ENN SÄDE FOTOALBUM 13. Enn Säde ja Olev Subbi Pärnus palke parvetamas

Juuni, 2022

Olev Subbi on jõudnud oma õpingutega Kunstiinstituudis diplomitööni. Ta valib figuraalkompositsiooni, mis tähendab palju inimesi ühel maalil. Palgiparvetajad näikse sobivat ja et Pärnu jõel tollal veel palke parvetatakse, maandub Olev koos jalgratta ja maalitarvetega meile Kadri tänavasse. On palav augustikuu 1961, mina olen äsja lõpetanud oma õpingud Leningradis, diplom kaitstud, ees ootab Tallinnfilm.

Olev on meil kostiliseks mitu nädalat, ema tunneb teda veel ühiselamust. Ants ajab kusagil omi asju ning Olevi kadestamisväärne oskus kohe kõigiga klappida on siin piltidelgi näha.

Minust saab kunstnikuhakatise matkakaaslane, kolame jalgratastega Pärnu ümbruses. Olev tassib oma maalitarbeid või eskiisiasju, otsime üles minu klassiõe Koidula koolist Aita Jaanimäe, toreda semu. Ka Aita on diplomitööl, temast saab skulptor.

Pärnakana tean neid palgiparvi Pärnu jõe vasakul kaldal küll, nad on sel suvel tüki väiksemaks jäänud, kui poisikesepõlvest mäletan. Palgiparved on juba lauavabrikute all jõel kokku seatud ning ootavad saeraamide alla lükkamist, nii et klassikalist parvepoiste turnimist veerevate palkide peal pole enam näha. Üksainumas töömees koogutab palkidel pika pootshaagiga, figuraalkompositsiooniks jääb teda väheks. See asjaolu ei näi diplomandi väga häirivat, küll pintsel neid juurde nõiub. Olev teeb kiireid visandeid, parvede juurde tuleb joonistusplokiga ka Aita. Ühel õhtul palub ta mul neid parvekombinatsioone üles pildistada ja talle toimetada, mis ka tehtud saab. Küll aga pole Olev ise ühegi mu pildi peale jäänud, vaid Aita ülesvõttel on näha kolmjalg molbertiga ja käsi kahe pintsliga… Mis hämar küsimus, kes ma muidu olen ju agar klõpsutaja.

Septembrist olen Tallinnas tööl, elan häda sunnil kunstitudengite intris Uuel tänaval. Ka Olev on veel samas toas. Õhtuti viib ta mind jalgrattaretkedele; ma ei tunne sugugi Tallinna ümbrust: Vääna-Jõesuu, Laulasmaa… Ning kutsub appi oma diplomitööd lõpetama. See tuli ambitsioonikas lause, tõde on lihtsam: Olev on saanud oma käsutusse suure ateljee Filharmoonia maja kusagil ülakorrusel. Mina poseerin talle parvepoisina („figuraalkompositsioon”), üks suur puutokk käes. Ja nii ikka mitmel-mitmel õhtul. Mulle määratud töötasu jagame kristlikult pooleks.

Suurt valmis maali ma polegi näinud, mis nüüd kunstiajaloolaste otsida on.

E. S.