salvestatud süit Hávar Sigurjónssoni samanimelisele näidendile loodud muusikast. Muusika on salvestanud keelpillikvartett, löökpillimängijad ja Jóhansson ise erinevatel pillidel. Album koosneb peamiselt lühipaladest, kus klassikalist stiili on kombineeritud ambient’i ja elektroonilise muusikaga.

Filmimuusika alal tõi Jóhannssonile tuntuse tema koostöö Kanada režissööri Denis Villeneuve’iga. Tema esimeseks tööks koos Villeneuve’iga oli muusika filmile „Prisoners” („Vangid”, 2013). Muusika eest Villeneuve’i filmile „Sicario” (2015) nomineeriti ta auhinnale Academy Award for Best Original Score, mida annab igal aastal välja Academy of Motion Picture Arts and Sciences, lühendatult AMPAS (Beverly Hills, California, USA). Muusika eest briti filmirežissööri James Marshi Stephen Hawkingile pühendatud filmile „The Theory of Everything” („Kõiksuse teooria”, 2014) võitis Jóhannsson Kuldgloobuse parima originaalpartituuri eest aastal 2015. Aasta hiljem pärjati tema koostööd Villeneuve’iga filmis Arrival” („Saabumine”) Academy Awardi nominatsiooniga.

Helilooja Jóhann Gunnar Jóhannsson.
Reklaamfoto

2015. aasta märtsis ühines Jóhannsson Ameerika Nüüdismuusika Ansambliga (American Contemporary Music Ensemble, lüh. ACME) ja vokaalansambliga Roomful of Teeth, et tuua ettekandele oma „Drooni missa”.

Jóhannssoni minimalistlik meistriteos „Drooni missa” on loodud häältele, keelpillikvartetile ja elektroonikale. Teose tellija ja esmaettekandja oli ACME. Esiettekandel New Yorgi Metropolitani Kunstimuuseumi Egiptuse Denduri templis 2015. aastal oli kaastegev Grammy auhinna võitnud vokaalansambel Roomful of Teeth, juhatas autor. Teose salvestus plaadifirmale Deutsche Grammophone valmis ACMEl koostöös ansambliga Theatre of Voices ja dirigent Paul Hillieriga. Helilooja on nimetanud plaadiannotatsioonis oma teost tänapäeva oratooriumiks. Teose lähtematerjaliks on olnud Nag Hammadi raamatukogu koptikeelsed varakristlikud ja gnostilised tekstid. See käsikirjade kogu avastati Egiptuses Niiluse ülemjooksul asuva Nag Hammadi linna lähedalt 1945. aastal. Enamus Nag Hammadi raamatukogu teoseid on pärit 2. ja 3. sajandist, kuid teoseid sisaldavad papüüruskoodeksid pärinevad 4. sajandist. Kõige levinuma hüpoteesi järgi olid need käsikirjad kõrvaldatud kui hereetilised teosed ja peidetud umbes 390. aasta paiku lähedal asuva Pachomiuse kloostri munkade poolt. Savinõusse pitseeritud kogus oli kolmteist kaunist papüüruskoodeksit kokku 53 tekstiga, sh Tooma ja Filippose evangeelium (mõlemad ilmunud eesti keeles Uku Masingu tõlkes kogumikus „Studia ecclesiastica orientalia”, EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised, 1986). Käsikirjad on kopti keelde tõlgitud enamasti tundmatute kreekakeelsete tekstide järgi. Nag Hammadi kollektsiooni käsikirjadel on suur tähtsus gnostitsismi ja varakristluse uurimisel ning piiblikriitikas (neis leidub rohkesti väljavõtteid vanast ja uuest testamendist).

Klassikalises muusikas nimetatakse drooniks mingit pidevat heli või ka intervalli või helide kogumit, mis pikema heliteose jooksul on pidevalt foonil ja üldiselt ei muutu või teeb seda minimaalselt. See tuleb rohkem esile ilmselt minimalistlikus muusikas, aga tegelikult on seda kasutatud ka varem, me lihtsalt ehk ei taju seda tänapäeval nii selgelt. Jóhannsson kasutas drooni tihti, akustiliselt ja elektrooniliselt kõlavana. Droon oli talle muusika ankur, vundament. „Drone Massi” heliplaadile salvestatud 10-osalises teoses ei leia me otsest drone’i, madala bassinoodi kordust just palju, seda on vast vaid kahes osas: 7. osas „The  Low Drone of Circulating Blood, Diminished with Time” ja 10. osas „The Mountain View, the Majesty of the Snow-Clad Peaks, from a Place of Contemplation and Reflection”. Teos on sõnadeta, pealkirjad on osadele antud pärast helilooja surma.

Heliplaadile on teose salvestanud ACME koosseisus Clarice Jensen (kunstiline juht ja tšello), Ben Russell (viiul), Laura Lutzkev (viiul) ja Caleb Burhans (vioola); vokaalansambel Theatre of Voices koosseisus Else Torp, Kate Macoboy, Signe Asmussen, Iris Oja, Paul Bentley-Angell, Jakob Skjold­borg, Jakob Bloch Jespersen ja Steffen Bruun ning dirigent Paul Hillier.

Ansambli Theatre of Voices liikme Iris Oja sõnul vajab Jóhannssoni „Drooni missa” esitamine teatavat meeleseisundit ja tugevat kontsentratsiooni: „Minu meelest on see mõnes mõttes võrreldav näiteks Arvo Pärdi või David Langi muusika laulmisega. Selles on vaja tõesti hästi keskenduda ja saavutada mingi vaimne tasand, mis on justkui argipäevast kaugemal ja samas just hästi tihedas kontaktis kõigega siin meie ümber, aga kuidagi teistmoodi… Kui kõik muusikud laval saavad sellest ühtemoodi aru, tekib mingi uus ühine olek ja energia. Ma arvan, et just seda ongi vaja niisuguse muusika esitamisel. Võib-olla on enese taandamine ja sellise kollektiivse ühise hingamise ja tasandi leidmine see, mis teeb säärase teose laulmise ühest küljest eriti vastutusrikkaks, teisest küljest hästi palju pakkuvaks. See on mingi kogemus, mida üksi lauldes ei saa.”

„Drooni missa” puhul on tegemist sellise justkui kosmilise teosega, mis Iris Oja meelest muudab füüsiliselt meie enesetaju universumis — see on selle muusika eripära. Võimalik, et sellise tunde tekitavadki pidevad ühel või teisel moel kõlavad katkematud droon- ehk burdoonhelid: „Need ei ole ehk pidevalt ühes hääles tajutavad, aga suuremas pildis või tervikkõlas ikkagi pidevalt foonil olemas. See muusika on pidevas liikumises, häälte diapasoonid on kohati hästi laiali paigutatud, kohati unisoonis, mõjudes hästi mitmekihiliselt ja andes sellise täiesti jalad-maast-lahti kaaluta oleku,” iseloomustab Oja. Liustik võib liikuda päevas 30 meetrit. Teose noodipilt on iseenesest küllalt lihtne, kuid just sellist lihtsat, tonaalset muusikat on mõnes mõttes kõige raskem laulda. Siin peab olema võimalikult perfektne intonatsioon, sest iga eksimus kostab kohe välja ja rikub valusalt selle fluidumi, mis tekib ideaalse ettekande puhul. Vahel on laulupartiid hästi fragmentaarsed ja alasti, toetava instrumentaaltaustata, nii et kontsentratsioon ja maksimaalselt ideaalne intonatsioon on selles teoses eriti olulised.

Jóhannsson arvas, et kui kuulata midagi sellist nagu näiteks La Monte Youngi „The Second Dream of The High-Tension Line Stepdown Transformer”, milles trompetid mängivad tund aega suures osas lihtsalt C-nooti, siis aktiivselt kuulates hakkab kostma tervete meloodiamaailmade äärmiselt keerukas vahekord.

„Drone Massi” esiettekanne toimus Metropolitani kunstimuuseumis. „Nende gnostikute tekstide asetamine Denduri templi konteksti pealkirja all „Drone Mass” loob teatud poeetilise resonantsi, mida ei suuda ka mina täpselt selgitada,” on autor öelnud ajalehele The New York Times. Ajakiri Gramophone osutab, et teose pealkiri mängib kahetise mõistega „droon”, mis on ühtaegu muusikaline ja (tänapäeval sageli) rohkem seostatav mehitamata õhusõidukiga — mis teeb oma sumisevat heli. Ka „missat” käsitleb helilooja ühelt poolt heli- ja faktuurihulgana, teisalt selle liturgilises tähenduses. „Ometi võimaldab just häälte lisamine — see kõige inimlikum element egiptlaste kopti evangeeliumil põhinevate tekstide sõnadeta esitamisel — muusikal tõusta kaugetesse galaktikatesse ja edastada ajatut kvaliteeti.” (Gramophone)

Lõplikkus puudub. Jäävad vaid kestvus ja stasis. Igavene muusika.

Jóhannsson suri 2018. aastal kokaiini üledoosi tagajärjel kõigest neljakümne kaheksa aastasena.

„Drooni missas” on kasutatud mitmeid vokaaltehnikaid, mille helid ulatuvad vanamuusikale iseloomulikest puhastest toonidest kuni ülemhelidest koormatud lauluni. Dirigent Paul Hillieri sõnul leiti salvestuseks õige produtsent, kes tundis islandi heliloojat ja tema teost hästi. „Olime seda mitu korda esitanud ja muusika osas üsna enesekindlad. See ei tohtinud kõlada nagu pelgalt inimesed laval, vaid tuli saavutada ka õige heliline atmosfäär, mis minu arvates õnnestus,” räägib Hillier voogedastusplatvormil  Presto Music.

Iris Oja sõnul kulges salvestus väga lihtsalt või pigem väga  heas õhkkonnas, nagu enamasti Hillieri puhul, kellega lihtsalt on väga hea salvestada. Hillier on salvestamistel peaaegu alati hästi rahulik ja sõbralik, heidab nalja ja on väga toetav. Ta on alati hästi valmistunud, tal on alati plaan ja ta usaldab väga oma partnereid helipuldi taga, helirežissööre. Eks ta ilmselt vali neid ka hoolega, arvab Iris Oja. „Salvestusel on ka alati oma raskused; et intonatsioon oleks pidevalt ideaalne, ei tohi ansamblis keegi väsida. Lisaks tuleb ka hoolitseda, et keegi ei tekitaks muusikaväliseid helisid. Salvestamine väsitab eriti just hädavajaliku keskendumise pärast, sest hääl on kuluv instrument ja mida vähem kordi mingit lõiku peab laulma, seda värskemalt hääled kõlavad,” selgitab ta ja lisab: „Aga heas õhkkonnas ja arvestava dirigendiga, nagu meil oli, on tegelikult väga mõnus muusikateosesse nii sügavale sisse ära minna, et pärast sessiooni lõppu võtab veidi aega, enne kui oskad jälle pärismaailmas hakkama saada.”

Iris Oja.
Kaupo Kikkase foto

Kontserdil on salvestusega võrreldes kindlasti see suur erinevus, et selle teosega kuulub kokku video, mida heliplaadilt ei näe. Loomulikult on otseettekandel viibimine hoopis teistsugune olukord kui plaadi kuulamine. Kuulajat mõjutab ju nii keskkond kui ka visuaal, teised kuulajad, kelle emotsioone ja keskendumist me alateadlikult tajume, nii et tekib mingi ühine energia. Sellepärast ongi Iris Oja sõnul nii häiriv, kui keegi kommipaberiga krõbistab või muul moel segab: ta häirib publiku kollektiivset keskendumist ja lõhub seda ühist energialainet, mida peab siis uuesti ehitama hakkama.

„Lisaks videole on vähemalt varem siin olnud ka väga ilus ja sobiv valgustus ning kindlasti on alati põnev jälgida muusikuid, eriti teoses, kus ei ole väga lihtne eristada, kes mida laulab, vaid ongi kogu ansambel. Ja kuna siin teoses on ka elektroonika, siis ka selle helimaastiku sees, kus võib-olla kasutatakse ka heli liikumist ruumis, on teraapiline olla. Ütlen „võib-olla”, sest ma ju kindlalt ei tea, kuidas seda lugu saalist on kuulata — olen seda alati ainult esitanud,” naeratab ta.

Vokaalansamblile, keelpillikvartetile ja elektroonikale kirjutatud teose tellinud American Contemporary Music Ensemble tegi Jóhannssoniga tihedat koostööd peaaegu kümme aastat. „ACME on loomulikult väga hea partner ja nad tajuvad Jóhannssoni muusikat suurepäraselt. Selline minimalismi mõjutustega, kohati popmuusika vibe’iga filmimuusikalik helimaailm on neile hästi omane,” ütleb Iris Oja. Iga ansambliga tulebki teha seda, milles nemad on tugevad. Nii on ansambel Theatre of Voices laulnud näiteks veel Soome ansambliga Meta4 Kaija Saariaho ooperis „Only The Sound Remains” ja esitanud Arvo Pärdi ja Galina Grigorjeva muusikat eesti ansambliga YXUS.

Theatre of Voices on Jóhannssoni plaadistanud palju, sealhulgas ka muusikat  filmidele „Last and First Men” (Jóhannssoni debüüt filmirežissöörina koostöös helilooja ja helimeistri Yair Elazar Glotmaniga; ulmefilm, mis tuli välja kaks aastat pärast Jóhannssoni surma, 2020), „Mary Magdalene” (2018, režissöör Garth Davis, muusika Jóhannsson ja Hildur Guðnadóttir, peaosades Rooney Mara ja Joaquin Phoenix) ja „Arrival”. Jóhannssoni hinnangul sisaldas peavoolukino liiga palju muusikat, filmis „Arrival” pidas ta oluliseks just vaikuse kasutamist. Tühiku nupp on arvuti klaviatuuril kõige pikem. Jóhannsson soovis kasutada hääli ühe peamise instrumendina, sest Villeneuve’i  film „Arrival” räägib keelest ja suhtlemisest. Aga ta tahtis kasutada muusikat teistmoodi ja tegi seetõttu koostööd  ansambliga Theatre of Voices: „Nad on vana- ja nüüdismuusika meistrid ja valdavad seega eksootilisi vokaaltehnikaid.”

Jóhannssoni muusikat on eesti publik kuulnud ka varem. 2006. aastal kandis Jóhannsson Eestis ette oma teose „IBM-1401. A User’s Manual”, inimese ja masina dialoogina hargneva loo sellest, kuidas too legendaarne aparaat 1964. aastal Islandile saabus ja hiljem, juba uute mudelite poolt välja tõrjutuna, kolikambrisse saadeti.

Iris Oja tutvus Jóhannssoniga mitu aastat tagasi, kui „Drooni missat” esimest korda lauldi. Tema isiksus ja olek avaldasid lauljale sügavat muljet: „Jóhannssoniga vahetult suheldes oli selgelt tajutav tema eriliselt hea energia, ta oli suur ja samas lihtne ja tagasihoidlik. Tema isiksus mõjus nii nagu kogu ta loodu ekstrakt,” mõtiskleb Iris Oja. Oma lemmikteost ta helilooja loomingust välja tooma ei hakkaks. Iris Oja meelest oli Jóhannsson väga hea filmihelilooja, kelle muusika annab mõttele ruumi ja toetab visuaali. Ta ei pea end siiski piisavalt asjatundjaks, et neid seoseid täpsemalt kirjeldada. „Kui oled ise mingi teosega niivõrd intensiivselt seotud, on väga raske seda teistega võrrelda,” vabandab ta.

Droonimuusikaga seostatakse rohkem metallibände, näiteks Eestiski käinud USA eksperimentaalmuusika bände Boris või Sunn O))), kelle helimaastikud segunevad Jóhannssoni omadega Itaalia-Kanada režissööri Panos Cosmatose märulifilmis „Mandy” (RLJE Films, 2018).

Iris Oja ei ole selliseid bände kuulanud, kuid arvab, et kindlasti oleks huvitav, ja lubab ette võtta: „Ma olen küll huvi tundnud näiteks ülemhelilaulu vastu, juba päris lapsena sattusid mulle ette näiteks Tõva kõrilauljate salvestused jms. Seal võib eriti selgelt tajuda üht läbivat madalat heli meloodia taustal. Ka Jóhannsson on nii oma „Drooni missas” kui ka muudes vokaaliga teostes ülemhelilaulu pisut kasutanud, kuid ta on halastanud klassikalistele lauljatele ja piirdunud ülemhelide vabalt lisamisega ega nõua ülemhelides meloodia laulmist,” räägib Oja.

Kirikumuusika seab tavaliselt esitusele oma raamid, kuid Iris Oja on laulnud ka ansambliga UMA kirikulaule. Kuidas laveerib ta „Drooni missat” lauldes nende stiilide vahel? Kirikukauge inimesena arvab ta, et pole võib-olla sobiv inimene sellele küsimusele vastama. Samas pole tema ansamblis keegi väga sügavalt kirikuinimene. „Nagu öeldakse: Jumal kas on sinu südames või mitte. Ma usun, et väga paljud loomeinimesed tajuvad Loojat paljus enamas kui vaid kirikus,” ütleb ta.

Muutumatus ei ole kunagi hea, eriti kunstis, arvab Oja. Kui Oja laulab missat, ükskõik millist, siis ta ei laula inimeste loodud karakterile või tegelasele raamatust. Parema puudumisel võib kasutada selliseid sõnu nagu „Looja” või „Jumal”, aga ta usub, et see on kõik nii palju suurem sellest, mida me oma inimlikus lühinägelikkuses ettegi suudame kujutada, ja kõige paremini saamegi ilmselt väljenduda abstraktselt ehk siis muusika kaudu.

 

Jóhann Jóhannssoni „Drooni missa” salvestus Kopenhaageni Garnisonskirkenis: American Contemporary Music Ensemble (ACME), Theatre of Voices ja Paul Hillier.
Foto: Deutsche Grammophone

Allikaid:

A Minimalist Masterpiece — World Premiere Recording of Jóhann Jóhannsson’s „Drone Mass”. — Deutsche Grammophon,
25. I 2022. — https://www.deutschegrammophon.com/en/artists/johann-johannsson/news/a-minimalist-masterpiece-world-premiere-recording-of-johann-johannssons-drone-mass-265408

Denis Villeneuve. — https://en.wikipedia.org/wiki/Denis_Villeneuve

Drone Mass. Jóhannsson. — Deutsche Grammophon. —https://www.deutschegrammophon.com/en/catalogue/products/drone-mass-johannsson-12620

James Marsh (režissöör). — https://en.wikipedia.org/wiki/James_Marsh_(director)

Jóhann Jóhannssoni kodulehekülg. — https://johannjohannsson.com/

Jóhann Jóhannsson. Biography. https://www.deutschegrammophon.com/en/artists/johannjohannsson/biography

Jóhann Jóhannsson. — https://en.wikipedia.org/wiki/J%C3%B3hann_J%C3%B3hannsson

Jóhannsson Drone Mass. — Gramophone, Reviews. — https://www.gramophone.co.uk/review/j-hannsson-drone-mass

Last and First Men (film). — https://en.wikipedia.org/wiki/Last_and_First_Men_(film)

Mary Magdalene (2018). — https://en. wikipedia.org/wiki/Mary_Magdalene_(2018_film)

Nag Hammadi library. — https://en.wiki­pedia.org/wiki/Nag_Hammadi_library

Nag Hammadi kirjad. — https://et.wiki­pedia.org/wiki/Nag_Hammadi_kirjad

Urmas Nõmmik 2005. Uku Masing ja Piibel. — Academia.edu. — https://www.aca­­demia.edu/1176809/Uku_Masing_ja_Piibel

Leia veel huvitavat lugemist

Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Sirp
Õpetajate leht
Täheke
Looming
Vikerkaar
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist