EURORAADIO, MAAILMA SUURIM KONTSERDISAAL

TIIA TEDER

Pildid raadio ümber koondunud inimestest hinge kinni hoides uudiseid või muusikat kuulamas tunduvad kauge ajaloona. Ja seda nad ongi. Kuid praegu  läbib õhku palju rohkem raadiolaineid ja satelliitidelt alla põrkavat muusikat kui möödunud kümnenditel.

Käesolevas hetkes sündival muusikal on väga palju kuulajaid väljaspool kontserdisaale. Nad saavad kontserdist osa tuhandeid kilomeetreid eemal autos, kodus või kõrvaklapid peas tänaval kõndides. Need on raadiokuulajad, kes otsivad ja leiavad eetrist uusi ideid, energiat, vaatenurki. Umbes samamoodi, nagu 1940-ndatel ootasid kuulajad raadiost elutähtsaid teateid või nagu 1980-ndatel avastas plaadiprodutsent pikal autosõidul mõne erakordse helilooja muusika. Eetris võib alati kohtuda millegi senikuulmatuga.

Hiljuti tähistas maailma suurim meediaühendus EBU (European Broadcasting Union, Euroopa Ringhäälingute Liit) rahvusvaheliste raadioülekannete 50. aastapäeva. See kõlab tavalise, statistilise ja natuke igava faktina, aga sellel sündmusel on eriline sisu. Nähtamatu, kuid kõrvaga hoomatav niidistik on pool sajandit ühendanud rahvaid, maid ja kultuure ning kandnud inimesteni erksaid hetki muusikas. Kõlab nagu klišee, kuid muusika ei tunne tõesti keelebarjääre ja on otsekui loodud rahvusvaheliseks koostööks. EBU raadio-osakonna Euro­raadio peamine töövaldkond ongi kontserdiülekanded, muusikamaterjali vahetamine ja temaatiliste muusikapäevade tähistamine. Euroraadio kaudu jõuavad kuulajateni Euroopa suurimad muusikafestivalid, tähtsaimate ooperiteatrite etenduste otseülekanded või lindistused, raadio-orkestrite kontserdihooajad, suur valik džässi- ja etnoõhtuid. Ühiseid ettevõtmisi koordineerib EBU muusikagrupp ja igal aastal kohtuvad muusikaeksperdid aastakoosolekul, et vahetada kogemusi ja infot ning kavandada järgmisi ettevõtmisi.

Kuigi muusikaülekannete peamine eesmärk on aktiivsem kultuurivahetus ja suurem mitmekesisus raadioeetris, on koostööl ka majanduslik külg. Euro­raadio muusikavahetus toimib nagu musketäride põhimõte „üks kõigi, kõik ühe eest”. Organisatsioon, mis kontserdisalvestuse rahvusvahelisele areenile välja pakub, kannab esitajate, salvestamise ja kirjastuse kulud kõigi EBU liikmete eest. Vastutasuks avaneb tal võimalus mängida eetris kõigi teiste pakutud kontserdisalvestusi. Üksinda tegutsedes ei saaks väikeste riikide raadio-organisatsioonid kunagi võimaldada oma kuulajatele otseülekandeid näiteks La Scala hooaja avaetendusest või Viini Filharmoonikute uusaastakontserdist.

EBU ühendab 73 organisatsiooni 56 riigis mitmel mandril ja enamik selle liikmeid osaleb aktiivselt rahvusvahelises muusikavahetuses. Koostöö maht on suur — aasta jooksul pakuvad Euro­raadio liikmed üksteisele umbes 3000 kontserdisalvestust ja ülekannet. Lõviosa on klassikalise muusika kontserdid, aga vahetusprogrammis liigub ka umbes 400 popmuusikaprojekti, 300 džässkontserti ja mitukümmend folk- ja maailmamuusika sündmust. Projektid on erinevad, kuid keskmiselt saab iga Euroraadios vahendatud muusikasündmus eetrisse seitsmes raadiojaamas ja kogub kaks miljonit kuulajakontakti. Kõige populaarsemaid ülekandeid vahendab üle 40 raadio, kusjuures  populaarsustabeli tipus on Viini uusaastakontsert, mida 1. jaanuaril kantakse üheaegselt üle peaaegu kogu Euroopas.

Raadiote muusikavahetuse tänase vundamendi rajas 1960. aastatel raadiomeeste grupp, mille liidriks oli BBC muusikategelane Hans Keller. Praegu räägitakse raadiost kui „vana meedia” platvormist, aga raadio päevad kuulutati loetuks juba 1960. aastatel, mil televisioon massideni jõudis. Võimalik, et televisiooniajastu algus sundis raadio-organisatsioone rohkem koos tegutsema ja jõude ühendama. Just muusika vahendamise poolest on raadio läbi aegade olnud televisioonist külluslikum ja efektiivsem.

1950. aastatel Euroopa alles toibus sõjajärgsetest haavadest; õhus oli lootust koostööks ja kogu maailma ühendamiseks. Sündisid mitmed olulised organisatsioonid ja Šveitsis, Euroopa südames, asutati 1950. aastal Euroopa Ringhäälingute Liit, mis ühendab avalik-õiguslikke raadioid ja televisioone. Avalik-õiguslik tähendab institutsiooni olemisvormi, kuulumist avalikkusele ja tegutsemist üldistes huvides „ühiskondliku kokkuleppe” raames tasakaalustamaks kommertsmeediat, mille tegevuse eesmärk on kasum ja omaniku huvid. 1960. aastatel arendas EBU jõudsalt oma töövorme: asutati töögruppe ja peeti regulaarselt nõupidamisi kogemuste ning info vahetamiseks. Liikmemaksudest kogutud rahaga kasvatas organisatsioon oma struktuuri ja laiendas tegevust. Eurovisiooni lauluvõistlus, millest on saanud EBU kõige tuntum üritus, sai alguse 1956. aastal.

Raadiote esimesel ühisel kontserdihooajal sooviti lasta sügisest kevadeni igal kuul eetrisse üks muusikasündmus mõnest maailma kontserdimajast. Esimest hooaega valmistas EBU muusikagrupp ette mitu aastat. Projekti algataja Hans Keller (1919–1985) oli Austria päritolu briti muusikateadlane ja ajakirjanik. Teda paelusid muusikapsühholoogia ja sotsioloogia. Keller oli suur Viini klassikute spetsialist, Schönbergi ja Britteni asjatundja ja nüüdismuusika tutvustaja. Talle on pühendanud oma teoseid mitmed tuntud briti heliloojad. Kuid Keller kutsuti kommenteerima ka muud muusikat. Näiteks esitles ta BBC telesaates „The Look of the Week” 1967. aastal tuliuut ansamblit Pink Floyd, mis oli siis andnud vaid kaks kontserti.

Avara vaate ja tohutu energiaga visionäär Hans Keller suutis 1960. aastate primitiivsete sidevahenditega kokku leppida kuue kontserdiga raadioülekannete hooaja ja seda koordineerida. Tema idee oli tuua Euroraadio eetrisse võimalikult paljud tollased klassikalise muusika tähed, kõige kuulsamad dirigendid, orkestrid ja solistid. Mitu tippu jäi kahjuks välja — ajagraafikud ei sobinud või kokkulepped ei kehtinud. Teiste seas langesid ära Prantsuse Raadio kontserdid, kuhu olid plaanitud Emil Gilelsi, David Oistrahhi ja Mstislav Rostropovitši esinemised; samuti jäi programmist välja Pierre Boulez.

Euroraadio esimese hooaja avakontsert oli kirju kavaga; mängisid Inglise Kammerorkester ja Amadeuse kvartett, dirigeeris Benjamin Britten. Mozarti „Sinfonia concertantes” esitasid solistipartiisid kvarteti muusikud, Britteni „Nokturnides” oli solistiks Peter Pears. Kelleri arvates oli põnev idee ühendada kammer- ja sümfooniline muusika, mis tema meelest andis kontserdile uue perspektiivi ja oli vaheldusrikas. Kontsert toimus Londonis samal aastal avatud uues modernses saalis, Queen Elisabeth Hallis 27. novembril 1967. Huvitav on kõrvalepõikena märkida, et saalis ei tohtinud suitsetada ja vahekäikudes polnud lubatud istuda ega seista, nagu võis lugeda kontserdi kavalehelt.

Vastavalt ideele ühendada Euroopat muusika abil pidi raadiokontsertide hooaja teine kontsert toimuma raudse eesriide taga Varssavis. See oli noorte virtuooside galakontsert. Kahjuks olid sideliinid aga nii kehvad, et otseülekanne katkes poole pealt. Euroraadio ühissarja kuulus ka 1968. aasta uusaastakontsert Lääne-Berliinist Berliini Filharmoonikutelt maestro Herbert von Karajaniga, kavas Beethoveni 9. sümfoonia. Järgnesid kaks kontserti Taanist ja viimane kontsert läks eetrisse Strasbourg’ist. Nendes kavades domineeris nüüdismuusika. Hooaega vahendasid oma kuulajatele kolmteist ringhäälingut ja kuuldel oli suur osa tollasest Lääne-Euroopast: Austria, Belgia, Suurbritannia, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Norra, Hispaania, Rootsi, Šveitsi ja lisaks veel Türgi raadio.

Euroraadio 50. aastapäeva paiku on BBC arhiivid välja toonud Hans Kelleri  kirjatöid ja mälestusi; lehekülgi neist avaldas ka BBC Music Magazine’i 2017. aasta detsembrinumber. Materjalidest on näha, et pool sajandit tagasi tehti tööd enam-vähem samamoodi kui praegu. Raadiod salvestasid kontserte ja tegid ülekande, planeerisid eetriaega, testisid ülekandeliine, jagasid rahvusvahelisse levisse kontserti puudutavat lisamaterjali. Raadiote muusikatoimetajad olid nõus ühiselt pingutama.

Hans Keller püstitas oma tollastes esseedes ka teemasid, mis praegu pole enam aktuaalsed. Kas väärtmuusika sobib raadiosse? Kas helikunst ei kaota oma väärtust pikal teekonnal kuulajani? Kas kunstilisi saavutusi võetakse massikommunikatsioonivahendi kaudu vääriliselt vastu või muutub muusika taustaks igapäevaelule? Hooaja avakontserti ette valmistades veenis Hans Keller Benjamin Brittenit, et raadioülekanne on suur ja vägev võimalus muusikat kuulajateni tuua. Ta oli tõsiselt raadiousku ja muusikale pühendunud mees. EBU kontserdihooaja sissejuhatuses meenutas Keller õhtut oma lapsepõlvest, mil haigevoodis raadiost kuuldud J. S. Bachi „Matteuse passioon” muutis ta elu ja pani ta muusikaga tegelema.

Euroraadio kontserdisari läks 1967. aastast hoogsalt käima. Sestpeale on piire ületavad raadioülekanded saanud peaaegu igapäevaseks. Lisaks igakuistele ja hiljem juba iga nädal korraldatud raadiokontsertidele sündis mitmeid teisi algatusi ja ühiseid ettevõtmisi. Eestvedajateks olid BBC, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania raadiojaamad; üsna aktiivselt tegutsesid juba 1960. aastatest ka põhjamaade raadiod. Euroraadio ühendas iga aastaga järjest rohkem Ida- ja Lääne-
Euroopat.

Üks suurprojekt, mille Hans Keller EBU muusikagrupi juhina 1970-ndatel käivitas, oli keelpillikvartettide konkurss. Konkurss kutsuti ellu selleks, et raadiotes kõlaks rohkem kammermuusikat, ja seetõttu tehti konkursi kõigist voorudest liikmesmaadesse ülekanded. Hans Keller pani mängu oma diplomaadivõimed, et osalisi tuleks ka idabloki maadest. Yleisradio tollane muusikajuht Antero Karttunen on meenutanud 1978. aasta konkurssi Helsingis, kus tekkis üks omapärane probleem. Konkursi reglement ei näinud ette esimese, teise ja kolmanda koha väljakuulutamist, sest EBU muusikagrupile ja konkursi ideoloogile Hans Kellerile tundus muusikaliste kvaliteetide reastamine sobimatu. Samas olid neil jagada erineva suurusega rahalised preemiad ja need olid üsna arvestatavad summad. Ühe preemia sai NSVL Riikliku Sümfooniaorkestri kvartett. Järgmisel päeval pärast finaalkontserti teatas kvarteti juht, Borodini kvarteti liige Andrei Abramenkov, et neil on siiski vaja näidata kodumaal ette ametlik diplom konkursi teise preemia kohta, sest nad ei saa ilma selleta kvalifikatsioonipunkte ja preemiaraha konfiskeeritakse. Häda oli selles, et teised žüriiliikmed olid selleks ajaks juba minema sõitnud. Et oleks olemas mingigi paber, tellis Antero Karttunen Soome Televisiooni tiitrikunstnikult kujundatud diplomi ja kirjutas sellele ise alla. Teistele žüriiliikmetele ei söandanud ta fiktiivse diplomi juhtumist rääkidagi.

1980-ndatel sai alguse mitu tänaseni kestvat projekti, muu hulgas EBU folkfestivalide traditsioon. Igal aastal toimub mõne suure folgipeo raames EBU Folk Festival. Kontserdid salvestatakse või vahendatakse otseülekandes umbes kolmekümnesse raadiojaama üle kogu maailma. 2016. aastal toimus EBU festival Eestis, Viljandi pärimusmuusika festivalil. See on ühtlasi suurim EBU üritus peale Eurovisiooni lauluvõistluse 2002. aastal, mis Eestis aset on leidnud. Eesti artistidest on EBU folgil üles astunud Mari Kalkun, Maarja Nuut ja duo Puuluup. Viljandis toimunud EBU festivali ametlikus programmis oli seitse Eesti muusikute kontserti.

Kooriliikumise hoogustamiseks algatas EBU 1965. aastal rahvusvahelise konkursi „Let The Peoples Sing”, mis toimub iga kahe aasta tagant mõnes Euroopa pealinnas. Eesti koorid on konkursil korduvalt silma paistnud ja rändkarikas  Silver Rose Bowl on praegugi Eesti koori valduses — 2017. aasta septembris toimunud konkursi võidu pälvis Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel.

Mozarti päevaga 1991. aastal said alguse Euroraadio eripäevad — kontserdimaratonid, kus igal täistunnil algab otseülekanne mõnest kontserdisaalist maailma eri paikades. Päevapikkustest raadiokontsertide maratonidest on kuulsaim Euroraadio jõulumuusika päev, mis toimub regulaarselt juba alates 1994. aastast.

Euroraadio ooperihooaeg sai alguse 1980. aastate lõpus. Ooperiülekanneteks on laupäeva õhtu. Praegusel hooajal hõlmab projekt 90 ooperiülekannet maailma ooperimajadest, kaasatud on kõik suured ooperikeskused. La Scala avaõhtut ja Metropolitan Opera etendusi vahendavad paljud raadiod kogu maailmas.

Rahvusvaheliste kontserdiülekannete õhtuks oli algusest peale esmaspäev sel lihtsal põhjusel, et esmaspäeviti ei toimunud enamikus riikidest kohalikke kontserte ega raadios nende otseülekandeid. Esmaspäev valiti rahvusvahelise kompromissi tulemusel, millel olid omad plussid ja miinused. Publikul polnud harjumust ega soovi esmaspäeviti kontserdil käia ja orkestrite töögraafikus eeldas esmaspäevane kontsert proove nädala lõpus. Sellele vaatamata toimus veel 1990-ndatel enamik Euroraadio ühishooaja kontserte esmaspäeva õhtuti Kesk-Euroopa aja järgi kell 19.30 tõepoolest otseülekandes ja paljudes raadioprogrammides on see aeg kontserdiülekandeks ikka veel säilinud.

Suur osa rahvusvahelisel raadioareenil pakutust on raadiote sümfooniaorkestrite kontserdid. Paljudes Euroopa riikides on raadio-orkestrid ühtlasi kõige tähtsamad rahvuslikud sümfooniaorkestrid (Soome Raadio Sümfooniaorkester, Prantsusmaal Or­chestre Philharmonic de Radio France, Saksamaa mitmed orkestrid — Baieri Raadio Sümfooniaorkester ehk Symphonieorchester des Bayerischen Rundfunks, Põhja-Saksa Raadio Sümfooniaorkester ehk NDR Elbphilharmonie Orchester). Ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester sündis raadio-orkestrina 1926. aastal ja tegutses palju aastaid raadio juures. 2000. aastatel on raadio-orkestrite arv oluliselt vähenenud ja orkestrid orienteeruvad rohkem kontsertidele kui stuudiotööle.

Euroraadio kontserdihooaja koostamisel on lähtutud mitmesugustest põhimõtetest. Kontserte on grupeeritud ja organiseeritud temaatilisteks seeriateks — „Missad”, „Euroopa kultuuripealinnad”, „Müüdid”, „Folgi mõjud klassikas” jt; on loodud heliloojate tähtpäevi märkivaid sarju. Praegu on Euroraadio põhiprojekt „Premium concerts”, mis pakub iganädalast gurmeed liikmesraadiote tippkontsertidest.

Eesti Raadio ja hiljem Klassikaraadio on osalenud rahvusvahelises muusikavahetuses juba rohkem kui veerand sajandit. Esimesed kontaktid EBU raadiojaamadega tekkisid põhjamaade initsiatiivil. 1980. aastate lõpus külastasid Eesti Raadiot Yleisradio muusikajuht Antero Karttunen ja Rootsi raadio toimetaja Sven Åke Landström, et kavandada koostööd. Eesti Raadio tollane muusikajuht Paul Himma ja arendusdirektor Hannes Valdma olid rahvusvahelise silmaringiga raadiomehed ja 1989. aastal toimus nende eestvedamisel  esimene kontserdiülekanne Eestist Euroopasse. Eesti Rahvusmeeskoor ja tütarlastekoor Ellerhein esitasid 34 Euroopa riigi raadiopublikule koorimuusika klassikat ja Eesti autorite loomingut. Ametlikult oli see kontsert OIRTi ja EBU ühisprojekt. OIRT oli sotsialismimaade rahvusvaheline raadiote ja televisioonide organisatsioon, mille täheühend tuleneb prantsuskeelsest nimest Organisation Internationale de Radiodiffusion et de Télévision. Liidu mõjukaim osapool oli mõistagi tema suurim liige Nõukogude Liit ja organisatsiooni kuulusid lisaks Ida-Euroopa maadele veel Kuuba, Süüria, Vietnam ja Jeemen. Niisiis, suure muutuse ajal lähenesid ida ja lääs teineteisele kiiresti ja Eesti koorimuusika kontsert oli selles protsessis üks silda ehitav sündmus.

EBU ja OIRT ühinesid 1993. aastal. Järgmine kontsert toimuski juba vabast Eestist EBU täieõigusliku liikmena samal aastal — Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna  Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel esitasid hiiglaslikule Euroopa raadiopublikule Arvo Pärdi teose „Te Deum”. Sestpeale on Eesti Raadio osalenud Euroraadio sarjades ja projektides igal aastal.

Väga suur oli huvi Eesti muusika vastu 1990. aastate alguses, mil areenile kerkisid Ida-Euroopa riigid ja nende muusikast oodati uut ja erilist energiat. Paljudes vana Euroopa raadiote spetsiaalsetes saatesarjades esitleti uusi liikmesmaid ja nende muusikuid. Teema „Uued hääled Euroopa orkestris” muutus teist korda aktuaalseks 2004. aastal, kui Eesti ja mitu teist Ida-Euroopa riiki said Euroopa Liidu liikmeks.

Klassikaraadio on igal aastal pakkunud Euroraadio muusikavahetusse üle 20 kontserdisalvestuse ja otseülekande. Mitmesugustes Euroraadio ühissarjades on Eesti poolt musitseerinud ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Vox Clamantis ja teised Eesti parimad muusikud. Miljonite raadiokuulajateni on jõudnud nii „Jazzkaare” kui Viljandi pärimusmuusika festivali ja Pärnu Muusikafestivali kontserdid, samuti valik Tallinn Music Weeki sündmusi Raadio 2 vahendusel.

2017. aasta sügisel tähistas Euroraa­dio ühiste raadiokontsertide 50. aasta­päeva kontserdiga, mis oli osaliselt ajaloolise, kõige esimese kontserdi re­konstruktsioon. Juubelikontsert toimus Londonis St Luke’i muusikakeskuses täpselt samal kuupäeval, 27. novembril. Peateosena kõlas Mozarti „Sinfonia concertante”, mis oli olnud kontserdi keskmes ka pool sajandit varem. Tähistamissündmuse kandvaks jõuks oli BBC kontsertorkester, üks Briti ringhäälingu viiest orkestrist. Dirigeeris Johannes Wildner. „Sinfonia concertante” solistideks olid 10. Sibeliuse konkursi võitja, Ameerika-Korea viiuldaja Esther Yoo ja BBC uue põlvkonna artistide programmi muusik, Norra aldimängija Eivind Holtsmark Ringstad. Avapalana kõlas maailmaesiettekandes bulgaarlanna Dobrinka Tabakova kompositsioon „Orfeuse komeet“, kus oli kasutatud Euroraadio signatuuri fanfaaride kujundit, mis on omakorda pärit Claudio Monteverdi ooperist „Orpheus”. Pavel Kolesnikovi soleerimisel kõlanud Beethoveni Klaverikontserdi nr 5 „Imperaator” valisid raadiokuulajad kontserdi kavasse veebihääletusel. Kontserti vahendas rekordarv raadiojaamu — 44 raadiot 36 riigis. See oli sümboolne ja eriline muusikaõhtu, millega liitusid kuulajatena miljonid inimesed.

Raadio loob ja tugevdab rahvastevahelist harmooniat. Muusika teeb selle võimalikuks.

Leia veel huvitavat lugemist

Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Sirp
Õpetajate leht
Täheke
Looming
Vikerkaar
Värske Rõhk

Külgpaneeli navigatsioon