Ma pole tõenäoliselt ainus, kellele tundub, et tehisintellektiga (TI) on midagi väga valesti läinud. Mõelge ise: sellelt oodatakse enam-vähem kõike (alates toa koristamisest kuni maakera hävitamiseni), hakkama saab ta aga ainult male, Go, lihtsamat sorti toimetamise, tõlke ja investeerimisega, graafilise kujundamise ja (eelkõige veebist, vähemal määral suletud andmebaasidest) leitud ja sünteesitud vastustega lihtsamatele küsimustele. Ja ongi peaaegu kõik! Hoomamatu hulk asju — riikide ja tuumajaamade juhtimine, inimeste ravimine ja nende kohtus esindamine, kõrgtasemel teksti-, muusika- ja videoloome, rääkimata juba ehitamisest, maasikate ja kurkide korjamisest, peetide kõplamisest, seente marineerimisest, musta pesu sorteerimisest ja pesemisest, piltide maalimisest ja sõdimisest — jääb selle haardeulatusest endiselt (ja tükati justkui pääsmatult) eemale.
Tõsi, eelnevast nimekirjast jäi välja peaaegu kõik, milleks TI-d tänapäeval põhiliselt kasutatakse: netiotsing, reklaamide isikupärastamine ja ostusoovitused, lihtsamad kliendivestlused jms korporatiivne pahn — infoedastus, mis teenib (kas enamjaolt või eksklusiivselt) TI põhikasutaja, st firmade huve. Nagu ka muud valdkonnad, mis eraisikust lõppkasutajasse ei puutu ja kus igasugusel (TI abil) „nõela otsimisel heinakuhjast” võib olla suuremat sorti potentsiaali (IT, biotehnoloogia, sõjandus, luure, kriminalistika, kuritegevus jne).
Firmasid, vähemalt nende omanikke ja juhte, huvitab tööviljakuse kasv, mille üks alustalasid on automatiseerimine, mille omakorda tõenäoliselt põhiline alustala on tänapäeval TI. Hiljutine uuring tõi välja lõhe (juhtide) ootuste ja (töötajate) tegelikkuse hinnangute vahel TI tootlikkusele: kui 96% juhtidest leidis, et TI suurendab töötajate tööviljakust, siis 77% töötajate meelest hoopis vähendab.1 Seda paradoksi seletab see, et 81% juhte tunnistas, et andis töötajatele seoses TI rakendamisega tööülesandeid juurde, samas kui eelmainitud 77% töötajaist arvas, et ei saa nendega hakkama. Ehk siis selle asemel, et lõppkasutaja — ka TI-d kasutav töötaja on selle lõppkasutaja — tööd kergendada, TI hoopis raskendab seda. Tõsi, antud juhul pole süüdlaseks mitte niivõrd TI kui juhtide ebarealistlikud ja eluvõõrad ootused selle rakendamisel.
Aga kas need ootused — põranda pesemisest inimkonna hävitamiseni pluss kõik, mis sinna vahepeale jääb — pole mitte juba alates TI-buumi algusest (st u kümme aastat) täiesti eluvõõrad olnud? Tsiteerin artiklit kaheksa aasta tagusest The Times’ist: „2025. aastaks on autod hinnangute kohaselt võimelised tegema kõike, mida kunagi tegi juht — kellest on nüüdseks saanud reisija.”2 Ja nüüd reaalsuskontroll aastast 2021 (kehtib ka tänapäeval): „See transformatsioon [üleminek isejuhtivatele autodele — E. L.] toimub 30 või enama aastaga,” ütles Chris Urmson, endine Google’i isejuhtivate autode üksuse juht.3 Võrdluseks: Tesla boss Elon Musk ütles aastal 2015, et täisfunktsionaalsed isejuhtivad autod saabuvad aastal 2017.3
Samas on TI juba praegu, kui juttu sellest on palju rohkem kui asja ennast, otsustavalt vähendanud teatud oskuste väärtust. Arvutigraafikud, illustraatorid, animaatorid, häälnäitlemine, kliendisuhtlus ja turundusosakonnad on löögi all.4-5 TI-ga seotud koondamistega on pihta saanud mängutööstus, eriti selle 2D-kunsti osa, samas kui 3D ja programmeerimise suurem automatiseerimine käib TI-l (vaatamata kaheksa aasta tagustele lubadustele) endiselt üle jõu.6 TI-ga seotud koondamine jaguneb kahte liiki: optimeeriv ja ennetav (st see, mis toimub enne, kui on selge, et see üldse mingit kasu annab). Kui 2D-kunstnike asendamine TI-ga käib pigem esimese alla, siis poolte töötajate koondamine lootuses, et TI allesjäänute tööviljakust (võimalik, et mingite koolituste toel vms) vähemalt kaks korda tõstab, pigem teise alla. Kuna ootused TI-le on selle praeguses, juba mõnda aega kestnud haibifaasis tohutud, on töötajate ennetav, juhtide FOMO-st piitsutatud koondamine ootuspärane. Keegi ei taha ju olla see loll, kellele konkurendi kasutatav TI mütsi rinnuni pähe tõmbab, samas kui koondamine, töökohtade kadumine, universaalne baassissetulek jne on, vähemalt OpenAI juhi Sam Altmani järgi, TI pikk plaan7. Lühemas vaates on TI aga teretulnud võimalus rasketel aegadel — ja need on ju peaaegu alati — kärpekohti leida, kasulik kirves, mida allesjäänute pea kohal vibutada: kui sa tööviljakust ei tõsta, koondame ka sind. Ja muidugi on koondamine vajalik ka selleks, et palgata TI eksperte.
Arvuti tööpõhimõtteks on sümbolmanipulatsioon, ja kuna TI on arvutirakendus, saab temagi a priori hakkama vaid sümbolmanipulatsiooniga. Täpsemalt on TI kasutusalaks suurtest andmemassiividest mustrite otsimine, kasutamine ja teisendamine. Lõpptarbija sellega üldjuhul ei tegele ega sellest (peaaegu) mingit kasu ei lõika, mistõttu tema hirm TI kui võimaliku konkurendi ja kaudse (ülemuste, andmete ja energiasüsteemi kaudu) parasiidi, ekspluataatori või manipulaatori ees on igati põhjendatud. Kui vaadata, kellel TI-st mingit kasu on, siis suuremate kasusaajate hulk on piiratud energiafirmade (TI treenimine, vähemal määral ka kasutamine on väga energiamahukas), riistvarafirmade (põhiliselt NVIDIA) ning TI-d arendavate ja TI rakendusi kasutavate firmadega (viimast mõistagi vaid eeldusel, et neil sellest ka mingit kasu on). Kõik ülejäänud (indiviidid, haridus-, meditsiini-, õigus- jms süsteemid) peavad selle paratamatu „nuhtlusega” lihtsalt kohanema. Mis muidugi ei tähenda, et ka nemad sellest mingit marginaalset kasu lõigata ei võiks (tõlge, toimetus, promotekstide või ettekannete slaidide koostamine on siin mõned näited8).
Selles, et see kohanemine neil seni väga mõrult läinud ei ole, on suurimad teened kindlasti TI vestlusrobotitel, nagu ChatGPT, Gemini, Copilot jt, ning arvutigraafikat genereerivatel TI-del, nagu Midjourney, Dall-E, Stable Diffusion jt, millele järgnevad riburada muusika, videote, filmide, süžeede, tsitaatide, sünopsiste ja kõikvõimaliku muu digitaalse parafernaalia generaatorid, mille põhieesmärk näib (vähemalt esialgu) olevat lõbustada „pööblit” kõikvõimalike jaburustega. Tõsiseks saab praeguse seisuga pidada mõningate vestlus-, aga ka spetsiaalsete tõlke- ja koodirobotite abi (internetist jm leitud) entsüklopeediliste teadmiste levitamisel ning lihtsamatel tõlke-, tekstitoimetuse ja koodikirjutamise töödel, samuti juba mainitud arvutigraafika generaatoreid, mis on kohati tõeline, arvutigraafikutelt ja illustraatoritelt leiba käest võttev edulugu9. Edukad on mõistagi ka male, Go ja mõningate teiste mängude võitmiseks treenitud TI-d. Muu tavatarbijale kättesaadav — kunstilise teksti loomine, filmiloome jms — on pigem primitiivsel tasemel. Samas sõltub see konkreetsest TI-st, selle versioonist (tasulised versioonid on üldjuhul paremad, aga mõni tasuta TI võib vahel olla palju parem kui mõni tasuline), keelest, milles töö ära teha tuleb (näiteks inglise keel annab üldjuhul parema tulemuse kui eesti), ja kasutajapoolsest sisendist (prompt — internetist leiab palju saite ja isegi terveid kursusi, mille teemaks on prompt engineering, TI sisendi peenhäälestus vms10). Teisisõnu, pole vale väita, et mul puudub sellest ülevaade (ja seda ülevaadet on tegelikult ka väga raske tekitada). Nii palju võib siiski öelda, et suurte vestlusrobotite toodetav eestikeelne, kunstiliste ambitsioonidega tekst on keskeltläbi põhikooli kirjandi tasemel — mis muidugi ei tähenda, et ka TI-kana vahel tera ei võiks leida. Kuna tera on aga juhuslik ja harv, pole kellelgi aega ega huvi hakata selle leidmiseks suuri TI genereeritud tekstimassiive läbi kammima ja TI ise sellega hakkama ei saa — kuna ta millestki üleüldse (sõna otseses mõttes) aru ei saa11.
Peaaegu kõikjal, kus oleks vaja TI ja roboti ühendust (ehitamine, koristamine, põllutöö, nõudepesu koos mustade nõude masinasse panekuga, pesupesemine koos musta pesu masinasse panekuga jne), on takistuseks kolm „liigat”: liiga triviaalne (et seda üldse tegemagi hakata), liiga keeruline ja liiga kallis (et seda teha). Palju lihtsam ja odavam on maksta 10–100 eurot juhuslikule inimesele, kes asja ära teeks, kui kulutada 10 miljonit prototüübi arendamisele, mis suure tõenäosusega kunagi ei valmi või soovitut piisava kvaliteediga tegema ei hakka. Ja kui hakkab, siis kulutada veel 100 miljonit selle masstootmisele, mille tulemuseks on robot, mida keegi osta ei jaksa ega taha (kuna odavam on maksta 10–100 eurot juhuslikule inimesele, kes sama asja ära teeb). Just siin on põhjus, miks TI käsikäes robotiseerumisega kardetavasti kunagi lihtsa inimese elu selles, kõige lihtsamas plaanis veelgi lihtsamaks ei muuda. (Robotniidukid ja -tolmuimejad on primitiivne erand, kuna võivad, aga ei pruugi kasutada TI-d.) Ja siin on ka põhjus (sümbolmanipulatsiooni kui arvuti tööpõhimõtte kõrval), miks, nagu isegi teatava üllatusega mainitakse, TI just nimelt valge-, mitte sinikraede töökohad ära võtab.12 Piltlikult öeldes: TI poolt töötuks jäetud kujundaja või progeja korteris lainetavat probleemi ei hakka kunagi lahendama robotsibi ega -torumees.
Üks, juriidilis-moraalses plaanis väga vastuoluline erand permanentsele punnseisule TI robotite kasutuselevõtul siiski on: lahingu-, sh tapjarobotid. Sellal kui läänest tuleb järjepanu hoiatusi, märgukirju jm kaootilisi signaale, et TI kasutamist sõjanduses tuleks piirata ja kontrollida, tapjarobotid keelata jms, on venelased esimese sellise, mis väidetavalt kohe Ukrainasse saadetakse, juba valmis vorpinud.13 Esimene eellahing Skyneti vastu on seega juba kaotatud (Skynet oli maailmavalitsejast TI, mille vastu inimkond „Terminaatori” filmides võitles).
TI tee tulevikku on auklik. Üks probleem on järjest suurenevate TI mudelite (nagu LLM) energiamahukus, teine nende treeningandmete14, kolmas kvaliteetsete treeningandmete nappus15; omaette juriidilise probleemipuntra moodustavad treeningandmed ja autorikaitse. Kui järgmise põlvkonna TI õpib eelmise põlvkonna TI genereeritud jabura netisisu pealt, on (tõenäoliseks) tulemuseks hallutsinatoorne apokalüpsis. Lahenduseks oleks kontrollitud andmebaasidel või iniminstruktorite juhendamisel toimuv õpe, mis on (vaba juurdepääsuga netisisuga võrreldes) märksa kallim ja mida pole võrreldavas mahus kusagilt võtta, samas kui TI väljundi kvaliteet sõltub otseselt tema masinõppe sisendi hulgast. Lisaks veel mure, et kui TI saab piisavalt targaks, võtab ta ära oma instruktorite töö mingi valdkonna (matemaatika, filosoofia, telugu keel, kunstiteadus või mis iganes) spetsialistina.16
Kahtlemata tuleb TI kasutamise (ja eriti selle kasutamisest tehtud järelduste) puhul üritada leida mingi kesktee ludiitluse ja Harno stiilis17 arulageda optimismi vahel. Kus see on ja kuidas selleni jõuda, on igaühe enda otsus, aga regulatsioonide, kohtulahendite ja kokkulepete näol on siin oma sõna öelda ka EL-il, riigil, kohtuvõimul ja (Eestis küll pigem teoreetiliselt) ka ametiühingutel18. Selge on vaid see, et TI nagu iga muugi murranguline tehnoloogia suurendab paratamatult veelgi ebavõrdsust, jaotades inimesed, sedapuhku siis TI-põhiliselt, võitjateks, kaotajateks ja nendeks, kelle jaoks midagi ei muutu. Ei saa välistada, et neid viimaseid, vähemalt pikemas perspektiivis, nii murrangulise tehnoloogia puhul väga pole.
ERKKI LUUK
Viited:
1 Liina Laks 2024. Uuring: tehisintellekt hoopis tapab inimeste tootlikkust. — Postimees, 27. VII.
2 Dan Moore 2016. A driverless future could also be a money-saver. — The Times, 4. VI.
3 Cade Metz 2021. The Costly Pursuit of Self-Driving Cars Continues On. And On. And On. — The New York Times, 24. V.
4 Brian Merchant 2024. AI Is Already Taking Jobs in the Video Game Industry. — Wired, 23. VII.
5 Meghan McCarty Carino; Rosie Hughes 2023. AI is already taking jobs from some voice actors. — Marketplace, 1. VI.
6 Jason Tanz 2016. The end of code. — Wired, 17. V.
7 Deepa Seetharaman. 2023. Tech Leaders Say AI Will Change What It Means to Have a Job. — The Wall Street Journal, 18. X.
8 Aime Jõgi 2024. TARK TARTU — Tehisaru tippkeskuse juht Meelis Kull: inimesed luiskavad, tehisintellekt luiskab ka, aga aitab ikkagi väga palju. — Tartu Postimees, 7. VI.
9 Illustraatorite töökohtade arv Hiinas oli (seoses generatiivse TI levikuga) eelmiseks aastaks langenud juba 70%. Vt Brian Merchant 2024. AI Is Already Taking Jobs in the Video Game Industry. — Wired, 23. VII.
10 Prompt engineering. Vikipeedia. — https://en.wikipedia.org/wiki/Prompt_engineering
11 Erkki Luuk. 2023. Kas tehisaru saab millestki aru? Test. — Edasi, 16. X.
12 Stephen Thomas 2023. Who Will You Be After ChatGPT Takes Your Job? — Wired, 21. IV.
13 tehnika.postimees.ee 2024. Selline hakkab välja nägema Vene hiiglaslik maarobot, mis Ukrainasse tapma saadetakse. — Postimees, 5. VIII. — https://tehnika.postimees.ee/8072288/selline-hakkab-valja-nagema-vene-hiiglaslik-maarobot-mis-ukrainasse-tapma-saadetakse
14 Deepa Seetharaman 2024. For Data-Guzzling AI Companies, the Internet Is Too Small. — The Wall Street Journal, 2024, 1. IV.
15 teadus.postimees.ee 2024. Google otsib süüdlast: kes lasi tehisaru Internetti risustama? — Postimees, 6. VII. — https://teadus.postimees.ee/8054268/google-otsib-suudlast-kes-lasi-tehisaru-internetti-risustama
16 Morgan Meaker 2024. The Skilled Workers Training AI to Take Their Jobs. — Wired, 20. II.
17 Alexandra Saarniit 2024. Harno juht riigieksamitest: see, kui keegi ei näinud, ei tähenda, et poleks spikerdatud. — Postimees, 4. VII.
18 USA stsenaristide ametiühing streikis 2023 (tulemuslikult) TI kontrollimatu kasutamise vastu filmitööstuses. Vt Katie Kilkenny 2024. Writers Guild Leaders on Where Deal Landed With AI, How Gains and Concessions Were Made. The Hollywood Reporter, 27. IX.
