ENN SÄDE FOTOALBUM 43. Jaak Ellingu kinomaailm Tõstamaal. „Klassikute klassikokkutulekud”

Et Ellingu Jaak uskumatult paljude filmide helimees on olnud, seda tean kolleegina muidugi. (Paar-kolm filmigi üheskoos tehtud.) Kui paljude, selle tõe jätan headele lugejatele kodutööna välja uurida, Eesti Filmi Andmebaas tüsedaks toeks. (Kui ka mõni noor hakkaja filmikriitik suvatseks süveneda…) Kuidas ja miks ta riiulitele või rõdule hakkab ilmuma filmitehnilist „vanavara”, sellele on võimatu vastata. Nad lihtsalt tulevad: sõbrad, kolleegid, tuttavad ja tuttavate tuttavad. „Äkki oled huvitatud? Natuke nässus, aga…” Eks algaja koguja hasart ka: „Ärge visake midagi ära, tooge siia!” Igal aparaadil on ju oma lugu või legend, mis jääb sellega alatiseks kaasa, loodetavasti. Esiotsa ei sentigi väljaminekuid, aga see „viga” paraneb unikaalsete asjade hankimisel. Kuni sünnib see, nagu see peabki sündima: kui ollakse juba Pärnu korteris ja abikaasa Elle kulmu kortsutab, sest kapi otsa on ilmunud järjekordne aparaat, tuleb mõte mingist näitusest, kas või rändnäitusest.
Elle sünnikodu on Tõstamaal, seal on ka ta vanemad ja kuidagi iseenesest maandutakse Jaagu kinoviguritega tasapisi Tõstamaale. Elle tunneb asja (Jaak ei hoia sõnu kokku tema tänamisel ja kiitmisel), toetuse taotlemisel pöördutakse PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) poole, sest nüüd ollakse ju maal. Esildised, paberid, projektid — ega see pole kodukirjandi kirjutamine. Üsna suur omaosaluse nõue (sinna läheb äsja saadud kulka elutööpreemia). Ühel kenal päeval on raha näituse avamiseks olemas, puudub vaid koht. Äkki Saaremaale? Hirm võõraks jäämise ees pelutab… Elle on see, kes hõikab: „Lähme mõisa!” Tõstamaa kool-mõisa direktor Toomas Mitt on majas, uurib „huviliste” projekti. „Tulge keldrisse!” Tühjad ruumid, rahvatantsijad teevad proovi, kolikamber nagu ikka. „Kaks ruumi on teie, võtke või jätke!” Kes kunagi on nullist alustanud, teab täpselt, mis edasi toimub. Ja kui siis 2012. aasta alguseks ka kõiksugu filmitegemise imeasjad juba nähtavad on, ütleb tollane vallavanem Toomas Rõhu: „Ei lähe te siit enam kuskile!” Jaak on kogukonda vastu võetud, sealt tuleb uskumatult palju abi miljonite sääraste pisiasjade lahendamisel, mis algajad tihti hunnikuse löövad. Jaak kiidab Tõstamaa inimesi taevani…
Juunikuus 2012 avatakse näitus „Kino Ajalugu Esemetes”, ja ei mingit reklaami, ei ühtegi kuulutust. Jutt käib suust suhu, esialgu on külastajaid ehmatavalt palju, isegi Austraaliast. Uskumatust populaarsusest innustatuna sünnib sama aasta augustis Kaduva Kino Päev, nüüd on lõpuks ärganud ka filmiametnikud pealinnas (kulka maksab plakatid kinni …) Spontaanne filmipidu, kodune kinopäev („Nagu Palamusel,” ei varja Jaak eeskuju), orkestrid tulevad ise (ehkki Ellingu Jaak mõlemas trompetit puhub!), kodused staarid on tasuta kohal, Tõstamaa suudab üksnes kohale toomise organiseerida… Sõpruskond aitamas, publik hellitab vanu näitlejaid. Filmitudengid võtavad neid prontosaurusi suure lustiga üles, ehkki nende isadki pole veel sündinud nendel filmiaastatel, millest siin räägitakse. Nojah — kes ei tunne ajalugu, peab selle uuesti läbi elama, nendib Lauri Tykkylainen, Soome eakaaslasest Jaak Elling. (Vt pilt 36)

Ma kasutan siin Ellingu Jaagu ürgsemat „kino” mõistet, kus ta seob kokku filmikunsti ja kino kui tehnilise masinavärgi.
Pildid Maido Saaliste, Peeter Ülevain, Toomas Mitt ja teised Tõstamaa kinopäevadelt 2012 kuni 2017.

 

Leia veel huvitavat lugemist

Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Sirp
Õpetajate leht
Täheke
Looming
Vikerkaar
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist.