$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: 1 $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu-lisa $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Artiklid
-
„EESMÄRK ON PÄÄSTA EUROOPA”
Czesław Miłosz kirjutab oma mälestustes „Sünnimaa Euroopa”, et piir Ida- ja Lääne-Euroopa vahel ei jooksnud „toona”, 1920-ndatel ja 1930-ndatel niivõrd mööda piiripunkte, kuivõrd piki identiteetide paljusust. Siinpool Elbet oli etnilisi,…
-
LEHMAD, KAOS JA NÜÜDISTANTS
Rühm tantsijaid Indiast, Jaapanist, Norrast ja Eestist avab ja sulgeb varvastega kujuteldavaid uksi. Aknast sisse piiluvale ahvipärdikule jääb tegevuse mõte tõenäoliselt arusaamatuks, aga ometi mõistab ta, et need inimesed on…
-
KÕRVALPILKE EESTI MUUSIKALE JA MUUSIKAELULE IV
Nüüdismuusikateatrist I Transpersonaalse psühholoogia varamu sarjas ilmuvas Pjotr Uspenski1 raamatus „Imelise otsingul” jõuab eestikeelse lugejani sissevaade müstiku Georgi Gurdžijevi2 filosoofiasse. Üks Gurdžijevi olulisemaid seisukohti oli, et inimesed elavad justkui hüpnootilises…
-
SCHENKERI ANALÜÜSI OLEMUSEST
Üks tänapäeva lääne muusikaanalüüsi keskseid valdkondi on nn Schenkeri analüüs, mille kohta saksakeelses kirjanduses tarvitatakse vahel nimetust Schichtenlehre (tasandite õpetus). See on saanud oma nime austria muusikateoreetiku Heinrich Schenkeri (1868—1935)…
-
AEGUMATU KLASSIKA LÄBI KAHE SAJANDI I
Andres Söödi elu- ja loomelugu Andres Söödi loomingu mastaapsuse mõistmiseks tuleks läbi vaadata kogu meistri viiekümne aasta jooksul valminud looming, ja kui esimene ring peale tehtud, oleks soovitatavad…
-
„PEANÄITEJUHI TÖÖD TEEN, NÄITLEJA OLEN”
Kunstiliste juhtide võimalused teatri kunstiliste väärtuste süsteemi suunamiseks isiklikest maitse-eelistustest lähtudes on Eestis üsna suur. Kuigi seaduse järgi juhib teatrit direktor, omistatakse praktikas märksa suuremat sümboolset kapitali loomingulisele juhile.…
-
ARMASTUS VON KRAHLIS
Seks näitab surma mõttetust, surm näitab elu mõttetust. Kedagi ei ole võimalik päästa Sarah Kane, „Puhastatud” ja „4.48 psühhoos”. Tõlkija: Laur Kaunissaare. Lavastaja: Juhan Ulfsak. Kunstnik: Liisi Eelmaa. Videokunstnik: Emer…
-
SEE KINO ON ÜKS SUUR SOHITEGEMINE
„MANDARIINID”. Stsenarist ja režissöör: Zaza Urušadze. Produtsendid: Ivo Felt ja Zaza Urušadze. Operaator: Rein Kotov. Kunstnik: Thea Telia. Kostüümikunstnik: Simon Matšabeli. Grimmikunstnikud: Tiina Leesik ja Madona Tšanturia. Monteerija: Aleksandr Kuranov.…
-
SEE KINO ON ÜKS SUUR SOHITEGEMINE
„MANDARIINID”. Stsenarist ja režissöör: Zaza Urušadze. Produtsendid: Ivo Felt ja Zaza Urušadze. Operaator: Rein Kotov. Kunstnik: Thea Telia. Kostüümikunstnik: Simon Matšabeli. Grimmikunstnikud: Tiina Leesik ja Madona Tšanturia. Monteerija: Aleksandr Kuranov.…
-
LEGEND Helmi Puur 80
Valdo Pandi kunagisel raadiokompositsioonil on omamoodi dramaatiline järellugu, millest kujunes siinse kirjatüki skelett. Raadioajakirjanik Hubert Veldermann: Valdo Pant tegi kord saate „Noore talendi võit”. Ta kõneles meie teatrilaval ereda…
-
VASTAB CHARLES LLOYD
Üks heli, üks Charles Lloyd Aprillis 2013 andis legendi staatusse tõusnud Ameerika saksofonist Tallinnas oma neljanda kontserdi. Peaaegu nelikümmend kuus aastat varem oli Charles Lloydi grupi kontsert viinud…
-
KRIITIKUD „VÄIKESTE LUGUDE” TULVAS
Tänavuse teatriankeedi nn esseistlikuks küsimuseks oli see, kas Eesti teatris, olgu siis dramaturgia temaatikas, lavalises kujundiloomes või näitlejahoiakutes, saab üldistada mingit „suurt lugu”, ühist igatsust, otsingut või valu, mis…
-
KÕRVALPILKE EESTI MUUSIKALE JA MUUSIKAELULE III
(Vt ka TMK 2013, nr 5 ja nr 6-7) Vaim on see, mis kannab üht rahvast ja selle kultuuri, vaim oma lõputuis avaldumisvormides. Elu materiaalne ehk nähtav…
-
VÕTMED JAAN RUUSI JUURDE
On levinud arvamus, et biograafia või portreeloogi kirjutamiseks on vaja võtit või muukrauda, mis avaks inimese olemuse kogu loomingu taustal. Otsekui oleks isiksus mingi seif, mille uksest on vaja…
-
LILLED FOONILE; KUIDAS VAADATA TEHNOLOOGILIST TEATRIT?
…ja kostab kolmas kutsung, publikuvalgus hämardub, argipäeva helikillud asenduvad ootusäreva vaikusega ja eesriie avaneb. Suured tumedad massiivid lahknevad, mootor käivitab ülekandemehhanismi, tross lööb helilaine võnkuma, prožektorid ärkavad… …kõik…
-
VASTAB TEET KASK
Räägi, kuidas vend su balletikooli pani! See on nii pöörane lugu. Vend tahtis edasi lükata sõjaväkke minekut ja läks Tallinna Pedagoogilisse Instituuti kunsti- ja käsitööõpetajaks õppima. Samal ajal…
-
LEPPIMINE SEISUNDIGA KIRGEDEST VÕITMATA JÄÄMISE KÄIGUS
„FREE RANGE / BALLAAD MAAILMA HEAKSKIITMISEST”. Režissöör: Veiko Õunpuu. Stsenaristid: Veiko Õunpuu ja Robert Kurvitz. Operaator: Mart Taniel. Kunstnik: Jaagup Roomet. Kostüümikunstnik: Jaanus Vahtra. Grimmikunstnik: Kaire Hendrikson. Valguskunstnik: Taivo Tenso.…
-
KOLM PILKU PÄRNU MUUSIKAFESTIVALILE
Pärnu muusikafestival ja Järvi Akadeemia 16.—23. juulini 2013. Järvi Akadeemia kursusel osales 15 dirigenti erinevaist paigust, mängis kolm orkestrit, ühtekokku ligi 200 muusikuga, festivali peasolist oli Hilary Hahn (USA).…
-
VILISEVA TEEKANNU VIRTUAALMAASTIK EHK TERE-PIIMA KOHTUMINE LIISAPULGA JA TEISTE KIIKSUDEGA
Uus post pärast postmodernismi „Mõnikord on kõik nii selge”. Lavastaja: Kertu Moppel. Dramaturg: Maria Lee Liivak. Muusikaline kujundaja: Lauri Kaldoja. Kunstnik: Arthur Arula. Näitlejad: Hendrik Toompere jr jr (Eesti…
-
VASTAB TIIA JÄRG
Olete aastate jooksul juhtinud tähelepanu kultuuri suurkujudele ning kandnud kõrgel au sees üldist kultuurimälu, jäädes seejuures ise alati tagaplaanile. Augusti lõpul täitus teil seitsekümmend eluaastat, leian, et oleks tähtis…
-
RÄÄGIME ORKESTRITEST
Männiku teel on aia sees õunapuude vahel väike ühekorruseline maja, kust kostis kunagi valju muusikat lausa tänavale: sümfooniaid, kantaate, oopereid… See oli Neeme Järvi vanematekodu, kuhu ta õppevaheaegadel Leningradist…
-
MINEVIK NÄGEMUSENA TULEVIKUST: „KEVADPÜHITSUS” 100 AASTAT TAGASI
Šokk Balleti „Kevadpühitsus” (Le sacre du printemps) esietendus 29. mail 1913 Pariisis on läinud ajalukku kui üks XX sajandi suuremaid (muusika)teatriga seotud skandaale. Juba esimestest taktidest alates hakanud inimesed…
-
VASTAB TOM STOPPARD
Kas mäletate oma kõige-kõige esimest näidendit? Kui ma olin kaheteistaastane, pidid kõik meie klassi lapsed kirjutama näidendi ja mina kirjutasin näidendi Charles I hukkamisest. Sealt edasi ei kirjutanud…
-
KOOLIKABAREE, PÄRIMUSMUUSIKA, PAGULASPELGUS, RAHVALOENDUS
Eesti lood 2012 II (Algus TMKs 2013, nr 6-7.) Ajakirja eelmises numbris sai vaadeldud 2012. aasta „Eesti lugude” sarja kuut filmi, nüüd heidame pilgu teisele pooltosinale, milleks on Gerda…
