Päriselus aastatel 1956–1962 on nad kõik alles tudengid, need tulevased klassikud. Mu vanem vend Ants on hasartselt pildistanud oma toanaabreid ja kursusekaaslasi nii ühiselamus Uuel tänaval kui ka linna peal. Kimbu pilte tema negatiividelt ma siia valisingi. Esimese joonistuse Antsust sain ta tollaselt toanaabrilt Endel „Päss“ Palmistelt 2008. aastal, mil ta suisa kutsus mind oma ateljeesse, et see üle anda: „Mul kukkus päris hästi välja…“
See peaaegu vist keskaegne hoone Uus 23 on praegugi veel alles, minu mälus kui toidu- ja sigaretilõhnaline, üsna kitsas ja tume maja pesuköögiga keldrikorrusel. Kust saadi sooja vett pesupesemiseks, seda ei mäleta. Olude sunnil sain seal Antsu toas ise elada peaaegu kuu aega, kui poisse veel kohal polnud. Põnev kokkusattumus: ka minu Leningradi ühikas Fontanka ääres olid hõbedased plekkahjud, mida üsna märgade puudega entusiastlikult kütsime.
Kõiki tollaseid kunstitudengeid ma muidugi ei tea või ei mäleta. Mind aitas Antsu kursusekaaslane, professor Ella Summatavet (siis oli ta veel Räga). Suur tänu, sest mäletajaid on miskipärast väheks jäänud.
Ja aeg lööb sädemeid: vaadake vana ERKI maja vaateid, trammirööpaid Laikmaa tänaval või Tööstusprojekti ehitamise müüritöid Lenini-nimelisel Rävala puiesteel, kus üliõpilased suvetöid teevad. Ja see vana maja seal tagapool, mille tõttu jäi ehitamata uus moodne Eesti Kunstiakadeemia (pilt 25). See seisab tänaseni. Aga advokaat sai ilmselt miljonäriks…
E. S.
