Artiklid
-
BETTI ALVER KOLMANDAT KORDA KINOLINAL — ENNE NELJANDAT
„Betti Alver. Ilmauks on irvakil”. Režissöör ja stsenarist: Enn Lillemets. Operaator, monteerija ja produtsent: Jaan Kolberg. Muusika: Tuule Kann. Toimetaja: Viivi Luik. Dokumentaalfilm, portreefilm, värviline, kestus 72 min. ©Stuudio Navona.…
-
PEATÜKK RAAMATUST „EALES EI LEIA ALGUST”
Meie foto ja filmi suurmeister Rein Maran saab 13. septembril 90-aastaseks. Selle austust vääriva tähtpäeva puhul avaldame ühe peatüki peatselt ilmuvast raamatust „Eales ei leia algust”. Üks pool sellest raamatust…
-
NÄHTAMATU FILMIS EHK KINO IGATSEB VAATAJAT
TMK pöördus mitme siinse filmikunstiga seotud inimese poole sooviga, et nad kirjutaksid meie ajakirjale teemal „Nähtamatu filmis”. Avalugu on filmirežissöör Vallo Toomlalt. Kino on võrratu kunstiliik, mis kätkeb endas…
-
TAASKASUTUS OOPERIS: FILMIKUNSTI TIPPTEOSED TEATRILAVAL
Ooperimaja oli esimene muusikaasutus maailmas, mis avas uksed laiale publikule. 17. sajandi Veneetsiast alguse saanud ooperielu kulmineerus 19. sajandi teisel poolel. Verdi ja Wagneri ülemvõimu all oli ooperi hiilgeajastu, kuid…
-
KAHTLUSTE VARJUD: FILM NOIR’ILIKKUS SÕJAJÄRGSES EESTI MÄNGUFILMIS IV
(Vt ka TMK nr 2, 3 ja 4, 2021) Propagandapained 1940.–1950. aastate eesti filmis 1944. aastal vallutas Punaarmee Eesti tagasi ja siin taaskehtestati nõukogude okupatsioonivõim. Järgnesid uued repressioonid, mis jätkusid…
-
KAS FILM TAPAB TEATRI?
Pealkirjas esitatud küsimus tundub retooriline või lausa mõttetu. On ju kino leiutamisest möödas juba sada kakskümmend kuus aastat, teatrimõtte arengut pole see aga pidurdanud, pigem vastupidi — on lisanud uusi…
-
NARRIKULJUSED JA SÜDAMETUNNISTUS
„Millest tekivad triibud?” Autor, lavastaja, kunstnik, muusikaline kujundaja: Urmas Vadi. Kostüümikunstnik: Triinu Pungits. Valguskunstnik: Priidu Adlas. Etenduse juht: Kadri Pajula. Osades: Indrek Sammul, Inga Salurand, Kristo Viiding. Eesti Draamateatri esietendus…
-
TEATER PAKUB TÖÖD AUDIOVISUAALI SPETSIALISTILE — KÜMNE AASTA PÄRAST
Kui mõelda tänapäeva teatrite heli-, video- ja valgustehnilisele olukorrale, siis tüüpiliselt on see umbes selline: teatris töötavad valgustehnik, helitehnik ja mõnel juhul videotehnik. Igaühel neist on oma konkreetsed ülesanded, vastavalt…
-
XENA, BUFFY JA KAPTEN MARVELI FEMINISM JUUDITI NAHAS
Andrus Kivirähk, „Juudit”. Lavastaja: Aare Toikka. Kunstnik: Pille Jänes. Valguskunstnik: Sander Põllu. Videokunstnik: Sander Põldsaar. Helilooja ja muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres. Osades: Henessi Schmidt, Ingrid Margus, Tanel Saar, Margo…
-
KAS RAHVUSOOPERI ESTONIA JUURDEEHITUS ON VÕIMALIK?
Vestlusringis Ott Maaten (Rahvusooperi Estonia peadirektor), Arvo Volmer (Rahvusooperi Estonia loominguline juht), Linnar Looris (Eesti Rahvusballeti kunstiline juht), Marina Kesler (koreograaf), Rauno Elp (ooperisolist, bariton), Toivo Tammik (arhitekt, arhitektuuribüroo Ansambel…
-
PERSONA GRATA KAITSEVÄE ORKESTER
„Türgis on väidetavalt maailma vanim sõjaväeorkester. Vaatamata kõigile vapustustele selles riigis ja mujal jätkab orkester oma traditsioone ning Türgi armee võimsuses pole kahtlust. Meie suutsime kaitseväe taasloomisel saada endale maailmatasemel…
-
„KUI ON SÕJAOLUKORD JA SA VÕID IGA HETK SAADA KUULI, SIIS SA HAKKAD MÕTLEMA ELU JA SURMA PEALE. SEE LIHTSALT ON NII.”
Eesti kaitseväe kaplaniteenistus loodi 22. II 1919, mil Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri käskkirjaga nr 76 pandi alus väliõpetajate ja -preestrite institutsioonile. Tollal tegutsesid nii õigeusklikud kui luterlikud kaplanid.…
