
Selle aasta 21. juulil esitleti Tartus dokumentaalfilmi „Lindprii” (režissöörid Peeter Brambat ja Liina Keevallik) Vladimir Karasjovist — mehest, kelle loominguline vabadus Nõukogude Eestis lõppes sunnitud pagulusega ning kes taotles ametlikult…

(Algus TMK 2025, nr 10) Tantsitab seda va piirivalvurinolkiÜheksakümnendate eesti filmidesse ilmus tendents kujutada naist alama olevusena. Naisega tantsimine oli mehele alandav tegevus. Õige mees ei tantsi. Vastupidi, ta lükkab…

Heino Pars oli režissöör, kelle animafilmid on vaatajaid võlunud ja nende maailma rikastanud 1960. aastatest tänapäevani. Ükskõik, kas tema tähelepanu all olid mesilased, seened, motorollerid või naelad, andis ta oma ainevallale…

Tantsustseenid eesti filmides (Algus TMK 2025, nr 6 ja 7–8) Katku Jüri poeg tantsib ennast sinu talusse peremeheks 1970-ndatel muutus suhtumine tantsu taas positiivseks, kuid mitte enam primitiivsel tuljaku-kaerajaani tasemel.…

Brigitte Bardot’le (snd 28. IX 1934) kuulub kindel koht prantsuse filmikunsti ajaloos. Esimese staarina ületas ta kõik piirid, mõjutas tavasid ja moode, tekitades šokilaine kogu maailmas. Uued käitumisnormid tähistasid uusi…

Algus TMK 2025, nr 6 Tantsid partorgi pilli järgi Kui pärast Stalini surma muutusid kultuuriolud ENSVs üldiselt vabamaks ja filmegi hakati rohkem tegema, siis filmitegijate suhtumine tantsu muutus aina sallimatumaks.…

Algus TMK 2025, nr 6 Simm sirgub Simmiks Oma esimeses täispikas filmis, taas ajastudraamas ja ajaloofilmis „Ideaalmaastik” (1980; stsenarist Karl Helemäe, aluseks tema jutustus „Kevadkülvi volinik”), rebib Simm end…

Filmi ja tantsu vahel võib leida põhimõttelisi erinevusi, aga ka vähemalt sama suuri sarnasusi. Mõlemad põhinevad liikumisel. Mõlemad kätkevad endas loomingulist vabadust, kuid ka paika pandud reegleid. Aga nii tantsimisel…

Tõnis Pilli üheksaminutises portree-, intervjuu- ja tudengidokis „Peeter Simm, räägime filmist” (2015) ütleb Simm otsekui oma kreedona: „Kunstiteost hinnatakse nende reeglite järgi, mis looja on endale seadnud, mitte nende järgi,…

Filmis „Metskapten” (1971, režissöör Kalju Komissarov) seilab laev Fortuna. Pildil Fortuna madruste tätoveeringute kavandid. Kunstnik Jüri Arrak. Eesti Ajaloomuuseum Tänu tätoveeringute populaarsusele on neid võimalik tänapäeval märgata inimeste argielus, mistõttu…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.