15. augustil 2024 esines Estonia kontserdisaalis üks maailma tipp-pianiste Evgeny Kissin. Kavas olid Beethoveni Sonaat nr 27, e-moll, op. 90, Chopini Nokturn fis-moll, op. 48 nr 2 ja Fantaasia f-moll op. 49, Brahmsi 4 ballaadi op. 10 ja Prokofjevi Sonaat nr 2, d-moll, op. 14. Kissini skaala on lai, aktiivse kontserttegevuse kõrvalt pianistina tegeleb ta ka heliloomingu ning luuletamise ja tõlkimisega [2018. aastal ilmus Kissini autobiograafia pealkirja all „Memoirs and Reflections”, 2019. aastal luuletuste, lühijuttude ja tõlgete kogumik „A Yiddisher Sheygets”, 2021. aastal kogumik lühijuttude ja päevikumärkmetega jidiši keeles „Bloyz etlekhe minut gang” („Jalgsi vaid paar minutit”).]
Evgeny Kissin teeb regulaarselt soolokontserdi tuure Euroopas, Ameerikas ja USAs ning on esinenud solistina peaaegu kõigi maailma juhtivate orkestritega,
sh selliste dirigentidega nagu Claudio Abbado, Vladimir Ashkenazy, Daniel Barenboim, Myung-Whun Chung, Sir Colin Davis, Vladimir Fedossejev, Valeri Gergiev, Carlo Maria Giulini, Mariss Jansons, Herbert von Karajan, Dmitri Kitajenko, Jan Latham-Koenig, Emmanuel Krivine, James Levine, Sir Andrew Davis, Lorin Maazel, Zubin Mehta, Riccardo Muti, Andris Nelsons, Seiji Ozawa, Sir Antonio Pappano, Sir Simon Rattle, Sir Georg Solti, Vladimir Spivakov, Jevgeni Svetlanov ja Juri Temirkanov. Tema arvukate partnerite seas kammeransamblis on olnud Martha Argerich, Mihhail Pletnjov, Gidon Kremer, James Levine, Mischa Maisky, Thomas Quasthoff, Isaac Stern, Itzhak Perlman, Karita Mattila, Dmitri Hvorostovski, Joshua Bell, Leonidas Kavakos, Natalia Gutman, Juri Bašmet, Vladimir Spivakov, Emerson String Quartet jpt.
Viimastel aastatel on Kissinist kujunenud üks sõnakamaid vene dissidente, kelle kriitilised mõttearendused on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. 2022. aastal kirjutas ta alla vene muusikute kirjale, milles mõisteti hukka Venemaa invasioon Ukrainasse. Juulis 2024 kuulutas Venemaa valitsus Kissini välismaa luureagendiks.
Päev enne kontserti toimunud lühikeses usutluses vestlesime maestroga tema loomeprotsessist ja muusika olemusest ning arendasime edasi varasemates intervjuudes kõlanud mõtteid, vältides sealjuures teravamaid poliitilisi teemasid.
Evgeny Kissin Estonia kontserdimaja RAMi saalis intervjuud andmas augustis 2024.
Harri Rospu foto
Kui palju on selles olnud puhast vedamist, et teist on kujunenud meie aja üks hinnatumaid pianiste?
Oh, mul on erakordselt palju vedanud! Mitte ainult selles, et mulle on antud muusikaline anne, vaid ka selles, et mul on olnud õnne kasvada üles musikaalses peres. Kuulsin klassikalist muusikat juba sel ajal, kui ma veel emaüsas olin — mu ema oli klaveriõpetaja ja vanem õde õppis muusikat. Samuti on mul olnud väga palju õnne oma klaveriõpetajaga, me klappisime erakordselt hästi ja ta oli mulle terve elu rohkem kui lihtsalt klaveriõpetaja. Anna Kantorist [Evgeny Kissini klaveriõpetaja — S.H.] sai minu sõber ja mingil hetkel kolis ta meie juurde elama, sest tal endal ei olnud perekonda. Karjääri mõttes on mul samuti olnud väga palju õnne. Mind aitasid mõned head inimesed, eriti siis, kui ma olin veel noor ja oma karjääri alguses.
Kas te usute, et inimene saab oma õnne ise suurendada?
Loomulikult, igaüks meist saab kasutada maksimaalselt ära neid võimalusi, mis talle on antud, ja leida uusi. Ja ka vastupidi, ta võib neid mitte kasutada.
Kas see on teil esimene kord Eestis mängida? Ma mäletan, et teil oli 2010. aastal kavas kontsert toonase Nokia kontserdimaja laval, mis jäi aga viimasel hetkel ära.
Jah, tõepoolest, see on mul esimene kord siin mängida. [Ilmneb, et 2010. aasta kontsert jäi ära korraldajate rahalisest olukorrast tingituna — S. H.] Kuid ma olen Eestis lapsena kaks korda käinud: puhkasime perega Haapsalus, mis on mul väga eredalt meeles. Mõlemal korral tulime ka Tallinna ja veetsime öö Viru hotellis. Eriti hästi on mul meeles jalutuskäigud vanalinnas.
Kas teil on juba olnud võimalus meie saalis proovi teha? Mis muljed on nii klaverist kui saalist?
Olen saanud küll saali proovida. Mulle väga meeldib. Teil on siin head klaverid ja saal on imeline.
Annate kontserte kogu maailmas ja väga erinevatel klaveritel. Millised on teie jaoks nende klaverite kõige olulisemad omadused?
Kõige tähtsam on muidugi kõla kvaliteet. Tihtipeale mängin ma kavasid, mis nõuavad esitamiseks suurt kõla, ja neid suures saalis mängides on vaja siis ka suure kõlaga klaverit. Aga see ei kehti Estonia kontserdisaali kohta, see on pigem väike saal.
Ütlesite kunagi, et teile meeldib planeerida oma kavadesse teoseid, mis kõlavad hästi kokku. Millised on need nüansid, mis panevad teosed hästi kokku kõlama?
(Pikk mõttepaus.) See on umbes sama, nagu sa valiksid, milliseid riideid selga panna — särk, püksid, pintsak ja lips peavad omavahel sobima. Kui sa paned selga näiteks rohelise särgi ja kollase pintsaku ning ette punase lipsu, siis näeb see veider välja. Ma ei usu, et kõike on võimalik sõnadega seletada, kuid siin on mõned nüansid, mida ma saan esile tuua. Kontrastid on alati olulised, nii karakteris kui ka vormis. Tavaliselt proovin põimida suuremaid teoseid väiksematega, kuigi ka siin on võimalusi varieerimiseks: näiteks Haydni või Beethoveni sonaadid, Chopini 24 prelüüdi esimeses pooles ja Skrjabini või Šostakovitši prelüüdid teises pooles. Sellised kontrastid on head. Kui ma lisan oma programmi teoseid, mida keskmisel kuulajal ei ole lihtne kuulata, siis kombineerin neid kergema muusikaga. Näiteks paar aastat tagasi mängisin kava, mille esimeses pooles oli Beethoveni Sonaat op. 106 „Hammerklavier” ja teises pooles Rahmaninovi 10 prelüüdi. Või näiteks kakskümmend aastat tagasi mängisin ma kava, mille esimeses pooles kõlas Schuberti Sonaat B-duur ja teises pooles mängisin neli Schuberti laulu Liszti seades, Liszti „Petrarca soneti nr 104” ja „Mefisto valsi”.
Olete öelnud, et muusikal on võime tuua inimestes esile nii head kui halba, viidates näiteks Wagneri antisemiitlikele hoiakutele. Kuidas teie oma musitseerimisega toote esile positiivset, mitte ei lõhesta?
(Pikk mõttepaus.) Ma olen ainult muusik, mitte poliitik või riigipea. Türannid saavad vääralt kasutada muusikat oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. (Pikk mõttepaus.) Ma usun, et ma seisan õigete poliitiliste seisukohtade eest. Praeguse sõja taustal olen ma mänginud palju Chopini muusikat. Me teame, et Chopini eluajal tegi Venemaa Poolale sedasama, mida ta praegu teeb Ukrainale. Ja Chopin väljendas sellega seotud tundeid mitmes oma teoses. Seetõttu on nende sündmuste vahel, mis toimusid kaks sajandit tagasi ja mis toimuvad praegu, ilmselged paralleelid. Eelmisel aastal mängisin ma Chopini Poloneesi fis-moll. Erinevatest riikidest ja kontinentidelt pärit inimesed, kes käisid mu kontserdil ja kellele ma polnud eelnevalt selle kohta sõnakestki poetanud, tajusid, et see teos kannab sidet sündmustega Ukrainas.
Kas teil on ka mingid eetilised või moraalsed printsiibid, mille järgi te joondute ja mida soovite anda oma interpretatsioonis edasi kuulajatele?
Proovin oma kuulajatele edasi anda selle muusika sisu, mida ma esitan. See on minu ülesanne pianistina ja selleks meie, interpreedid, ju olemegi. Loomulikult, teatud elusituatsioonides, mida ma eelnevalt kirjeldasin, saab muusika tekitada ka mingit äratundmist.
Vestelnud STEN HEINOJA
