Eks ta veidi müstiline värk ole, et juhtun täna alustama selle sissejuhatuse kirjutamist. Sest täna on 22. september. 80 aastat tagasi, 22. septembril 1944 põleb minu kodulinna Pärnu kesklinn, kuhu oma Eesti Piirikaitse Tagavararügemendiga on Viljandist jõudnud leitnant Karl Eerme. Kohe ruttavad kohale ka Vene lennukid, mis hakkavad pilduma pomme põlevasse kesklinna… Midagi läheb Eermel valesti, kui ta paari aasta pärast leiutab muinasjutu Pärnut pommitanud Inglise lennukitest. Sellest libafaktist saab alguse minu tutvus Karl Eermega.
Tiina Mägi on Karl Eerme tütar, aga ta oli ka pikkade patsidega telerežissöör, vana semu Eesti Telefilmi päevilt ja sedasi võtab Tiina riiulilt suure paki ning ulatab mulle: „Isa venna Emili noored järglased tõid siia Kanadast. Võta ja klaari, mis seal on…” Ning boonusena ulatab veel paar-kolm isa kirjutatud raamatut.
On üksjagu pusimist sadade 60-aastaste värvislaidide ja paberfotodega, aga ka mõned dokumendid on meeliülendavalt huvitavad. Olen kui kutsumata külaline võõras perekonnaloos?
Karl Eerme (Ehrmann) sünnib Tartus 1905. aastal ja alustab õige varakult, juba 1922, kirjamehe elu. Esimesed luuletused, kaastööd ajalehtedele, aga ka nähtavasti mingi geneetiline vajadus sekeldada-õiendada kõiksugu seltsides ja organisatsioonides — nii jääb ta silma Postimehe peatoimetajale Jaan Tõnissonile, kes ta Võru Teatajasse suunab. (Kolleeg Ago Ruus saadab mulle toredad pildid nende aastate noortest kirjameestest seal lõunas. Pildid 002 ja 003.) Sõtta astub ta vabatahtlikuna 1941. aasta sügisel (Eesti 185. pataljon), sõja lõpul on ta Saksamaal sõjakirjasaatjana, kuni siis ameeriklaste juures sõjavangilaagris mälestusi kogub. Laagris suudab ta kuidagi avaldada igatsusliku ja meeleolutseva memuaarikildude kogu „Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad“ (1947). Teeb ajalehte Eesti Rada ja pääseb Briti tsooni kaudu lõpuks Inglismaale lihttööliseks. Aga kohe, võimaluse avanedes ka jälle ajalehetööle. Sest teisiti ta ei oska! Ta saab tuttavaks Saksamaalt sõjapõgenikuna siia tulnud preili Hilda Palmiga, kes on saanud Tallinnas E. Lenderi gümnaasiumis hea keeleoskuse ja lisana „ameerika pimeda kümnesõrmelise õppeviisi järel masinkirja oskuse kiirusega 200 lööki minutis“. Siin, Inglismaal, on preili aga tööl poolijana siidsukkade vabrikus ja õmbleb sealt hangitud siidkangast Eesti Vabariigi 30. aastapäevaks 1948 kaks sinimustvalget lippu. Sedasi abielluvadki kaks nooremas keskeas üksikut inimest kevadel 1950 õpetaja dr Jaak Tauli õnnistusel Londoni eesti kirikus. Tõsi, Karl Eermele on see kolmas abielu…
16. juunil 1951 lööb Kanada immigratsiooniametnik pitsati paberile — nüüd peab ise hakkama saama. Ja nad saavadki, nagu tuhanded teisedki. Karl teenib leiba lihttöödel (puusepp, laotööline, kindlustusseltsi ametnik…), aga sukeldub kohe ka ajalehe- ja kirjastustöösse. Otse uskumatu energiaga sekeldab ta kümnetes ametites, peakomiteedes jms, kirjutab ise palju, leiab endale vaenlasi kirjameeste hulgast ja muude „kaikameeste” seast…
Nüüd, kuuskümmend aastat hiljem võtab Tartu Ülikooli professor Aigi Rahi-Tamm ühe oma magistrandi ja saadab ta Torontosse. Taimi Grauberg: „Kirjutan magistritööd Toronto eesti kogukonna välis- ja sisevõitluste teemal 1960. aastatel. Täpsemalt keskendun Rudolf Sirge külaskäigule vahetult eelnevale ja järgnevale perioodile. Toonastes sündmustes oli teatavasti tähtsal kohal Karl Eerme.” Taimi on mu Pärnu-kodu peaaegu et naaber, väljaõppinud jurist, kolme lapse ema. Annan ta üle oma Toronto kirjasõbrale, kirjanikule ja koorijuhile Eerik Purjele. Taimi istub VEMU (Väliseesti Muuseum) arhiivis pikki päevi ja saadab mulle toredaid pilte Karl Eerme kogudest, millest siia fotonurka sattus päris mitu. Paraku on enamasti (nagu ikka) persoonid piltidel identifitseerimata. Hüüan appi Eerik Purjet, aga oh häda, nende — Karli ja Eeriku — vanusevahe ei klaari kõiki tegelasi. Õnneks paljud siiski saavad nime.
On tuline kahju, et siia ei mahu lood kirglikest sekeldustest Eerik Heine amatöörfilmi „Legendi loojad” ümber, millest ma näitan vaid kahte ähmast stoppkaadrit, ehkki terve film on mul olemas. Karl Eerme nimelt mängib seal metsavendade puskariajajat. Hoian pöialt, et magistrant Taimi Grauberg kirjutaks oma tööst siiasamasse TMK-sse otse seiklusjutu mõõtu loo meie kaugetest kaasmaalastest külma sõja kõige kuumematel aastatel. Hirmkallid advokaadid, rikutud inimsuhted… Toimetaja, ole valvel!
PS! Kõik Tiina Mägi käest saadud Karl Eerme materjalid on jälle Tiina käes ja ootavad arhiivi üleandmist.
