ENN SÄDE FOTOALBUM 27. Pildikesi Kihnust 50 aasta eest. „Kihnu naine”

Jaan Kross ütleb kuidagi nii: „Sest inimese elus tundub 50 aastat olevat, esimese hooga silmitseda, ju paljas eilne päev.”

Ja ongi nii! Tänases Fotonurgas on pilte Mark Soosaare „Kihnu naise” ülesvõtmise algusest maikuus 1973. Nõnda siis vastsündinu, keda Mark ja Kihnu naised filmis kena leeloga Pärnust Kihnu lennutavad, saab praegu pidada oma esimest, 50 aasta juubelit. Palju õnne!

Kuna see film käivitub kui Eesti Telefilmi kontsertprogramm kalurikolhoosi Nõukogude Partisan isetegevuslasest (keegi seal tagareas itsitab?), pole filmil alguses kindlat helimeest. Jüri Müür tögas mõnikord: „Eesti Telefilmi nimeline partisanisalk.” Esimesed salvestused teeb helimees Vambola Velli-Vällik, siis otsib Mark Soosaar mind Pärnus üles ja kutsub tööle. Oleme temaga ju koolivennad Koidula-koolist, kuigi suure vanusevahega. Tallinnfilm teeb Pärnus üht mängufilmi, mis mind eriti ei köida, ja sedasi jätan assistendi oma kõrvalehüpet katma suvaliste väljamõeldistega olukorra päästmiseks. Mis mõnikord õnnestuvad… Sünnilt pärnakana pole ma kordagi veel Kihnu pääsenud, otsekui oleks see saar seitsme maa ja mere taga. Ja ma pole ka Margiga koos enne filmi teinud, nii et esimesed päevad lähevad vastastikuseks kompamiseks. (Vaata ka siinset Fotonurka nr 10 Vallo Kepi piltidega.)

Mäletamisi tegime esimese heliülesvõtte 18. mail 1973, aga see on mu noorema venna Villu sünnipäev. Ja nad olid Mark Soosaarega noorest peast Pärnu pioneeride majas aktiivsed filmiamatöörid.

Et mu puudumised põhitöölt Pärnus kahtlasteks muutuvad, saan Telefilmist enda asendajaks noore algaja helimehe Jaanus Lingi, kes päästab mitu filmivõtet. Suve teises pooles maandub Kihnus minu Pärnu võtete assistent Jaak Elling. Ega see ju kena pole, Marki silmas pidades, aga muud valikut ka polnud. Minu sporaadiline viibimine saarel on ju näha ka piltide albumis. Filmi lõpetamise helitööd Tallinnas teen küll ausalt mina. Veljo Tormis püüab Kihnu viiulimeeste mängu nootidesse panna — „Seda ei saagi üles kirjutada, ma ei oska!” Toivo Tubli mängib oma viiuliga  ära. Ja parmupill ja korjaki trumm — kindlad  tegijad Jaan Sarv ja Igor Tõnurist. Äsja filmi üle vaadates üllatab „helipartii” keerukus, millest  tavaliselt pole kombeks rääkida. Vaevalt et keegi aimab ladusa kihnu jutustajahääle taga olevat Niidu Katrini — Katrin Kumpani, tollal veel Sanga. Väljaõppinud näitleja ja Kihnu õpetaja ning raamatukogu juhataja.

Minu helimehe karjääri suureks tähiseks „Kihnu naise” ülesvõtete aegu on tehniline nipp, mis lubab Konvase kaameraga ka sünkroonvõtteid teha. Kuidas sa kaamera traktorikärinast lahti saad, see on teine mure!

Üks unustatud lugu veel. 1988. aasta detsembri algul, Armeenia kohutava maavärina päevadel oleme Margiga kutsutud Amsterdami esimesele rahvusvahelisele dokkide festivalile. Suur segadus programmidega jne. Õhtul läheme festivalikinno vaatama „Kihnu naist”, selleks puhuks on koopia varustatud spetsiaalse seletava sissejuhatusega. Film läheb käima ja õige ruttu saame aru, et Tallinnfilmi labor on küll võtnud lisatud sissejuhatusega pildinegatiivi, kuid heliriba on endine, algne, ilma pikendava sissejuhatuseta. Film on umbes paarkümmend sekundit sünkroonist ära… Tõuseme vaikselt Margiga ja lahkume, ta isegi ei vannu. Eesti Filmi Andmebaasis seda läbikukkumist registreeritud ei ole.

Praegu saab „Kihnu naist” vaadata ERRi arhiivist eeskujulikult restaureerituna.

Leia veel huvitavat lugemist

Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Sirp
Õpetajate leht
Täheke
Looming
Vikerkaar
Värske Rõhk
Müürileht

Leia veel huvitavat lugemist